Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Eksamiküsimused - sarnased materjalid

steem, vektor, udude, juta, teoreem, upaar, projektsioon, tasapinnal, upaari, keskme, mber, liikumishulga, nastada, moodul, teljel, projektsiooni, telg, normaal, sisej, liku, rlemise, nurkkiirus, resultant, trajektoor, jusirge, aksioom, geom, nurkkiirendus, summaga, lisj, momenti, vektoriaalne, peavektor, inertsmoment, punktmass, teljest, elda, rrand
thumbnail
22
doc

Staatika, kinemaatika ja dünaamika

suunalt vastupidised ning nende mõjusirged kattuvad. 21. Sõnastada staatika II aksioom (superpositsiooni aksioom). Jõusüsteemi mõju jäigale kehale ei muutu, kui sinna lisada või ära võtta tasakaalus jõusüsteem. 22. Millise järelduse võib teha staatika esimesest ja teisest aksioomist? Keha, millele mõjub üksainus jõud, ei saa olla tasakaalus. Jõu mõju jäigale kehale ei muutu, kui see jõud viia mööda tema mõjusirget suvalisse punkti. Jõud on libisev vektor. 23. Mida tähendab see kui öeldakse, et jõud on libisev vektor? Jõu mõju jäigale kehale ei muutu, kui see jõud viia mööda tema mõjusirget suvalisse punkti. 24. Sõnastada staatika III aksioom (jõurööpküliku aksioom). Keha ühte punkti rakendatud kahel jõul on resultant, mis rakendub ühes punktis ja mida kujutab nendele jõuvektoritele ehitatud rööpküliku diagonaal. 25. Sõnastada staatika IV aksioom (mõju ja vastumõju aksioom).

Insenerigraafika
69 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eksamiküsimuste(staatika) vastused

18.Millise järelduse võib teha staatika esimesest ja teisest aksioomist? Jõu mõju absoluutselt jäigale kehale ei muutu, kui jõu rakenduspunkt viia mööda selle jõu mõjusirget keha mis tahes teise punkti. 19.Mida tähendab see kui öeldakse, et jõud on libisev vektor? F B = - F B´ = F A 20.Sõnastada staatika III aksioom (jõurööpküliku aksioom). Keha ühes punktis rakendatud kahel jõul on resultant, mis rakendub samas punktis ja kujutab antud jõududele (kui rööpküliku külgedele) ehitatud rööpküliku diagonaali. 21.Sõnastada staatika IV aksioom (mõju ja vastumõju aksioom).

Insenerimehaanika
118 allalaadimist
thumbnail
45
doc

Teooriaküsimused ja vastused

Kordamisküsimused Staatika, kinemaatika ja dünaamika 1. Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materjaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus ehk deformatsioon. Jõu iseloomustamiseks peab tal olema rakenduspunkt, suund ja moodul. 2. Mis on jõu mõjusirge? Jõu mõjusirge on sirge, mille peal jõu vektor asetseb. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? Absoluutselt jäigaks kehaks nimetatakse sellist keha, mille mis tahes kahe punkti vaheline kaugus jääb alati muutumatuks. 4. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks?' Kahte jõusüsteemi võib nimetada ekvivalentseks, kui ühe jõusüsteemi võib asendada teisega nii, et keha liikumises või paigalseisus midagi ei muutu. 5

Insenerimehaanika
358 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Dünaamika eksamiküsimuste vastused

liikumine ei mõjuta mehaanikaliselt teiste liikumist. Süsteemis mõjuvatest jõududest rääkides tuleb arvestada seda, et jõudude jaotamine sise- ja välisjõududeks on suhteline ja sõltub sellest, mida me punktide süsteemi all parajasti mõistame. 11. Panna kirja valem süsteemi masskeskme kohavektori arvutamiseks? rc=sum(miri)/M (kogumass) masside ja kohavektorite korrutiste summa jagatud süsteemi kogumassiga. 12. Sõnastada süsteemi masskeskme liikumise teoreem. Kirjutada ka valem. Süsteemi masskese liigub nagu punktmass, millesse on koondatud kogu süsteemi mass ja millele on rakendatud kõik süsteemile mõjuvad välisjõud. Mac=sum(Fke) 14. Kas välisjõud mõjutavad süsteemi masskeskme liikumist? Sisejõud? 2.süsteemi masskeskme liikumise jäävuse seadus Kui kõigi süsteemile mõjuvate välisjõudude geomeetriline summa on null, siis süsteemi masskese liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on paigal. 3

