Isomeerid
ARVUTI TUNNIS
keemia 9. ja 11. klassile
Katrin Jõgi
juhendaja Maidu Varik
Isomeerid on
* ÜHESUGUSE KOOSTISEGA
* ERINEVA EHITUSEGA
* ERINEVATE OMADUSTEGA
ained
NÄIDE 1
heksaan C6H14
peaahelas 6 C aatomit
C aatomite ahel hargnemata
nheksaan
heksaan C6H14
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
natalja A
Õppematerjali autor
dimetüülheksaan CH3-CH(CH3)-CH(CH3)-CH3 1,2-dimetüülbutaan JNE. Isomeeriaon nähtus, kus ühesuguse elementkoostisega ja molekulmassiga ainetel on erinev molekuli struktuur ja sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Isomeerid on ained, milledel on ühesugune molekulivalem, kuid erinev struktuur. Struktuur on määratud aatomite paigutusega ja aatomitevaheliste sidemetega. Näiteks kõik ained, mille molekulivalem on C6H12, on omavahel isomeerid: 1) n-heksaanil on hargnemata ahel CH 3-CH2-CH2-CH2-CH2-CH3 Tema isomeeridel on hargnenud ahel, kuid sama molekulivalem: 2) CH3-CH2-CH(CH3)-CH2-CH3 3-metüülpentaan 3) CH3-CH(CH3)-CH(CH3)-CH3 2,3- dimetüülbutaan Alifaatsete alkaanide isomeerid tekivad C-ahela hargnemise tõttu. Füüsikalised omadused. Hargnemata ahelaga alkaanide molekulid liibuvad üksteise külge - nende tihedus, sulamis- ja keemistemperatuurid on kõrgemad kui sama C- ja H-aatomite arvuga hargnenud molekulidel
1) Jäta meelde valem: Cn H2n+2 · Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mis sisaldavad Süsinikaatomite vahel kovalentseid üksiksidemeid · Orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest on süsivesnikud · Triviaalsed nimetused inimene andis keemilistele ainetele nimed juhuslikult, sageli saamisviisi või omaduste järgi · Süstemaatilised nimetused Kajastavad ühendi keemilist struktuuri, need on ka keemikutele olulisemad · Nomenklatuur aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu Alkaan Nimi Alküülrühm Alküülrühma nimet. CH4 Metaan CH3 Metüül C2H6 Etaan C2H5 Etüül C3H8 Propaan C3H7 Propüül C4H10 Butaan C4H9 Butüül C5H12 Pentaan C5H11 Pen
sellest tingitult erinevad omadused. Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur). CH3 -- CH2 -- CH2 -- CH3 CH3 -- CH -- CH3 | CH3 butaan metüülpropaan Igal ainel on oma kindel struktuur, mis on määratud aatomite paiknemise järjekorraga molekulis ja nendevaheliste keemiliste sidemetega. Isomeerid ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga ained. Orgaaniliste ainete füüsikalised (sulamistemperatuur, keemistemperatuur, tihedus), keemilised (reaktsioonivõime, lahustuvus) ja füsioloogilised (toime elusorganismidele) omadused sõltuvad oluliselt aine struktuurist. 3. Alkaanide omadused Füüsikalised omadused: Süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus, ning sulamis- ja keemistemperatuur. Vastavalt
hapnikud. * Põleb mitte tahke aine, vaid temast kuumutamisel eralduv gaas ehk pürolüüs. * Mittetäielikul põlemisel eraldub ka teisi süsiniku ühendeid (näiteks tahma ehk C, vingugaasi ehk CO). * Põlemisel eraldub soojust ning eraldunud soojusenergia seostatakse süsiniku oksüdatsiooni astmega. Mida suurem on süsiniku oksüdatsiooni astmete vahe, seda rohkem soojust eraldub. -) C max o.a = IV, min o.a = -IV Isomeeria * Isomeerid sellised ained, millel on sama summaarne valem, kuid erinev struktuur. * Isomeeria nähtus, kus ained on isomeerid. -) Kahel või enamal ainel on sama: *) Elementkoostis (C ja H). *) C ja H aatomite arv. *) Summaardne ehk molekulivalem. *) Molekulmass ja molaarmass. -) Kahel või enamal ainel on erinev: *) Stuktuur. *) Tihedus. *) Keemis ja sulamis temperatuur. * Hargnemata ahelaga isomeeri tihedus on alati suurem, sest neid molekule saab
Kordamine KT (Alkaanid Mõisted: Alkaan süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on üksik sidemed Isomeer ühesuguse sumaarse valemiga, ainetel on erinev struktuur, mis põhjustab ainete erinevaid omadusi Allotroop Element, sama keemiline element võib esindada mitme erineva lihtainena Tetraeedriline süsinik nelja üksiksidemega süsinik Bensiin - Tehis vedelkütus, kergeti süttiv, enamasti värvusetu ning saadakse peamiselt nafta töötlemisel Diislikütus Saadakse enamasti nafta töötlemisel, kasutatakse mootorikütusena. Süsivesinike segu Nafta Looduslik vedelkütus, peamiselt leiduv vedelate süsivesinike segu Krakkimine Nafta ddestilleerimissaaduste lagunemine lühemate ahelatega ühenditeks Fraktsioneeriv destillatsioon - on destillatsioonimeetod kasutades destillatsioonikolonni, milles toimub korduv aurustumine ja kondensatsioon. Alka
KORDAMISKÜSIMUSED ,,ALKAANID" 1.Mõisted: Alkaanid süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega Tüviühend orgaanilise ühendi molekuli formaalne põhiosa, mis on aluseks orgaaniliste ühendite süstemaatiliste nimetuste tuletamisel vastavalt IUPAC-i reeglitele Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm Nomenklatuur keemiliste ainete nimetuste süsteem Hüdrofiilsus veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega Hüdrofoobsus aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju vedelikuga ning aine ei märgu ega lahustu vedelikus ja aine ei saa moodustada vesiniksidemeid Molekuli graafiline kujutis struktuuri lihtsustatud kujutusviis, kus tähistatakse vaid C-C sidemed, funktsionaalrühmad ja sideme nendega Lihtsustatud struktuurvalem valem, mis näitab, millised aatomite rühmad on omavahel seotud. Isomeer ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid str
Orgaaniline keemia: alifaatsed süsivesinikud · Süsivesinike üldiseloomustus ja klassifikatsioon · Alifaatsete süsivesinike nomenklatuur · Isomeerid ja konformeerid · Alkaanide omadused · Alkeenide omadused ja saamine · Hüperkonjugatsioon · Alküünide omadused Orgaaniline keemia · Orgaanilise keemia all mõistetakse üldiselt süsinikuühendite keemiat, kuigi täpse piiri tõmbamine on siin raske. Reeglina mõistetakse orgaaniliste ühendite all C, H, O, N ja halogeene sisaldavaid ühendeid. · Elementorgaanilise keemia all mõistetakse selliste ühendite keemiat, kus süsinik on
Keemia 2012 Orgaaniline keemia - Keemia jaguneb anorgaaniliseks ja orgaaniliseks keemiaks. - Anorgaaniline keemia eluta looduse keemia. - Orgaaniline keemia elusorganismiest pärinevate ühendite keemia. - Orgaanilised ühendid sisaldavad kõik süsinikku. - Õigem definitsioon on elusorganismides olevate või elusorganismide elutegevuse tulemusena tekkivate süsinikuühendite keemia. Koostis: - Orgaanilised ühendid C; H; O; N; S. - Anorgaanilised ühendid kõik keemilised elemendid. - Anorgaanilised ühendid ca 100 tuhat. - Orgaanilised ühendid üle 10 miljoni ja pidevalt kasvab. - Orgaanilised ühendid sulamis temperatuur on reeglina madal. - Anorgaaniliste ühendite tuleohtlikus on madal, aga orgaanilistel ühenditel on tuleohtlikus väga kõrge. - Termiline püsivus on orgaanilistel ühenditel madal, ja anorgaanilistel ühenditel kõrge.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid