Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ehitus Alused : Kontrolltöö.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
liigitamine, elamud, otstarbe, tsiviilhooned, eluhooned, tööstushooned, laod, katlamajad, alajaamad, laudad, kasvuhooned, kuivatid, aidad, soklikorrus, ehitamisel, konstruktsioonid, tehastes, saadetakseTALLINNA POLÜTEHNIKUM KY.EAxx.1.xxxx xxxx Ehituskonstruktsioonid Järeltöö Juhendaja: Toivo Treufeldt Koostaja: Tallinn 2010 Vastused 1. Hooneid võib liigitada: otstarbe, korruselisuse, unikaalsuse, kasutatud materjalide, konstruktiivsete lahenduste alusel. 2. Otstarbe järgi liigitatakse hooned: Tsiviilhooned(eluhooned, avalikud hooned), Tööstushooned (tootmishooned, olmehooned, abihooned), Põllumajandushooned (tootmishooned, toodnagu ümbertöötlemis ja säilitamise hooned, abihooned). 3. Korruselisuse järgi liigitatakse honed: Vähekorruselised (kuni 3 korrust), mitmekorruselised (4-9 korrust), kõrghooned (10 ja enam korruseid). 4. Soklikorrus on: korus, mille ruumide põrand on maapinnast allpool,
kohustused ja õigused. Ehitusluba-taotletakse valmis ja nõutud instantsides kooskõlastaud projektile. Ehitusluba võib taotleda kas ehitaja-omanik ise või projekteerija. Mõlemad varjandid on kasutusel. Praegu antakse ehitusluba välja ka ainult arhitektuurse projekti alusel, st et eriosades projektid pole nõutavad. Kui elamu projekt on tellitud arhitektuuribüroost, on sageli projekti koosseisus juba ka eriosade joonised. Hooned liigitatakse: 1.otstarbejärgi tsiviilhooned, tööstushooned, põllumajandushooned. 2.Korruselisuse järgi vähekorruselised(kuni 3 k), mitmekorruselised (4-9k), kõrghooned(10 ja enam k). 3. Unikaalsuse järgi unikaalhooned(ehitatud eriprojektide järgi),masshooned (ehitatud tüüpprojektide järgi). 4. Kasutatudmaterjali järgi-puithooned(palk-ja sõrestik), kivihooned(tellis, väike-ja suurplokk,paneel). 5.hoone konstruktiivse lahenudse järgi kandvate seintega hooned, karkasshooned. Hoonetele esitatavad põhinõuded
Mis on ehitis? Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. 2. Mis on rajatis? Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. 3. Mis on hoone? Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Hooneid liigitatakse näiteks: • Otstarbe järgi (tsiviilhooned - eluhooned, avalikud hooned; tööstushooned – tootmishooned, olmehooned, abihooned; põllumajandushooned) • Korruselisuse järgi (vähekorruselised – kuni 3k, mitmekorruselised 4-9k, kõrghooned enam kui 10k • Unikaalsuse (harulduse) järgi – unikaalsed (eriprojektiga), masshooned (tüüpprojektiga) • Kasutatud materjali järgi – puithooned, kivihooned, looduslikest materjalidest hooned, metallkarkassil hooned
kehtivale detailplaneeringule. 3. Ehitusettevõtja kohustused 4.Hoonetele esitatavad põhinõuded: 1 otsarbekus ehk funktsionaalsus. 2. tugevus ja püsivus. 3. kestvus, tööiga. 4.tulekindlus. 5. tervisekaitse. 6 keskkonnakaitse. 7.majanduslikkus. 8 nägusus. 5.Hoonete liigitus Vastavalt hoonete otstarbele liigitatakse nad kolme põhirühma: tsiviil-, tööstus- ja põllumajandushooneteks Tsiviilhooneteks on eluhooned (elamud, ühiselamud, hotellid) ja ühiskondlikud hooned (haiglad, sanatooriumid, koolid, kauplused, klubid, teatrid, kinod, administratiivhooned, spordihooned). Tööstushooneteks on tööstusettevõtete põhitootmishooned, olmehooned ja muud abihooned. Põllumajandushoonete hulka kuuluvad põllumajanduslikud tootmishooned ja põllumajandussaaduste töötlemise ja säilitamise hooned. Korruste arvu järgi liigitatakse hooned ühe ja mitmekorruselisteks. Korruste hulka loetakse kõik
6 peatükk- Tuleohutuspaigaldis 7 peatükk- Rakendussätted 2)Seinte liigitus kasutatavate materjalide järgi -looduskivist, -tehiskivist, -puidust,kergbetoon (ühe-ja ~Hooned ja nende liigitus~ kahekorruselistele hoonetele välisseina materjalina) .... võib 1)Liigitus otstarbe kasutada telliseid, suurplokke ja paneele...välisseinad peavad Riivtalad-kulgevad kas piki/põiki hoonet ja nende ülesandeks -tsiviil-tööstus-põllumajandushooned, olema küllalt soojapidavad
Hoonete osad ja tehnilised näitajad Juhendid, määrused Ehitise tehniliste andmete loetelu Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr. 69 (24.12.2002). Hoonete näitajad ja nende arvutamise eeskirjad*, Ehitusministeeriumi käskkiri nr. 63 (19.06.1991); Ehitusmõisteid* Ehitusinseneride Liidu juures tegutsenud ehitusterminoloogia komisjon, ET-2 0101-0278. *2. ja 3. on juhendmaterjalid, mis ei ole otseselt kehtivad ega kohustuslikud, kuna neid ei ole õigusaktiga 2 kehtestatud. 1 Tarind ehk konstruktsioon Hoonete konstruktsioonid ehk tarind võib jagada kandetarinditeks ja piirdetarinditeks. Kandetarind võtab vastu koormusi (kasuskoormus, tuul, lumi, omakaal) ja kannab need üle kas pinnasele või tugikonstruktsioonile; Piirdetarind eraldab ruumi teisest ruumist,
8 Tuletõkkesektsiooni pindala Kasutajate arv Põlemiskoormus Ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus Tarindite tulepüsivus ja pinnakihi süttivuse ja tule leviku omadused. Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tulepüsivus ja tuletundlikus. Tulenevalt ehitise kasutamise otstarbest jaotatakse nad tuleohutusest tulenevalt klassidesse: I elamud ja eluruumid II majutushooned III ehitised, mis on ööpäevases kasutuses ja kus on hoolealuseid või isoleeritavaid inimesi IV suurte rahvahulkade kogunemishooned V ehitised, mis on üldjuhul päevases kasutuses ja milles viibivad ruume tundvad isikud VI tööstus- ja tootmishooned, milles reeglina viibivad ruume tundvad isikud. VII garaazid Tulepüsivusklassid: TP-1 (tulekindel) kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul variseda, kusjuures
Välisseinte ülesanne on: Sisekeskkonna eraldamine väliskeskonnast, Tarindite kandmine, Kaitse ilmastikutegurite vastu, Tagada hoone energiatõhusus. Hoone seintele esitatavad nõuded. · Tugeva ja püsiva kogu kasutusaja vältel. · Sooja- ja õhupidavus. · Helipidavus. · Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele. · Ökonoomsus. Arhitektuurne sobivus. Seinte liigitamine asukoha järgi. Välisseinad Siseseinad Välisseinte liigitamine töötamise iseloomu järgi. Kandvad - lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. Ennastkandvad - võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses. Mittekandvad - võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. Rippuvad - kinnituvad hoone karkassi külge.
1. Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. · Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed · Tööstushooned · Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. · Puithooned · Plokkhooned · Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus · Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. · Elektrijuhtmetel 10 a. 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Vundament: Hoonet tuleks tõsta nii, et vundament jääks maapinnast vähemalt 30 cm kõrgemale.