Dünaamika
278 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Elektrotehnika eksamiküsimused

f2=f1*s ;s- on libistus 20. Asünkroonmasina pöördemoment, mehaaniline tunnusjoon. Asünkroonmootori pöördemoment tekitatakse staatorimähise magnetvälja ning rootorimähises indutseeritud voolude vastastoime tulemusena. Pöördemomendi tekitamiseks peab mootoril olema mitu, enamasti 2 või 3, ruumiliselt nihutatud mähist, mida läbivad ajaliselt nihutatud voolud. Maksimaalne pöördemoment saavutatakse juhul, kui magnetvälja vektor on risti indutseeritud voolu vektoriga. 21. Asünkroonmootorite käivitamine. Lühisasünkroonmootoreid käivitatakse tavaliselt otse võrku lülitamisega. Sagedaste käivituste ja raskete käivitustingimuste korral võib kasutada paremate käivitusomadustega mootoreid (suurendatud libistusega sügav- ja kaksikuuretega mootoreid). Püsiolukorras töötamisel on aga nende kasutegur ja võimsustegur väiksemad. Kui toitevõrk ei võimalda otsekäivitust võrgust, piiratakse käivitusvoolu

Elektrotehnika
506 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused

Tugev / Gluuonid Elektromagnetiline / Footonid Nõrk / / Vahebosonid Gravitatsiooniline / Gravitonid 8. Mis on vektor ja mis on skalaar? Vektor on füüsikaline suurus, mille määrab suund, suurus ja rakenduspunkt. Skalaar on füüsikaline suurus, mille määrab ai- nult suurus (arvväärtus). Vektorid on näiteks nihe, kiirus, kiirendus ja jõud. Skalaarid on näiteks temperatuur, mass ja tihe- dus. 9. Andke vektorite graafiliselt liitmise kaks moodust. Esimesel juhul viiakse (suunda ja pikkust muutmata) üks vektor

Füüsika
302 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Füüsika eksami küsimuste vastused

· - induktiivtakistus, · - reaktiivtakistus, · - aktiivtakistus, · kogutakistus =2**f · Faasidiagrammid: elektromotoorjõud, pingelangud, faasinihe. Kogutakistus faasidiagrammil Vahelduvoolu faasidiagramm. Joonisel on induktiivtakistus mahtuvuslikust takistusest suurem ja faasinihe positiivne. Loeng 16 Lained. Suurused: Lainepikkus ­ (nm) Lainearv ­ vektor , mille suund ühtib laine levimissuunaga. Lainevõrrand ­ Ruumis leviva tasalaine võrrand nurksageduse ja lainearvu kaudu. · Seos sageduse, lainepikkuse ning laine levimiskiiruse vahel. Lainetuse poolt edasi kantavat energiat kirjeldab energiavoo tiheduse vektor, mis on võrdeline keskkonna tiheduse ja laine levimiskiirusega ning osakeste võnkeamplituudi ja -sageduse ruutudega. Vektori suund ühtib laine levikusuunaga.

Füüsika
140 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Kordamisküsimused

Kuidas eraldatakse lahustes osakesi teineteist tsentrifuugi abil? Tõukejõu ja raskusjõu resultantjõud on erinev erinevate komponentide jaoks, mille tõttu nad asuvad erinevatel kaugustel teljest ja sadestuvad erinevates kohtades. 23. Mis on keha inertsimoment? Ühik. Valem. Keha inertsimoment iseloomustab pöörleva keha massi ja selle paigutust pöörlemistelje suhtes. 1kg*m 2 n I = m1r1 (ml2) 2 i =l 24. Mis on massikese(raskuskese) ja kuidas saab leida keskme koordinaadid X, Y, Z ruumis? Gravitatsioonjõud mõjub süsteemi kehadele keha igas punktis ning resultatjõu rakenduspunkt on raskuspunkt ehk massikese. 1 1 1 x= m x i mi y= m yi mi z= m z i mi 25. Pöörleva (veereva) keha kineetilise energia valem.

