MINA JA JUHIABI EETIKAKOODEKS Essee Õppejõud: 2009 Mina ja juhiabi eetikakoodeks Meil kõigil on mingi roll selles elus, tavaliselt oleme mitmes rollis korraga näiteks ema-, abikaasa või töötaja rollis, kuid erinevates suhetes on erinevad käitumisnormid. Tööl olles ei saa käituda nii nagu kodus olles ja oma lähedastega suheldes. Olen seisukohal, et igas organisatsioonis peaks olema eetikakoodeks. Eetikakoodeks loob töökeskkonna kus kõigil on meeldiv ning töötajad ja külastajad tunnevad, et neist hoolitakse. Sekretärilt oodatakse palju ja ta peab olema teadlik paljudest asjadest. Sekretär on see inimene, kelle peale loodab kogu firma, pead olema alati esinduslik ja olema väljas eelkõige teiste inimeste eest. Esikohal on ülemuse heaolu,...
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusteaduskond Vladimir Kolga I aasta magistriõppe Kas Eesti Vabariigi Riigikogule on vaja eetikakoodeksit? Õppeaine: Õigus ja eetika Õppejõud: Igor Gräzin TALLINN 2012 1 Kas Eesti Vabariigi Riigikogule on vaja eetikakoodeksit? Kõige olulisemate väärtuste ja tegutsemispõhimõtete määratlemist, kokkuleppimist ja kirjapanemist eetikakoodeksina või mõnel muul moel saab pidada heaks vahendiks, mis aitab tekitada paremat eetilist kliimat, suurendab avalikkuse usaldust organisatsiooni vastu moraalsete käitumisnormide tutvustamise abil, laiendab liikmete teadmisi ja oskusi eetiliste probleemide lahendamisel ning pakub õiguslikule regulatsioonile alternatiivi või täiendust. Eesti Vabariigi
jäänud maksud jne); riigi kulutused suurenevad (erinevad toetused töötutele); sotsiaalne kahju (kuritegevus, inimene ei ole harjunud enam tööd tegema). Tööhõivepoliitika: passiivne: töötuabiraha maksmine, aktiivne: töökohtade loomine, ettevõtluse toetamine, tööpuuduse ennetamine Filosoofia Teema: Haridus ja eetika Näidisküsimused: Miks pooldad/ei poolda sooneutraalset kasvatust? Kas õpetajatele on tarvis eetikakoodeksit? Materjal: http://arvamus.postimees.ee/822298/mikk-salu-kleitides- poisid,http://www.eetika.ee/et/haridus/kool,http://www.eetika.ee/et/haridus/haridus_ja_yhiskond,htt p://www.eetika.ee/et/haridus/kutse 1) Ei poolda, sest naised ja mehed on bioloogiliselt erinevad ja neid ei saa võrrelda kui võrdne võrdsega. Seega ei poolda sooneutraalset kasvatust, sest sellega laps ei hakka mõistma erinevusi. Kasvatusteadlased on välja toonud, et sooneutraalne kasvatus on
Mõlemas koodeksis on välja toodud, et ametnik peaks kasutama oma nime ja ametivõimu vaid selleks ettenähtud põhjustel, mitte töövälistes tegevustes. Samuti on puudutatud mõlemas koodeksis liikmelisust kodanike ühendustes ning heategevuslikes organisatsioonides, kuigi ainult prokuröri koodeksis on kirjas, et seda tohib teha ainult prokuratuuri nime ja mainet kahjustamata. Olles võrrelnud Eesti kohtunike eetikakoodeksit ja Eesti prokuröride eetikakoodeksit omavahel, saab öelda, et neid kahte koodeksit ei seo vaid märksõna ’’õigus’’. Oma põhimõtetelt on mõlemad koodeksid sarnased ning suuremas osa erinevusi on just selles, kuidas üks või teine punkt on sõnastatud ning kuidas tekst on liigitatud. Kasutatud kirjandus: Eesti kohtuniku eetikakoodeks (2004). Kasutatud 10. 10. 2015. http://www.nc.ee/?id=525 Prokuröride eetikakoodeks (2013). Kasutatud 10. 10. 2015. http://www.prokuratuur
