Sisevete jaotus Kõik siseveed, mis pole mereossad ega ookeanid (pinnavesi, pinnasevesi, põhjavesi). Mida sisaldab looduslik vesi lahustunud soolad, vees hõljuvad tahked osakesed, lahustunud gaasid, kolloidid (pole tahked, ega täielikult lahustunud) Mis on biogeenid, mil viisil satuvad veekogudesse on fosfori ja lämmastiku mineraalsed ühendid, allikaks on uhteveed ning lagunevad organismid. Mis on seston, millest koosneb vees tahkel kujul hõljuv hägu, mineraalne sete, muda, liiv, savi, orgaaniline plankton, taimede ja loomade jäänused, elus kalad jms Millest sõltub ainete sissekanne veekogudesse - nende sisaldusest veekogu ümbritsevas pinnases (pinnakate), see omakorda aluspõhjast, nende lahustuvusest. P-ühendid vähelahustuvad, N-ühendid hästilahustuvad *veereziimist valglal: sademete hulk; kas pinnase taimestik hoiab vett kinni. Puhvertsoonid rohustu või põõsastik neelavad väetised, mis muidu vihma- ja lume-sulaveega ilma
........................................ 6 Veereziim ja vee kvaliteet.................................................................................................................. 6 Vee koostis......................................................................................................................................... 7 Ökosüsteemi seisund.......................................................................................................................... 8 Eesti järvede tüübid (1995 a).............................................................................................................. 9 Jõed...................................................................................................................................................... 10 Levik ja tihedus................................................................................................................................ 10 Veereziim................................................
Eesti väikejärved Sissejuhatus Eestis on umbes 1200 järve. 1975. aastal 1119 järve- 964 looduslikku ja 155 tehisjärve (I. Kase andmeil). Hilisemate täpsustuste kohaselt on looduslike järvede arv peaaegu tuhat, tehisjärvi umbes kakssada. Lisaks on Eestis veel ligikaudu 20 000 rabalaugast. Kuna järved on aja jooksul kadunud nii maaparanduse, kinnikasvamise kui ka tammide purunemise tõttu, siis nende arv pole püsiv. Uued järved saavad tekkida mere taandumisel, liiva-, savi-, pae-, turba- ja põlevkivikarjääride, samuti veehoidlate rajamisel. Järved on enamasti mandrijäätekkelised, nende hulka kuuluvad künkliku
4. Lahustunud hapnik................................................................................................12 5.VEE FÜÜSIKALISED PARAMEETRID........................................................................13 5.1. Läbipaistvus (valgus)............................................................................................ 13 5.2. Temperatuur.......................................................................................................... 13 6.Eesti järvede kirjeldav ülevaade........................................................................................14 6.1. Tartumaa järved.....................................................................................................15 7.JÄRVE ELUKOOSLUS................................................................................................... 16 ........................................................................................................................................
c)Põhjaveed Läänemeri- 420 000 km2, Landsorti süvik 490 m. Batüaal on maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa.See asub merepõhja sügavusel 500...1000 (3000) m? Geomorfoloogilisest aspektist vaadatuna asub see bentaali osa maailmamere mandrinõlval.Batüaali ei ulatu valgus ning seetõttu puudub seal ka floora. Batüaali kohal lasuvat veemassiivi nimetatakse batüpelagiaaliks. Litoraal on ookeanide, merede, järvede jt veekogude bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, mis üldiselt hõlmab ranniku- (kalda-) piirkonna, kus kasvab fütobentos ehk põhjataimestik.Kaldavööde siis pm???? 2 Neriitiline vöönd (ka neriitiline pelagiaal, neriitiline ala) on maailmamere ökoloogiline horisontaalne sügavusvöönd, mis ulatub mõõnavee alapiirist mandrilava ääreni (umbes 200 m sügavuseni). Veekogud vastavalt vee vahetumise kiirusele: vooluveed e
Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi
Sissejuhatus Valisin artikkli ,,Veeõitsengud Eesti järvedes" kuna mind huvitab loodus ja selle kaitsmine. Artikkel on pärit 2009/ 07 ajakirjast. Sisu Artikli nimi Artikli köide Veeõitsengud Eesti järvedes 2009/07 Veeõitsengud keskkonnaprobleem Paljuski inimtegevuse tagajärjel kiirenenud veekogude eutrofeerumine loob selleks väga soodsa pinnase. Maailmas ulatuvad õitsengutega kaasnevad kahjud kalakasvandustele, puhkemajandusele jne. juba miljardi dollarini aastas. Eesti järvedes mikrovetikate vohamine küll nii suuri majanduslikke kahjusid kaasa ei too, kuid turismindust ja veekogu ökosüsteemi mõjutavad need kindlasti. Veeõitsenguid või teisisõnu mikrovetikate hulgivohamist
Eesti järved Eesti järvedest · Eesti territooriumist moodustavad järved koos tehisveekogudega 5%. · Valdav osa Eesti järvedest on madalad, enamasti alla 10 meetri. · Kokku on Eestis ligikaudu 1200 järve, neist üle 1 km2 pindalaga on vaid 42 järve. · Suurimad on Peipsi ja Võrtsjärv. Peipsi järv on koos Pihkva järvega Euroopas suuruselt neljas. * Sügavaim on Rõuge Suurjärv (38 m) * Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad Järvedepiirkonnad asuvad Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lääne- ja Kesk-Eestis on seevastu suuri maa-alasid, kus pole ühtegi järve. * Sukeldumas käiakse Eestis siseveekogudes ainult väga üksikutes, kuna valdav enamus on liiga madalad või omavad vähest vee läbipaistvust. Seisundi muutused Eesti järvedes Korduvuuringud ligi sajal väikejärvel näitavad, et veekogude seisundis on viimase paarikümne aasta jooksul toimunud suured muudatused.
Jakob Westholmi Gümnaasium Referaat Järvenõgude areng, järvede toitelisus ja järvevee segunemine Jaana Junolainen 11a Tallinn 2010 Sisukord Järvenõgude areng ............................................................................................................... ...... lk. 2-3 Järvede toitelisus ............................................................................................................... ......... lk. 3-4
Liikide arv loomariigis on ebaühtlased jaotunud: ~99% loomaliikidest on koondunud üheksasse hõimkonda (käsnad, ainuõõssed, okasnahksed, rõngussid, lameussid, ümarussid, keelikloomad, limused, lülijalgsed), neist omakorda ~70% kuuluvad klassi putukad(Insecta). Paljud hõimkonnad sisaldavad ainult üht kuni mõnisada liiki, nt. naastloomad, kammloomad, ürgkeelikloomad, siilussid.. Hõimkond Keelikloomad Alamhk – Mantelloomad; Koljutud; Selgroogsed Selgroogsete liike maailmas: kalad 24450, kahepaiksed 5020, roomajad 7877, linnud 9377, imetajad 4475. Selgroogseid Eestis: kalad 75, kahepaiksed 11, roomajad 5, linnud 383, imetajad 60. METSAD Definitsioone: *Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. (Eesti Metsaseaduse järgi) *Metsamaaks loetakse maatükki pindala vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%
kahjustuks. Veekogu kaitseks ning veekogu kallaste kaitseks on moodustatud veekaitsevöönd veekogu kaldalal, mis väldib hajureostuse mõju ning veekogu kallaste uhtumist. Veekaitsevööndi ulatus ja kitsendused veekaitsevööndis on määratus Ranna ja Kalda seaduses. Ükski maaomanik, maavaldaja ega veekasutaja ei tohi põhjustada üleujutust, kalda tammi ega muu rajatise purunemist, maa soostumist, pinnase erosiooni ega maanihet. Järved Jõed Veelahkmed jagavad Eesti jõed nelja vesikonda: Narva-Peipsi vesikond, Soome lahe vesikond, Liivi lahe vesikond ja Saarte veekogud. Kolme vesikonna – Narva- Peipsi, Soome lahe ja Liivi lahe vesikonna jõed saavad alguse Pandivere kõrgustiku laialdase karstiala nõlvadelt. Eesti geograafilisest asendist ja looduslikest tingimustest tuleneb terve rida nii jõgede morfomeetria kui veevarude jaotumise iseärasusi.
Hüdrobioloogia konspekt Organismid ja ökosüsteem Veehabitaat on elupaik vesikeskkonnas, mis hõlmab terve spektri vee osasid, maailmamerest kuni estuaarideni (jõe suue, mis on mereveega segunenud). Veel kuuluvad vee osade hulka suured järved (ka soolased järved, nt Kaspia meri), väikesed järved, sood ja rabad, mis asuvad tavaliselt teiste veekogude läheduses, ja jõed, mis voolavad ühes suunas. Kahes suunas voolavad jõed on Emajõgi ja Nasta jõgi. *** Mangroov on hingamisjuurtega, igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul. Nimi tuleneb iseloomulike puude mangroovipuude nimest. Need kuuluvad peamiselt perekondadesse avitsennia, manglipuu, sonneraatsia ja Ceriops. Mangroovid on mudased ning soolased soised metsad. Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal
Tavaliselt puhuvad Lõuna-Ameerika rannukul passaattuuled, mis ajavad sooja pinnavee rannast eemale > samas toimub külma toitaineterikka sügavamate kihtide vee üleskerkimine > mitmekesine elu. El Nino tähendab nende passaattuulte nõrgenemist > soe vesi jääb ranniku juurde ja toiteaineterikas külm vesi tulemata > siis aga ei õitse fütoplankton, millest toitub zooplankton, kellest toituvad kalad > elu soikub. El Nino sagedus on enamasti kaks korda 10 aasta jooksul) El Nino toob endaga kaasa: tugevad troopilised vihmad, mis ulatuvad laialdaselt tormid mitmetes piirkondades sadamete hulk väheneb järsult, esinevad põuad (eriti Brasiilias, aga ka Kesk- Ameerikas, Indoneesias, Lääne-Aafrikas) India ookeani põhja osas ja Brasiilias - kaladest toituvad linnud ei saa toitu, sest kalad lähevad koos hoovustega põhja poole
Rohttaimed jääall puhkeseisundis. Silmailu sammal II Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon. Eri rühmade liikide iseloomustused. Kuidas jaotub elusloodus: Neli riiki: taimed, loomad, seened ja bakterid,viirused ja eukarüoodid Taimeriigi hõimkondi:(11) punavetikad,liitvetikad,rohevetikad, sammaltaime,õistaimed, paljasseemnetaimed, soontaimed Selgrootud putukad,liblikad,sipelgad,mardikad,ussid,rohutirtsud, (jõe)käsnad,(lamelimused) Selgroogsed kalad,kahepaiksed,roomajad,linnud imetajad III Metsad Metsade üldiseloomustus. E.Lõhmuse (1984) klassifikatsioonis on laanemetsas välja toodud sinilille kasvukohatüüp. J. Paali (1997) klassifikatsioonis on sinilille kasvukohatüüp välja toodud salumetsa tüüpruühmas.Lõhmuse omas puudub sürjametsade tüüprühm. Paali omas on salumetsa tüüprühma alla välja toodud kuukressi kasvukohatüüp. Paalil on madalsoometsade
Georaafia Mari-Liis Kirt 11.a klass TALLINN 2010 Sisukord 1. Sisukord........................................................................................2 2. Järvenõgude areng............................................................................3 3. Järvede toitelisus.............................................................................4 4. Järvevee segunemine........................................................................4 5. Kokkuvõte.....................................................................................5 6. Kasutatud kirjandus...........................................................................6
Vetikakooslused ja vee toitelisus järvedes ja jõgedes Referaat Tartu 2009 Sissejuhatus Fütoplanktoni populatsioonide arenemine järvedes ja jõgedes on seotud temperatuuri, valguse, lahustnud gaaside -ja lahustunud anorgaaniliste toiteainete hulgaga vees. Silikaatide kontsentratsioonid, nitraadid ja fosfaadid mõjutavad vetikate kasvu ja liikide esinemist veeökosüsteemis. 1. Fütoplanktoni koosseis ja järve toiteainete seisukord Järve troofsusel on peamine mõju domineerivate vetikate tüübile ökosüsteemis ja sesoonsele fütoplanktoni suktsessioonile. 1.1 Ökoloogilised eelistused järvedes
viljad. Seemnetes on endosperm. 3. Eesti loomastiku jaotumine süstemaatilistesse rühmadesse, näited vastavatest liikidest. Eesti loomastiku liigiline mitmekesisus eri rühmades (võrdlus). Loomade käitumine ja tegevusjäljed. II. Metsad 1. Metsade üldiseloomustus. Metsa mõiste, tähtsus. Metsad maailmas. Eesti metsasus võrreldes teiste Euroopa riikidega. Metsa ajalugu Eestis. Eesti metsade üldiseloomustus. Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Tähtsus: Mets on suurima biomassiga taimekooslus, reguleerib ja mõjutab - õhkkonna gaasilist koostist sademete jaotust ja hulka pinnavee äravoolu aurumist maa-ala veerežiimi kliimat Metsad maailmas: võib jagada 4 tüüpi: -boreaalsed(33%) -parasvöötme(11%) -subtroopilised(9%) troopilised metsad e. vihmamets(47%)
PLANKTON Refaraat Sisukord 2.1 Veeõitsengud.................................................................................................... 5 Sissejuhatus Selle referaadi eesmärk on teha selgeks planktoni olemus, levik, tähtsus veekogudele ning uurida erinevaid planktoni liike, alaliike ja nende omadusi. 2 1.Plankton Plankton ehk hõljum on veekogus hõljuvate liikumisvõimetute või väga vähesel määral liikuvate organismide – plankterite – kogum. Nende liikumiselundid on nõrgalt arenenud ning seega on liikumisvõime väga piiratud, mis tähendab, et plankterid hõljuvad vees passiivselt ja liiguvad edasi vaid lainetuse ja hoovuste mõjul. On ka liike, kes on võimelised iseseisvalt liikuma ning võivad ööpäeva jooksul läbida vertikaalselt sadu
.........................................................................................8 KEEMILISEL PUHASTAMISEL KASUTATAKSE REOAINE EEMALDAMISEKS ERINEVAID KEMIKAALE. ENAMLEVINUD ON HAPPELISTE REOVETE NEUTRALISEERIMINE JA MÜRGISTE ÜHENDITE OKSÜDEERIMINE KLOORIÜHENDITE VÕI OSOONI ABIL. SAMAS ON KASUTUSEL KA KEEMILINE SADESTAMINE. KEEMILISE SADESTAMISE ALLA KULUVAD PROTSESSID, KUS KEMIKAALE KASUTADES SAADAKSE VEES OLEVAST LAHUSTUNUD AINETEST ERALDUSVÕIMELINE HELJUM EHK SETE. OTSESADESTUSEL SAADAKSE KEEMILISE REAKTSIOONI TULEMUSENA VÄHELAHUSTUV ÜHEND........................................................................................................................................8 BIOLOOGILISEL PUHASTAMISEL LAGUNDAVAD MIKROORGANISMID REOVEES OLEVAT ORGAANILIST AINET. PROTSESSI KÄIGUS TOIMUB ORGAANILISE AINE OKSÜDEERIMINE VEES LAHUSTUNUD HAPPE ABIL. VEES OLEVA
geotermiline gradient, mis näitab, mitu kraadi tõuseb maakoore temperatuur sügavamale minnes iga 100 m kohta. Geotermilise gradiendi keskmine väärtus on umbes 3 ºC 100 m kohta. -6- Põhjavee liikumine Põhjavesi liigub kõrgema veetasemega toitealadelt madalamatele, järgides veepinna kallet, mida nimetatakse ka gradiendiks. JÕEHÜRDOLOOGIA Hüdrograaf võrk, jõe valgla: Mingil maa-alal paikn jõed, ojad, järved, tehisveekogud (kraavid, kanalid, veehoidlad) ja sood mood hüdrog võrgu. Jõgi saab alguse jõelähtest (allikast, järvest soost, liustikust) ning suubub teise jõkke (peajõkke), järve, merre või ookeani. Teise jõkke suubuv jõgi on lisajõgi. Jõgi jaguneb ülem-, kesk- ja alamjooksuks. Ülemjooksul on voolukiirus suur ning vool uhub ja viib kaasa pinnast ja muud materjali (sängierosioon). Keskjooksul voolukiirus väheneb, osa kaasatoodud materjalist setib,
allikaid. Lisaks neile eristatakse ka riimveekogusid. Enamasti on need alla 18 promillise soolasisaldusega mered või lahed, kus merevesi seguneb jõgedest tuleva mageveega. Vee liikumise alusel eristatakse seisu- ja vooluveekogusid. Vooluveekogudele on iseloomulik vee pidev ühesuunaline liikumine, seisuveekogudes liigub vesi vastavalt tuule suunale või Kuu mõjule (tõus ja mõõn). Tekke järgi eristatakse looduslikke ja tehisveekogusid. Eestis leidub nii looduslikke (meri, järved, jõed, allikad) kui ka tehisveekogusid (veehoidlad, kanalid, kraavid, tiigid, karjäärid). Soolase veega on Läänemeri, mis tegelikult on riimveeline veekogu. Eestis on ligikaudu 1200 järve, millest umbes 1000 on looduslikud. Vooluveekogusid on Eesti territooriumil üle 7000, neist kümme on vähemalt 100 kilomeetri pikkused. Kuidas kujunevad veekogud? Veekogud võivad olla tekkinud looduslikult või inimtegevuse tagajärjel. Enamik Eesti
aastal ei näita sajandi algusega võrreldes kuigi suuri muutusi. Võrtsjärve vesi on kõige läbipaistvam talvel, kui nähtavus võib ulatuda 2,5-3,2 meetrini. Jää vabal ajal on kõige sagedamini mõõdetud vee läbipaistvuseks 0,9 m. Vee läbipaistvus on tavaliselt kõige väiksem septembris, kui ka järve veetase on aasta madalaim ja lainetuse mõju põhjasetetele suurim. -7- Plankton Bakterplankton: Baktereid leidub nii vabalt veekihis hõljuvana kui ka veetaimedele, -loomadele ning orgaanilise ja anorgaanilise aine osakestele kinnitunult. Vees vabalt elavaid baktereid nimetatakse bakterplanktoniks ehk hõljumiks. Kõik põhilised aineringed: süsiniku-, lämmastiku-, fosfori-, väävli- ja rauaringe saavad toimuda vaid bakterite vahendusel. Võrtsjärves elavad peamiselt hapnikku vajavad ning tarbivad aeroobsed bakterid. Nad on
vihmasadusid, troopilisi tsükloneid, laieneb põua all kannatavate alade pindala. Temperatuuri tõusu tagajärjed: · Liikide levilad muutuvad- kiiresti levijatele kasuks ,teistele hukatuseks · Väheneb tundra ja taigametsade pindala · Muutused mäestikes- liustike sulamine · Muutused mererannikul · Troopiliste metsade häving Rõhk: · Rõhumuutusi taluvad rändlinnud, kes lendavad üle mäestike · Kõrget rõhku peavad taluma sügavates järvedes ja ookeanides elavad loomaliigid · Nende kehas on samasugune rõhk nagu neid ümbritsevas vees. Vesi: · Vesi on eluks hädavajalik-materiaalne lähteaine fotosünteesiks · Ilma veeta saavad taimed ja loomad läbi vaid lühikest aega · Kohastumused kõrbes: - Tegutsemine öösiti või harvade vihmade ajal - Lehtede pindala vähenemine, kaetud vahakihiga, karvadega, tihedalt vaheliti asend, vee talletamine jne. Hapnik:
vahel. Keemiline sadestamine ehk setitamine, Kogulatsioon- vähendatakse peenete kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed liituvad suuremateks helvesteks, Hapendamis-taandamise(redoks)protsessid, muutumine vähem ohtlikusse vormi. Desinfitseerimine-kasutatakse kloorühendeid, pH reguleerimine,neutraliseerimine(filtrimine läbi lubjakihi) Keemiline sadeneimine: Kemikaali kasutamisel saadakse veest olevast heljumist või kolloidainetest eraldumisvõimeline sete. Protsessi osad: Kemikaali lisamine ja segamine, pH reguleerimine, flokulatsioon,sette eraldamine, settekäitlus. Biloogiline puhastus: Mikroorganismid muudavad reovees lahustunud ja peenkollodised orgaanilised ained suspensiooniks, mida on võimalik kas setitada või flotatsiooni käigus eraldada. Aluseks mikrooragnismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisaluv orgaaniline aine. Mikroorganismideks baterid ja algloomad. Protsessis olev biomass on
põhjustest. Tutvutakse olulisemate saasteainete mõjuga organismidele ja Läänemere kaitsevõimalustega. 1 1.1 JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND (26 tundi) Õppesisu Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine. Taimede ja loomade kohastumine eluks vees. Jõgi elukeskkonnana. Järvevee omadused. Toitainete sisaldus järvede vees. Elutingimused järves. Jõgede ja järvede elustik. Toiduahelate ja toiduvõrgustike moodustumine tootjatest, tarbijatest ning lagundajatest. Jõgede ja järvede tähtsus, kasutamine ning kaitse. Kalakasvatus. Põhimõisted: jõgi, jõesäng, suue, lähe, peajõgi, lisajõgi, jõestik, jõe langus, voolukiirus,
eelpuhastuseks. Keemiline puhastus Keemilise puhastuse olemus seisneb reaktsiooni tekitamises puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. Levinumaks keemiliseks protsessiks on keemiline sadestamine, kasutatakse ka hapendamist-taandamist, desinfitseerimist, pH reguleerimist ja neutraliseerimist. Keemilise sadestamise alla käivad kõik protsessid, kus kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline heljum ehk sete. Koagulandi lisamisega suudavad osakesed liituda suuremateks helvesteks. Flokulant suurendab veelgi helveste moodustumist ning kiirendab settimist. Bioloogiline puhastus Bioloogiline puhastus kasutab ära mikroorganismide võimet lagundada ja kasutada ära toitainena vees sisalduvat orgaanilist ainet. Osa toitaineist muutub uueks rakumassiks ja osa hapendub raku hingamise protsessis süsihappegaasiks ja veeks. Tähtsamateks
teistega, liigilised koosseisu muutused on ettearvamatud. Liiga intensiivne kalapüük võib lisaks kalade arvukuse muutusele põhjustada ka hoopis püsivamaid evolutsioonilisi muutusi, mille käigus muutuvad esmajärjekorras kalade kasvu kiirus ja suguküpsuse saabumise aeg. See tähendab, et intensiivse kalapüügi tingimustes saavad järglasi eelistatult need kalad, kes koevad võimalikult noorelt. Hilisema suguküpsemisega isendid püütakse tõenäoliselt enne, kui nad jõuavad paljuneda. Muutustele võib järgneda olukord, kus varem esinenud liikide ökoloogilised funktsioonid võtavad üle veekogu asustavad organismid. Halvematel juhtudel häirub aga oluliselt veeökosüsteemi talitlus või see muutub oluliselt vaesemaks ning sellega kaasneb paljude liikide lokaalne väljasuremine.
Pinnavesi Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi. Pinnavee hulka kuulub nii soolane kui ka mage, nii tahke kui ka vedel maapinnal olev vesi. Pinnavesi moodustab jõed, järved , mered, liustikud, lumikatte jne. Tartumaal on 42 jõge, mille valgala ületab 25 km2, 54 veehoidlat ja paisjärve ning 58 järve. Osaliselt jäävad Tartumaa piiridesse Eesti suurimad järved: Peipsi järv, Võrtsjärv ja Saadjärv. Suurimaks jõeks on 100 km pikkune ja 9960 km2 Emajõgi. Maakonnas on kaitse all 5 järve: Kuningvere järv, Jaanijärv, Elva Linajärv, Vellavere Külajärv ja Kogrejärv ning mitmeid järvi (Saadjärv, Soitsjärv, Pangodi, Koosa jt.) kaitstakse kaitsealade koosseisus. Natura 2000 võrgustikku kuuluvad kaitstavad veekogud: Emajõe suudmeala, Elva jõgi, Peeda jõgi, Idaoja, Ilusa oja, Lavatsi järv, Võrtsjärv, Mustjärv,
kolooniaid perekondadest Aphanocapsa, Aphanothece ja Cyanodictyon; neist paljud on seni liigini määramata. Ränivetikad on liikide arvult olnud planktonis ülekaalus peaaegu viimase kümnendini, mil neid on hakanud ületama sinivetikad. Peipsi karakterliik on Aulacoseira islandica, suhteliselt suurte mõõtmetega jahedalembene niitvetikas. Ta on praegu üks dominante Skandinaavia järvedes, Laadogas, Äänisjärves ning Põhja-Ameerika suurtes järvedes. Rohevetikad konkureerivad planktonis liikide arvult kahe eelmise rühmaga. Biomassilt on nad kolmandal või neljandal kohal, jäädes vahetevahel alla neelvetikatele. Arvukad on perekonnad Scenedesmus ja Pediastrum. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) 2.4 Zooplankton Zooplankton on vees vabalt hõljuvate loomakeste zooplankterite kogum. Tegemist on nn ökoloogilise rühmaga, keda ei ühenda mitte niivõrd sugulus, kui ühine elukeskkond (vesi).
...............................................................9 2 Üldine asukoha iseloomustus Piirkond paikneb Võru maakonnas (joonis 1). Elukoosluste kirjeldama hakkamiseks valisin välja kolm elukooslust iseloomustavat piirkonda: Vagula järv, Võhandu jõgi (lõik jõest) ja madalsoo Vagula järve ääres. Piirkond asub lainjal alluviaaltasandikul. Vagula kaldatsoonis on liiv, kohati klibu, sügavamal järvelubi ja muda. Vagula järve voolab läänest sisse ja kirdesopist välja Võhandu jõgi. Suurem asula Vagula ääres on loodekaldal paiknev Järvere. Seal on ka endise Võru metsamajandi keskus ja looduskaitse alla kuuluv park. Piirkonna vaatamisväärsustest väärib nimetamist ka Järvere mõis (joonis 2), mis rajati Sõmerpalu abimõisana Vagula järve kaldale 1766. aastal (Eesti mõisaportaal). Inimasustus pole antud piirkonnas eriti tihe ning ei mõjuta oluliselt piirkonna loodust. (Joonis 2
millisena tulevikus tahetakse järve näha! Veekogude seisundi parandamise meetodid ● Altpoolt lähtuvad ("bottom up") ○ alandatakse biogeenide välis- ja sisekoormust. ● Ülalt lähtuvad ("top down") ○ eelkõige biomanipulatsioon ○ seisneb toiduahela ümberkorraldamises, et FP biomass efektiivselt kaladeni jõuaks. FP » ZP » lepiskalad » röövkalad ○ Kui FP produktsioon on oluliselt suurem ZP toitumise kiirusest, hakkab FP kogunema ■ Ülekaalu saab laguahel, vee omadused halvenevad » suureneb bakterite hulk » vähenevad hapnikusisaldus ja läbipaistvus Tervendamise eesmärgid ● Taastada järve kunagine “hea” seisund ● Välisilme muutmine lähtudes mingisugustest eetilistest tõekspidamistest. ● Produktiivsuse tõstmine ● Mingi liigi või koosluse kaitse
Ma olen mitu korda näinud, kuidas randa, otse vee äärde, autodega sõidetakse ja kuidas mootorpaatidega suplusrannast järvele minnakse, kuigi paadisild on kohe ranna lähedal. Need reostavad kindlasti Vagula järve väga palju. Lisaks voolab sellesse järve sisse Võhandu jõgi, mis pole sugugi puhas, juba näiteks sellepärast, et jõe kallastel autosid pestakse. Kokkuvõtteks võib öelda, et minu arvates pole Vagula järv väga kõvasti reostunud, aga päris puhaste järvede hulka ta ka ei kuulu. 4 Kasutatud kirjandus: · Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999 · Mäemets A. Eesti järved ja nende kaitse, Tln, 1977 · Mäemets A. Matk Eesti järvedele, Tln, 1989 · Velner H.A. Keskkond ja tehnika, Tln, 1994 · Vuorisalo T. Keskkonna ökoloogia, Tartu, 1995 · Ökoloogia ja loodushoid, Koolibri, 1998
Järve hapniku reziim talvel on põhiliselt määratud sellega kui palju oli hapniku ennem jää teket ja kui palju oli vett. Osa hapniku kasutatakse ära orgaanikarikka sette mineraliseerumisel. Kui orgaanikavaesed põhjasetted, siis hapniku kulu väiksem. Mida rohkem tuleb jõgedega vett sisse, seda rohkem on hapnikku. Veetasemest sõltub ka aktiivsügavus, on seotud jää aluse veega. Madalates lahtedes ja väikestes järvedes toimub massiline kalade hukkumine, sest moodustub paks jääkate. Taimestik vajab hapnikku ja veeliikumine väga aeglane. 2)Läänemere kaitse ja olukord (reostatus) Vastus: Helsingi Komisjon ehk HELCOM tegeleb Läänemere merekeskkonna kaitsmisega kõigi reostusallikate eest Eesti, Euroopa Ühenduse, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Venemaa valitsuste vahelises koostöös. Rakendatakse erinevaid põhimõtteid nt ettevaatuspõhimõte, seire ja riskide vältimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