Füüsika
143 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Geodeesia II Eksamiküsimused

geograafilisteks koordinaatideks. 4. Ristkoordinaadid. Maastikupunkti asukoha plaanil või kaardil saab määrata ristkoordinaatidega x ja y. Selleks tuleb valida sobiv ristkoordinaatide süsteem. Eesti riikliku koordinaatide süsteemi x-teljeks on 24o meridiaan või sellega paralleelne suund ja y- teljeks ekvaatori kujutis või sellega paralleelne suund. Tasapinna ristkoordinaadid jagavad tasapinna 4 veerandiks. 5. Polaarkoordinaadid. Polaarkoordinaate kasut. samuti tasapinnal. Koosneb kahest elemendist: s ­ polaarraadius, ­ polaarnurk. Alguspunktiks polaartelg. Selle saab määrata kas riiklikkus koordinaatide süsteemis või suvaliselt. 6. Eesti baaskaardi TM projektsioon. Eesti baaskaart on topograafiline kaart mõõtkavas 1:50 000, mis valmis aastatel 1994- 96 Eesti-Rootsi ühisprojekti raames. Kogu riiki kattev kaart koosneb 112 kaardilehest mõõtmetega 50x50 cm ehk 25x25 km maapinnal. Baltimaade baaskaart on TM projektsioonis:

Geodeesia
27 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Kordamisküsimused - staatika

Sõnastada staatika II aksioom (superpositsiooni aksioom). Tasakaalus olevate jõudude lisamine või ärajätmine ei mõjuta jäiga keha tasakaalu või liikumist. Millise järelduse võib teha staatika esimesest ja teisest aksioomist? Absoluutselt jäigale kehale võib tasakaalus olevaid jõude mis on võrdvastupidised ja mõjuvad piki sama sirget, lisada piiramatu arv ilma et need mõjutaks keha tasakaalu või liikumist. Mida tähendab see kui öeldakse, et jõud on libisev vektor? s.t. teda võib mööda tema mõjusirget nihutada mõnda teise punkti Kas jõud on libisev vektor või vabavektor? Kumb? Selgitada ka, mida see tähendab. Libisev vektor, s.t. teda võib mööda tema mõjusirget nihutada mõnda teise punkti Kas jõupaari momentvektor on libisev vektor või vabavektor? Kumb? Selgitada ka, mida see tähendab. Jõupaari momentvektor on vabavektor, selle võib vabalt paralleelselt iseendaga üle kanda keha suvalisse punkti.

Lineaaralgebra
32 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eksami küsimused-vastused

1. Suurus - on nähtuse, keha või aine oluline omadus, mida saab kvaliteetselt eristada ja kvantitatiivselt määrata. Esitatud mõiste suurus võib tähendada suurust üldiselt, nagu pikkus, mass, aeg, temp, takistus, ainehulga kontsentratsioon jne. või mingit konkreetset suurust, nagu teatud varda pikkus, antud traadi elektriline takistus, etanooli ainehulga kontsentratsioon mingis veinis. Mõiste suurus kasutatakse uurivate materjaalsete süsteemide, objektide, nähtuste, protsesside, jne. kirjeldamisel teaduse kõikides valdkondades (füüsika, keemia, jt,) Mõistet suurus ei ole õige rakendada vaadeldava nähtuse, keha või aine omaduse puht kogulises (kvalitatiivse) külje väljendamiseks, nagu mass, suurus, pikkuse suurus, radionukliidi aktiivsuse suurus, pinge suurus, jne., sest kõnealused nähtuse, keha või aine omaduse - mass, pikkus, jne. on ise suurused. Sellistel juhtudel tuleb kasutada mõisteid suuruse väärtust (massi väärtus, jne.) 2. Suuruste süsteem - suurus

Mõõtmine
190 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Kordmisküsimused eksamiks

ja kui kahaneb, siis at < 0 48. Kuidas on ühtlasel ringliikumisel joonkiirus seotud nurkkiirusega? v = v =r r 49. Kuidas on ühtlasel ringliikumisel kiirenduse normaalkomponent seotud joonkiirusega? v2 R ­ normaalkomponendi suurus (pikkus), a n = v = an R R langeb kokku ringi raadiusega 50. Kuhu on suunatud nurkkiiruse vektor? kokkuleppeliselt suunatud piki pöörlemistelge 51. Mis on võnkumise periood? aeg, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks 52. Mis on võnkumise sagedus? suurus, mida mõõdetakse võngete arvuga ajaühikus 53. Mis on ringsagedus? on ringsagedus, mis sisuliselt langeb kokku nurkkiirusega ühtlasel ringliikumisel 54. Kuidas on ringsagedus seotud sagedusega? 2 = = 2 = f T 55. Mis on sageduse ühik SI-süsteemis?

Füüsika
167 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Kartograafia eksamiküsimused

geomeetria seisukohast väga keeruline ja seda on võimatu ilma moonutusteta kujutada. 2. Selgita geograafilise kaardi mõistet. Milline on selle tähtsamaid alaliike? Lk. 12 Geograafiline kaart on Maa või mingi teise taevakeha pinna vähendatud, üldistatud ja teatud matemaatiliste reeglite kohane kujutis tasandis, mis näitab loodus-, tehis-, ja ühiskondlike nähtuste seisundit, asendit, vajadusel ka arengut leppemärkide abil. Geograafilisel kaardil on oma kartograafiline projektsioon, kartograafilise kujutise metoodika (leppemärgid), kujutavate objektide ja nähtuste valik ja üldistamine. Tähtsamad alaliigid: Topograafiline kaart – universaalne eesmärgiga suure või keskmõõtkavaline kaart, mis kujutab Maa pinda vähendatult ja üldistatult. Topograafiliste kaartide puhul kasutatakse võimalikult väikeste moonutustega projektsioone. ? Topograafiline plaan – piiratud maa-ala kujutis tasandil mingis kartograafilises projektsioonis,

Kaardiõpetus
26 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Eksamiküsimused ja vastused 2009

paigatada, saame mitu samast koodi. x1 x 2 x 3 x 4 r 1 r 2 r 3 Hamingi kood (7,4) Sümbolite paigutus y1 y2 y3 y4 y5 y6 y7 1 0 0 0 1 1 1 0 1 0 0 0 1 1 Tekitav maatriks Vektor - maatriks korrutis 0 0 1 0 1 1 0 0 0 0 1 1 0 1 [x 1, x 2, x3, x 4 ] 1 0 0 0 1 1 1 0 1 0 0 0 1 1 0 0 1 0 1 1 0 0 0 0 1 1 0 1 r1 = x1 + x3 + x 4

Kodeerimine ja krüpteerimine
72 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Füüsika I kordamisküsimused

liidetavate vektorite pikkused. Liidetavad vektorid on o a) samasuunalised; liitmine nt a(2;3;4) + b(2;4;1) = c(4;7;5) o b) vastassuunalised; sama o c) üksteisega risti. 2. Kuidas peavad olema vektorid suunatud, et nende o a) skalaarkorrutis oleks 0; risti o b) vektorkorrutis oleks 0? Samas suunas/ vastassuunas 3. Mis on kohavektor? Mis on nihkevektor? Kuidas nad on omavahel seotud? Kohavektor on vektor, mis on tõmmatud koordinaadi alguspunktist etteantud punkti. Nihkevektor on vektor, mis on tõmmatud liikumise alguspunktist liikumise lõpp-punkti. Nihkevektor on kohavektorite muut, nihkevektor tähistab kohavektori juurdekasvu ajavahemikus delta-t 4. Mis on nihkevektor? Mis on trajektoor? Millal ühtib keha trajektoor nihkevektoriga? Nihkevektor on vektor, mis on tõmmatud liikumise alguspunktist liikumise lõpp-punkti.

Füüsika
84 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Insenerimehaanika eksami küsimuste vastused

jõudu nimetatakse antud jõusüsteemi resultandiks. 6. Välisjõud. Sisejõud. Koondatud jõud. Jaotatud jõud. * Välisjõududeks nimetatakse jõudusid, millega antud kehale mõjuvad teised kehad. * Sisejõududeks nimetatakse jõudusid, millega antud keha osad mõjuvad üksteisele. * Jõudu, mis on rakendatud keha mingis punktis, nimetatakse koondatud jõuks. * Jõude, mis mõjuvad antud ruumiosa või pinnaosa kõikidele punktidele, nimetatakse jaotatud jõududeks 7. Kolme jõu teoreem. Kui keha on tasakaalus kolme jõu mõjul, milledest kahe jõu mõjusirged lõikuvad, siis need jõud moodustavad tasapinnalise koonduva jõusüsteemi. 8. Vaba ja seotud jäik keha. Seosed (holonoomsed - mitteholonoomsed, statsionaarsed - mittestatsionaarsed, kahepoolsed - ühepoolsed). Sideme- reaktsioonid. Aktiivne ja passiivne jõud. *Vaba jäik keha - Jäika keha nimetatakse vabaks, kui teda saab antud asendist üle viia mistahes uude asendisse

Insenerimehaanika
122 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Füüsika eksami kordamisküsimused