Hoonete konstruktsioonid Vajalikud materjalid; www.mkm.ee/index.php?id=1727 www.ehitusteave.ee/tooted.htm www.evs.ee Eesti standardikeskus www.riigiteataja.ee www.ehituskeskus.ee T.Masso ,,Väikemajad" 1990 E.Neofert ,,Architekts Data" igasugused möödud Ehituskonstruktori käsiraamat Ehitiste planeerimine ja projekteerimine Reguleerib planeerimisseadus. Planeeringute koostamine on avalik, avalikustamine on kohustuslik. Planeeringute liigid: - Üleriigiline planeering asustuse arengu üldistatud käsitlus. Säästava ja ruumilise areng asustuse arengu suunamine, üleriigiline transpordivõrgustik, eri tüüpi maastike säilitamise tagamine, maakonnaplaneeringute ülesannete seadmine - Maakonnaplaneering arengu tingimuste ja oluliste strateegilist objektide asukoha määramine, ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine, riiklike ja kohalike huvide tasakaalustamine, tiheasustusega al
1. Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed Tööstushooned Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. Puithooned Plokkhooned Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. Elektrijuhtmetel 10 a. Külmaveetorustikel 50. a 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul
Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAKS RAJAMISSÜGAVUST. ........ 17
SEINA KOKTRUTSIOONID SEINAD Väliseinte ülesanne on: - Sisekeskkonna eraldamine väliskeskkonnast, - Tarindite kandmine, - Kaitse ilmasikutegurite vastu, - Tagada hoone energiatõhusus. Hoone seintele esitatavad nõuded. - Tugevad ja püsivad kogu kasutusaja vältel - Sooja- ja õhupidavus - Helipidavus - Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele - Ökonoomsus - Arhitektuurne sobivus Seinte liigitamine asukoha järgi. - Välisseinad - Siseseinad Välisseinte liigiramine töötamise iseloomu järgi. - Kandva – lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. - Ennastkandvad – võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses. - Mittekandvad – võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. - Rippuvad- kinnitavad hoone karkassi külge.
1) üle 1200 MJ/m2 näiteks laoruumid, raamatukogud koos hoidlatega, arhiivid, kusjuures ruumide põlemiskoormust hinnatakse või arvutatakse; 2) vähemalt 600 MJ/m2 ja maksimaalselt 1200 MJ/m2 näiteks kauplused, näitusehallid, raamatukogud ilma hoidlata, mootorsõidukite remondi- ja hoolderuumid ja elamute keldrikorruse osad, välja arvatud tehniline kelder, milles on hoiuruume; 3) alla 600 MJ/m2 näiteks elamud, majutusruumid ja hoolekandeasutused, restoranid, büroohooned, koolid, spordisaalid, teatrid ja kirikud. · (6) Lõike 5 punktis 3 nimetatud rühma kuuluvateks võib lugeda ka neid hooneid või nende osi, mille eripõlemiskoormus on üle 600 MJ/m 2, kui sellised hooned või nende osad on varustatud automaatse tulekustutusseadmega. · § 7. Tuletundlikkus · (1) Tuletundlikkusena käesoleva määruse tähenduses käsitatakse ehitise osa omadusi tulega kokku puutudes:
KT Küsimused 1. Iseloomusta transpordi, ettevalmistus ja montaazi töid 2. Kuidas peab töötama montaazitöö 3. Konstruksiooni elementide transport 4. Ehituskonstruktsioonide veo organiseerimine 5. Konstruktsioonielementide laadimine ja ladustamine 6. Trossid, tropid, konksud, traaversid ja karabinid Ühekorruselise hoone montaaz Ühekorruselise raudbetoonkonstruktsioonidest tööstushooned põhilised konstruksiooni elemendid on vundamedid, sambad, kraanatalad, fermid, katusepaneelid, välisseina paneelid, katusepaneeli toetavad fermidele, fermid toetuvad sammastele ja sambad toetuvad kannvundamendile. Piki hoonet kulgevad 2 sambareavahelist ala nimetatakse lööviks. Sammaste vahekaugus piki hoonet nimetatakse samba sammuks. Löövi laius ja samba samm moodustab sammaste võrgu. Sammaste võrk võib olla 30*12 m, 24*12m, 18*12m, 24*6m, 18*6m,
Hoonete konstruktiivne kandeskeem Kandeskeemi optimaalne valik Kandeseintega hoone & karkasshoone; Hoone konstruktiivse kandeskeemi optimaalne valik mõjutab palju hoone projekteerimise, ehitamise maksumust ning keerukust; Kandeskeem mõjutab ka hoone paindlikku ruumikasutust ja ümberehituse võimalust tema funktsiooni muutumisel; Hoone kande- ja jäigastavad konstruktsioonid peavad tagama hoone püsivuse kogu tema kasutusea kestel; Üldstabiilsuse kindlustamiseks kasutatakse erinevaid kandeskeeme, mis võivad toimida eraldi või kombinatsioonina. 2 1 Kandvate pikiseintega hoone Kannavad hoone pikiseinad , ruumiplaneering on selle skeemi puhul võrdlemisi vaba; Välisseinte ülesanne: Soojapidavus, Katuse ja vahelagede koormuse vastuvõtmine. Vahelagede kandevõ
Eesti põllumajandusülikool Maainseneri teaduskond Maaehituse instituut Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatele osadele sedavõrd, et oskak
From http://www.eaei-ttu.extra.hu/ 1.Kuidas seondub ehitustegevus mõistega "säästlik areng"? Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Keskkonna kaitsmine peab kajastuma meie inseneritöös, sotsiaalsetes ja majanduslikes eesmärkides, tasakaalustatult looduslike protsessidega. Praegune areng peaks olema suunatud jätkusuutliku arengu poole.Me peame arvestama, et mida me täna ehitame jääb homme meie lapsi ümbritsevaks keskkonnaks. 2. Kuidas seonduvad ehitustegevusega teadmised maakera arengust? Maakera tekkis umbes 4500 miljonit aastat tagasi. Erinevatele ajastutele on iseloomulikud erinevad kivimikihid (ordoviitsium- lubjakivi; kamb
Üldine ehitusplatsi graafiline kavand, tööolukorra kirjeldus ning selleks vajalikud tugiteenuste paiknemised ehitusplatsil. Generaalplaanil kuvatakse: pinnareljeef ja hoone ning rajatiste kõrgusmärgid, atmosfäärivete juhtimine, ajutiste teede skeem, liiklusskeem koos liiklusmärkidega, alalised ja ajutised hooned ning rajatised sisselõikamis- või ühendukohad alaliste võrkudega, ehitusmasinate liikumisskeemid, tornkraana tee sidumine hoone telgedega, laod ja laoplatsid, ohtutsoonid ja nende märgistus, tulekustutusvahendite ja hüdrantide paigutus, betooni ja mördi vastuvõtu kohad, piirded, valgustuskohad. 13. Montaaz ratastelt. Milleks kasutatakse, kuidas seda kavandada? Selgita kavandamist täpselt. Meetodi montaaz ratastelt olemus on selles, et monteeritavad elemendid tuuakse ehitusplatsile tunnigraafiku alusel tehnoloogilises järjekorras ja tõstetakse kraanaga transpordivahendilt montaazi kohaile ilma vahepealse
name Page 1 of 19 Vahelaed ja põrandad Vahelaed ja põrandad Õpikeskkond: Tallinna Tehnikakõrgkooli e-õppekeskkond Kursus: Ehitustehnika alused - Leena Paap Raamat: Vahelaed ja põrandad Printed by: Leena Paap Kuupäev: pühapäev, 23 oktoober 2011, 14:26 http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 2 of 19 Sisukord Koostaja andmed ja kasutatud kirjandus Vahelaed ja põrandad 6.2 Raudbetoonist monteeritavad vahelaed 6.3 Monoliitsed raudbetoonvahelaed 6.4 Puitlaed 6.5 Põrandad http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 3 of 19 Koostaja andmed ja kasutatud k
Seinad Välisseinad Väliseinte ülesanne on: sisekeskkonna eraldamine vä väliskeskkonnast, tarindite kandmine, kaitse ilmastikutegurite vastu, tagada hoone energiatõhusus. Välisseintele esitatavad nõuded: kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus, arhitektuurne sobivus, vä välisilme pü püsivus, soojapidavus, õhupidavus, niiskustehniline toimivus, helipidavus, tulepü tulepüsivus, majanduslik ökonoomsus 2 1 Välisseinte liigitus Materjali järgi: Looduskivist (paas, graniit… graniit…), Tehiskivist (tellis, vä
1. Hoonete liigid a)tsiviilehitised b)tööstushooned c)loomapidamise hooned 2) Elektrijuhtmete, külmaveetorustike tööiga Elektrijuhtmetel on tööiga 10 aastat. 3) Tuleohutusnõuded elamu projekteerimisel Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4) Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool. Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes. Sõrestik seintes paigutatakse soojustus sõrestikpostide vahele, mineraalvillast soojustuse min paksus on 15 c
Jaanis Koppel Ehituse organiseerimine ja tehnoloogia Kursuseprojekt Õppeaines: Ehituse organiseerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-61 Juhendaja: Aivars Alt Tallinn 2010 1 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 4 2. Ettevalmistustööd ............................................................................................................................... 10 2.1 Tööde kirjeldus ............................................................................................................................. 10 2.1.1 Tööprojekt ............................................................................................................................. 10 2.1.2 Lammutus ja koristustööd ...................................
Plebian ARHITEKTUURI AJALOO LÜHIÜLEVAADE KOKKUVÕTE Õppeaines: ARHITEKTUURI JA EHITUSE AJALUGU Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 1ÜRGAEG.................................................................................................................................3 2MESOPOTAAMIA..................................................................................................................4 3EGIPTUS.................................................................................................................................4 4KR
Tulenevalt ehitise kasutusviisist määratakse põlemiskoormus järgmiselt: 1) üle 1200 MJ/m2 näiteks laoruumid, raamatukogud koos hoidlatega, arhiivid, kusjuures ruumide põlemiskoormust hinnatakse või arvutatakse; 2) vähemalt 600 MJ/m2 ja maksimaalselt 1200 MJ/m2 näiteks kauplused, näitusehallid, raamatukogud ilma hoidlata, mootorsõidukite remondi- ja hoolderuumid ja elamute keldrikorruse osad, välja arvatud tehniline kelder, milles on hoiuruume; 3) alla 600 MJ/m2 näiteks elamud, majutusruumid ja hoolekandeasutused, restoranid, büroohooned, koolid, spordisaalid, teatrid ja kirikud. (6) Lõike 5 punktis 3 nimetatud rühma kuuluvateks võib lugeda ka neid hooneid või nende osi, mille eripõlemiskoormus on üle 600 MJ/m2, kui sellised hooned või nende osad on varustatud automaatse tulekustutusseadmega. Põlemiskoormust võib ka arvutada (valem 74): f = (m1* q1+ m2 q2+ ...+mn qn)/S, (74 ) kus f - eripõlemiskoormus (MJ/m2), mi, i =1..
Tulenevalt ehitise kasutusviisist määratakse põlemiskoormus järgmiselt: 1) üle 1200 MJ/m2 näiteks laoruumid, raamatukogud koos hoidlatega, arhiivid, kusjuures ruumide põlemiskoormust hinnatakse või arvutatakse; 2) vähemalt 600 MJ/m2 ja maksimaalselt 1200 MJ/m2 näiteks kauplused, näitusehallid, raamatukogud ilma hoidlata, mootorsõidukite remondi- ja hoolderuumid ja elamute keldrikorruse osad, välja arvatud tehniline kelder, milles on hoiuruume; 3) alla 600 MJ/m2 näiteks elamud, majutusruumid ja hoolekandeasutused, restoranid, büroohooned, koolid, spordisaalid, teatrid ja kirikud. (6) Lõike 5 punktis 3 nimetatud rühma kuuluvateks võib lugeda ka neid hooneid või nende osi, mille eripõlemiskoormus on üle 600 MJ/m2, kui sellised hooned või nende osad on varustatud automaatse tulekustutusseadmega. Põlemiskoormust võib ka arvutada (valem 74): f = (m1* q1+ m2 q2+ ...+mn qn)/S, (74 ) kus f - eripõlemiskoormus (MJ/m2), mi, i =1..
6 Tule eest kaitstud trepikojaga võib ühendus olla lüüstamburi ja trepikoja, millest on moodustatud tuletõkkesektsioon, tuletõkkeukse kaudu. Üle kaheksakorruselise ehitise lift peab olema varustatud seadmetega, mis võimaldavad lifti kasutamist päästetöödel. Ehitiste tuleohutustest tulenev ehitiste liigitus Ehitise Ehitise kasutamisotstarve kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt I kasutusviis Elamud ja eluruumid Ühe korteriga elamud Üksikelamu Ridaelamu või kaksikelamu sektsioon (juhul kui on oma katus ja sissepääs maapinnalt) Suvila, aiamaja Kahe korteriga elamud Kaksikelamu Muu kahe korteriga elamu Kolme ja enama korteriga elamu Ridaelamu Muu kolme või enama korteriga elamu
Ehitusfüüsika 1. Nõuded hoone piirdekonstruktsiooni soojapidavusele Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele: a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina. Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus. a) põrandal pinnasel R02,77 m2K/W b) põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad. Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud. Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru 350-400 mm. 2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära Orgaanilised (looduslikud – roog, turvas, kõrkjas, õlg) Tehislikud (mitmesugused vahtplastid). Mineraalvillad. Vahtplastid erinevad üksteise poolest, kas võtavad vett sisse või mitt
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 1 TEHISKIVID JA LOODUSKIVID.............................................................................................. 1 KATUSED............................................................................................................................... 2 PUIDU OMADUSED............................................................................................................... 4 PUIDU KULU.......................................................................................................................... 9 VUNDAMENT....................................................................................................................... 14 KONSTRUKTSIOONID......................................................................................................... 16 SOOJUSTAMINE.............................................................
