5. Eetika ja poliitika 6. Kõlbeline vabadus, vastutus, hinnang 7. Kõlbeline konflikt ja selle lahendamine 8. Etikett, viisakus, taktitunne, empaatia jt. Suhtlemise soodustajana Essee, referaadi teemad: · Kutse-eetika olemus ja põhimõisted. · Inseneri elukutse ja eetika tänapäeval. · Äri ja inseneri loometöö. · Toode ja hind üksi ei hoia klienti kinni. · Professionaalsus versus haltuura. · Kapitalistliku demokraatia mudel ja eetilised inveteeringud. Allikad: Airaksinen, T.1993. Mis on praktiline eetika.- Akadeemia nr.12. Pojman,L. 2005. Eetika.Tallinn Sutt, T. Aukartus, vastutus ja lootus. 1993. Akadeemia nr.11. Tuulik, M. 2002. Eetika ja moraal. Tallinn. 4 EETILINE INIMENE?! ALBERT SCHWEITSER: " KULTUURI EESMÄRK INIMESE EETILINE TÄIUSTAMINE" JOHAN VILHELM SNELLMAN 1840
missugune on õige inimväärne elu? Kuidas peaks inimene käituma? Enamik klassikalisi teooriaid ei tee nende küsimuste vahel olulist vahet. Need teooriad lähtuvad postulaadist, et kui me teame, mis on õige elu, siis püüame loomulikult ka nii elada. Nüüdisaja eetikateooriaid on klassifitseeritud peamiselt kolmel viisil: 1) subjektivistlikud ja objektivistlikud; - eristamise aluseks subjekti otsustus. Selle järgi on subjektivistlikud need lihtsad eetilised otsused (varastada on pahe), mis ei pretendeeri õigsusele ega ebaõigsusele, aga ka need, mis tulenevad subjekti seisundist ning mida peetakse kas tõesteks või vääraiks. 2) naturalistlikud, mittenaturalistlikud ja emotivistlikud; - lähtuvad sellest, et rõhutavad eraldi teadust ja tundeid (emotsioone). Nii on naturalistlikud teooriad, mis uurivad inimese eetilistt loomust, taandatavad mõnele teadusele (bioloogia, psühholoogia)
Klientide äravool Tele2-st on kolmekordistunud. Huvilised: Tele2, kes peatas numbriliikuvuse. Elisa ja EMT (konkurendid), kes esitasid kaebuse, kuna kliendid ei saanud soovi korral üle tulla nende firmasse. Kliendid, kes soovisid numbriliikuvuse teel vahetada operaatorit. Eetilised probleemid: Tele2 rikkus seadust, peatades numbriliikuvuse. Tele2 ei võimaldanud klientidel konkurentide juurde üle minna. Juriidilisest küljest võib antud probleem olla: ebaeetiline ja ebaseaduslik, kuna peatades numbriliikuvuse, rikkus Tele2 elektroonilise side seadust. Ebaeetiline, kuna ta ei andnud klientidele võimalust kasutada nende õigust, seega piiras nende õigusi. eetiline, kuid ebaseaduslik. Tele2 käitumine on kindlalt ebaseaduslik, kuid eetiline võib see olla Tele2 juhtkonna jaoks, kes soovib, et klientide äravool peatuks. Eetilised koodeksid:
viie kinkekaardiga Huvilised 1. Väikelaps 2. Vanemad 3. Turvatöötaja 4. Elektrikud 5. Kaubanduskeskuse juhtkond Probleemi püstitus Kuidas oleks võimalik tegeleda juurdeehitusega ja tagada külastajate turvalisus. Ilmselgelt on tegu lohakusega kaubanduskeskuse külastajate suhtes. Alaprobleemina võib välja tuua klientide usaldamatuse kaubanduskeskuse suhtes. Turvalisuse puudumise. Võimalikud abijuhised Formaalsed abijuhised: Kaubanduskeskuse juhtkonna kohustus on pakkuda oma klientidele turvalist ostu ja vabaaja keskkonda. Osta sisse sellist turvateenust kus turvatöötajad oleksid professionaalsed ja oskaksid elementaarseid esmaabi võtteid. Juhtum on vastuolus kuldse reegliga kui kaubanduskeskuse juhataja oleks kujutlenud, et tema enese lähedane, laps, oleks võinud sellisel moel raskelt viga saada. Mitteformaalsed testid:
· Takistatud liikumise võimalus Huvilised 1. haigla juhtkond 2. liikumispuudega või vaevaliselt liikuvad inimesed 3. haiget hooldajad 4. kohalik linnavalitsus Probleemi püstitus Ühiskondlikud hooned tuleks projekteerida arvestades kõikide inimeste huve ja vajadusi. Teha arstiabi võimalikult kergelt kättesaadavaks. Moderniseerida liikumist hõlbustavaid seadmeid. Hoolida kõikidest ühiskonna liikmetest. Juriidiline külg Juriidilisest küljest on juhtum ebaeetiline ja ebaseaduslik. Kõigile siin maailmas peavad olema eksisteerimiseks võrdsed võimalused, see puudutab ka arstiabi kättesaadavust. Võimalikud abijuhised Formaalsed abijuhised: Riigipoolne kohustus kontrollida ehitiste projekteerimist, vajadusel reguleerida seadusandlusega. Teha ettekirjutisi abivahendite olemasolu kohta. Kuna inimene pidi palju vaeva nägema, et pääseda arsti vastuvõtule rikuti tema eetilist koodeksit. Juhtum on vastuolus
ülalpidamine pangale lihtsalt ära. · Ettevõtte poliitika Swedbanki grupis määratletakse ettevõtte sotsiaalset vastutust kui Swedbanki vastutust oma otsuste ja tegevuse mõju eest ühiskonnale ja keskkonnale. Ettevõtte käitumisviis on eetiline ja läbipaistev, olles kooskõlas säästva arengu ja ühiskonna heaoluga ning arvestades huvigruppide ootustega. Samuti tegutseb ettevõte kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning rahvusvaheliste normide ja tavadega. · Kas juhtum on vastuolus kuldse reegliga (ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse) Mõnes mõttes nagu oleks. Kui Swedbank soovib, et tema teenuseid tarbitaks, peaks ta oma klientidele vastu tulema nende soovides ning kulukärpeid teistes valdkondades tegema. Kuid kuna Swedbank on siiski väga suur ettevõtte, siis ei pruugi Swedbankil paari tuhandest kliendist ilma jäämine mingeid muudatusi tuua. Tõesti, sellisel juhul hoiaksid nad rohkem raha kokku
sümboolikaga 2007. aastal. Seadus, mille kohaselt on Presidendil õigus ära võtta teenetemärk, jõustus 01.03.2008. 1 Huvilised: Eesti ühiskond Herman Simm Risto Mikael Teinonen Teised teenetemärgi omanikud Eesti Vabariik Eetilised probleemid: Kas on eetiline ära võtta antud teenetemärki? Teenetemärgiga tunnustatud isiku ebaeetiline käitumine riigi suhtes. Juriidiline analüüs: Herman Simmi suhtes on Presidendi otsus nii eetiline kui ka seaduslik. Kuna vastav seadus oli süüdi mõistmise ajaks jõustunud. Ning Herman Simm mõisteti kohtulikult süüdi riigireetmises, mis on üks suurimaid kuritegusid riigi vastu. Risto Mikael Teinoneni suhtes on otsus eetiline kuid ebaseaduslik. Teinoneni käitumine oli
Huvilised Rocc al Mare Rimi kliendid. Rocc al Mare Rimi töötajad. Rimi pressiesindaja K.Bats. Põhja-Eesti Regionaalhaigla pressiesindaja Inga Lill. Probleemi püstitus Mida tuleks teha, et tagada ohutu liikumine poes? Lisaks võib välja tuua alaprobleemidena inimeste usaldusväärsus õigus– kas inimesele on tagatud õiglus, kui isikule on liiga tehtud Võimalikud abijuhised Formaalsed abijuhised: Rimis töötajate (sanitaartehnikute) kohustus on hoida korras hoone kraanid, torud. Kuigi on täpselt välja selgitamata, miks just toimunu aset leidis, ei mõeldud klient ilmselt hingamisraskust välja. Igal juhul on Rimi vastutav. See võib tähendada, et töötajad olid hooletud ega pööranud võimalikule õnnetusele ennetavat tähelepanu ning sellega rikkus eetilist koodeksit. Juhtum on vastuolus reegliga – kui Rimi töötajad oleks kujutlenud, et keegi
Huvilised 1. soomlanna 2. maja omanik 3. Eesti politsei 4. Munitsipaalpolitsei 5. Tallinna Linnavalitsus Probleemi püstitus Mida tuleks teha, et tagada ohutu liikumine kõikide hoonete läheduses? Lisaks võib välja tuua alaprobleemidena inimeste usaldusväärsus õigus- ja võimuorganite suhtes kas inimesele on tagatud õiglus, kui isikule on liiga tehtud? Ning jääpurikad on just sellel talvel üks peamisi probleeme ilmastiku suhtes. Võimalikud abijuhised Formaalsed abijuhised: Majaomanike kohustus on hoida korras hoone katus, vajaduse korral tagada koristustoimingud. Kuigi on täpselt välja selgitamata, kuidas toimunu aset leidis, ei mõelnud ilmselt soomlanna õnnetust siiski välja. Igal juhul on majanomanik vastutav, kuna on seadusega ette nähtud karistus neile, kes ei täida maja korrashoidu (ka katuse lumest puhastamist) õigeaegselt. See tähendab, et
kirjalikku märki. Olulised faktid Õpetajale kukkus videomakk pähe ja ta sai tervisekahjustusi. Õnnetus juhtus sõitvas bussis, mis vedas lapsi. Õpetaja viidi esmaabisse ning sellele järgnes järelravi. Reisibüroo keeldub saadud tervisekahjustusi kompenseerimast. Huvilised Huvilised on kõik keda antud juhtum puudutab, või keda võiks puudutada, näiteks teised õpetajad, giidid ja reisijad kellega võiks samasugune situatsioon juhtuda. Käesoleval juhul on huvilised: Õpetaja Bussijuht Bussi-ja reisibüroo Lapsed Lapsevanemad Teised bussijuhid ja reisibürood Teised ja potensiaalsed kliendid Probleemi püstitus Enamasti kerkib eetilise konfliktiga koos üles mitu probleemi. Nende hulk on tavaliselt vastavuses huviliste hulgaga. Antud kontekstis on põhiprobleem: kuidas peaks reisibüroo käituma kompensatsiooni maksmise osas. Lisaprobleemid: kes vastutab reisjate turvalisuse
tööriistu teisest firmast oma maja ehitamise otstarbel ligikaudses summas 150 000 krooni. Huvigrupid Töötaja Mart Ettevõtte juht Juhan Raamatupidaja Eetiline probleem Mida peaks ettevõtte juht Juhan tegema? Kas varguse eest päevapealt vallandama oma parima müügi/teenindusmehe, kes toob üksi ettevõttele sisse 10 miljonit krooni aastas? Või andma teise võimaluseMardile? Juhtumi juriidiline analüüs ebaeetiline ja ebaseaduslik Kiireloomuline analüüs (formaalsed abijuhised) Ettevõtte juht Juhani oleks pidanud oma firma asjadel rohkem silma peal hoidma. Ta usaldas Marti ja kuna ta tegi hästi tööd ja tõi firmale palju raha sisse, siis ei tekitanud see mingeid kahtlusi. Kuigi on täpselt välja selgitamata, miks Mart ei läinud Juhani käest rahaliselt abi küsima, et endale maja ehitada. Ma arvan et Juhan oleks teda, kui sõpra ja head
Eetilise konflikti analüüs Juhtumi analüüs: Sebes töötavad bussijuhid kurdavad, et Sebe käsib neil ületunde teha, kuid Sebe ise väidab, et bussijuhid valetavad ja teevad vabatahtlikult ületunde. Lisaks väidav Sebe, et on bussijuhte seadusest tevitanud ning ei nõua ületundide tegemist. Bussijuhid seevastu väidavad, et nad ei soovi teha ületunde, kui see on seadusega vastuolus. Sebes töötavad bussijuhid: "Politsei tegi ühele meie juhile tööaja ületamise eest 130 eurot trahvi, aga juhtkonnast öeldi, et kes sul käskis rohkem sõita -- see oli elupõlisele juhile hinge sülitamine," ütleb Sebe bussijuht, kes nagu mitmed tema kolleegidki pole rahul, et firma paneb neid sellega vähemalt kaudselt töö- ja puhkeaja seadust rikkuma. Sebes töötav bussijuht tõdeb, et on juhte, kes soovivad ise rohkem töötunde teha, kui seadus lubab
· Tõsise vestluse tulemusena tunnistas Mart, et ta rentis OÜ Rentnik arvel tööriistu teisest firmast oma maja ehitamise otstarbel ligikaudses summas 150 000 krooni. · Huvilised 1. Juhan 2. Mart 3. Raamatupidaja Probleemi püstitus Mida peaks ettevõtte juht Juhan tegema? Kas varguse eest päevapealt vallandama oma parima müügi/teenindusmehe, kes toob üksi ettevõttele sisse 10 miljonit krooni aastas, või andma teise võimaluse? Võimalikud abijuhised Formaalsed abijuhised: Juhani oleks pidanud oma firma asjadel silma peal hoidma. Ta usaldas Marti ja kuna ta tegi hästi tööd ja tõi firmale palju raha sisse, siis ei tekitanud see mingeid kahtlusi. Kuigi on täpselt välja selgitamata, miks Mart ei läinud Juhani käest rahliselt abi küsima, et endale maja ehitada. Juhan oleks aidanud kindlasti, kui sõpra ja head töötajat. Igal juhul on Mart vastutav, kuna on seadusega ette nähtud karistus neile, kes kasutavad firma raha enda heaoluks
.........................................4 Võtmeisikud ja grupid (huvilised)................................................................................................6 Probleemi püstitus.........................................................................................................................8 Juriidiline analüüs:........................................................................................................................8 Võimalikud abijuhised:...............................................................................................................10 Eetilised printsiibid:....................................................................................................................11 Tekkinud tagajärjed.....................................................................................................................12 KOKKUVÕTE JA EETILINE VALIK..............................................................
. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 Sisukord Eetika olemus ja tähtsus ühiskonnas......................................................................3 Eetilise juhtumi analüüs......................................................................................... 4 Olulised faktid:.................................................................................................... 4 Huvilised:............................................................................................................ 5 Eetilised probleemid:........................................................................................... 5 Juriidiline analüüs:............................................................................................... 5 Formaalne analüüs:............................................................................................. 5 Mitteformaalsed testid:.......
4. Mõelda kas otsus on kooskõlas näiteks ehituse heatavaga või kas juhtum on vastuolus „kuldse reegliga“. Juhtumi analüüsimisel võib kasutada ka ema testi, TV-testi , teise nahas olemise testi või turutesti. Arutlus Puutudes kokku teiste inimestega õpitakse eetikat kogu elu. Koolis suheldakse õpetajate ja klassikaaslastega ning õpitakse austust ja muid oskusi. Töökohal saame teada vastutusest, meeskonnatööst, täpsusest ja suhtlemisoskusest. Kui me saame aru, miks need eetilised väärtused on vajalikud siis mõistame, kui tähtsad need on meie igapäevaelus. Me kasutame neid oskusi koos teadmisega, et mis on õige ja mis vale, sooritades igapäevaseid tegevusi ühiskonnas nagu autojuhtimine või poes toidu ostmine. Me teame, et see on ebaseaduslik sõita punase tule alt läbi või varastada poest. Kuna head eetilised väärtused muudavad meid ausateks ja seaduskuulekateks kodanikeks, andes oma panuse ühiskonna hüvanguks.
teades et ühel on pere ja lapsed, kuid teisel on suured võlad ja see töökoht on ainuke elupäästja temal. 2. Kirjelda mõnda eetilise käitumise juhtumit ning mõnda ebaeetilise käitumise juhtumit. (3+3) Kui sa avad naisterahvale ukse ja lased nad ennem tuppa/kinno jne Käitud korralikult tunnis ja kuulad õpetajat Eetiline käitumine söögilauas(ei röhitse, kahvel v nuga õiges käes) o Ebaeetiline käitumine, on see kui oled iludusvõistlusel ja üks kohtunikest on sinu tuttav ja tema hääletab sinu pool o Ebaeetiline käitumine on ka see, kui jooksed maratoni ja paned kaasvõistlejale jala ette o Ebaeetiline käitumine, kui sa oled firmajuht, ja sa pead koondama kahest lihttöölisest ühe, ja sa jätad tööle oma poja, kuigi tema teeb tööd viletsamalt, kui see teine töömees 1. Milliseid hindamiskriteeriumeid võiks kasutada juhtumi
liikmesriikide tasemele, kuigi Eesti elanike ostujõud on Eurostati andmetel liidus viimase kuue hulgas. Eestiga võrdne tase on Lätil, kolm protsendipunkti madalam on Ungaril, järgnevad Horvaatia, Rumeenia ja Bulgaaria. Huvilised Eesti kodanikud Ettevõtted Eesti riik Eetilised probleemid Riigi poolt mitte arvestamine kodanikega Otsus on seadulik, kuid ebaeetiline. Ei võetud arvesse rahvaarvamust ning ei räägitud sellest, et kütuseaktsiisiga tõusevad ka teised hinnad. räägitakse küll aktsiisimäära tõusust protsentides, kuid jäetakse ütlemata kütuse tegelik hind lõpptarbijale. Peaministri poolt on põhjendatud kütuse tõus. Mille abil saab tõsta toetusi. Rõivase sõnul on Eestis ühed madalamad hinnad võrreldes teiste euroopa riikidega. Kuid ei võeta arvesse Eestis olevaid madalaid palkasi.
5. Moraali relativism Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi variant, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest ja teistest allkatest See filosoofiline positsioon ulatub tagasi vähemalt Protagoraseni, kelle järgi "Inimene on kõikide asjade mõõt". Tänapäeva tõlgenduses võiks see tähendada, et asjad on olemas üksnes neid vaatlevate inimeste kontekstis 6. Tööga seotud eetilised probleemid – töötaja, tööandja, personalivalik HUVIDE KONFLIKT tekib siis, kui on vaja valida oma huvide ja organisatsiooni või mõne teise grupi huvide vahel. Näiteks altkäemaks (isiklik huvi) mõjutab ametialaseid otsuseid firma kahjuks. Eesti oludes on tihti olukordi, kus firma töötaja (juht) on samaaegselt teise (konkureeriva või lepingusuhetes oleva) AUSUS JA ÕIGLUS on peamised moraaliatribuudid otsuste tegemisel
Ärieetika kordamisküsimused 1. Eetika arengu ajalugu 2. Eetika printsiibid ja kategooriad 3. I.Kanti õiguste ja kohustuste teooria ning Kanti kategooriline imperatiiv 4. Teleoloogiline ja deontoloogiline suund eetikas 5. Moraali relativism 6. Tööga seotud eetilised probleemid töötaja, tööandja, personalivalik 7. Keskkond ja eetika 8. Arvuti ja eetika 9. Reklaam ja eetika 10. Eetikakoodeksid ja kutse-eetika Vastused 1. Kreeka keeles- ethos (komme, harjumus) On filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale vahel. Nimetus pärineb Aristoteleselt. Teadusharuna sai ärieetika (business ethics) alguse USA-st ning alates 1980-ndatest on jõudnud pea kõigi Euroopa ja Ameerika kõrgkoolide õppekavadesse
· filosoofiline teadus moraalist. MORAAL< lad. moralis (kombeline, komme) Cicero 300 aastat hiljem · ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. Sokrates (469-399 e.m.a.) pühendus moraalse vooruse loomuse uurimisele: · õnn on võimatu ilma moraalse puhtuseta; · ebaeetiline tegu kahjustab rohkem tegijat kui ohvrit; · moraalne puhtus on hinge tervis; · pahe tõeline (sügavaim) põhjus on võhiklikkus. Platoni (428-348 e.m.a.) arvates põhineb moraalne puhtus intellektil, hinge tasakaalu ja harmoonia võib saavutada läbi intellektuaalse arutluse ja enese arendamise. Aristoteles (384-322 e.m.a.) sidus moraalsust rohkem isiksuse iseloomu ja selle kujundamisega. Tema filosoofilises süsteemis paiknes eetika psühholoogia ja riigiõpetuse vahel
lihtsalt ei olnud. Probleemi püstitus Probleemiks on inimeste usaldamatus uue süsteemi suhtes, arvatakse, et see on ainult nende järgi nuhkimiseks loodud. Linn peaks suutma panna inimesi usaldama uut süsteemi, kuid siiani seda pole suudetud. Juriidiline analüüs Piletisüsteemi turvalisuses olid suured puudused ja Andmekaitse inspektsioon ähvrdas isikustatud ühiskaartide kasutamise keelata, sest see oleks ebaeetiline, et on võimalik saada sellisel hulgal isiklikku informatsiooni inimeste kohta. Eesmärk on, et kellelgi üleliigsel ei oleks juurdepääsu ühiskaardiga seotud andmetele. Probleemid on praeguseks lahendatud ja isikustatud ühiskaart jääb, sest tunnistati, et süsteem on piisavalt turvaline. Võimalikud abijuhised Formaalsed juhised - eetikakoodeksi järgi peavad isikuandmet olema kaitstud. Kuigi nüüdseks
ideena. Ta oletas, kui inimene, hoolimata oma ebapuhtusest, tahab siiski hinnata oma tegusid headuses ja õigsuses, ning tahab seda hinnata universaalse kriteeriumi järgi, siis saab selleks kasutada kategoorilist imperatiivi. Universalism kuulub deontoloogilise eetika alla (tegutse sellise elureegli järgi, mida võid samal ajal tahta saavat üldiseks reegliks) 10. Kui kõik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine üldse võimatuks - järelikult on ebaeetiline võlga mitte tagasi maksta! Kas see on teleoloogiline või deontoloogiline arutlus? Miks? See kuulub deontoloogilise arutluse alla. Täpsemalt seda kirjeldab Kanti eetika laiendatavuse printsiip - käitumine muutub eetiliseks siis, kui see saaks üldiseks reegliks ühiskonnas (kui kõik riiki petaks ja ei maksaks makse - oleks kaos) 11. Tegutse nii, et kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes ikka ainult eesmärgina ja mitte iialgi vahendina
universaalsed standardid, millega saab hinnata teo moraalsust. Teleoloogilise lähenemise puhul ei ole moraalsus ning ebamoraalsus sisemiselt determineeritud ja seega suhtelised. 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism on Kanti deontoloogiline moraaliteooria. 10. Kui kõik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine täiesti võimatuks - järelikult on ebaeetiline võlga mitte tagasi maksta! Kas tegu on teleoloogilise või deontoloogilise arutlusega? Tegu on deontoloogilise arutlusega, kuna arutletakse kategoorilise imperatiivi üle. 11. Tegutse nii, et kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes ikka ainult eesmärgina ja mitte iialgi vahendina!" - kas see on I. Kanti austuse printsiibi korrektne sõnastus või on midagi puudu? Miks? "Tegutse nii, kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes ALATI KA eesmärgina ja mitte kunagi AINULT
universaalsed standardid, millega saab hinnata teo moraalsust. Teleoloogilise lähenemise puhul ei ole moraalsus ning ebamoraalsus sisemiselt determineeritud ja seega suhtelised. 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism on Kanti deontoloogiline moraaliteooria. 10. Kui kõik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine täiesti võimatuks - järelikult on ebaeetiline võlga mitte tagasi maksta! Kas tegu on teleoloogilise või deontoloogilise arutlusega? Tegu on deontoloogilise arutlusega, kuna arutletakse kategoorilise imperatiivi üle. 11. Tegutse nii, et kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes ikka ainult eesmärgina ja mitte iialgi vahendina!" - kas see on I. Kanti austuse printsiibi korrektne sõnastus või on midagi puudu? Miks? "Tegutse nii, kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes ALATI KA eesmärgina ja mitte kunagi AINULT
universaalsed standardid, millega saab hinnata teo moraalsust. Teleoloogilise lähenemise puhul ei ole moraalsus ning ebamoraalsus sisemiselt determineeritud ja seega suhtelised. 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism on Kanti deontoloogiline moraaliteooria. 10. Kui kõik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine täiesti võimatuks - järelikult on ebaeetiline võlga mitte tagasi maksta! Kas tegu on teleoloogilise või deontoloogilise arutlusega? Tegu on deontoloogilise arutlusega, kuna arutletakse kategoorilise imperatiivi üle. 11. Tegutse nii, et kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes ikka ainult eesmärgina ja mitte iialgi vahendina!" - kas see on I. Kanti austuse printsiibi korrektne sõnastus või on midagi puudu? Miks? "Tegutse nii, kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes ALATI KA eesmärgina ja mitte kunagi AINULT
ideena. Ta oletas, kui inimene, hoolimata oma ebapuhtusest, tahab siiski hinnata oma tegusid headuses ja õigsuses, ning tahab seda hinnata universaalse kriteeriumi järgi, siis saab selleks kasutada kategoorilist imperatiivi. Universalism kuulub deontoloogilise eetika alla (tegutse sellise elureegli järgi, mida võid samal ajal tahta saavat üldiseks reegliks) 10. Kui kõik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine üldse võimatuks - järelikult on ebaeetiline võlga mitte tagasi maksta! Kas see on teleoloogiline või deontoloogiline arutlus? Miks? See kuulub deontoloogilise arutluse alla. Täpsemalt seda kirjeldab Kanti eetika laiendatavuse printsiip - käitumine muutub eetiliseks siis, kui see saaks üldiseks reegliks ühiskonnas (kui kõik riiki petaks ja ei maksaks makse - oleks kaos) 11. Tegutse nii, et kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes ikka ainult eesmärgina ja mitte iialgi vahendina
jääma,soovitavat tulemust on võimalik saada negatiivsete suureneb protsendimäär vastavalt sissetulekute võlausaldaja eest oma maksujõuetust ja petan talt niiviisi laenu Negatiivne õigus. vahenditega,"suurim hüve" on iseenesest õige kahtlane mõiste suurenemisele, lisaks diskrimineerivad omandit kõrged välja, on see ebaeetiline. Seega, kui juhtiv arveametnik, kellel Mis suhtes kaitseb tarbijat konkurentsiseadus? Kuidas püüdis Benthami utilitarismiteooriat täiustada J. varandusemaksud, pärimismaksud jne. on kogemusi ja andmeid selle kohta, et näiliselt heal ettevõttel Konkurentsiseadus aitab tagada õigust valikule. S. Mill
1,2. Sissejuhatus, eetikateooriad 1.Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika on üldised moraalinormid, mis näitavad, kuidas "eetiliselt" käituda tülisituatsioonides, st käituda hästi või (halvasti). Etikett on ajalooliselt väljatujunenud kindlad käitumisreeglid, igas situtsioonis erinevad. Etiketi põhinäiteks on erinevate maade lauakombed; kui sõidad välismaale, oleks hea neid pähe õppida või vähemalt üle vaadata. Eetilised normid võivad muutuda aja vältel, etiketireeglid tavaliselt ei muutu ning peaaegu keegi ei mäleta, miks tehakse just nii ja mitte teistmoodi. 2. Milliseid isiksuse moraalse arenhu tasemeid eristas L.Kohlberg? kolm põhiastet, igaüks veel kaheks alamasteks 1)Pre-konventsionaalne: reeglite järgimine omakasu poolest a)karistus ja kuuletamine: Käitumine, mis ei too karistust b)instrumentaalne relativism: kasu hetkel ja tulevikus 2)Konventsionaalne: rühmamoraal on individuaalsest olulisem
Hoolimata otsuste legaalsusest, on sellistes situatsioonides tehtud otsuseid ja tegevusi vaja hinnata ka teiste tegurite järgi kui õige ja vale. Ärieetika on oma olemuselt vastuoluline ning seal pole üheselt õigeid vastuseid. Milleks eetika äris? Äri ja eetikat ei ole võimalik pikalt lahus hoida. Inimesed (ükskõik millisel tasandil) seisavad vältimatult silmitsi ka eetiliste otsustega oma igapäevases töös ja tegevuses. Eetilised / eetika küsimused kerkivad üles seoses nii juhtimise, turunduse, tootmise, uurimistöö, inimkapitali, finantsjuhtimise, äritegevuse strateegia kui ka ettevõtte valitsemisega. Eetiline / vastutustundlik tegevus aitab luua uusi kompetentse kuna ta hõlmab organisatsiooni liikmeid terve organisatsiooni ulatuses, kutsub üles tulevikkuvaatavale / tervikut nägevale juhtimisstiilile ja
• puuduliku (õigusliku) regulatsiooni täiendamiseks. Probleemid: eetikakoodeks võetakse vastu, aga selle rakendamisega ei tegeleta efektiivselt või selleks puuduvad ressursid, näiteks: juhid ei ole piisavalt heaks eeskujuks; vastu võetud käitumisprintsiibid lähevad vastuollu seadusega; rakendamise süsteemi eest pole keegi vastutav. 2. Professionaalne eetika ja avalikkuse teenimine. Eetikakoodekseid saab jagada eri tunnuste alusel mitmeks grupiks. Professionaalsed koodeksid on sageli aga kombinatsioon mitmest erinevast võimalusest. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel, juristidel, ajakirjanikel jne. Avalikkuse teenimine: • Avalik institutsioon täidab avalikku funktsiooni või ülesannet. – Lojaalsus avalikkuse ees – Vastutus • Avalikkuse teenimine – Asutuse ülesannete täitmine – Muud kohustused avalikkuse ees, sh. Informatsiooniga seotud kohustused.
Seda näitab tegelikult juba kultuurirelativismi sõltuvuse tees: inimesed ei ole ju nagu üksikud hundid igaüks oma arvamusega, vaid omandavad moraalipõhimõtted perekonnas, grupis, ühiskonnas. Sel juhul peaks vähemalt konventsionalism olema õige? Konventsionaalne eetiline relativism Konventsionalismi järgi tekivad ja kehtivad moraalipõhimõtted ühiskonnas kokkuleppelisel alusel. Kas sellised kokkuleppelised arusaamad on alati head ja eetilised? Näit. Tütarlaste ümberlõikamine (väliste suguelundite äralõikamine) Põhja-Aafrika piirkondades. Konventsionalismi probleemid Kui üldine moraalne mõõdupuu puudub, siis pole võimalik kritiseerida näiteks Hitleri genotsiidi-tegevust rohkem kui ema Teresa halastustööd. Tihtipeale kuulub inimene üheaegselt erinevatesse inimgruppidesse (perekond, rahvusgrupp, usugrupp, riik, ühing jne), mis võivad omada vastakaid moraale.
Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus Ei võta vastu soodustusi, tasu, kingitusi jm, mis tekitavad huvide konflikti ja mõjutavad tema usaldusväärsust Ei tohi infot kasutada isiklikes huvides Ajakirjanik ei tohi olla kajastatava asutuse teenistuses Ei tohi sundida kirjutama midagi, mis on vastuolus tema tõekspidamistega. 3 Infoallikas Peab teavitama, et ta on ajakirjanik, kust asutusest ja mille jaoks infot kasutatakse Ei tohi kuritarvitada kogenematuid inimesi (teavita tagajärgedest) Moraalne kohustus kaitsta konfidentsiaalsei infoallikaid Toimetus kontrollib info tõesust Lapse intervjueerides küsi vanematelt luba. Võib teha erandi, kui intervjuu kaitseb lapse huve. Hangib heli- ja pildisalvestused avalikult (v
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