Et keha püüab oma tangensiaalkiirust säilitada, tuleb teda pidurdada (kui liikumine on suunatud telje poole) või kiirendada (kui keha liigub teljest eemale. Tekib liikumisega risti olev inertsijõud. güroskoopilised jõud tekivad, kui püütakse muuta pöörlemistelje ruumilist orientatsiooni. Nagu eelmiste jõudude korral viib ka telje pööramine "tükikeste" trajektoori muutmisele. 15.Pascal'i seadus, Archimedese seadus, pidevuse teoreem Pascal'i seadus: Vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis suundades ühteviisi. Archimedese seadus. Vedelikku asetatud kehad kaotavad oma kaalust osa, mis on võrdne keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga. Pidevuse teoreem: Vedeliku voolamisel muutuva ristlõikega torus on voolamise kiirus pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga. 16.Bernoulli võrrand ning selle olemus Bernoulli võrrand kujutab endast energia jäävuse seaduse formuleeringut

Füüsika
19 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Masinamehaanika täielik loengukonspekt

sama järjestusega - järelikult homoteetsed. Siit tuleneb homoteetse kolmnurga reegel, mis kehtib nii kiirus- kui kiirendusplaanide korral: kui on teada ühe lüli kahe punkti M ja N kiirused või kiirendused, siis selle lüli kolmanda punkti K kiiruse või kiirenduse leidmiseks joonestatakse kiirus- või kiirendusplaani küljele mn kolmnurk mnk, mis on homoteetne kinemaatilisel skeemil esineva kolmnurgaga MNK. Poolusest tippu k suunduv vektor kujutabki otsitavat kiirust või kiirendust. Järeldused: 1. Absoluutseid kiirusi (kiirendusi) kujutavad vektorid väljuvad poolusest. Suhtelise kiiruse (kiirenduse) vektorid paiknevad perifeerselt. 2. Absoluutse kiiruse (kiirenduse) tähisel on vastavat punkti näitav indeks, suhtelise kiiruse (kiirenduse) tähisel on neid kaks, kusjuures teine tähis viitab punktile, mille suhtes vaadeldakse liikumist. 3

Masinatehnika
509 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Mehaanika ja soojus

M = (I w)', viimases valemis nimetatakse korrutist Iw impulsimomendiks. Valem vastab kulgliikumist kirjeldavale Newtoni 2. seadusele kujus F = (m v)' (korrutis mv on liikumishulk e. impulss). b) Lühidalt: Jõumoment M on jõu ja tema õla korrutis. Jõu õlaks nimetatakse jõu mõjumise sihi kaugust pöörlemisteljest. Jõumoment iseloomustab vaadeldava jõu mõju keha pöörlemisele. Jõumomendi ühikuks SI- süsteemis on njuuton korda meeter (1 N . m). Jõumoment kui vektor on esitatav jõu rakenduspunkti kohavektori r ja jõuvektori F vektorkorrutisena M = r X F ning on suunatud kruvireegli kohaselt piki pöörlemistelge. Pikemalt: M = r X F, kus r on jõuõlg Njuutonmeeter ( ) on jõumoment (pöördemoment), mis on ekvivalentne ühenjuutonilise jõu poolt tekitatava momendiga, kui jõu õla pikkus on üks meeter. Jõumoment on vektor, mille: 1) siht on paralleelne pöörlemisteljega,

Füüsika
95 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kordamisküsimused: Staatika ja Kinemaatika

1 · Millise järelduse võib teha staatika esimesest ja teisest aksioomist? Keha, millele mõjub üksainus jõud, ei saa olla tasakaalus. Jõu mõju absoluutselt jäigale kehale ei muutu, kui selle jõu rakenduspunkt viia mööda tema mõjusirget keha suvalisse punkti ­ jõud on libisev vektor. · Kas jõupaari momentvektor on libisev vektor või vabavektor? Kumb? Selgitada ka, mida see tähendab · Sõnastada staatika III aksioom (jõurööpküliku aksioom). Keha ühte punkti rakendatud kahel jõul on resultant, mis rakendub nende mõjusirgete ristumispunkti ja mis on võrdne antud kahele jõule konstrueeritud rööpküliku diagonaaliga. · Sõnastada staatika IV aksioom (mõju ja vastumõju aksioom). Ühe keha mõjumisel teisele esineb alati võrdvastupidine mõju piki sama mõjusirget.

Staatika kinemaatika
281 allalaadimist
thumbnail
414
pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia jäävuse seadus 5.4 Konservatiivsed jõud. Potentsiaalse energia gradient 5.5 Põrge 5.5a Absoluutselt mitteelastne põrge 5.5b Absoluutselt elastne põrge 6. PÖÖRDLIIKUMISE DÜNAAMIKA 6.1 Jõumoment 6.1a Newtoni III seaduse analoog pöördliikumisel. 6.2 Impulsimoment 6.3 Impulsimomendi jäävuse seadus. 6.4 Inertsimoment 6

Füüsika
177 allalaadimist
thumbnail
66
docx

Füüsika I konspekt

uue vektori, mille moodul on a korda v moodulist, suund aga säilib, kui a on positiivne, ning on sellega vastupidine, kui a on negatiivne. Skalaarkorrutis: vektorite a ja b skalaarkorrutiseks nimetatakse nende vektorite pikkuste ja vektorite vahelise nurga koosinuse korrutist. a*b=|a|*|b|*cos α Vektorkorrutis: vektorite a ja b vektorkorrutiseks nimetatakse vektorit a x b. a x b=(a2b3-a3b2,a3b1-a1b3,a1b2-a2b1) Projektsioonid ja nende seos mooduliga: Vektori projektsioon tuleb varustada plussmärgiga, kui komponentvektori suund langeb ühte telje suunaga ja miinusmärgiga, kui vektori komponent teljel on teljega vastassuunaline. Vektori projektsiooni omadused:  võrdsete vektorite projektsioonid samale teljele on võrdsed;  vektori korrutamisel arvuga korrutub sama arvuga ka tema projektsioon;  vektorite summa projektsioon mingile teljele võrdub liidetavate vektorite projektsioonide summaga samal teljel;

Füüsika
72 allalaadimist
thumbnail
105
doc

Füüsika konspekt

HARMOONILISE VÕNKUMISE VÕRRAND Kuulikese varju liikumist võib selgitada järgneva joonise abil: Siin liigub punkt P (kuulike eelmisel pildil) ühtlaselt kiirusega v mööda ringjoont raadiusega A vastu kellaosuti liikumise suunda. Punkti P projektsioon (kuulikese vari ekraanil) võngub vertikaalteljel üles-alla. Tasakaaluasendis 0 asub punkti P projektsioon (kuulikese vari) horisontaalteljel, suvalisel ajahetkel t on raadius A horisontaaltelje suhtes pöördunud nurga võrra ja hälve vertikaalteljel on x. Kui punkt P on sooritanud ühe täispöörde, siis vastav pöördenurk = 2 . Punkti P ringjoonel liikumise kiiruse v võib avaldada ringjoone pikkuse 2 A

Füüsika
282 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Masinatehnika eksam 2010/2011

Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis kui nad on moodulilt võrdsed, mõjuvad piki sama sirget ja on suunalt vastupidised. x F = 0; Fy = 0; M x = 0; M y = 0 FB=-FA 4. Jõu liitmine. Graafiline ja analüütiline meetod. Graafiline meetod : vektorif liidatakse kokku n F = Fi i =1 Analüütilise jõuliitumise meetodi aluseks on jõu vektori projektsioon teljele Fx = F cos ; Fy = F cos ; Fz = F cos Kui jõude on rohkem, siis jõususteemi resultandi liitumiseks tuleb liita iga jõu projektsioonid n n n F x = Fix ; F y = Fiy ; F z = Fiz i =1 i =1 i =1 ( Fx2 + Fy2 + Fz2 = F 2 cos 2 + cos 2 + cos 2 z )

Masinatehnika
225 allalaadimist
thumbnail
69
docx

FÜÜSIKA 1 eksami vastused

Üldmõisted 1 Vektor ­ suurus, mis omavad arvväärtust ja suunda. Mudeliks on geomeetriline vektor, mis on esitatav suunatud lõiguna. Vektoril on algus- ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkt. Näiteks jõud, kiirus ja nihe. Skalaarid ­ suurus, mis omab arvväärust aga mitte suunda. Mudeliks on reaalarv! Näiteks temperatuur, rõhk ja mass. 2 Tehted vektoritega ­vektoreid a ja b saab liita geomeetriliselt, kui esimese vektori lõpp-punkt ja teise vektori alguspunkt asuvad samas kohas. Liidetavate järjekord ei ole oluline. Kahe vektori lahutamise

Füüsika
108 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Füüsika I eksami piletid