SEINA KOKTRUTSIOONID SEINAD Väliseinte ülesanne on: - Sisekeskkonna eraldamine väliskeskkonnast, - Tarindite kandmine, - Kaitse ilmasikutegurite vastu, - Tagada hoone energiatõhusus. Hoone seintele esitatavad nõuded. - Tugevad ja püsivad kogu kasutusaja vältel - Sooja- ja õhupidavus - Helipidavus - Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele - Ökonoomsus - Arhitektuurne sobivus Seinte liigitamine asukoha järgi. - Välisseinad - Siseseinad Välisseinte liigiramine töötamise iseloomu järgi. - Kandva – lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. - Ennastkandvad – võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses. - Mittekandvad – võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. - Rippuvad- kinnitavad hoone karkassi külge.
1 EHITUSKORRALDUS EPJ 0060 EESSÕNA JÄRGNEV KUJUTAB ENDAST LOENGUT TOETAVAT ÕPPEMATERJALI, MIDA KASUTATAKSE LOENGU ETTEKANDMISEL SLAIDIDE KUJUL. SLAIDIDEL ON ESITATUD MÄRKSÕNAD JA OLULISEMATE MÄRKSÕNADE SELETUSED. KÄESOLEV MATERJAL EELDAB SELLE KASUTAMIST KOOS ÕPIKUGA JÜRI SUTT. EHITUSKORRALDUS. TTÜ.120 lk. VIIDATUD JOONISTE NUMBRID VASTAVAD ÕPIKUS TOODUD JOONISTELE. SAMAS ON KÄESOLEVAS TEKSTIS NELJANDA, VIIENDA JA KUUENDA PEATÜKI MATERJALID LAIENDATUD VÕRRELDES ÕPIKUGA JA KAHEKSANDAS PEATÜKIS KÄSITLETAVAD EHITUSE JÄRELEVALVE KÜSIMUSED PUUDUVAD ÕPIKUS HOOPISKI. VIIDATUD TÄIENDAVAD MATERJALID KUULUVAD AGA ÜLÕPILASE POOLT KOHUSTUSLIKULT ÕPITAVA ÕPPEMATERJALI HULKA SISALDUDES KA KONTROLLTÖÖDE JA EKSAMI MATERJALIDES. SIINJUURES OLEVAD JOONISED PUUDUVAD ÕPIKUS.
vanemate ja tähtsamate tänavate ääres. Elamukruntide keskmine laius oli keskajal 8-12 m piires, olles mõnes kohas aga ainult 5 meetrit. Sügavuti aga ulatuvad nad sageli isegi kuni 100 meetrini, olles tihti elamut sisaldava peafassaadiga ühe tänava ääres, ulatudes kõrvalhoonetega samal ajal aga läbi kvartali teise tänava äärde. Tänapäeval on kaks ja enamgi sellist kinnistut mitmes kohas omavahel ühendatud ning ühise katuse ja fassaadi alla viidud. Elamud paiknesid sellistel kruntidel vahetult tänava ääres viiluga vastu tänavat, elamu tagaküljele piki kitsast hoovi ehitati majandusruume sisaldav pikk tiibehitus. Selliselt hoonestatud kinnistuid on Tallinnas säilinud massiliselt, samuti nendel paiknenud keskaegseid hooneid, mis on eranditult aga suuremal või vähemal määral ümber ehitatud. Selliste kruntide kõrval leidus aga ka laiemaid kinnistuid, eriti tänavanurkadel ja kõrvaltänavatel, kus
1. Nõuded hoone piirdekonstruktsiooni soojapidavusele Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele: a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina. Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus. a) põrandal pinnasel R02,77 m2K/W b) põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad. Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud. Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru 350-400 mm. 2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära Orgaanilised (looduslikud roog, turvas, kõrkjas, õlg)- Roogplaate on Eestis kasutatud peamiselt seinte isoleerimiseks( ka vanade hoonete lisasoojustuseks. Ehitusvilt-villa ja karusnahatööstuse jäätmetest+liim, uste sooja-ja heliisolatsioo
annaabi.ee 
