· PühaPüha Sophia Sophia = Püha = Püha tarkus tarkus Kirikuteenistus oli väga pidulik ning · Kirikuteenistus oli väga pidulik ning vajas vajas avarat ruumi, sellepärast avarat ruumi, sellepärast eelistati bütsantsi eelistati bütsantsi sakraalarhitektuuris kupliga kaetud sakraalarhitektuuris kupliga kaetud tsentraalehitist tsentraalehitist Hagia Sophia ehitusmeistrid Anthemos Trallesest ja Isidoros ·Mileetosest Hagia Sophia ehitusmeistrid Anthemos ühendasid Trallesest veelgi ja Isidoros suurema ruumi Mileetosest ühendasid saamiseks kaks ruumi saamiseks kaks veelgi suurema põhimõtteliselt põhimõtteliselterinevat erinevat ehitisetüüpi basiilika ehitisetüüpi basiilikakuppelbasiilikaks. ja tsentraalehitise ja tsentraalehitise ·kuppelbasiilikaks.
jooksul. Sõna "romaani" viitab mõnedele sarnastele joontele vanarooma kunstiga, kuid tegelikult on romaani stiil paljude mõjude segu ja seega täiesti omapärane. Romaani stiili juhtivaks kunstiliigiks oli arhitektuur. Eriti tähtsal kohal oli sakraalarhitektuur. Peamisteks ehituskeskusteks olid romaani stiili ajal kloostrid. Varem määrasid mungad kindlaks ehitise põhiplaani ja välisilme, raiusid välja kapiteelid ja muud skulptuurkaunistused ning olid nõnda ise ehitusmeistrid. Raskema mulla- ja transporditöö aitas ära teha lihtrahvas. XI sajandil hakkasid tekkima noored linnad ja need vajasid eelkõige ehitusmeitreid. Nii tekkisid linnades ehitusmeistrite töökojad. Ehituskivina kasutati kohalikku maakivi, mida tahuti parajateks plokkideks. Mõningal määral kasutati ka tellist. Romaani kirik mõjus oma massiivsete, paksude kivimüüride ja suhteliselt väikeste akendega üsna raskepäraselt. Paksud müürid ja massiivsed tornid olid head kaitseotstarbeks.
Nt. Chatrtres'i katedraali läänefassaadi portaali pühakute kujud.(13.saj) Skupltuurikunsti eesmärgiks oli ka kirikute kaunistamine. Pildid andisid edasi kirjaoskamatutele piiblitõdesid. Skulptuurid läksid anatoomiliselt veidi korrektsemaks. Skulptuurid tungivad seinast välja. Inimfiguurid on sageli pikemaks venitatud. Inimesed on rüütatud pikkadesse voldilistesse rüüdesse, et inimese füüsilist keha peita. Tekivad ehitusmeistrid, toimub spetsaliseerumine. Pöörati suurt tähelepanu käte ja silmade modelleerimisele. Kunsti tulid pessimistlikud ja masendavad jooned. Vitraazid Kristlikus kujundavas kunstis on väga levinud tuvi sümbol, nad tähistasid pühakuid. Roosakendel on ka stseene ,mis kutsuvad üles kirikule raha annetama, nagu reklaamplakatid 11:33
kuidas ehitada kivilagesid, sakraalarhitektuur.Varem mis lähevad üha laiemaks ja määrasid mungad kindlaks kõrgemaks. Lahenduseks oli ehitise põhiplaani ja teravkaare ja sammastele välisilme, raiusid välja toetavate kiviribide kapiteelid ja muud kasutuselevõtt. skulptuurkaunistused ning olid nõnda ise ehitusmeistrid. Kui varakeskaegsetel XI.sajandil said alguse kirikutel olid enamasti ehitusmeistrite töökojad. puukatused, ehitati romaani Ehituskivina kasutati kirikutele juba ka kohalikku maakivi, mida kivikatuseid; kirikute seinad tahuti parajateks plokkideks. olid piisavat paksud, et Kasutati ka tellist. Kirik on
Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Kui varakeskaegsetel kirikutel olid enamasti puukatused, ehitati romaani kirikutele juba ka kivikatuseid; kirikute seinad olid piisavat paksud, et vastata ümarvõlvid poolt väljaspoole suunatud survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust paremini jaotada. Nad võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. Gooti skulptuur Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda
Hiiumaale, Käina valda. 1941. aasta 14. oktoobril tabas kirikut saksa süütepomm, mis läbi kooriruumi lae kukkudes põletas hoone varemeiks. 2004 a. sai kooriruum uue katuse. Kirikul on ainulaadne põhja-lõunasuunaline põhiplaan. 4. Hanila kirik Läänemaa vanimaid kirikuid, mis on ehitatud Liivi ordu algatusel. Kirik ehitati 1270. aastatel, kuid läänetorn valmis alles 1859. Hanila kirikust leiti 18 trapetskujulist hauakivi, millel on paganausu sümboleid. Legend räägib, et ehitusmeistrid müürinud kunagi kiriku seina sisse hane, sellest tulnud ka Hanila nimi. 5.Emmaste Immanueli kirik Kirik asub Hiiumaal, Emmaste vallas. Kirik valmis 1867. aastal. Emmaste mõisa omanik krahvinna Maria Brevern De la Gardie eraldas uue kiriku ehitamiseks oma maadest Nõmme männiku. Emmaste Immanueli kiriku pühitsemine toimus 24. septembril 1867. Emmaste Immanueli kirikut kasutab EELK Emmaste Immanueli kogudus.