Harmoonilised sumbumatud võnkumised. Vaatleme süs., mis koosneb vedru otsas rippuvast kuulikesest massiga m. Tasa-kaaluasendis on kuulikesele mõjuv raskusjõud mg tasakaalustatud elastsusjõu klo poolt: mg=klo . Hakkame kuulikese nihkumist tasak. asendist isel.-ma koordinaadiga x, kusjuures telg x on suuna-tud vertikaalselt alla ning selle nullpunkt ühtib kuulikese tasakaalu-asendiga. Kui nihutada kuulike tasakaaluasendist x võrra kõrvale, siis vedru pikeneb lo+x võrra ning resultantjõu projektsioon teljel x (tähistame selle x-i f-ga) omandab väärtuse f= mg-k(lo+x). Arvesta-des tasak.tingimust, saame f=-kx. Miinusmärk valemis tähendab seda, et hälve ja jõud on vastassuunalised: kui kuulike on nihutatud tasakaaluasendist allapoole (x>0), on jõud suunatud ülespoole (f<0) kuulikese nihkumisel ülespoole (x<0) on jõud suunatud allapoole (f>0). Seega on jõud f 1)võrdeline kuulikese hälbega tasak.asendist 2)suunatud alati tasakaaluasendi poole

Füüsika
1096 allalaadimist
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

Seda kiirendust nimetatakse raskuskiirenduseks g. Seega raskuskiirendus näitabki gravitatsioonivälja tugevust. Raskuskiirenduse väärtuse saab välja arvutada: g = Gm. M /mR2 = GM/R2. Kui arvutus läbi teha, saame, et g = 9,81 m/s2. 1 Punktmassiks loeme keha, mille mõõtmed on palju väiksemad kehadevahelisest kaugusest. 3 Välja jõujooned on jooned, millele väljatugevuse vektor on puutujaks. Igat ruumipunkti läbib üks jõujoon, sest ühes punktis on väljal üks kindla suunaga väärtus. Milline on gravitatsioonivälja jõujoonte pilt? Seda ei õnnestu paraku katseliselt deomonstreerida, sest pole võimalik tekitada staatilist gravitatsioonivälja. Seda võib aga ette kujutada analoogia põhjla kahe erinimelise elektrilaengu väljaga, sest ka need tõmbuvad nagu massi omavad kehad. Ja väli nõrgeneb allikast kaugenedes pöördvõrdeliselt kauguse ruuduga. 3.2

Füüsikaline maailmapilt
72 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Põhivara füüsikas

Nt. valem v = s/t tähendab, et kiiruse (velocitas) leidmiseks tuleb keha poolt läbitud teepikkus (spatium) jagada kulunud ajaga (tempus). Järgnevas on kõik füüsikaliste suuruste tähised esitatud kaldkirjas (italic), ühikute tähised aga püstkirjas. Valemi- tes on püütud maksimaalselt vältida suunda omavate suuruste esitamist vektorina (vektorsuuruse tähis esitab vaid vastava vektori pikkust). Negatiivne pikkus tähendab seda, et vastav vektor on suunatud vastupidiselt kokkuleppelisele positiivsele suunale. Kui on oluline rõhutada mingi suuruse vektoriaalsust, siis on selle suuruse tähis valemis toodud rasvases kirjas (bold). Füüsikalise maailmapildi kujundamisel on otstarbekas lähtuda üldkehtivatest põhimõtetest ehk printsiipidest, mis deduktiivkäsitlustest lähtudes on aksioomid. Tähtsaimad nendest on: reaalsuse

Füüsika
121 allalaadimist
thumbnail
31
rtf

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt

Nt. valem v = s/t tähendab, et kiiruse (velocitas) leidmiseks tuleb keha poolt läbitud teepikkus (spatium) jagada kulunud ajaga (tempus). Järgnevas on kõik füüsikaliste suuruste tähised esitatud kaldkirjas (italic), ühikute tähised aga püstkirjas. Valemites on püütud maksimaalselt vältida suunda omavate suuruste esitamist vektorina (vektorsuuruse tähis esitab vaid vastava vektori pikkust). Negatiivne pikkus tähendab seda, et vastav vektor on suunatud vastupidiselt kokkuleppelisele positiivsele suunale. Kui on oluline rõhutada mingi suuruse vektoriaalsust, siis on selle suuruse tähis valemis toodud rasvases kirjas (bold). Loodusteadusliku info topoloogia (paiknemisõpetuse) põhiprobleem: millises järjestuses on otstarbekas esitada loodusteaduslikke teadmisi? Senises füüsikaõppes on järjestus eelkõige ajalooline:

Füüsika
35 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Teoreetiline mehaanika

Jõu moment punkti suhtes võrdub nulliga kui jõu mõjusirge läbib momentide tsentrit ses siis õlg sõrduks nulliga. Jõu moment telje suhtes ­ jõu momendiks telje suhtes nim telje risttasapinnale võetud jõu prjekstsiooni ja õla korrutist võetuna pluss või miinumärgiga. Pluss märk võetakse sel juhul kui vaatleja silmitsedes tasapinda telje pos suunast näeb jõu proj. pöörlevana telje ümber päripäeva; miinus märk võetakse juhul kui on näha pöörlemine vastupäeva. Varignoni teoreem resultantide momendi kohta telje suhtes ­ kui jõusüsteem taandub resultandiks siis selle resultandi moment mingi telje suhtes võrdub süsteemi kõigi jõudude momentide algebralise summaga sama telje suhtes. veerehõõrdejõu ja veerehõõrdemoment ­ sislindri poolt tema veeretamisele avaldatud takistust nim veerehõõrdeks. Veerehõõrde põhjuseks on asjaolu et veereva keha raskuse all aluspind mõnevõrra deformeerub. Keha alla tekib väike lhk millest see keha tuleb välja tõmmata

Teoreetiline mehaanika
760 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Füüsika eksam

6. Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Ruumi homogeensus: iga punkt ruumis on füüsikaliselt samaväärne. Aatom on samaväärne samasorti aatomiga Marsil. Aja homogeensus: vabade objektide jaoks on kõik ajahetked samaväärsed. 7. Loetlege vastasmõjud tugevuse kahanemise järjekorras ja nimetage mõju kandja (Ei küsi - Arvo Mere) 10^40 Tugev ­ gluuon (meson?), 10^38 Elektromagnetiline ­ footon, 10^15 Nõrk - uikon, 10^0 Gravitatsiooniline ­ graviton. 8. Mis on vektor ja mis on skalaar? Vektor-füüsikaline suurus, mille määrab suund, suurus ja rakenduspunkt (nihe, kiirus, kiirendus, jõud...) Skalaar-füüsikaline suurus, mille määrab arvväärtus (temperatuur, mass, tihedus...) Tehted skalaaridega on nii nagu ikka tehted reaalarvudega. 9. Andke vektorite liitmise kaks moodust graafiliselt. Nihutada iga järgneva vektori alguspunkt eelneva lõpppunkti(kehtib ka paljude vektorite puhul ja on lihtsam) [(kõik on vektorid) x=1+2+3+...+n]

Füüsika
967 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Teoreetilise mehaanika eksamiküsimused

Eksamiküsimused: 1. Kirjeldage kolme mitteparalleelse jõu tasakaalutingimusi Kuna jõud on libisev vektor, siis kanname jõud F1 ja F2 nende mõjusirgete lõikumise punkti. Tasakaaluaksioomi kohaselt on F12 ja F3 tasakaalus, kuinad on võrdvastupidised ja neil on sama mõjusirge. Viimane tingimus on täidetud, kui F1, F2 ja F3 mõjusirged lõikuvad ühes punktis. Jõuvektorid peavad moodustama kinnise jõukolmnurga kindla ümberkäigusuunaga. Järeldus: 1. Kolm mitteparalleelset jõudu on tasakaalus vaid siis, kui nende mõjusirged

Abimehanismid
162 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Füüsika eksam inseneri erialadele

vedelikusamba kaaluga. Siit järeldub, et vedeliku rõhk anuma põhjale avaldub p=Fr/S=mg/S. Seega saame p=Vg/S=hSg/S=gh ehk sõnades: vedeliku rõhk anuma põhjale võrdub vedeliku tiheduse , vaba langemise kiirenduse g ja vedelikusamba kõrguse h korrutisega. Samal sügavusel avaldab vedelik sama suurt rõhku ka anuma külgseintele ja isegi vertikaalselt üles. · Pidevuse teoreem: rakendused. Vedeliku voolamisel muutuva ristlõikega torus on voolamise kiirus pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga. Bernoulli võrrand: Loeng 8 · Gaasi olekuparameetrid: rõhk, ruumala, temperatuur. Olulisemad gaasi iseloomustavad suurused on temperatuur, rõhk ja ruumala. Samadel tingimustel okupeerib võrdne kogus ükskõik millist gaasi võrdse ruumala

Füüsika
379 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun