Ehnatoni aegne kunst (1)

EGIPTUS

väikesteks riigikesteks ja kultuurielus oli seisak. Uus õitseaeg algab Keskmises riigis (u.2100 - 1800 a. e.Kr), mida valitsesid XI- XIII dünastia. Seejärel tungib Egiptusesse võõras röövrahvas. Segadustele ja rahutustele teeb lõpu Uus- Riik (umbes 1600 1100 a. e.Kr.), riigi pealinnaks saab Teeba. Edasi algab langus, lõpuks vallutavad Egiptuse pärslased, aastal 332 Aleksandr Suur, aastal 30 e.Kr. roomlased. Egiptuse kunsti ajalooga tutvumisel võlub meid eriti asjaolu, et kunst säilitas kogu aeg vankumatult omapära ja iseseisvuse. Ligi 3000 aasta pikkuse arengu kestel puutus Egiptuse kunst kahtlemata kokku teiste maade kunstidega ja sai neilt mõjutusi. Need ei suutnud aga peaaegu üldse muuta egiptuse kunsti põhilaadi. Nagu kõigis vanaaja ühiskonades, nii oli ka Egiptuses kunst lahutamatult seotud religiooniga. Vana-Egiptuse religioon oli polüteistlik, see tähendab, et usuti ja austati paljusid jumalaid. Usk

doc

Vana-Mestopotaamia, -Egiptuse, Assüüria, Babüloonia kunst

kividest. Reljeefi näited Urnanse oma perekonnaga, Hammurapi päikesejumala ees, Akadi kuninga Naram-Sni võidusteel. Skulptuurid: preester- kuningas Gudea, preestri või valitseja pea Ninivest. Inimkehade proportsioonid sumeri skulptuuris on tihti ebaloomulikud, kehade asend veider. Mõjuvad okeilt. Sumeri reljeefikunstis nt Urnanse ja tema perekonna kujutistes on figuuridel kehaliselt võimatu poos. Assüüria ja uus-babüloonia kunst Asüüria valitsejatel olid Mesopotaamia suurimad lossid. Nt Sargon II loss Hosrabadis. Assüüria losside väravas seisid tiivulised viiejalgsed lõvid ja härjad kellel oli habemiku mehe pea. Seintel leidus madalreljeefe kotkapäiste ja-tiivuliste, aga inimkehadega jumalatega. Assüüria kujutava kunsti peateemaks on oma kuninga ülistamine. Säilinud on palju reljeefe. Pidulikud tseremooniad, jahitseenid, lahingud, vangide võtmised. Assüüria sõdurid sõjavankritega.

odt

Vana-egiptus

4. at. lõpul e.m.a liitusid riigid alam- ja ülem-Egiptuseks. Ajaliselt jagunevad vaaraode dünastiate järgi riigid kolmeks: Vana riik (2850-2050 e.m.a), Keskmine riik (2052-1570 e.m.a) ja Uus riik (1570-715 e.m.a). Kunsti traditsioonid olid väga püsivad. Egiptuses loodi ka üks kirjatüüp hieroglüüf. Egiptuse hieroglüüfid. Vaarao Narmeri palett u. 3000. e.m.a. Püramiidid Roomlased vallutasid Egiptuse u. 30.a e.m.a. Egiptuse kunst püsis u. 2500 a. muutumatuna. Enim mõjutas Egiptuse kunsti usk surmajärgsesse ellu ja usk jumalatesse. Egiptuse jumalad võisid sarnaneda loomadega (inimese keha ja looma pea). Pühaks peeti skarabeust, lehma, iibist ja saakalit. Igavest elu kindlustati kehade palsameerimisega ja haudehitiste rajamisega. Püramiid ruudukujuline alus, sees käigud, hauakamber, tehtud kivipankadest, pealt kaetud kiviplaatidega.

Referaat - Vaaraod

Esmase sammuna eemaldas Amenhotep IV Teebast Amoni templi ülempreestri, saates ta ekspeditsioonijuhina idapoolsesse kõrbesse, sest uue religioosse liikumise peavaenlaseks oli kindlasti vana peajumala Amoni preesterkond. [(WWW) http://www.folklore.ee/tagused/nr42/kulmar.pdf Artikkel ,,Vaarao Amenhotep IV (Ehnatoni) riigivalitsemisviisi võimalikust eripärast" Tarmo Kulmar (23.11.2010)] Ta laskis Karnakki ehitada Atoni templi. Ehnaton eemaldas võimu juurest ka suure osa vanast ametkonnast, kutsudes oma õukonda ametnikke, ohvitsere ja preestreid, kes ei pärinenud ülikkonnast, või olid koguni võõramaalased. Vaarao kasvatas endale liitlasi. Olles ette valmistanud ustava toetajaskonna, alustas Ehnaton oma ettevõtmise keskset faasi. Esiteks hülgas ta mõlemad pealinnad, nii uue Teeba kui ka vana Memfise ja laskis rajada nende vahele uue kuningliku pealinna Ahet-Atoni (Atoni silmapiir)

doc

Egiptus ja ajalooperioodid

Uue riigi sõjavägi oli oma aja professionaalseim ja tugevaim. Suurenes ametnike hulk, vähenes riigi roll majanduses. Amenhotep III valitsusaeg (1388 1351) tähistab riigi sisemise ja välise stabiilsuse kõrgaega: Egiptus oli seadnud sisse tihedad diplomaatilised suhted Aasia valitsejatega; edukalt suruti maha ülestõus Nuubia lõunaosas. Amenhotep III viis läbi suurejoonelisi ehitustöid Teebas Karnaki ja Luxori templites, mis omandasid enam- vähem lõpliku kuju. Ehnaton (1351 1334; võimule tulles Amenhotep IV) edendas riigis päikeseketta Aton'i kultust, püüdes sellest teha peaaegu Egiptuse ainujumalat. Sellega seoses rajas ta uue pealinna Ahet-Atoni (Tell-el-Amarna). Siseriigis tõi see kaasa vastuolusid mõjuka Amoni preesterkonnaga. Egiptuse võim Aasias nõrgenes, eriti hetiitide vallutuste tagajärjel. Ehnatoni surma järel taastas Tutanhamon (1333 1324) riigis Amoni kultuse.

Mika Waltar "Sinuhe"

Saakal (lk 349) - EdelaAasias, PõhjaAafrikas ja Balkanil elutsev väiksematest loomadest ja raipeist toituv punakaskollane koeralaadne kiskja. Kümnes raamat Horemheb oli Kusimaalt tagasi jõudnud. Sinuhe läks tema juurde ning sai teada, et vaarao oli Horemhebi asemel pisikese priske poisi pealikuks teinud. Nad läksid Krokodilli saba kõrtsi ning ka Horemhebil võttis ''krokodillisaba imejook'' jalad alt. Järgmine päev kuulutas vaarao ennast Ehnatoniks, Atoni soosikuks, et kõrvaldada oma nimest Amoni neetud nimi. Toimus suur mäss, kus tapeti üksteist ja lõpuks oli Teeba taevas tulekahjude lõõmast punane. Laibad jäeti templi ette väljakule, nende lehk mürgitas linna ja ka vesi jões oli mürgitatud. Linnas hakkasid möllama tõved. Sinuhel said juba kolmandal päeval arstirohud otsa. Horemheb sai kolmeks päevaks vaarao võimu ning linna saabus kord. Sinuhe lasi Neferneferneferi enda juurde tuua, kui ta vastu

Vanaaja tähtsad isikud

templites Echnaton Egiptuse 18. dünastia vaarao; võimule tulles Amenhotep IV; edendas riigis päikeseketta Aton'i kultust, püüdes sellest teha peaaegu Egiptuse ainujumalat. rajas uue pealinna Ahet-Atoni (Atoni silmapiir). Siseriigis tõi see kaasa vastuolud Amoni preesterkonnaga. Aton Aton, "päikseketas" tuntud Päiksejumalus Keskmise Riigi ajast. Atumi ja Re ilmumisvorm. Kui Ehnaton Uue Riigi ajal võimule sai, kehtestas ta esimest korda ajaloos monoteismi. Ainsaks jumalaks sai Aton, mis tuletati Atum´ist. Peamiseks kultuskohaks sai Amarna. Ramses II Egiptuse 19. dünastia vaarao; rajas riigile uue pealinna Per-Ramsese Niiluse delta idaosas, pidas Süürias lahingu hetiitide vastu, mis ei andnud otsustavat edu kummalegi poolele. Ramses II kivikujud on ühed tänapäeva tuntumaid

Kunsti küsimused ja vastused.

oli lihvitud. Ehitamise ajal jäeti püramiidi käigud, mis viisid haudkambrisse. Pärast matust käigud suleti ja maskeeriti korralikult. Maskeering oli vajalik, sest sisemuses oli mitmeid aardeid, mida pidi varaste eest peitma. Väga tähtsad olid kanalid, mis tagasid õhuvahetuse. Kolm kuulsaimat püramiidi olid Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose püramiidid. 7. Milliseid haudehitisi rajati Egiptuses Uue Riigi ajal?Mille poolest on eriline RamsesII hauakamber? Uue riigi kunst erineb eelnevast, ta on kaotanud oma rahulikkuse ja suuruse ning muutus aktiivsemaks, ta on palju loovam ja mitmekülgsem, graatsilisem. Vanimad egiptuse templid olid ehitatud haudehitiste juurde ja olid mälestuspaikadeks. Uues riigis saavad templid iseseisvateks, nad eraldatakse haudehitistest, paljud templid ehitatakse uuesti. Tempel oli kuningavõimu ülistavaks sümboliks, teistalt pidi ta lähendama religiooni egiptuse elanikkonnale