Raha võim ja inimsuhted Tänapäeval väga levinud oleva kapitalistlikule ellusuhtumise tõttu on raha võim ühiskonnas väga suur. Hinnatakse materiaalsust ning vara omamist. Näib isegi, et inimesed tõesti tõsimeeli usuvad, et raha teeb õnnelikuks. Tgelikult viib raha hoopis hukatusse, mis paneb unustama enda ümber toimuva. Sellest tingituna tuleneb ka arutelu: Milline on raha võim inimsuhetele? August Kitzbergi raamatus "Kauka jumal" on peategelane Mogri Märt ehe näide sellest, kuidas raha võib inimese mõistuse ja suhted lähikondlastega ära rikkuda. Hoolides ainult rahast, ei näinud Vana-Märt enda kõrval abipalujaid ning suutis oma põikpäisusega rikkuda nii enda, kui ka oma laste ja naise elud. Seega võib öelda, et kui inimene keskendub, millelegi liiga pingsalt, olgu selleks siis hobi või raha eesmärgiks seadmine, siis unustab inimene kaaskondlased ning pärast peab kahetsusega märkama, et millegi muutmiseks on...
karakteristikut. Liberalismil on ka mitmeid laiendeid nagu individualism, mis on põhielement liberalismis ja see peegeldab uskumust individuaalse inimese tähtsusest sotsiaalsest grupist eraldatuna. Inimesi nähti ennekõike individuaalidena ja nad on võrdsed moraalsena ja omavad erinevaid ja ainulaadseid identiteete. Klassikaline liberalismi keskne teema on pühendumus ekstreemsele individuaalsele vormile. Inimesi nähti kui egoistlikke, ennast-otsivaid ja suuresti ise toime tulevaid olendeid. Klassikaline liberalism on loetud ühiskonnas kui negatiivseks liberalismi osaks, tähendades poliitiliselt mittesekkumist teiste riikide poliitilistesse vaidlustesse või individualisti kitsenduse puudumist. See näitab sügavat mittekaastundlikku käitumist riigi vastu ja igasuguse valitsuse sekkumist vormide vastu. Klassikalise liberalismi ideaal on saavutada minimaalne või niiöelda ,,öövaatleja" roll, mis on
peigmees, kui juba siis ei soovinud vend õe abielu. Hiljem selgub, et Luzin on vaid valelik, omakasupüüdlik inimene. Ta käitus väga jultunult, ähvardas Dunjat ning pidas end teistest tähtsamaks. Samuti oli temast inetu lavastada Sonja vargaks. Esimesel kohtumisel, kui kõik neli inimest: Raskolnikov, Avdotja,Pulheeria, Luzin, kokku said, lõppes suure lahkheliga. Luzin löödi toast välja, kuid mehel jätkus ülbust vastu vaielda. Ning halbu ja egoistlikke mõtteid jätkus talle küllaga. "Avdotja Romanovna , kui ma praegu siit uksest niisuguste sõnade saatel välja lähen, siis võtke arvesse ei tule ma enam kunagi tagasi. Mõelge hästi järele! Ma oma sõna ei murra." "Tema otsustas teda(Dunjat) võtta, hoolimata tema halvast kuulsusest." Luzin pidas end niinimetatud heategijaks. "Oma unistustes ta juba valitses tema üle." "...peab hävitama selle upsaka piimahabeme-noormehe, kes oli kõige põhjuseks."
tugevalt alamatepoolset initsiatiivi kodusõja algatamiseks. Riik pole tema jaoks seega mitte väärtus omaette, nagu arvasid Vana-Rooma vabariiklased ja on arvanud ka mitmed teised patrioodid vaid ratsionaalne vahend negatiivsete inimtungide allasurumiseks. Oma mõtisklustes erinevate riigikordade üle jõuab Hobbes lõpuks järeldusele, et parim lahendus oleks absoluutne monarhia, kuna ainuvalitseja isik suudaks kõige paremini inimeste egoistlikke tunge alla suruda ning ühiskonda unifitseerida, sest suveräänses kogus võivad tekkida tugevad erahuvid, mis riigi hävingusse tõukaksid. Alamate ja valitsejate üksmeel on aga riigi püsimise puhul peamine, seetõttu peab ka suverään seda alati taotlema, rahval tuleb talle aga samal põhjusel alati alluda. Hobbesi absolutismiteooria ei rõhu seega riigivalitsemise osas otseselt ainuvalitseja (absoluutse monarhi)
individuaalse materialismi ja hingelise heaolu eesmärki isiku loovutamatut õigust püüelda vabaduse ja õnne poole. · John Locke oli veendunud, et üksikisiku vabadus on aluseks üleüldisele rikkusele. inimese õigus koguda rikkust peaks olema piiratud tema tarbimisvajadustega. Kasutamata vara pole loomulik ja kahjustab kogukonda ning riiki tervikuna. · Adam Smith väitis, et kõik taotlevad isekalt omaenese heaolu, kuid neid individualistlikke egoistlikke impulsse saab suunata vaba turukorralduse kaudu. Need ei põhjusta mitte kaost, vaid iseorganiseeruvad ja panevad aluse heaolule. Oma elu lõpuperioodil muutus Smith pessimistlikuks vaba turu reguleeriva mõju suhtes. Kes on Homo Reciprocans ja milline on tema maailmavaade? · Homo Reciprocans on inimene kes taotleb vastastikust kasu läbi ühistegevuse. · See on omane kogukondlikule eluviisile. · vastandub omakasu
Teadmusühiskond Eelnevalt rõhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamine Oluliseks tõusis teaduse, uurimisasutuste, avastusleiutiste rakendamine Paindlik ja vabam töökorraldus Loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi 2. Kuidas iseloomustasid sotsiaalteadlased Smith, Marx,Weber ja Durkheim tööstusühiskonda? Adam Smith Propageeris kujunevaid turumajandussuhteid. Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Turumajandus suudab egoistlikke ja erahuve tasakaalustada. Inimesed peavad kasu suurendamiseks osutama teenuseid, ostma, müüma kaupa või tööjõudu. Turumajandus toimib kõigi hüvanguks. Karl Marx Kapitalism – tööstusühiskond, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi – kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. Teine ühiskonna põhiklass – töölised ehk proletariaat on vaba õiguslikult, mitte majanduslikult Kapitalistliku tootmise kaks põhijoont – toota kasumit ja püsida konkurentsis
rojalistides, kes arvasid, et on soodus hetk restauratsiooniks. 1795. aastal toimuski mitu katset taastada Bourbonide võim, kuid kõik need lõppesid läbikukkumisega, kuna uus valitsus oli veelgi leppimatumalt monarhismi vastane kui ta oli jakobiine vihkav. Ka enamik Prantsusmaa rahvast ei soovinud Bourbonide võimu taastamist ning sõjavägi koos selle andekate juhtidega seisis kindlalt revolutsiooni poolel. Küll aga tekitas valitsuse üha enam iseenese egoistlikke huve silmas pidav valitsemisstiil vastuseisu lihtrahva seas, keda jakobiinid olid vähemalt sõnades eelistanud. Tõusiklikud uusrikkad koondasid eneste kätte üha suuremaid rikkuseid ning võimu ning Pariisi rahvahulgad otsustasid sellele vastu hakata. 1795. aastal toimusid kaks olulist ülestõusu, zerminaalil (aprillis) ja preriaalil (juunis), kuid reaalseid muudatusi need kaasa ei toonud. Üha olulisemaks muutus aga sõjaväe roll, kuna riik oli
) Väärtuste ja käitumise seos VÄÄRTUS- "Mulle on oluline kõrge ja stabiilne palk" HOIAK- "Eelistan töötada finantsvahenduse valdkonnas seal on statistiliselt kõige kõrgemad palgad" KÄITUMINE- "Asun õppima pangandust/ kandideerin tööle panka/ töötan pangas" IV Tagajärjeeetika Jaguneb: Eetiline egoism ehk egoismieetika (Eetiline egoism väidab, et me võime küll olla võimelised altruistlikeks tegudeks, kuid me peaksime tegema egoistlikke tegusid. Universaalne eetiline egoism ütleb, et on hea, kui igaüks toimiks egoistlikult. Utilitarism (Tegu peab maksimeerima ühiskonna hüvet. "Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale!") EGOISM Alturism on egoismi vastand- isetu, hoolib pigem teiste heaolust kui enda omast. Inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks, vaid ka altruistlikeks tegudeks. Altruism on mõneti egoistlik- teiste aitamine ja teiste heaolu tekitab endas hea tunde. (?)
reageerida ettetulevatele probleemidele, vastuoludele ja pettumustele. Tüüpiline on, et ta ise ei märka oma agressiivsust, vaid eitab seda. Ka kergemakujulise nartsissistliku hälbe korral tuleb aeg-ajalt ette ühiskonnavastast ja agressiivset käitumist, aga see pole niivõrd vägivaldne, kuivõrd peegeldab minakeskesust ja teistega arvestamise võimetust. Selle põhjuseks on haiglase eneseimetleja arusaam, et temal on õigus teha ükskõik mida, kui see teenib tema egoistlikke eesmärke. Psühhopaati iseloomustavad külmus, tundetus ja täielik hoolimatus teiste inimeste vastu. (Sinkkonen 2007:231) Nartsissistlik isiksusehäire 8 3. KUIDAS NARTSISSITLIK HÄIRE TEKIB? Psühhoanalüütiku Ott Kernbergi järgi sisaldab meie lapsepõlve sisemaailm kujutluspilte meile emotsionaalselt tähtsatest inimestest, eriti meie vanematest, ja meist endist. Need
Altruismi vastandiks on egoism. Altruism on abistamiskäitumise eriline liik, mis on vabatahtlik, kõrgelthinnatav ja motiveeritud millestki muust kui tasu ootusest. Abistav käitumine on abistatavale kasulikum kui abistajale. Selleks, et olla peetud altruistiks, peab toiming olema tahtlik. Kuigi altruist võib omategevuse tulemusena kogeda sisemist rahulolu, mida võib tõlgendada kui teatavat tasu, on tema motiiviks teist aidata. Et vähendada laste käitumises egoistlikke motiive, tuleb nende elu organiseerida nii, et nad tunneksid vajadust teistele head teha. Selleks on altruistlike tegevuste jaoks vaja luua tingimused. Altruistlikud tegevusvormid on: vahetamine, laenamine, jagamine, loovutamine, kinkimine, annetamine. See järjestus kujuneb lapse arengust lähtuvalt just sellises järjekorras. Lapsi ei tohi kunagi sundida altruistlikult tegutsema. Ta ei pruugi selleks veel valmis olla. Tuleb austada lapse soovi valida partnerit.
ebaõnnestumine tekitab meeltesegaduse, mis võib avalduda apaatia v mässumeelsusena. seotud kaaslaste rühmadega; liidri mudelitega; (olla mina ise (või mitte olla); jagada omaette olemist) · Noorusiga. Intiimsus ja solidaarsus/isolatsioon (varajane täiskasvanuiga) Inimesed õpivad sel perioodil väärtustama lisaks iseendale ja "meid", sest alustavad uut eluetappi, mis eeldab ühistegevust ja ühist riski. Need, kes suudavad allutada oma egoistlikke huve ja arendada vastastikku võrdväärset ühistegevust, tunnevad end isoleerituna. seotud sõprade, seksuaalpartnerite, võistlus-ja koostööpartneritega; (minetada ennast, leida end teises) · Täiskasvanuiga. Generatiivsus/stagnatsioon (küps täiskasvanuiga). Iga annab võimalusi loominguliseks ja produktiivseks tööks. Ebaõnnestumised sel alal viivad enesessetõmbumisele, stagnatsioonile, kasutuse tundele. seotud tööjaotuse ja ühise majapidamisega
ebaõnnestumine tekitab meeltesegaduse, mis võib avalduda apaatia v mässumeelsusena. – seotud kaaslaste rühmadega; liidri mudelitega; (olla mina ise (või mitte olla); jagada omaette olemist) Noorusiga. Intiimsus ja solidaarsus/isolatsioon (varajane täiskasvanuiga) Inimesed õpivad sel perioodil väärtustama lisaks iseendale ja “meid”, sest alustavad uut eluetappi, mis eeldab ühistegevust ja ühist riski. Need, kes suudavad allutada oma egoistlikke huve ja arendada vastastikku võrdväärset ühistegevust, tunnevad end isoleerituna. –seotud sõprade, seksuaalpartnerite, võistlus-ja koostööpartneritega; (minetada ennast, leida end teises) Täiskasvanuiga. Generatiivsus/stagnatsioon (küps täiskasvanuiga). Iga annab võimalusi loominguliseks ja produktiivseks tööks. Ebaõnnestumised sel alal viivad enesessetõmbumisele, stagnatsioonile, kasutuse tundele. –seotud tööjaotuse ja ühise majapidamisega
Indrek küll tapab jumala, ent jumal tuletab end talle meelde juba samal õhtul. III köide- Inimene vastamisi iseenda loodud ühiskonnaga. Teos kajastab 1905. aasta sündmusi. Kujutatakse streiki ja miitinguid Tallinnas, revolutsiooni toetavate noorte siirdumist maale, mõisate põletamist, karistussalkade tegevust. Ülestõusu nähakse Indreku silme läbi, ta jääbki eelkõige vaatlejaks. Ka teda haaravad suured ideed ja üllad eesmärgid, kuid nähes kaaslaste egoistlikke ja proosalisi huvisid, vallapääsenud anarhiat, mõisate mõttetut rüüstamist, astub ta eemale. Kannataja pole kunagi süüdi, sest vägivallal pole kunagi õigus. Ka vargamäelased ei jää sündmusist puutumatuiks. Karistussalklased lasevad maha Indreku venna Antsu ja annavad vanale Andresele ihunuhtlust. Häbistatud ja meeleheitel Andres neab ära oma jumala. Teoses on veel üks oluline probleem: roima ja halastuse vahekorra küsimus. Vargamäe Mari elu jõuab lõpule.
on: jutt olgu lühike ja konkreetne. 16. Sotsiaalsete suhtumiste ring Hoolitsemine ja toetumine hirmukus ja agressiivsus. Hoolitsemine on täiskavanutele omane kiindumusliik ja toetumine lastele omane kiindumusviis. Hirmukus ja agressiivsus viitavad isiku soovile ja valmisolekule kaitsta omaenda huve. Teatud määral kujutab see ring endast turvalisusetaotluste süsteemi. Hirmukus, agressiivsus ja teisele toetumine on egoistlikud taotlused tagada oma turvalisus ja järgida oma egoistlikke huve. Hoolitsemine on seevastu altruistlik taotlus hoolitseda teise turvalisuse ja heaolu eest. Domineerimise-alistumise dimensioonil esinevad käitumised kutsuvad esile vastupidise käitumise. Näiteks kui keegi tahab teiste üle domineerida, siis kutsub see teistes esile alistuva käitumise. Sõbralikkuse-vaenulikkuse skaalal kutsub käitumismall esile samalaadse vastuse. Näiteks kui inimene käitub teiste suhtes sõbralikult, siis vastavad teised talle samuti sõbraliku käitumise. 17
reageerida ettetulevatele probleemidele, vastuoludele ja pettumustele. Tüüpiline on, et ta ise ei märka oma agressiivsust, vaid eitab seda. Ka kergemakujulise nartsissistliku hälbe korral tuleb aeg-ajalt ette ühiskonnavastast ja agressiivset käitumist, aga see pole niivõrd vägivaldne, kuivõrd peegeldab minakeskesust ja teistega arvestamise võimetust. Selle põhjuseks on haiglase eneseimetleja arusaam, et temal on õigus teha ükskõik mida, kui see teenib tema egoistlikke eesmärke. Psühhopaati iseloomustavad külmus, tundetus ja täielik hoolimatus teiste inimeste vastu. Kergemakujuliste nartsissistlike hälvete all kannatavad inimesed loovad küll suhteid, kuid suhete eesmärgiks on rõhutada nende endi suurust, vägevust, kõikvõimsust. Nende probleemiks ongi seda laadi vajadus teiste inimeste järele. Täielikku tundetust on üldisemaltki seostatud psühhopaatiaga, mille üksnes inimsuhetega.
2 kriisi. Esimene on suhete kriis, mässamine. Märgatakse vanemate puudusi, üks identiteet vahetatakse teise vastu, nõuab distantsi vanematest, Teises kriiisis läbitakse uuest eelnevad etapid, luuakse uus mina, leitakse koht kui ei kogeta piisavalt rolle, ei olda rahul. Keeruline ajastu takistab. 6) 18 30 aastat, intiimsus ja isoleeritus. Luuakse lähedasi suhteid teistega, väärtustatakse mõistet ,,meie", tehakse ühistegevust. Kui egoistlikke huve ei suudeta allutada, tekib eraldatus. Partnerite identiteedid peavad üksteist täiendama. 7) 30 65 aastat, generatiivsus ja stagnatsioon. Panustatakse perekonda, töösse, ollakse vajalikud. Kasutusetunde puhul tekib stagnatsioon. 8) 65+ aastat, minaterviklikkus ja lootusetus, ahastus. Aktsepteeritakse valikuid, võetakse vastutus elu ees. Teine võimalus on, et tekib hirm, et elu on ära raisatud. Mõeldakse sellele, mis oleks võinud saada.
3.Individuaalne eetiline egoism seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima minu heaks. 4.Universaalne eetiline egoism seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima egoistlikult igaüks enda heaks. Tahta teha heategusid on altruism, mitte egoistlik! Inimene ei tee alati kõike seda, mida tahab. Nt hambaarstil käimine. a) egoismieetika: Eetiline egoism väidab, et me võime küll olla võimelised altruistlikeks tegudeks, kuid me peaksime tegema egoistlikke tegusid. PS! Altruist ei pea ütlema, et isekad teod on keelatud, seetõttu tohib altruist ka endast hoolida. (Kuldne reegel) Egoismi-eetika arvestab vaid oma heaoluga ning ei muretse järeltulevate põlvede pärast ("Pärast meid tulgu või veeuputus"). Egoismi-eetika ei ole piisav eetikateooria! Meil on kohustusi järeltulevate põlvede ees! b) utilitarism: telos- kreeka k "eesmärk". Tegu peab maksimeerima ühiskonna hüvet. Utilitas lad k. "kasu"
arvasid, et on soodus hetk restauratsiooniks. 1795. aastal toimuski mitu katset taastada Bourbonide võim, kuid kõik need lõppesid läbikukkumisega, kuna uus valitsus oli veelgi leppimatumalt monarhismi vastane kui ta oli jakobiine vihkav. Ka enamik Prantsusmaa rahvast ei soovinud Bourbonide võimu taastamist ning sõjavägi koos selle andekate juhtidega seisis kindlalt revolutsiooni poolel. Küll aga tekitas valitsuse üha enam iseenese egoistlikke huve silmas pidav valitsemisstiil vastuseisu lihtrahva seas, keda jakobiinid olid vähemalt sõnades eelistanud. Tõusiklikud uusrikkad koondasid eneste kätte üha suuremaid rikkuseid ning võimu ning Pariisi rahvahulgad otsustasid sellele vastu hakata. 1795. aastal toimusid kaks olulist ülestõusu, zerminaalil (aprillis) ja preriaalil (juunis), kuid reaalseid muudatusi need kaasa ei toonud. Üha olulisemaks muutus aga sõjaväe roll, kuna riik oli jätkuvalt sõjas
· Egoism on õige alus moraalseks eluks. Egoisimi liigid: · Psühholoogiline egoisim inimeste tegudel on alati isekad motiivid, teisit ei ole võimalik, sest inimloomus on selline. · Personaalegoism inimene on võimeline ka isetuteks tegudeks, kuid ta ei taha neid teha. · Eetiline egoism e egoismieetika võime küll olla võimelised altruistlikeks tegudeks, kuid me peaksime tegema egoistlikke tegusid Egoist on see, kes toimib ainult omahuvist lähtuvalt Egoismi paradkos: egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb muutuda teatud määral altruistiks. Tahan olla õnnelik, kuid selleks on vajalikud sõprus ja head suhted. See sisaldab aga ka teistest hoolimist. Hüve maksimeerimine: · Eetiline egoism tegu peab maksimeerima tegija hüvet · Eetiline universalism e utilitarism tegu peab maksimeerima ühiskonna hüvet Utilitarism:
Ühk tänapäeval takistab seda natuke. Nt feodaalajal talupoeg oli talupoeg. Ühk on muutuv kogu aeg. Muutuvas ühk on raske hakkama saada inimesel, kel on kindel identiteet. 6) 18-30 eluaastat : Intiimsus versus isolatsioon. Keskendutakse suhete loomisele, raskused tekitavad üksindust ja hirmu suhete ees. Kui kriisiperiood on edukas võib inimene kujundada suhteid mis on lähedased nii füüsilisel, emotsionaalsel kui ka vaimsel tasandil. Mina asendub Meiega. Ei suuda allutada oma egoistlikke huve, siis tuleb isolatsioon- tunnevad ennast ilma juurteta. Selleks et luua suhet, peab olema vastanud küsimusele kes ma olen? Kui elatakse koos ja oma identiteedikriis on lahendamata siis tõenäosus kooseluks on väike. 7) 30-65 : Generatiivsus vs stagnatsioon. Generatiivsus: panus perekond, töösse, ük tervikuna. Kui on olemas, tagab positiivse tunde elu jätkumisest. Noorema põlvkonna toetamine, ebaõnnestumised võivad viia enesessetõmbumiseni ehk stagnatsioonini.
muutuv kogu aeg. Muutuvas ühk on raske hakkama saada inimesel, kel on kindel identiteet. 9 6) 18-30 eluaastat : Intiimsus versus isolatsioon. Keskendutakse suhete loomisele, raskused tekitavad üksindust ja hirmu suhete ees. Kui kriisiperiood on edukas võib inimene kujundada suhteid mis on lähedased nii füüsilisel, emotsionaalsel kui ka vaimsel tasandil. Mina asendub Meiega. Ei suuda allutada oma egoistlikke huve, siis tuleb isolatsioon- tunnevad ennast ilma juurteta. Selleks et luua suhet, peab olema vastanud küsimusele kes ma olen? Kui elatakse koos ja oma identiteedikriis on lahendamata siis tõenäosus kooseluks on väike. 7) 30-65 : Generatiivsus vs stagnatsioon. Generatiivsus: panus perekond, töösse, ük tervikuna. Kui on olemas, tagab positiivse tunde elu jätkumisest. Noorema põlvkonna toetamine, ebaõnnestumised võivad viia enesessetõmbumiseni ehk stagnatsioonini.
noorele tugeva enesetaju; ebaõnnestumine tekitab meeltesegaduse, mis võib avalduda apaatia v mässumeelsusena. seotud kaaslaste rühmadega; liidri mudelitega; (olla mina ise (või mitte olla); jagada omaette olemist) · Noorusiga. Intiimsus ja solidaarsus/isolatsioon (varajane täiskasvanuiga) Inimesed õpivad sel perioodil väärtustama lisaks iseendale ja "meid", sest alustavad uut eluetappi, mis eeldab ühistegevust ja ühist riski. Need, kes ei suuda allutada oma egoistlikke huve ja arendada vastastikku võrdväärset ühistegevust, tunnevad end isoleerituna. seotud sõprade, seksuaalpartnerite, võistlus-ja koostööpartneritega; (minetada ennast, leida end teises) · Täiskasvanuiga. Generatiivsus/stagnatsioon (küps täiskasvanuiga). Iga annab võimalusi loominguliseks ja produktiivseks tööks. Ebaõnnestumised sel alal viivad enesessetõmbumisele, stagnatsioonile, kasutuse tundele. seotud tööjaotuse ja ühise majapidamisega
Teine vastuväide : Eetikat rajatakse emotsioonile, emotsioonid pole faktid. Kohtunik ei saa kahtlustatule silma vaadata ja tunda ära kas tegu on kurjategijaga või mitte, üksnes sisetunde järgi. Ent kaitse puhul on eeldus, et see kõik põhineb inimloomusel. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone Immanuel Kant Paktilise mõistuse kriitika (1788): Das Sollen- kohustus. Omakasupüüdmatu motiiv, millel pole mittemingisugseid egoistlikke motiive ja mis ei tulene minu tunnetest, kasusaamise ihast vaid ma teen neid selleks, et pean. Kehtestada ja järgida ideaale. Ei tulene maisest materjaalsest huvist. Olukord, kus puhas mõistus kirjutab iseendale reegli ette ega allu looduse poolt ettemääratule. Maksiim- puhta mõistue poolt endale kehtestatud käitumisreegel. Universaliseeritav maksiim kategooriline imperatiiv ehk eetika reeglitest mis selgitavad hea ja halva teo vahet. Omane üksnes ratsionaalsetele olenditele
Hoolitsemine, toetumine, hirmukus ja agressiivsus. Hoolitsemine on täiskavanutele omane kiindumusliik ja toetumine lastele omane kiindumusviis. Hirmukus ja agressiivsus viitavad isiku soovile ja valmisolekule kaitsta omaenda huve. Teatud määral kujutab see ring endast turvalisusetaotluste süsteemi. Hirmukus, agressiivsus ja teisele toetumine on egoistlikud taotlused tagada oma turvalisus ja järgida oma egoistlikke huve. Hoolitsemine on seevastu altruistlik taotlus hoolitseda teise turvalisuse ja heaolu eest. Nimetatud emotsionaalsed suhtumised on aga aluseks sotsiaalsele suhtlemisele, andes sellele teatava värvingu. 27. LEE 6 ARMASTUSE STIILI J. A.Lee tõi välja 6 erinevat liiki armastuse stiili: eros, agape, mania, ludus, storge, pragma: Primaarsed armastusstiilid on eros, storge ja ludus. Eros ja agape on need stiilid, mis vastavad kõige enam traditsioonilistele romantilise armastuse mudelitele
erinevat emotsionaalset suhtumisviisi: Hoolitsemine (hoivaaminen), toetumine (turvautuminen), hirmukus ja agressiivsus. Hoolitsemine on täiskavanutele omane kiindumusliik ja toetumine lastele omane kiindumusviis. Hirmukus ja agressiivsus viitavad isiku soovile ja valmisolekule kaitsta omaenda huve. Teatud määral kujutab see ring endast turvalisusetaotluste süsteemi. Hirmukus, agressiivsus ja teisele toetumine on egoistlikud taotlused tagada oma turvalisus ja järgida oma egoistlikke huve. Hoolitsemine on seevastu altruistlik taotlus hoolitseda teise turvalisuse ja heaolu eest. Nimetatud emotsionaalsed suhtumised on aga aluseks sotsiaalsele suhtlemisele, andes sellele teatava värvingu. Lee 6 armastuse stiili J. A.Lee (1973) tõi välja 6 erinevat liiki armastuse stiili: EROS, AGAPE, MANIA, LUDUS, STORGE, PRAGMA: Primaarsed armastusstiilid on eros, storge ja ludus. Eros ja agape on need stiilid,
2 kriisi. Esimene on suhete kriis, mässamine. Märgatakse vanemate puudusi, üks identiteet vahetatakse teise vastu, nõuab distantsi vanematest, Teises kriiisis läbitakse uuest eelnevad etapid, luuakse uus mina, leitakse koht kui ei kogeta piisavalt rolle, ei olda rahul. Keeruline ajastu takistab. 6) 18 30 aastat, intiimsus ja isoleeritus. Luuakse lähedasi suhteid teistega, väärtustatakse mõistet ,,meie", tehakse ühistegevust. Kui egoistlikke huve ei suudeta allutada, tekib eraldatus. Partnerite identiteedid peavad üksteist täiendama. 7) 30 65 aastat, generatiivsus ja stagnatsioon. Panustatakse perekonda, töösse, ollakse vajalikud. Kasutusetunde puhul tekib stagnatsioon. 8) 65+ aastat, minaterviklikkus ja lootusetus, ahastus. Aktsepteeritakse valikuid, võetakse vastutus elu ees. Teine võimalus on, et tekib hirm, et elu on ära raisatud. Mõeldakse sellele, mis oleks võinud saada.
12. Sotsiaalsete suhtumiste ring Hoolitsemine (hoivaaminen), toetumine (turvautuminen), hirmukus ja agressiivsus. Hoolitsemine on täiskavanutele omane kiindumusliik ja toetumine lastele omane kiindumusviis. Hirmukus ja agressiivsus viitavad isiku soovile ja valmisolekule kaitsta omaenda huve. Teatud määral kujutab see ring endast turvalisusetaotluste süsteemi. Hirmukus, agressiivsus ja teisele toetumine on egoistlikud taotlused tagada oma turvalisus ja järgida oma egoistlikke huve. Hoolitsemine on seevastu altruistlik taotlus hoolitseda teise turvalisuse ja heaolu eest. Nimetatud emotsionaalsed suhtumised on aga aluseks sotsiaalsele suhtlemisele, andes sellele teatava värvingu. Domineerimise-alistumise dimensioonil esinevad käitumised kutsuvad esile vastupidise käitumise. Näiteks kui keegi tahab teiste üle domineerida, siis kutsub see teistes esile alistuva käitumise. Sõbralikkuse-vaenulikkuse skaalal kutsub käitumismall esile samalaadse vastuse
· Kui me oleme isekad, kas me teeme ainult seda, mis on meie oma huvides? o Mida arvata neist, kes vahel käituvad altruistlikult? o Kas keegi arvab, et Ema Teresa oli täiesti isekas? · Mõelgem näiteks lapsevanematele. Kas vanemad ei käitu vahel lähtudes oma laste huvidest, isegi kui see on vastu nende omahuvile? Eetiline egoism ehk egoismieetika Eetiline egoism väidab, et me võime küll olla võimelised altruistlikeks tegudeks, kuid me peaksime tegema egoistlikke tegusid. Universaalne eetiline egoism ütleb, et on hea, kui igaüks toimiks egoistlikult. Eetilise egoismi poolt I · Igaüks teab ise kõige paremini, mis tema jaoks on hea. · Vabaduse printsiip altruistlike tegudega rikume teiste inimeste vabadust, seega toimime valesti. · Teiste inimeste tegemine oma pidevaks hoolitsusobjektiks teeb neist sõltlased ja alandab nende eneseväärikust. Alternatiivne tõlgendus ("majandusteadlase argument")
Kangelased astuvad üestõsu teele alles siis, kui nad on isiklikult kannatada saanud väivalla ja omavoli all. Eriti ilmne on see Villu juures: algul enesessetõbunud, üsnes oma isiklike huvide ja heaoluga piirduv, jõab ta südmuste kägus üe sellest piiratusest; ta saab teadlikuks oma veresidemest rahvaga, mõstab, et kätemaks ning vabanemine üekohtust on saavutatav ainult üise võtlusega ja asub selle võtluse esimesse ritta. Villus on rida «madalaid», egoistlikke jooni, millised autor on talle teadlikult andnud. Sellega on tahetud veel enam rõutada ja veel süavamalt motiveerida üestõsu paratamatust. Ka kom- 449 tuuri elupä astja ja soosik peab südmuste loogika tõtu saama tema vaenlaseks. Ja rahva kannatuste ning viletsuse nätamisega viib kirjanik lugeja selgele arusaamisele, et Villu ei võtle ega õuta üestõsu mitte ainult enese, vaid paljude teiste, kogu oma rahva eest.
annaabi.ee 