Gootikale eelneb romaani stiil ja . järgneb renessanss. (Kölni katedraal) Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks Kui varakeskaegsetel kirikutel olid enamasti puukatused, ehitati romaani kirikutele juba ka kivikatuseid; kirikute seinad olid piisavat paksud, et vastata ümarvõlvide poolt väljaspoole suunatud survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust paremini jaotada. Nad võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. Gooti arhitektuur Strasburgi katedraal Gooti skulptuur Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis
odakandja) Elulaad suures osas militaristlik. Kujutati inimesi Suur osatähtsus Kreeka Linnad olid ehitatud välilaagrite eeskujul. individuaalseid jooni. käsitöös on Kunstiloomingut vabariigi ajastul ja hiljemgi vaasimaalidel(punase- ja iseloomustab eelkõige praktiline laad mustafiguuriline tehnika) ehitusmeistrid püstitasid hooneid , kus kujutati jumalaid, otstarbekusest lähtudes ning katsid hiljem kangelasi ja igapäevaelu. rahulik ent värvika sikatuuriga, kujur võttis kõigepealt surnumaski ning andis siis sellele kunstipärase vormi jne. Võlvimistehnikaga kadus vahe kandvate ja kantavate osade vahel ehitustel. Tekkisid kaaristud. Valitses kodanlik ehk profaankultuur ja arhitektuur (ühiskondlikud hooned,
Maajade ajalugu jagatakse laias laastus kolmeks suureks perioodiks: eelklassikaliseks, klassikaliseks ja järelklassikaliseks, mis omakorda jagunevad veel mitmeks alaperioodiks. Maa harimine ja käsitöölised Maajad kasvatasid maisi, uba, tubakat, puuvilla ja kakaod. Käsitööliste ülesandeks oli savinõude valmistamine, kangakudumine, sulgedest riideesemete ja peaehete valmistamine, roost mattide punumine, kivist tööriistade valmistamine jne. Käsitöölised olid ka linnade ehitusmeistrid ja kiviraiujad. Usk Usk oli väga tähtsal kohal. Nad kummardasid paljusid jumalaid, kellest kõige tähtsamad olid taevajumal Itzamna ja vihmajumal Chach. Maajad uskusid, et jumalad tarvitavad toiduks inimveres leiduvat võluainet ning olid agarad jumalaile inimohvreid tooma. Jumalaile ohverdati ka lilli, loomi, toiduaineid. Maajade kiri Maajade kiri oli hieroglüüfkiri, mis sisaldas endas mitusada märki. Osa neist tähistasid silpe, osa aga üksikuid häälikuid. Ohverdamine
Renessanss sai 14-17 sajandil alguse Itaaliast; Jumala kõrvale tekkis ka eneseteadvus; humanism isiksus sai vabalt areneda; ideaalinimene ( tugev, ilus, tark, julge); suured mõjutused antiikaja kunstist, kirjandusest, filosoofiast(hinnas olid antiigioskustega kujurid, maalijad ja ehitusmeistrid), Taavet; suured maadeavastused nt Ameerika ja leiutati graafika ning trükipress; õpiti tunda puu- ja vaselõiget ning söövitust; tööde signeerimine; kunst on looduslähedane ja realistlik; ehitati ilmalikke hooneid ja rajati kaitsesüsteeme, kuna kasutusele tulid tulirelvad; jagunes eel-, vara- ja kõrgrenssanssiks. Madalmaade renessanss kujunes 15-16 sajand Belgias ja Hollandis; kunst oli ilmalik ning armastati kujutada
väga saleda mulje, kuna kirik ise on mõõtmetelt suur ja väga kõrge. Täpsemalt 56 meetrit pikk ja 24 meetrit lai, võlvide kõrgus oli 15 meetrit. Lääneviilus on muide näha ka üks auk, mille on jätnud 2.maailmasõja ajal Nõukodgude ristlejalt Kirov tulistatud mürsk. See tekitas suure augu müüri, aga viil ise jäi püsima. Imestama paneb ka, et viil ei ole üldse viltu vajunud vaid seisab täiesti loodis, seda oma ligi 600 aastasest vanusest hoolimata. Tollased ehitusmeistrid on heaks eeskujuks ka tänapäevastele. Kahjuks on kirik ajahambast puretud, aga siiski annavad need varemed aimu kui võimas see kirik oli. Lemmik osa kloostri juures on võlvi käigud põhja poolsel küljel. Mulle oleks see ehitis ka meeldinud. Kui klooster oleks täies mahus alles oleks see kindlasti üks Eesti suurimaid vaatamis väärusi. Martin Väinsalu
527 p.Kr. andis keiser Justinianus korralduse Püha Sophia kiriku ehitamiseks. Laevadega veeti kohale tohututes kogustes punast porfüüri, valget ja kollast marmorit ning rohelist serpentiini. Kirikut, mis oli samas paigas juba kolmas, hakati ehitama 532. a ning ta sai valmis kuue aastaga. Maavärinaterohke piirkond, 21 a pärast vajus kuppel sisse, taastustööd kestsid 5 a. Nüüd pidas kirik vastu neli sajandit, enne kui uued maavärinad tingisid uusi ümberehitusi. Hagia Sophia ehitusmeistrid Anthemos Trallesest ja Isidoros Mileetosest ühendasid veelgi suurema ruumi saamiseks kaks põhimõtteliselt erinevat ehitisetüüpi basiilika ja tsentraalehitise kuppelbasiilikaks. Kiriku 77m pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuvate akende kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit, millele toetub kuppel. Piilar tugev kandiline tugipost võlvide kandmiseks.
Gooti arhitektuuri põhiküsimuseks olid kivilaed. Vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Kui varakeskaegsetel kirikutel olid enamasti puukatused, ehitati gooti kirikutele juba ka kivikatuseid; kirikute seinad olid piisavat paksud, et vastata ümarvõlvide poolt väljaspoole suunatud survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust paremini jaotada. Nad võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. Kirikutel olid suured värvilised aknad, ehitiste massiivsuse vähenemine. Gooti stiilis kirikud jätsid mulje mitte kui kivist rasketest ehitistest, vaid kui hõljuvatest kergetest ja kõrgustesse püüdlevatest hoonetest. Hilisemal perioodil kaldus gootika lausa liialdustesse
Pildieitajad on ikonoklastid. Väitsid, et ei saa kujutada, sest ei tea milline välja näeb. 21) Kuidas nim. kirikute ikoonidega pildiseinu? Nim. ikonostaasideks. 22) Millal hakkas kujunema Kiievi-Vene riik? Milline sündmus katkestas vene kultuuri arengu? Kujunes 9-10 sajandil. Katkestas mongolite sissetung. 23) Milline linn sai 14 saj. Venemaa keskuseks? Moskva 24) Milliselt maalt pärinesid mitmed Moskvas töötanud ehitusmeistrid? Kreekast 25) Nim. kaks tuntumat ikoonimaalijat. Võrdle. Kreeklane Theophanes kujutas ka põrgut. Andrei Rubljov ,,Kolmainsus"
ülesehituses. DMITRI PEAKIRIK VLADIMIRIS: väike; üheksaosaliseks jaotatud ruum; üks keskne ümarkuppel. KizI SAARE KIRIK: kõrge; telgitaolise katusega; puukirik. Milline sündmus katkestas pikaks ajaks vene kultuuri arengu? Mongolite vallutus 13.saj alguses pidurdas idaslaavlaste kultuuri arengut. Milline linn sai 14.saj. Venemaa keskuseks? Rüüstatud Kiievi asemel tõusis 14.saj lõpul ehituskunsti keskuseks Moskva. Milliselt maalt pärinesid mitmed Moskvas töötanud ehitusmeistrid? Itaaliast pärinesid paljud Moskvas töötanud ehitusmeistrid. Nimeta tuntuim kindlusehitis Venemaal. Tuntuim kindlusehitis Venemaal- Moskva Kreml Nimeta kaks tuntuimat ikoonimaalijat. Võrdle nende loomelaadi. THEOPHANES KREEKLANE: maalitud pühakud sügavamõttelised ja targad; maalide üldmulje võimsalt dünaamiline, ekspressiivne, kontrastid heletumedusel, kehad modelleeritud hoogsate vabade pintslilöökidega.
omavahel ühendasid pliiribad; Väiksemad detailid kanti pintsliga klaasile Tahvelmaal: Hakkas peamiselt levima hilisgootika päevil; Võimaldas edasi anda elu mitmekesisust, peeni nüansse; 14.-15. saj kasutati peamiselt altarite juures; Saksamaa maalide temaatika religioosne Arhitektuur: Võeti kasutusele: Teravkaared, Roidvõlvid ,Tugipiidad ja tugikaared ,Erinevalt varakeskaegsetest kirikutest ehitati kivikatuseid ,Kivilaed läksid üha laiemaks ja kõrgemaks ,Ehitusmeistrid tulid välja lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust paremini jaotada ,Teravkaarsed aknad, ukseavad jne ,Suured, värvilised klaasidest aknad, Vähe vaba seinapinda ,Tavaliselt 2 suurt torni läänefassaadi kõrval
1.0 Romaani arhitektuur Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. 1.1 Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. 1.1.1 Tornid Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna.
Kolossi autoriks on Kreeka kuulus kujur Lysippose õpilane skulptor Chares. Jumal seisis kõrgel marmorpostamendil. Materjalina olevat kasutatud valget marmorit ja pronksi. Arheoloogid on järeldanud, et kuna kuju ehitamiseks kasutatud pronksi hulk oli suhteliselt väike, siis võis olla ainult kolossi väliskiht tehtud pronksist, mis tõenäoliselt vormiti massiivse raudsõrestiku ümber. Heliose kuju ehitust alustati alt ning iga valminud osa valati üle mullaga, et ehitusmeistrid saaksid ronida kõrgemale järgmist detaili valmistama. Chares kujutas Heliost sihvaka noormehena. Kuju seisis harkisjalu sadama sissepääsu ees, nii et laevad võisid tema jalge vahelt läbi sõita. Tema keha oli kergelt taha kallutatud ja parem käsi oli merele vaatavate silmade kaitseks laubal. Vasak käsi hoidis maani ulatuvat kehakatet. Rhodose kolossil oli käes suur tõrvik ja peas suur kiirtekroon.Ta oli 37 meetrit kõrge. Iga sõrm pidi olevat nii jäme,et kahekäega ei
hilisgootikat (u 1350–1525). Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Kui varakeskaegsetel kirikutel olid enamasti puukatused, ehitati romaani kirikutele juba ka kivikatuseid; kirikute seinad olid piisavat paksud, et vastata ümarvõlvide poolt väljaspoole suunatud survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust paremini jaotada. Nad võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. Inglismaal Lincolni katedraal Salisbury katedraal Yorki katedraal Itaalias Pisa katedraal Siena katedraal Santa Maria del Fiore katedraal Firenzes Palazzo Vecchio Firenzes Milano toomkirik Hispaania Burgose katedraal Sevilla katedraal 2 Segovia katedraal Gootika Eestis
Romaani arhitektuur Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. Tornid Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna.
3.Mis iseloomustab neoliitilist kunsti?arenes keraamika 4.nimeta olulisemad megaliitilise ehitisi!Milleks neid ehitati?Stongehenge 5.Nimeta tuntumaid vanimaid kunstitoeseid rgajal. Mesopotaamia ja Vana-Egiptuse kunst Mesopotaamia-tsivilatsiooni hll Tegemist oli linnakultuuriga Sumerid-leiutasid kiilkirja,ratta Assrlased-kasutasid kaari ja vlve Babloonlased rajasid korraprase tnavavrguga linnu, kus oli isegi kanalisatsioon.Linnu mbritsesid tornidega mrid. Assrlased rajasid teedevrgu.Assria ehitusmeistrid oskasid juba laduda kaari ja vlve. Vana-Egiptuse kunst Inimtegevus peamiselt Niiluse orus ja peamiselt pllumjanduslik kultuur. htne riik tekkis umbes 3000a. e.Kr. Kolm olulisemat ajajrku:Vana riik,keskmine riik,Uus riik Vana-Egiptuse kunsti ldiseloomustus Tegemist oli maakultuuriga Traditsioonid vga tugevad,nt kunst Kunst seotud religiooniga Kunst seotud surmajrgse eluga Arhitektuur Mastaabad-hauakambrid,millest kujunesid vlja astimpramiidid. Cheopsi pramiid-kuulsaim 140 m. Krgune pramiid
KUNSTIAJALUGU 3 6. Vana-Vene kunst * Vana-Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928.a Venemaa ristimisest kuni 17. saj lpuni * Sel ajal valitsevad Vene kunstis Btsantsi kunsti eeskujud * 10. saj hakatakse Venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid * 11. saj on Kiievi Venemaa Euroopa suurim riik (u. 1 milj km2) * Pealinna Kiievit kaunistavad 400 kirikut * Kiiev vistleb Konstantinoopoliga * Ehitusmeistrid kutsutakse Btsantsist * Siiski on mningaid erinevusi * Mnede suurte Vene kirikute katustele kuhjatakse vga palju kupleid pramidaalne ssteem * Selline ssteem on ka Kiievi peakirikul Sofia katedraalil * See ehitati 11. saj Jaroslav Targa valitsusajal * Sofia katedraalil on 13 kuplit * See oli algselt viielviline kirik * Kahjuks on see kirik 17. saj mberehitustega rikutud * Siis ehitati kirikule juurde veel neli lvi
Venus- ilu, armastuse ja viljakuse jumalanna Diana - jahijumalanna Mars- sõjajumal Saturnus- põllutöö ja viljakasvu kaitsja Vesta - kodukoldejumalanna 22 ROOMA RIIGI ALGUS Merd sõideti vähem. Maismaad mööda peeti ühendust. Esimesel aastatuhandel elas seal mitu erinevat rahvust : Itaalikud - indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid veel latiinideks. Harisid põldu, kasvatasid karja. Etruskid - arvatavasti Väike-Aasiast. Võtsid üle kreeka tähestiku. Olid meresõitjad ja kaupmehed, ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Neil kujunes 12 suuremat linnriiki. Ülikud maeti hauakambritesse. Uskusid jumalaid ja vaime. Uskusid surmajärgsesse ellu. Oluline oli ennustamiskunst. Foorum - sillutatud turu ja koosolekuplats Rooma linn asutati 21 aprill 753 eKr. Linna rajaja on Romulus. Ta oli esimene Rooma kuningas. Kokku oli 7 kuningat. 510 eKr - kuningas Superbuse vastu ülestõus Siis hakati kuningate asemel valima riigiametnikke. Algas vabariigi periood.
Ihelikkuse hindamist näitab ka renessansiaegne riietus- see tõstab esile kehavorme ja jäsemeid, näiteks nõnda, et härrasmehe sukkpükste sääred võisid olla eri värvi. Uusplatonism ja jumalikud reeglid. Reeglites peitub nii tõde kui ka ilu. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine reeglitele toetudes. Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias. Tuntust võitsid peamiselt need ehitusmeistrid, kujurid ja maalijad, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja mütoloogiat. Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn. vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda. Renessansi periodiseering. 1. 14 saj. trecento ehk eelrenessanss 2. 15 saj. quattrocento ehk vararenessanss 3. 16 saj. cinquecento ehk kõrgrenssanss Kuulsamad kunstnikud.
Vaibakudumine on islami ühiskonnas väga rikkas ja sügav traditsioon. Selle praktiseerimist võib näha isegi kommuunides ja telklaagrites. Vana-Vene Vana-Vene kunst * Vana-Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928.a Venemaa ristimisest kuni 17. saj lõpuni* Sel ajal valitsevad Vene kunstis Bütsantsi kunsti eeskujud * 10. saj hakatakse Venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid * Ehitusmeistrid kutsutakse Bütsantsist * Mõnede suurte Vene kirikute katustele kuhjatakse väga palju kupleid püramidaalne süsteem* Selline süsteem on ka Kiievi peakirikul Sofia katedraalil* See ehitati 11. saj Jaroslav Targa valitsusajal* Sofia katedraalil on 13 kuplit * See oli algselt viielööviline kirik* Kahjuks on see kirik 17. saj ümberehitustega rikutud* Siis ehitati kirikule juurde veel neli löövi* Ka Novgorodi ehitati Sofia
mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. Gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete külaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia polnud ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. Võistlejad ja pealtvaatajad Olümpiamängudel tohtisid osaleda vaid hellenid - vabad kreeklased. Orjad, barbarid ja abielus naised pidid ürituselt kõrvale jääda. Viimastele oli rangelt, surmanuhtluse ähvardusel, keelatud publiku hulgas viibida, küll aga võisid vallalised naised mänge pealt vaadata. Erandiks oli viljakusjumalanna Demeteri preestrinna, kellele oli eraldatud eriline koht kohtunike tribüünil.
ROMAANI KUNST 1. keskaja esimene ühtne stiil oli romaani stiil. 2. see valitses 10-12 saj eelkõige itaalias, prantsusmaal, saksamaal ja inglismaal 3. lähtus kohalikest traditsioonidest ja tähtis koht oli ka idamaistel mõjudel. 4. Gooti stiilil oli juhtiv osa romaani kunstis. 5. sakraalarhidetkuur tähistab usukultusliku otstarbega hooneid ( templid, kirikud, kabelid) , profaanarhitektuur ilmaliku otstarbega arhitektuur. 6. Kõige suuremad ehitusmeistrid olid mungad. 7. iseloomulikumaks välistunnuseks olid suhteliselt väiksed aknad, paksud kivimüürid. Kirik oli võrdlemisi madal. 8. Põhiplaanilt on romaani kirikud tihti mittevõrdsate haardega. 9. kasutati silindervõlve. 10. kiriku seinad olid paksud, kuna neil oli suur kandeülesanne 11. tähtsamad sakraalehitised on Cluny abtkonnakirik, Pisa katedraal, Durhami katedraal. 12. pisa torni kompleksi kuulub viltune kellatorn. 13
pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete kõlaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia oli ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. Algul kestsid olümpiamängud ühe päeva, a. 472 e. m. a. pikenesid 3päevasteks ja hiljem 5päe vasteks. Kaua aega oli mängude kavas ainsa võistlusalana staadionijooks (l staadion = 192,27 m; a. 724 e. m. a. pikendati jooksurada 2 staadionini), a. 720 (teistel andmetel a. 716) e. m. a, võeti lisaks vastupidavusjooks (raja pikkus 8, 10, 12 ja lõpuks 24 staadioni) ning a. 708 e. m. a. maadlus ja viievõistlus. Maadluses tuli võidu saavutamiseks vastane 3 korda seljatada.
ehituskunstist? Novgorod Mida erilist on Vladimiri linna kirikutes? Kasutati erandlikult reljeefseid kaunustusi Võrdle Vladimiri Dmitri peakirikut ja Kizi saare kirikut. Leia erinevused nende ülesehituses. Milline sündmus katkestas pikaks ajaks vene kultuuri arengu? Mongolite kallaletung Milline linn sai 14. Saj. Venemaa keskuseks? Moskva Milliselt maalt pärinesid meetmed Moskvas töötanud ehitusmeistrid? Itaaliast, bütsantsist Nimeta tuntuim kindlusehitis Venemaal. Aristotele Fioravanti Nimeta kaks tuntuimat ikoonimaalijat. Võrdle nende loomelaadi. Theophanes Kreeklane, Andrei Rubljov Theophanese maalitud pühakud olid sügavamõttelised ja targad. Maalide üldmulje on võimsalt dünaamiline, ekspressiivne, kontrastid ei põhine niipalju värvidel kui heletumedusel, kehad on modelleeritud hoogsate vabade pintslilöökidega
Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Kui varakeskaegsetel kirikutel olid enamasti puukatused, ehitati romaani kirikutele juba ka kivikatuseid; kirikute seinad olid piisavat paksud, et vastata ümarvõlvide poolt väljaspoole suunatud survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust paremini jaotada. Nad võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muudatuse, võttes tarvitusele: 1. teravkaared, 2. roidvõlvid (ristroidvõlvid), 3. tugipiidad ja tugikaared. Gooti ehitised on enamasti basiilikad. Põhiplaan on umbes selline, nagu see kujunes välja romaani ajastul – selle peaosad on pikihoone, transept ja koor
Rooma Itaalia geograafilised olud ja rahvastik: Itaalia on vähem mägine kui Kreeka.Rannajoon pole nii palju liigendatud kui Kreekas.Kesk-ja lõunaosa asustasid itaalikud. Kesk-Itaalias elasid latiinid Etruskid-käisid läbi foiniiklastega ja kreeklastega. Olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, ehitusmeistrid ja metallitöötlejad.. Rajasid linnu,ehitasid teid. Uskusid paljusid jumalaid, tähtsal kohal usk surmajärgsesse ellu. Ennustuskunst. Rooma linna tekkimine: Rooma asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul, kus tollal oli Latiumi maakond. Arheoloogilise materjali järgi oli moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks.Küngastevahelisse orgu rajati turuplats-foorum-järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja Romulus
Püramiidid tehti kivist. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemine. Vaaraod maeti püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja. Pojad pärisid isadelt ameti. Kõige monumentaalsem on Cheopsi püramiid, mille kõrgus on kõrgus 146m küljepikkus 232m üle 2300 liivaploki Ühe liivaploki kaal on keskmiselt 2,5 tonni. Egiptuse esimesed vaaraod maeti Abydose surnuaeda (Lõuna-Egiptuses). Sinna ehitasid kuninglikud ehitusmeistrid maa-aluseid hauakambreid, mida katsid suured madalad risttahuka kujulised mudatellistest ehitised. Arheoloogid nimetavad selliseid ehitisi mastabadeks, sest need näevad välja, nagu madalad istepingid ehk mastabad, mida on leitud mõnedes Egiptuse koduõuedes. Mastaba ühes küljes oli niöö, kus toimusid ohverdamis rituaalid. Tihti ümbritseti niöö müüriga ning kaeti katusega, nii et tekkis palvetamis- ja ohverdamiskamber
Gooti stiili teke ja nimetus gootika Gooti stiili sünnimaa on Prantsusmaa ajalooline maakond Ilede-France. Esimene valdavalt gooti stiilis kirik kerkis Saint-Denis' linnakeses, mis on praegu Pariisi eeslinn. Just siinse kiriku ehitusmeistrid võtsid omaks uue stiili tunnuse teravkaare, mis meenutab pooleks murtud vibu. Nimetus ,,gootika" tuleb hõimu gootide nimest, kuigi neil pole selle kunstiga midagi ühist. Nimi anti sellele stiilile hiljem, et halvustada eelneva ajajärgu kunsti. Mille poolest erineb gooti kirik romaani kirikust? Põhiplaanilt ei erine gooti basiilika romaani basiilikast, kuid rakendatud uuendused võimaldasid ehitada palju valgemaid ja kõrgemaid kirikuid. Kui romaani katedraalidel
Kakaoube kasutati rahana. Toidulisa andsid ka jaht ja kalapüük, kuid 90% maaja toidusedelist täitsid ikkagi mitmesugused maisist valmistatud toidud. Saagist 1/3 kuulus maaharijale, 2/3 tuli anda valitsejale ja preestreile. Käsitööliste ülesandeks oli savinõude valmistamine, kangakudumine, sulgedest riideesemete ja peaehete valmistamine, roost mattide punumine (maaja elamu peamine "mööbliese"), kivist tööriistade valmistamine jne. Käsitöölised olid ka linnade ehitusmeistrid ja kiviraiujad, Ühiskonna madalaimal astmel asusid orjad, keda kasutati põhiliselt linnades ehitustöödel lihttöölistena. Väga tähtsal kohal maajade elus oli usk. Nad kummardasid paljusid jumalaid, kellest kõige tähtsam oli taevajumal Itzamna ja vihmajumal Chach (loe: tsak), kes esines nelja jumalana. Igaüks neist valitses ühte neljast ilmakaarest ning teda sümboliseerid seda ilmakaart tähistav värv. Maajad arvasid, et Chac'id hoiavad taevast maa peale langemast
16. Millal hakkas kujunema Kiievi-Vene riik? Millise kuulsa kiriku lasi ehitada Kiievi suurvürst Jaroslav Tark? Kuidas oli ta seotud Eestiga? 9.-10. Sajandil hakkas kujunema Kiievi-Vene riik.Jaroslav Targa tellimusel valminud Kiievi Sofia katedraal. 17. Mida erilist on Vladimiri linna kirikutes? Sealsete kirikute fassaadidel kasutati erandlikult reljeefseid kaunistusi.Uspenski kirik Vladimiris oli viielöökviline ja kolme apsiidiga. 18. Milliselt maalt pärinesid mitmed Moskvas töötanud ehitusmeistrid? Itaaliast. 19. Nimeta kaks tuntuimat ikoonimaalijat. Võrdle nende loomelaadi. Theophanes Kreeklane Andrei Rubljov Theophanese maalitud pühakud on sügavamõttelised ja targad.Maalide üldmulje on võimsalt dünaamiline, ekspressiivne, kontrastid ei põhine nii palju värvidel kui heletumedusel, kehad on modelleeritud hoogsate vabade pintslilöökidega. Rubljov leidis viise, kuidas ühendada 13.-14. Sajandi ikoonide rahvalik, lapselik laad bütsantsliku suursuguse üldistuse ja
Mis olid olümiamängud ? Olümpiamängude algus jääb sajanditetagusesse Antiik-Kreekasse. Need mängud olid osa usulistest pidustustest . Kreeklaste tolleaegne elu oli religioonikeskne ja sport oli üks moodus näidata oma austust jumalate vastu . Kohalikke pidustusi oli palju , kuid neli ülemaalist pidustust , mida kutsuti ülekreekalisteks mängudeks , olid avatud kõikidele atleetidele kõikidest Kreeka piirkondadest ja kolooniatest . Need olid Püütia , Nemea , Isthmose ja Olümpia mängud . Need toimusid järjepanu , nii et igal aastal korraldati üks üldrahvaliku pidustusena . Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Muistsed mängud . Esimene ülestähendus olümpiamängudest pärineb aastast 776 eKr , kuid ilmselt said mängud alguse juba sajandeid varem . Olümpiamängud algasid kohaliku sündmusena , kuid võitsid aegamisi popuaarsust ja said tähtsamaks pidustuseks Kreekas . Neid korraldati iga nelja aasta...
6. Rooma võim vallutatud maades. 7. Kodusõjad ja vabariigi lõpp. 8. Rooma sõjavägi. 9. Varane keisririik, riigikorraldus. 10. Rooma õigus. 11. Rooma seisused. 12. Orjad ja vabakslastud. 13. Perekond ja kasvatus. 14. Kristlus ja riik. 15. Rõivastus ja toit. 16. Rooma religioon. 1. Etruskide, kelle asustus paiknes Apenniini poolsaare loodeosas - Etruurias, päritolu on tundmatu, kuigi pärimuse järgi peetakse neid Väike-Aasiast tulnuteks. Nad olid head ehitusmeistrid, kaupmehed, meresõitjad, neil kujunes 12 suuremat linnriiki ning nad uskusid palju jumalaid, häid ja kurje vaime ning väga oluline koht oli ennustuskunstil. Nad olid Itaalias äärmiselt mõjuvõimsad. Nende kultuur ja ajalugu on aga teada üksnes arheoloogiliste mälestiste ning rooma ja kreeka kirjanike teoste poolt. 2. Rooma linn tekkis Tiberi jõe alamjooksule, kuhu aja jooksul hakkasid ühinema
Aacheni kabel ( Lääne-Saksamaal) Karolingide tähtsaim ehitis -keisri loss -kabel ( 3-korruseline) -eeskujuks Saint Vitale kirik ( mosaiigid) -8-nurkne -hiljem kampaniil- kõrgeim, gooti> kellatorn 2. Romaani kunst 10.saj algus-12.saj lõpp rõdud=empoorid, empoori asemel käik= trifoorium (romaani keelt kõnelenud rahvad (itaallased, prantslased) Rooma eeskujud, linnade areng, ehitusmeistrid mungad- kiritkud, *travee- 4-samba vaheline ala, pseudotrifoorium ( kitsas) kaitsemüürid, kuninga võim hakkab kinnistuma( Pr, It) senjööride õigus sõda pidada, kodusõjad, juhtiv riik- Saksama Elbeni, teiselpool -sammas- piilar paganad. Roomas keisriks Otto I 962. Püha Saksa-Rooma Keisririik *Lääne-Euroopa kunsti areng, taastub kiviarhitektuur, lubimört *Romaani sambad- lihtne kapiteel, väike ornament,
Kuid vaatamata sellele ehitasid nad väga palju, ja lõid hulgaliselt uusi kunstiteoseid. Roomlaste üks teeneid ajaloos on just kreeka kunstipärane säilitamine. Kuid kui algas suur rahvaste rändamine 3. 5. sajandil, lagunes Rooma riik. Itaallaste ja kreeklaste kõrval etendasid Itaalia varases ajaloos olulist rolli etruskid. Nende päritolu on tundmatu, kuid kindlasti ei kuulunud nad indoeurooplaste hulka. Etruskid olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Peamiseks allikaks etruskide kultuuri sealhulgas kunsti tundmaõppimiseks ongi nende hauad. Avatud ja uuritud on tuhandeid etruskide haudu. Neid on mitut tüüpi: kivisse maapinda raiutud tunnelid, mis kohati avarduvad kambriteks, kivist ehitatud majataolised hauakambrid, jne. Etruskid tuhastasid oma surnuid. Nad tutvusid varakult ka kreeka kunstiga. Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude
Kaupmehed kogunesid sinna ostma ja müüma. Esialgul olid Hedeby vaid kauplemiskoht, kus püsivalt elas vähe rahvast. Peagi tekkisid töökojad ja kaubakontorid, mis hakkasid varustama kohalikku turgu ning tootma või töötlema kaupa müügiks. Kauplemiskohast kujunes linn. Tavaliselt rajati turupaigad mere või merega ühenduses oleva kiirtee äärde. Kõige hinnalisem kaup oli nahk. Viikingite kodu: Viikingid ei olnud suuremad ehitusmeistrid. Paikkonniti majade kuju erines. Ehitati kohalikust ehitusmaterjalist. Maja pidi vastu pidama vähemalt ühe sugupõlve, tänaseks on neist vähe alles jäänud. Maja südameks oli lahtine kolle. Toitu keedeti rauast, savist või steatiidist potis ning söödi puust taldrikult. Mitme majapidamise peale oli üks leivaahi. Söödi kaks korda päevas. Kõik väärtuslik hoiti lukutaga. Rõivaste valmistamise kõrval kooti telgedel ja ka tikiti uhkeid vaipu. Rõivad ja ehted:
sajandi algus); 4. Vene tsentraliseeritud riigi tugevnemine (15-16. sajand); 5. Keskaegse kunsti kriis ja uut laadi kunsti tärkamise aeg (17. sajand) 10. saj hakatakse Venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid (linnast väljas valmisid puust kirikud). Kirikud olid rikkalikult kaunistatud pühakute, loomade ja ornamentidega. 11. saj on Kiievi Venemaa Euroopa suurim riik (u. 1 milj km2). Pealinna Kiievit kaunistavad 400 kirikut. Kiiev võistleb Konstantinoopoliga. Ehitusmeistrid kutsutakse Bütsantsist, kuid siiski on mõningaid erinevusi vanavene ja bütsantsi arhitektuuris. Mõnede suurte vene kirikute katustele kuhjatakse väga palju kupleid – püramidaalne süsteem. Selline süsteem on ka Kiievi peakirikul Sofia katedraalil. Jaroslav Targa tellimisel valminud katedraali „südamik“ meenutab kreeka risti. Kirikul oli 13 kuplit. Algne hoone rajati viielöövilisena, kirikul oli kolm apsiidi. Kolm keskmist löövi olid pikemad, mis andis kirikule
Torni ja konvendihoone ehituskunstilises teostuses on erinevusi, mis paneb kahtlema nende üheaegsuses. Näiteks ei leidu kaitsetornis konvendihoone kujundusele omaseid detaile. Niisiis tuleb nõustuda A. Tuulse järeldusega, et kaitsetorn laoti konvendihoone müüridest varem. Pilt1 Konvendihoone Konvendihoone on hilisgooti stiili linnuseehituse suurepärane näide. Nähtavasti ehitasid kogu konvendihoone ühed-samad ehitusmeistrid ning ehitusplastika rikkus valiti vastavalt ruumide tähtsusele. Välisarhitektuuri äärmise ranguse ja monumentaalse raskepärasusega liitub orgaaniliselt sisemuse maitsekas arhitektoonika ja dekoor, mis oma lihtsusele vaatamata pääseb hästi mõjule. Kuressaare konvendihoone külje pikkus on 43 m, põhjanurgas kõrguva võimsa seitsmekorruselise kaitsetorni kõrgus on 37 m. Välismüüride peal asuv sakmelise rinnatisega umbes meetri laiune katustamata kaitsekäik taastati 1980
avalike tööde rahastamiseks omaette kulurubriik. Kui kaare ja võlvi ehitamisega seotud tehnilised raskused olid ületatud, jäi kõige olulisemaks probleemiks puhta vee katkematu juurdevoolu tagamine läbi ebatasase, suure kõrgusevahega pinnavormidega maastiku. Allikast voolav vesi juhiti maa-alusesse käiku (specus), mille kalle jäi samaks kogu oma pikkuses. Et vee voolamiseks oluline kalle püsiks, rajasid Rooma ehitusmeistrid julgelt teostatud tunneleid, mida õhutati ja peeti korras kaevude kaudu. Vee juhtimiseks üle maapinna ebatasasuste rajati üle orgude veejuhet kandvaid kaaristuid ja tohutute mõõtmetega sildkanaleid. Linna piiril koguti vesi hoidlatesse (piscinae limariae), kust ta castellum aquae kaudu voolas linna veevärki, mis oli ehitatud tinast või põletatud savist valmistatud torudest. Selle kaudu jaotati vesi
mille sõnastamine on omistatud itaalia poolitikule ja kirjanikule Niccoló Machiavellile. 3. Humanism: Renessansliku maailmavaate teljeks on peetud humanismi, veendumust, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende inimlike omaduste: tarkuse, ilu, julguse, jms järgi. 4. Haridus: Vaata 1. alt. 5. Kunstniku positsioon: Tunnustust võitsid peamiselt need ehitusmeistrid, kujurid ja maalijad, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja mütoloogiat. Sellised teooriaga varustatud kunstnikud hakkasid erinema käsitöölistest, kelle hulka nad keskajal olid kuulunud. Visuaalses kunstis hakati nägema esskätt vaimset loomingut. Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn. vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma
· Tunti metallidest aint kulda ja hõbedat seega tööriistad olid tehtud puust ja kivist · Põhiliselt kasvatati maisi · Peale maisi kasvatati veel tubakat,puuvilla, uba ja kakaod · Kakaoube kasutati rahana · Käsitööliste ülesandeks oli savinõude valmistamine, kangakudumine, sulgedest riideesemete ja peaehete valmistamine, roost mattide punumine (maaja elamu peamine "mööbliese"), kivist tööriistade valmistamine · Käsitöölised olid ka linnade ehitusmeistrid ja kiviraiujad · orjad, keda kasutati põhiliselt linnades ehitustöödel lihttöölistena · Väga tähtsal kohal maajade elus oli usk · Kõige tähtsam oli taevajumal Itzamna ja vihmajumal Chach kes esines nelja jumalana · Igaüks neist valitses ühte neljast ilmakaarest ning teda sümboliseerid seda ilmakaart tähistav värv · taevaid oli kolmteist, Mida paremat elu inimene maa peal elas, seda kõrgemasse taevasse ta pärast surma sattus · Allilmu oli üheksa
Romaani stiil 2. Millal valitses romaani stiil ja kus? X-XII sajandil Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal 3. Kust sai romaani stiil mõjutusi? Idamaadest (Bütsants, Süüria, Mesopotaamia) 4. Missugusel kunstiliigil oli juhtiv osa romaani kunstis? Arhidektuuril 5. Mis on sakraalarhitektuur? Mis on profaanarhitektuur? sakraal: kirikud/kloostrid, profaan: puu ja kivilinnused 6. Kes olid peamisteks ehitusmeistriteks kloostrite juures? kiviraidurid peamised ehitusmeistrid 7. Mis on romaani stiili iseloomulikumaks välistunnuseks? kaared: ümarkaared 8. Kirjelda romaani kiriku põhiplaani. Tunne joonist. löövid koondatud ühe katuse alla ühendatud tornidega ja kirikud olid massiivsed 9. Missuguseid võlve kasutati romaani-aegses kirikus? Silindervõlve 10. Miks on romaani kirikutel paksud müürid? Seinad kandsid raskeid masse, kaitse pärast 11. Nimeta kuulsaimaid romaani stiilis sakraalehitisi
käärkambri teist korrust sõltumatult kirkus toimuvast, ehitati sellele ka omaette sissepääs puittrepiga, mis on rekonstrueeritud viimaste aastate ennistustööde käigus. Et torn esialgu puudus, siis olid kiriku viiludel kellarõdud. Arvatavasti toimus peatselt, pärast kiriku valmimist, katastroof. Vundament ei vastanud võlvide raskusele, mistõttu pikihoone võlvlagi langes sisse. Võlvid jäidki endisel kujul taastamata, pikemat aega asendas neid puust lagi. Uuesti tulid ehitusmeistrid Kaarmale 1430. aasta paiku. Püstitati praegune 47 meetri kõrgune torn ja kirik võlviti uuesti, nüüd juba kahelöövilisena, ühtlasi tugevdati vanu tugipiilareid. Kolm servjoonvõlve toetavat saledat kaheksatahulist piilarit viitavad, et ilmselt on tegemist Tallinna hilisgooti meistrite tööga. Sambaid kaunistavad väikesed raidreljeefid. Keskmise piilari tüvesel on kujutatud kaks äärmiselt primitiivsetes vormides mehefiguuri. Need
Linnad olid jumalateenimise ja valitsemiskeskused. Seal elasid ainult preestrid ja valitseja oma kaaskonnaga. Ühtset riiki maajadel ei tekkinud, vaid ainult linnriigid, mis hõlmasid pealinna ja seda ümbritsevad külad. Käsitööliste ülesandeks oli savinõude valmistamine, kangakudumine, sulgedest riideesemete ja peaehete valmistamine, roost mattide punumine, kivist tööriistade valmistamine jne. Käsitöölised olid ka linnade ehitusmeistrid ja kiviraiujad. Ühiskonna madalaimal astmel asusid orjad, keda kasutati põhiliselt linnades ehitustöödel lihttöölistena. Põhiliste hävitajate hispaanlaste tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja dzunglisse mattunud. Pealegi osatakse kaasajal lugeda maajade hieroglüüfkirja, paraku mitte täielikult. Maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid
Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. 6.Millised muutused leidsid aset kunsti käsitluses? Kunstnikud hakkasid erinema käsitöölistest.Arhitektuur,skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn.vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda.Tunnustust võitsid peamiselt need ehitusmeistrid, kujurid ja maalijad, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikaega. 7.Renesanssi arengu perioodid. 1) 14.sajand-eelrenessanss 2)15.sajand-vararenessanss 3)16.ajand-kõrgrenessanss 8. Nimeta renessanssi keskus Euroopas. 15.sajandil oli Euroopa tähtsaim kunstkeskus Firenze. 9.Kes oli ajasu suurmeister arhitektuuris? Kirjelda tema ehitisi. filippo brunelleschi Esimene suurmeister arhitektuuris.Ta oli mitmekülgne looja
Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile. 15-16 saj Riia kirikukogu poolt katoliku usuelu parandamise abinõud: rõhuti emakeelse jutluse tähtsust, vajadust kooskõlastada igapäevaelu kristlike tavadega. Vaimulikelt nõuti rangemat kristliku eetika järgimist ja ülikooli haridust. Keskaegse Vana-Liivimaa vaimulikud e kloostri ordud: 13-14 saj. Tsistertslaste ordu: Ühiskondlikult passiivsed, töökad, osavad ehitusmeistrid, omasid suurimaavaldusi. Kerjusmunkade ordu: umalasõna levitamine läbi jutluse, rahva vaimulikuelu edendamine,liikmetelt nõuti kohaliku keele oskust ja haridust. Ei omanud suuri maavaldusi, elati annetustest. Liikmed eelkõige vaesed linlased. Kloostrite tähtsus: Kristlike põhimõtete levitamine läbi emakeele; hariduselu edendamine kloostrikoolides; rahva praktilise elu edendamine (nt. kloostrite kaudu jõudid eestisse viljapuusordid, munkadelt õpti
annaabi.ee 
