Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eksami abimees". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tera, vertikaal, nõlv, vajum, proov, terad, deformatsioon, teim, pinged, jaot, lahend, juhu, kokkusurutav, hõõrde, purune, nihketugevus, kokkusurutavus, määramiseks, talla, pinnasel, arvest, pinnased, normaal, omakaal, poorid, kandevõime, savipinnas, kalde, efektiiv, graafik, nihkepinge, sõltuvus, koormis, telg, mahukaal, omakaalu, poorsuskomponentidega on tema osakaal pinnase omaduste kujunemisel tagasihoidlikum. 2.4 Pinnaseosakeste suurus ja kuju Pinnaseosakeste suurus varieerub väga laiades piires alates kividest, mille läbimõõt võib olla kümnetest sentimeetritest kuni kolloidosakesteni suurusega alla 0,001 millimeetri. Jättes kõrvale jämeda fraktsiooni (kivid) kuuluvad pinnaseosakeste hulka kruusa, liiva, mölli ja saue terad. Pinnaseosakeste nimetused nende suuruse järgi on kokkuleppelised. Üldiselt on need seotud erinevustega osakeste mineroloogilises koostises vi pinnase mehhaaniliste omadustega. Erinevate riikide normides ning standardites on piirid mõnevõrra erinevad sõltuvalt kasutatavast mõõtühikute süsteemist ja ka kohalike pinnaste iseärasustest. Tabelis 2.1 on esitatud osakeste nimetused Eesti normide järgi. Tabel 2.1 Pinnaseosakeste nimetused
Plastsusarvu järgi liigitatakse savipinnased järgmiselt: · Saviliiv 1 Ip 7 · Liivsavi 7 < Ip 17 · Savi Ip > 1 Plastsus diagrammi kohta veel üks seletav versioon 2 labori juhises 7. Pinnase osakeste liigitus aastal 1996 ja 1971. Pinnase lõimise analüüs. Lõmiskõver(d10;d30;d60; u:c). Ülal olev graafik näitab aasta 1996 ja 1971 pinnase osakeste liiituse erinevusi. Alaliigi nimetuse ,,kruus", ,,liiv" või ,,möll" ette võib lisada enam esineva tera suuruse nimetuse jäme-,kesk- või peen-. Jämedateralise pinnase lõimise ühtlust iseloomustatakse lõimisteguriga: kui Cu = d60/d10 on väiksem kui 6, siis on pinnas ühtlane, kui Cu on suurem võrdne 6 ga, siis ebaühtlane. D60 ja d10 määratakse lõimiskõveralt kui pinaseosakeste läbimõõdud, millest väiksemaid osakesi on pinnases vastavalt 60 ja protsenti pinnase kogukaalust. Lõimiskõver koostatakse pinnase sõel- või setteanalüüsi andmetel. 8. Konsistentsi piirid
3.Geotehnilised konstruktsioonid: vundamendid (madal-,vaivundamendid, plaatvundamendid), tugiseinad 4.Pinnaseosakeste klassifikatsioon. Pinnaste klassifikatsioon. Pinnaseosakeste suurus varieerub väga laiades piires alates kividest, mille läbimõõt võib olla kümnetest sentimeetritest kuni kolloidosakesteni suurusega alla 0,001 millimeetri. Jättes kõrvale jämeda fraktsiooni (kivid) kuuluvad pinnaseosakeste hulka kruusa, liiva, mölli ja saue terad. Pinnaseosakeste nimetused nende suuruse järgi on kokkuleppelised. Üldiselt on need seotud erinevustega osakeste mineroloogilises koostises vi pinnase mehhaaniliste omadustega. Erinevate riikide normides ning standardites on piirid mõnevõrra erinevad sõltuvalt kasutatavast mõõtühikute süsteemist ja ka kohalike pinnaste iseärasustest. Tabelis 2.1 on esitatud osakeste nimetused Eesti standardi järgi.
See arv on aluseks savipinnaste liigitamisel IP = wL - wp. Voolavusarv (konsistentsinäitaja) - IL - savipinnase veesisaldusest sõltuv olek IL = (w - wp) / (wL - wp). Tundlikkustegur - St - iseloomustab peeneteralise pinnase tugevuse vähenemist tema loodusliku struktuuri purustamisel. 2.3. PINNASE MEHAANILISED OMADUSED 2.3.1. Dreenitud ja dreenimata tingimused Veega küllastunud pinnases jagunevad pinged üldjuhul pinnase skeletile - efektiivpinge ´ - ja poorides olevale veele - neutraalpinge u. Kogupinge võrdub alati nende summale. Pinnase koormamine põhjustab alghetkel surve suurenemise poorivees. Surve suurenemine põhjustab vee väljavoolamise, pinnase tihenemise ning efektiivpinge suurenemise. Seda protsessi nimetatakse konsolidatsiooniks. Hästi vett juhtivates jämedateralistes pinnastes (kruus ja liiv) toimub see protsess kiiresti.
9. PINNASE TIHENEMINE KOORMUSE ALL. Pinnas on omandanud pika aja vältel omakaalu pingele vastava terade omavahelise paigutuse,mis väiksema pinge, kui σg,z mõjumisel oluliselt ei muutu. Seepärast pinge suurendamine σ1-ni tekitab vaid väikese deformatsiooni. Pinnase oluline struktuurimuutus ja sellega kaasnev tihenemine algab alles peale σg,z ületamist. 10. DREENITUD JA DREENIMATA TINGIMUSED. Pole oluline-Veega küllastunud pinnases jagunevad pinged üldjuhul pinnase skeletile - efektiivpinge- ja poorides olevale veele - neutraalpinge u. Kogupinge võrdub alati nende summale. Pinnase koormamine põhjustab alghetkel surve suurenemise poorivees. Surve suurenemine põhjustab vee väljavoolamise, pinnase tihenemise ning efektiivpinge suurenemise. Seda protsessi nimetatakse konsolidatsiooniks. Hästi vett juhtivates jämedateralistes pinnastes (kruus ja liiv) toimub see protsess kiiresti.
5. Millel põhineb ja kuidas leitakse E<5 Mpa Pinnasekihid ehitise ulatuses ühtlase elastsusteoorias vundamendi vajum? · s0 algvajum paksusega Süvendid ei ulatu pinnasevee tasemini Elastsusteooria seosed vajumise arvutamiseks on Kategooria 2 tuleb teha uuringud pinnase enamasti kasutatavad lihtsa pinnase like korral - · s1 konsolidatsioonist põhjustatud omaduste määramiseks, tavalised, standardsed
teiste komponentidega on tema osakaal pinnase omaduste kujunemisel tagasihoidlikum. 2.4 Pinnaseosakeste suurus ja kuju Pinnaseosakeste suurus varieerub väga laiades piires alates kividest, mille läbimõõt võib olla kümnetest sentimeetritest kuni kolloidosakesteni suurusega alla 0,001 millimeetri. Jättes kõrvale jämeda fraktsiooni (kivid) kuuluvad pinnaseosakeste hulka kruusa, liiva, mölli ja saue terad. Pinnaseosakeste nimetused nende suuruse järgi on kokkuleppelised. Üldiselt on need seotud erinevustega osakeste mineroloogilises koostises vi pinnase mehhaaniliste omadustega. Erinevate riikide normides ning standardites on piirid mõnevõrra erinevad sõltuvalt kasutatavast mõõtühikute süsteemist ja ka kohalike pinnaste iseärasustest. Tabelis 2.1 on esitatud osakeste nimetused Eesti normide järgi. Kuna saueosakesed on plaatjad vi nõeljad, siis on tegemist mingi ekvivalentse
Olenevalt ehitise konstruktsioonist ja pinnaste omadusest tuleb valida võimalik vundamendi tüüp. Sõltuvalt geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest, ehitise iseloomust, naaberehitiste olemasolust ja kliimatingimustest tuleb valida vundamendi süvis. Talla esialgsed mõõtmed leitakse kandevõime tingimusest lähtudes. Madalvundamendi kasutamisvõimaluse selgitamiseks määratakse talla vajalikud mõõtmed algul enimkoormatud vundamendi jaoks ja arvutatakse selle vundamendi vajum. Kui mõõtmed ja vajumi suurus on vastuvõetavad, leitakse vajalikud mõõtmed kõigil ülejäänud vundamentidel. Seejärel arvutatakse vundamentide vajumid ja vajumite erimid soovitavalt arvestades pinnase ja ehitise koostööd. Juhul kui vajumite erimid on liialt suured korrigeeritakse vundamendi mõõtmeid. Lõpuks konstrueeritakse vundamendid lähtudes raudbetoonelementide arvutusest. 4.3 Vundamendi süvise valik
Olenevalt pinnase omadustest ja nõlva kujust võib nõlva purunemine toimuda mitmel viisil. Nõlvast võivad eralduda üksikud pragudega eraldatud plokid, võib toimuda osakeste liikumine mööda nõlva pinda või terve pinnasemassiivi liikumine mööda sügaval asuvat lihkepinda. 9.3 Nõlva püsivuse arvutuse lihtsaimad erijuhud 9.3.1 Nidususeta pinnase maksimaalne kaldenurk Kõikides järgnevates lahendustes on vaadeldud tasapinnalist juhtumit, see tähendab, et pikisuunas on nõlv eeldatud lõpmatult pikana. Liivpinnasel, mille tugevus on määratud ainult sisehõõrdega ja millel puudub nidusus, on nõlva maksimaalne kaldenurk määratud' osakese tasakaaluga nõlva pinnal. Kui ühtlase kaldega nõlval on üks osakene tasakaalus, on tasakaalus kõik osakesed ja seega kogu nõlv. Osakese kaalu P saab jagada kaheks komponendiks - nõlvaga risti mõjuvaks jõuks N ja piki nõlva mõjuvaks jõuks T (joonis 9.1). N = P cos T = P sin .
Gj Gkj "+" Q1 Qk1 "+" Qi 0i Qki alaliskoormuse osavarutegur G = 1,2 muutuva koormuse osavarutegur Q = 1,5 kombinatsioonitegur - lumekoormus 0 = 0,6 Koormused seintele kN/m Koormus sein teljel 1 sein teljel 3 Lumekoormus 1,5x0,6x4,23=3,81 1,5x0,6x5,62=5,06 Kasuskoormus 1,5x83,2=124,8 1,5x117,0=175,5 Omakaal 1,2x292=350,4 1,2x366,1=439,3 Kokku 479 619,9 3. Vundamendi vajum Gkj "+" 11 Qk1 "+" 2i Qki kombinatsioonitegur - kasuskoormus, klass A 1 = 0,5 kombinatsioonitegur - lumekoormus 2 = 0 Koormused seintele kN/m Koormus sein teljel 1 sein teljel 3 Lumekoormus 0 0 Kasuskoormus 0,5x83,2=41,6 0,5x117,0=58,5 Omakaal 292 366,1 Kokku 333,6 424,6 2. Vundamenditaldmiku mõõtmete arvutus( pinnase
Vundamendi vajumine Vajumisvuuk nähakse ette 1. Kui voolne koormus muutub järsult. 2. Kui vundamendi alune pinnas on ebaühtlane. · Vundamendi rajamissügavus sõltub. · Pinnase külmumise sõgavusest ja pinnase külmakerkeohtlikusest. · Pinnase geoloogilistest ja hüdroloogilistest omadustest. · Hoone koormusest. · Vundamendi liigist (painduv või jäik). · Ehitise kapitaalsusest. · Keldrikorruse olemasolust. · Maastiku reljeefist (olemasoleva ja planeeritav) · Olemasolevate ja perspektiivsete naaberhoonete vundamentide sügavus. Pinnase külmumissügavust mõjutavad: · Väliskliima: talvine temperatuur ja talve kestus; · Pinnase omadused, eelkõige tema soojajuhtivus, · Hoone omadused: soojareziim, põranda konstruktsioon · Ja soojaisolatsioon; · Maapinna omadused: lumikatte paksus, taimestik maapinnal. Vundamendi rajamisel tuleb l
Jämepurdpinnased On kaljupinnaste murenemise saadused, kus üle 2mm suuruseid osakesi on üle 50% . sellesse grippi kuuluvadpaerähk, kruus ja veeristikud. Kruusades ja veeristikes on oskeste servad ümarad, rähkedes on osakesed ebakorrapäraste kantidega. On head ehitusalused, sest on tugevad, vähe kokkusurutavad, neisse sattunud vesi ei jää sinna pidama. Liivapinnased On kaljupinnaste murenemise saadused, kus alla 2mm suuruseid oskesi on üle 50%. Liivapinnastel on oluline keskmine tera suurus ehk lõimis, tihedus ja veesisaldus. Lõimise järgi jaotuvad liivapinnased kruus, jäme, kesk,peen-ja tolmuliivadeks. Jämedateraline liiv on tugev ehitusalus. Vajumised on ühtlased ja vaibuvad kiirelt. Jämeliivlaseb vett kergelt läbi ja külmumisel paisub vähe. Halb ehitusalus on tolmliiv, eriti veega küllastunud olekus. Savipinnased On tekkinud kivimite keemilise lagunemise tulemusel. Savipinnase skelett koosneb lapergustest
kivimi pinnal olevad vee molekulid orjenteeuvad poitiivse laenguga kivimi poole. Sorptsioon on vedeliku neeldumine tahkes aines või kogunemine selle pinnale. Sellised vesi on kivimiga tugevalt seotud. Solvatsioon on lahuse (vee) moleklide liitumine lahustanud aine osakestega, tekkinud solvaadid on ebapüsivad. Vee puhul nimetatakse solvatatsioon hüdratatsiooniks. Sortsioonvesi on liikumatu, solvatatsioonivesi on raskelt liikub ja tera pinnast üle 0,0005 mm kaugusel olema vesi liikuv s.o. Vaba. Lisaks veele on pinnase pooride ka vee aur , mis ligub raskusjõust sõltumatu. Mida õhem on veekile seda tugevaim on vee molekulid kivimi pinnaga ja seda tugevamini hoiab vesi pinnase teri koos. Jämeterise pinnase puhul veist jõududest ei piisa vahelise hõõrde ületamiseks ja vesi ei seo neid monoliidiks. Muldkeha külmumisel protsessi käigus moodstub temperatuuride vahe +4 - +6
ALUSED JA VUNDAMENDID Vundament on ehitise osa, mis kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvatest jõududest põhjustatud koormuse üle pinnasele e. ehitise alusele. Vundamendile mõjuvad: Hoone konstrutsioonidelt tulevad vertikaal koormused, horisontaalne pinnasurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnase perioodiline külmumine ja sulamine, pinnasevee keemiline agresiivsus Vundamendi tähtsus Vundamendi käitumine mõjutab ehitist tervikuna, arvestama peab vundamendi aluse pinnase kokkusurutavusega. Vundamendi ebaühtlane vajumine põhjustab*ehitise pragunemist*üksikosade purunemist*ehitise kui terviku stabiilsuse kaotust. Vundamendi vajumine
1.Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb seletuskirjast, materjalide loetelust ja spetsifikatsioonist (sisaldab koguseid ja mõõte), tehnilistest ja arhitektuurilistest joonistest, hooldusjuhenditest ja muudest asjakohastest dokumentidest ja materjalidest. Ehitusprojekti sisu ja mõiste juriidiliselt on esitatud ehitusseaduses. Ehitusseaduse § 18 kohaselt on ehitusprojekt ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Ehitusprojekt peab olema koostatud mahus, mis võimaldab hinnata ehitisele õigusaktides esitatud nõuete täitmist. Ehitusprojekti olemasolu on oluline ka hilisema ekspluatatsiooni ja hoolduse läbiviimise seisukohast. Iga teine isik või organisatsioon saab ehitusprojekti abil ülevaate ehitise tehnilisest lahendusest ja oskab selle põhjal teha hooldus-, remon
Alused ja vundamendid Alused Looduslikud - võtavad vahetult vastu hoonetelt ja rajatistelt ülekanduvaid koormusi Nõuded looduslikele alustele · olema vähe ja ühtlaselt kokku surutavad, et tagada hoone ühtlane ja vähene vajumine · olema vajaliku tugevusega · olema vastupidavad pinnasevee toimele (uhtumiskindlad) · ei tohi külmumisel paisuda aga paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama allapoole külmumispiiri Niiskus - üks enam pinnase omadusi mõjutav tegur =((Qm - Qk)*100%)/Qk - pinnase suhteline niiskus = < 50% - väheniiske pinnas Qm - pinnase kaal niiskes olekus = 50-80% - niiske pinnas Qk - kuivatatud pinnase kaal = >80% - veega küllastunud pinnas Pinnasevesi mõjutab pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning vähendab aluse kandevõimet. Hooned tuleb rajada allapoole pinnase külmumispiiri (EE - 1.2m maapinnast) Ehitusaluseks kasutatavad pinnased: · Kaljupinnased - koormuse all
VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD I Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 12a Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1. PINNAS.......................................................................................................................... 4 1.1. Veekoormused.............................................................................................................. 4 2. HÜDROISOLATSIOON................................
- torustiku alla tihendatakse >100mm paksune ühtlase koostisega killustiku alus, pealt kaetakse min 200mm ja külgedelt min 100mm paksuse peenkillustiku või kergkruusa pinnasega. Drenaaztoru mähitakse filterkangasse või kaetakse kangaga kogu toru ümbritsev kruusakiht Vaivundament - kui tavalise madalvundamendiga ei ole võimalik tagada piisavat kandevõimet või osutub madalvundamendi vajum liiga suureks - vaivundament koosneb: vaiadest ülesanne on kanda koormus läbi väikese tugevuse ja jäikusega pinnasest rostvärkidest vaia otsa paigutatud laiendused - kasutatakse: valmisvaiasid tehases valmistatud vaiad raudbetoonist või terasest kohtvaiasid pinnasesse moodustatud vertikaalne süvend armeeritakse ja täidetakse betooniga Katused
(mööda silindripinda) ja aluse väljavalgumise võimalusi. Muldtammi harja laius (minimaalselt 2 m) oleneb ehitamisviisist. Harja kõrgus üle normaalpaisutustaseme oleneb lainekõrgusest veehoidlas ja tagavarast. Viimane oleneb ehituse kapitaalsusklassist IV klassi ehitistes minimaalselt 0,4 m üle laine arvutusliku kõrguse ehk vähemalt 0,7 m üle maksimaalse paisutustaseme. Laine uhtuva tegevuse piirkonnas tuleb muldtammi nõlv kindlustada. Sõredast materjalist (liiv, kruus) pinnaspaisu sisse tuleb ehitada pinnasest tuum või ekraan, mille minimaalne paksus ülemises osas on 0,8 m ja all 0,1 H 0,8 m, kus H on survekõrgus (m). Pinnasest ponuuri minimaalne paksus on 0,5 m. Vähe armeeritud betoon- või raudbetoonekraani paksus on vähemalt 0,3 m. IV klassi ehitistes peab ekraani kõrgus olema 0,5 m ja tuuma või diafragma kõrgus 0,3 m üle normaalpaisutustaseme. Läbikülmumise vältimiseks peavad
SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................ 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................................ 2 1. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE NIISKUSE EEST..........................................................................4 1.1 Veekoormused.................................................................................................................................. 4 1.2 Välishüdroisolatsioon....................................................................................................................... 5 1.3 Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad.................................................................................................. 5 2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE KÜLMA EEST..............................................................................6 3.
- kahe stabil meetodi kombineerimine (teel ja segistis stabil) 34) TS-tsement stabil- hüdraulilise sideainega +kandevõime +kahanemis praod BS-bituumen stabil +hea vee ja ilmastikukindlus -väiksem kandevõime KS-kopleks stabil- +elastsed + hea kandevõime 35)-määratakse ära stabiliseerivatva täite mat terakoostis ja sideaine kulu -vana asfalt katte puru stabil tuleb projekti koostamiseks võtta katte proovid (proovid võetakse teelt sagedusel vähemalt 1 proov 1km kohta) - kogemuslik stabil projekt peab sisaldama 1 lisateavet killustiku min kogus, peab olema vähemalt 45% 2 bituumenemulsiooni 1-1,2% 3 tsement 2-3% 36) -teel segamisel paanidena tuleb kõrval oleva varem valminud paani pikiserv ühtlase piki vuugi saamiseks 10-15cm ulatuses uuesti läbi segada - paani järkamisel tuleb eelmine paani ots vähemalt 3m ulatuses läbi segada -paraleel paanide paigaldamise vahe ei tohi ületada TS 4h, KS 4h, BS 5h
Referaat Vundamendi hüdroisolatsioon N imi: Romet Auli Kusus: E3 Sisukord Hüdroisolatsioon…………………………………………………………1. Veekoormused………………………………………………………...…2. Välishüdroisolatsioon………………………………………………..…..3. Renoveerimistööd………………………………………………….……4. Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad………………………………….…..5. Allikad……………………………………………………………………...6. Hüdroisolatsiooni all tuleb mõista kõiki abinõusid, mis takistavad ehitist kahjustava vee või niiskuse sissetungi tarinditesse. * Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsioo
[5] Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb osaliselt või ajutiselt vundamendi küljele seisma või asub hoone alaosa põhjavees. Vesi tekitab hüdrostaatilist survet. Vee surve sõltub veesamba kõrgusest. [5] 2.1 Hüdroisolatsioonisüsteemid 2.1.1 Tihenduskrohv Isolatsiooni- ehk tihenduskrohvid on tsemendi baasil valmistatud veetihedad krohvid. Neid kasutatakse pinnaseniiskuse ja mittesurvelise veekoormuse puhul nii sees kui väljas. Tihenduskrohv 22 saavutatakse kindla tera koosseisule ja lisanditele, kuid peeneteralisuse tõttu on tihenduskrohv kerge pealispinnal pragunema. Kasutatakse tihti tihedamate hüdroisolatsioonide aluskihina. [5] 7 2.1.2 Veetihe betoon Veetihedast betoonist on võimalik luua kandekonstruktsioone, mis samaaegselt tõkestavad vee liikumist. Raskuseks kujuneb tavaliselt pragudest puhta pinna saavutamine ja vuukide tihendamine.
Kaudseks koormuseks on näiteks temperatuuri muutus, niiskuse mõju, vajumine jne., - koormuse esindusväärtus: üksikkoormuse suurus koormuskombinatsioonis, mis võtab ar- vesse üksteisest sõltumatute koormuste ebasoodsaimate väärtuste samaaegse esinemise väike- se tõenäosuse; - koormuskombinatsioon: arvutuskoormuste kogum, mida kasutatakse konstruktsiooni arvu- tamisel mitme koormuse üheaegsel mõjumisel; - koormustulem: koormuste mõju konstruktsioonielementidele, näit sisejõud, pinged, defor- matsioonid jne; - liikuv koormus: koormus, mille paiknemine ja suurus võivad suvaliselt muutuda konstrukt- siooni ulatuses; - muutuva koormuse tavaväärtus (tavaline väärtus): koormuse suurus, mis on määratud Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 4 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ
6. MULLATÖÖDE MASINAD. Kordamisküsimused. 1. Mullatööde masinate otstarve ja mullakihi eraldamise meetodid. Mullatööde masinate peamine otstarve seisneb vastava paksusega pinnasekihi eraldamises looduslikust ladestusest selle kobestamise, lahtilõikamise või lõhkumise teel ning eraldatud pinnasemassi ümberpaigutamises ruumis. Pinnase kihi massiivist eraldamiseks kasutatavad traditsioonilised meetodid on: a) mehhaaniline meetod e. lõikamine, mida üldistatult nim kaevamiseks b) hüdromehaaniline töötlemine c) lõhkamine d) kombineeritud meetodid. 2. Mullatööde masinate liigitus otstarbe järgi. Ehituslikke mullatöid teostatakse kindlas, praktikas väljakujunenud tehnoloogilises järjekorras, millest lähtuvalt jaotatakse ka mullatööde masinad tehnoloogiliste tunnuste ja otstarbe järgi järgmistesse gruppidesse: a) ettevalmistustööde masinad b) kaevamis-transportmasinad c) kaevamismasinad e ekskavaatorid d) tihendusmasinad e) hüdromehhaniseerimis-vahendid f) tranše
projekteeritud, et kapillaarvee tõus ei ulatuks dreenkihi alapinnani. Minimaalne paksus 20 cm. Eristatakse nii filterpikitorudeta muldkeha laiust dreenkihti või muldkeha laiust pikifiltertorudega(8-10cm) dreenkihti. Materjalidena kasutatakse liiva, sõelmeid, kruusa või killustikku. Kui asjaolud võimaldavad võib dreenkihi asemel kasutada filtreerivat geotekstiili. 9) Katendiarvutuses tehtavad tugevusarvutused ja nende tähendus/sisu Kontrollitakse nelja tegurit 1. Katendi elastne vajum (Eüld vs Evaj), mis sõltub kihtide elastsusmoodulitest, paksustest ja koormamise ala suurusest. Evaj - vajalik elastsusmoodul ehk tee vajalik kandevõime oodatava koormussageuse suhtes. Eüld on üldine elastsusmoodul. Sisuks teada saada kui suurt koormust on võimalik antud katend vastu võtma ja kas antud konstruktsioon täidab etteantud tingimusi (Evaj = Eüld, lubatud piir +-5%). 2. Nihkepinged sideainega sidumata kihtides ja aluses liikuv- ja omakoormusest. Sõltub
1. Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed Tööstushooned Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. Puithooned Plokkhooned Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. Elektrijuhtmetel 10 a. Külmaveetorustikel 50. a 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Põ
tekivad peale elastsete def-de vaadelda koos terve koormus üldse ka plastsed def-d. def-de konstruktsiooniga, eriti tuleb esineb.Koormus- konstr-le kõver sõltub peale koormuse uurida sidemeid, millega mõjuv jõud või veel ka koormuse mõjumise konstruktsioonid omavahel välistingimustest põhjustatud ajast(roome). Pikaajalistel seotud on. Kivimüürituse deformatsioon.Koormusi koormamistel def-d puhul on tähtsaks liigitatakse: kasvavad kiiremini, seda eriti probleemiks kinnitus (jäik ·Ajalise muutumise järgi: - kõrgetel koormamise või sarniirne). Õige skeemi alalised(nt omakaal) astmetel. määramiseks lähtuda -muutuvad(tuulekoo Müüritise maht suureneb jäikadest sõlmedest, pärast rmus)
o. mulla-, alusmüüri- ja soklitööde ajal. 39. Kuidas planeeritakse ehitise ümbrust? Maapind ümber ehitise tuleb planeerida kallakuga väljapoole, et sademete veed eemalduksi paremini majast ning ehitus võidab välimuselt, olles oma ümbruskonnast veidi kõrgemal. Kui näiteks hoone asetseb teest 4-8 m eemal, ei tohiks hoone siesta teepinnalt madalamal. Vajalik kale on 1:20. Kaldpind tuleb planeerida nii, et vesi ei jookseks naaberkrundile. 40. Kuidas jaotuvad pinged vundamenditalla all?(joonis) 41. Millised on head pinnased aluseks? Head pinnased aluseks on kaljupinnased (graniidid, liiva- ja lubjakivid),sest nad on suure survetugevusega ning praktiliselt deformeerumatud. Heaks ehitusaluseks on veel jämepurdpinnased, milles üle 2 mm läbimõõduga osakesi on üle 50% (pearähk, moreen, kruus). Samuti on heaks ehitusaluseks ka jämeliivad, mitte tolm- ega keskliivad. 42. Kuidas töötavad vaivundamendid?
SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1.VUNDAMENDI HÜDROISOLEERIMINE...................................................................3 1.1.Kasutuskohad....................................................................................................................4 1.2.Aluspinna ettevalmistus....................................................................................................4 1.3.Ilma soojustuseta vundamendi hüdroisoleerimne.............................................................5 1.4.Soojustusega vundamendi hüdroisoleerimine...................................................................6 1.5.Hüdroisolatsioonide lahendused erinevate veesurve liikide korral...................................7 2.RADOON.............................................................................................................. 8 2.1.Radoon ehitusmaterjalidest.....
1.2 MÄÄRATLUSI • Piirseisund (konstruktsiooniline) /(structural) limit state/ − seisund, mille ületamisel konstruktsioon ei vasta enam projekti nõuetele (s.t ei täida ette- nähtud funktsioone). Projekteerimine peab tagama, et koormuste, materjali omaduste ja geomeetriliste mõõtmete arvutuslike väärtuste puhul piirsei- sundeid ei ületata. • Kandepiirseisund /ultimate limit state/− − purunemise või muu konstrukt- sioonilise vigastusega (ülemäärane deformatsioon, ümberkukkumine, välja- nõtke jne) seonduv täieliku töövõime kaotuse seisund, mis võib ohustada inimesi. Üldiselt vastab ta konstruktsiooni või tema elemendi maksimaalsele lubatavale koormusele (suurimale kandevõimele või tugevusele). • Kasutuspiirseisund /serviceability limit state/ − seisund, mille ületamisel konstruktsiooni või konstruktsioonielemendi etteantud kasutuskriteeriumid pole enam tagatud.
3) nõlva libisemine; 4) turba vajumisega kaasnevad deformatsioonid; 5) setete ladestumine; 6) voolusängi kinnikasvamine taimestikuga. 7) nõlva varisemine Uhtumine nõlval on põhjustatud pinnavee sissevoolust kraavi. Intensiivne pinnavee sissevool tekib lume sulamise ja valingvihmade järel. Pinnavee sissevoolukohtadesse tekivad nõlvadesse uhte- ehk erosioonirennid. See deformatsioon esineb sagedamini kergetes, hästi uhtumisele alluvates mineraalpinnastes. Uhtumine kraavi põhjas tekib siis, kui voolu kiirus (või põhja lang) ületab selle maksimaalset lubatavat suurust. Uhtumisoht on kõige suurem kevadise suurvee ajal. Sageli kaasneb kraavi põhja ja nõlvajalami uhtumisega nõlva ülemise osa varisemine. Uhtumise ärahoidmiseks tuleb voolusäng kindlustada või võimaluse korral vähendada kraavi langu. Selleks tuleb osa
Korrektne vormistus Eeldus eksamile pääsuks 10% eksami hindest Töö tähtaeg 23 november 2007 Hoonete liigitus, tüpoloogia Kujundamise võtted arhitektuuris: Sümmeetria kesktelje suhtes Tasakaal Rütm Proportsioonid Dünaamika Kontrast, domineerimine Maitsekus Kliima mõjud Inimesele: soojuslik mugavus Konstruktsioonidele: temperatuuri ja niiskuse deformatsioon Mikroobid, hallitus- ja mädanikseened: inimese tervis ja biolagunemine Külmakindlus, kiirgus Ehitiste energia kulu. Ehitised, hooned rajatised Ehitis on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitus on ehitise loomine Hoone on katuse, siseruumiga ehitis. Oma piiride konstruktsioonidega eraldab sisekeskkonda väliskeskkonnast. Hoone mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks ja temperatuuri hoidmiseks kasutatakse
annaabi.ee 
