vana-egiptuse kunst ja kultuur (0)

vana - egiptuse kunst ja kultuur
Geograafia ja ajatelg
Egiptus asub Aafrika põhjaosas. Looduslikult valitseb seal liivakõrb , Mis elupaigaks ei kõlba.
Tsivilisatsioon sai tekkida sinna, kus on vesi ja nii tekkis ka Vana-Egiptuse riik - piki Niiluse
jõge, mis suubub vahemerre .
U 5000 aastat eKr hakkasid seal kujunema inimkonna vanimad kõrgkultuurid, mis suutsid
ajas püsida kõige kauem ja mille ehituskunsti mõningad saavutused on kättesaamatud isegi
tänapäeva teadusele ja tehnikale.

6.aastatuhandel eKr algas Egiptuses eeldünastiline periood. Hakkas arenema põllumajandus.

3000 eKr ühendati ülem -ja alam-egiptus, pealinnaks Memphis .
Vana-Egiptuse 3 etappi : ● Vana riigi areng ( 2700 - 2200 eKr): ehitati püramiid , kujunes rangelt ja kindlalt korraldatud riik eesotsas jumalikustatud kuningaga, vaaraoga. ● Keskmise riigi areng (2000- 1650 ): ühendati maa jälle ühtseks riigiks.
● Uue riigi areng (1550- 1075 eKr): Õitseaeg , kujunes suurriik . Võimul 66.a Ramses II Hilis - Egiptuse perioodil (1075-535 eKr) valitsesid pidevalt võõrad võimud. 525 eKr
vallutasid pärslased , 332 eKr vallutas Makedoonia väejuht  Aleksander Suur ja Egiptus sattus
Ptolemaioste dünastia võimu alla. 30 eKr suri selle dünastia viimane valitseja, kuninganna
Kleopatra ja vallutas Rooma keiser  Augustus. 7.sajandil vallutasid Egiptuse araablased ja
algas ajaloo islami-ajajärk
Vaaraod - maise ja taevase võimu kehastajad
Ühiskonna tipus seisis kuningas ehk vaarao ja madalaimal astmel olid orjad . Vaaraod peeti
jumalaks ja kunsti üheks ülesandeks oli ülistada valitseja suurust ja võimsust. Vaarao- kultus
kunstis ja arhitektuuris avaldus tugevalt Uue riigi perioodil. Suur sensatsioon arheoloogia
ajaloos oli noorelt surnud vaarao Tutanhamoni (14.saj eKr) hauakambri avastamine 1922.
Leiti kullast sarkofaag, mask , troon jpm. Vana-Egiptuse kunstis on tähtis roll sümboolikal.
Vaarao riietus ja regaalid ehk võimu tunnusesemed kannavad kindlaid sümboleid.
kotkas ja madu - ülem -ja alam-egiptus                          kollane värv-päike
sinine ja roheline värv - elu ja niilus                               punane värv- võim ja elujõud
Usk ja surmajärgsus
Kunst ja kultuur olid tugevalt seotud usundiga. Egiptuses valitses polüteism ehk paljude
jumalate kultus. Iga jumalat kujutati kindlal viisil nt peajumal Osiris oli surnute valitseja,
tema naine Iris valitses maagiat, nende  poeg Horos oli surnute abistaja , Seth valitses tormi ja
korratuse üle,  Amon ja Ra sümboliseerisid päikest,  Anubis valitses mumifitseerimist, Sobek
oli vete valitseja ja viljakusjumal . Usund ja kultuur olid üsna surma- kesksed . Inimesed said
osta surmajärgse kaitsekõne .
Haudehitised
Haudehitised on seotud usuga - arvati, et inimese hing, vaimne teisik elab pärast surma edasi.
Keha tuli säilitada, et hingel oleks kuskile minna. Egiptlased olid osavad balsameerijad.
Hauatagusesse ellu oli vaja kaasa panna mitmesuguseid esemeid. Vanim haudehitis oli
mastaba - kaldus seintega ja lameda katusega ehitis. Maapealse osa all asub hauakamber
sarkofaagiga.  Vana riigi ajal ehitati kõige salapärasemad kultuurimälestised Egiptuses -
püramiidid . Egüptoloogia käsitleb neid kui vaarao hauakambreid , kus terve püramiid oli
mōeldud ühe vaarao jaoks. Püramiidide algne näide on astmikpüramiid . Tuntuim püramiid on
Giza väljal Kairo lähedal. Kokku on neid kolm - Cheopsi , Chephreni ja Menkaura . Suurim on
vaarao Cheopsi püramiid - 146m kõrge ja selle ehitamiseks kulus 2.25miljonit kiviplokki. .
Väidetavalt esitavad need kolm püramiidi väikese mudelina Orioni tähtkuju kolme tähte
taevas. Püramiidide Ja ülikute mastabade juures valvasid sfinksid - inimese pea ja lõvi kehaga
kujud, näol kivistunud ilme.
Kujutav kunst
Egiptuse skulptuuris kujutati inimesi lähtuvalt nende positsioonist ühiskonnas. Vaaraode
kujutised on vaoshoitud ja viisakad , lihtinimeste kujud on elavamad ja vabamad . Seinamaalid
ja skulptuurid olid seotud hauakambritega. Igapäevatöid kujutavad maalingud pidid aitama
teenida surnu hinge teispoolsuses. Egiptusele iseloomulikku madalat ja värvilist reljeefi
tähistatakse ka sõnaga pinnakunst . Pinnakunst kattis templite ja hauakambrite seinu ja
sambaid. Reljeefide osaks olid alati ka hieroglüüfid . Anatoomiliselt võimatut poosi, milles
inimesi kujutati nimetati egiptuse poosiks.
Kunst ja arhitektuur  Uue riigi ajal.
Vana-Egiptuse hilisemal perioodil tõuseb eredalt esile lühike  Amarna periood (14.saj eKr),
mil vaarao Ehnaton püüdis oma naise Nofretetega kehtestada uut religiooni - ainujumalaks
kuulutatud päikesejumala  Atoni kultust. Vaarao kujutamine laskus maa peale ja vaaraod ning
tema perekonda kujutati tavainimestena, pärast Ehnatoni surma läks kunst ja usk vanadesse
rööbastesse tagasi. Uue riigi perioodil olid kunst ja arhitektuur vaarao-kultuse teenistuses.
Seda tõestavad Luxori templikompleks ning Abu Simbeli tempel Ramses II
hiigelskulptuuridega. Amarna perioodi tuntuim kunstiteos on imeilus Nofretete skulptuur .
Vana-Egiptuse tempel oli väliselt lihtne ja range - polnud aknaid ega sambaid. Ümbritses
kõrge müür ja pealt oli osaliselt avatud. Kahest ülespoole ahenevast müüriplokist moodustus
templi väravaehitis ehk püloon .  Egiptuse vallutanud A.Suur  rajas linnu, mida nimetas enda
järgi Aleksandriaks. 3.sajandil eKr  ehitati ühte sellisesse linna Pharose tuletorn , mis on üks
seitsmest maailmaimest. Kuulus Oli ka Aleksandri raamatukogu. Hellenismiperioodil pani
Aleksander Suure väepealik Ptolemaios I Soter aluse Ptolemaioste kuningadünastiale.
Vana-Egiptuse kunst ja tänapäev
Vana-Egiptus oli kõige kauem kestnud impeerium vanaaja riikide hulgas. Sealne kunst
muutus aastate jooksul vähe. Tartu Ülikooli kunstimuuseumile kuulub maaimarändur ja
orientalist Otto Friedrich von Richteri Egiptuse muististe kollektsioon , milles leiduvad nii
inimese kui ka linnu ja looda muumiad . Euroopas tutvuti Vana-Egiptuse kunstiga tänu
Napoleoni Egiptuse-sõjaretkele aastatel 1798 -1799, sest sõjaretkel oli kaasas kunstnik, kes
jäädvustas Egiptuse kultuuripärandit. Egiptuse huvitavaid esemeid viidi ka ohtralt ka riigist
välja. Vana-Egiptuse motiive a ornamentikat kasutati 19.-20.sajandi vahetuse juugendstiilis ja
1920.aastate kunstivoolus  art   deco . Art deco väljendas masina-ajastu moodsat elutunnetust,
samas luksust ja glamuuri .