Õpetajakutse eetikakoodeks Õpetajatega puutuvad kõik inimesed oma elu jooksul kokku, seepärast valisingi selle elukutse ja analüüsin tema eetikakoodeksit. Õpetaja elukutse juures on vajalik eetikakoodeks just seetõttu, et õpetajad suudaksid end analüüsida ja näha, kas nad on kõlbelised sellele elukutsele või mitte. Samuti aitab see neil näha, kas nad ise või siis nende kolleegid toimivad õigesti, teevad õigeid valikuid ja langetavad õigeid otsuseid. Oluline on ka see, kas inimene ise sobib sellele elukutsele või mitte, sest näiteks isik, kes
inimeste koolitamise õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve teel. Eesti Loomakaitse Selts ELS väärtustab: Koostöömeelsust mitmekesisust Ausust usaldusväärsust ning Võrdsust tegutseb nendest Väärikust väärtustest lähtudes Avatust rakendades vabaühenduste Solidaarsust eetikakoodeksit. Koostöö Koostöö põhineb heatahtlikul partnerlusel vastastikusel lugupidamisel tunnustamisel ELSi kohus on anda oma panus turvalise, tasakaalustatud ja hooliva ühiskonna kujundamisse. Koostööpartnerid: Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Swedbank, Meedius, ERR, Kuldne Börs, Puhkus Eestis, Solaris keskus jt. Tööd ja tulemused (2009-2013) ELSi infotelefonile laekunud 19 736 hädajuhtumi teadet
3.5. teavitab Seltsimaja huvijuhti viivitamatult asjaoludest, mis võivad mõjutada ülesande täitmist. 4. Vastutus 4.1. Vabatahtlik vastutab Seltsimajale tekitatud varalise kahju eest juhul, kui vabatahtliku tegevus kahju tekitamisel oli tahtlik ning vabatahtlikul oli võimalus käituda selliselt, et kahju ei oleks tekkinud; 4.2. Pooled järgivad lepingu ja ülesande täitmisel lisaks kehtivatele õigusaktidele ka vabaühenduste eetikakoodeksit ning vabatahtliku tegevuse head tava. 4.3. Pooled võivad lepingu igal ajal ennetähtaegselt üles öelda. 5. Lõppsätted 5.1 Leping jõustub allakirjutamisest ja kehtib kuni pooled on oma kohustused täitnud või lepingu üles öelnud. Lepingu muudatused tehakse kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Valguta Seltsimaja Vabatahtlik .............................. ..............................
korrekselt vormistatud, täidetud ja arhiveeritud. Sotsiaalettevõtte personal peab olema teatud oskustega, kompetentsusega ja arenguvõimeline. Personali tuleb kaasata organisatsiooni juhtimisse. Töökeskkond peab olema personalile turvaline ja vastama heaolu tingimustele. Organisatsioon peaks ka panustama töötaja õppimisse ja koolitamisse. EQUASS kvaliteedimärgiga hinnatud ettevõttes peavad olema tagatud kõikide õigused. Peale õiguste tuleb ka kindlasti järgida eetikakoodeksit. 3 Üheks väga oluliseks punktiks on kindlasti koostöö. Koostöö peab toimima nii organisatsiooni siseselt, kui ka organisatsiooni väliselt. Koostöö eesmärgiks on tagada teenuse parem osutamine ja samuti ka paremad tulemused. Kindlasti üheks väga oluliseks punktiks on isikukeskus ehk kliendikeskus. Sotsiaalettevõttes peavad olema kvaliteetselt teenintatud nii sise-kui ka väliskliendid.
............................................................................................ 5 Mitteformaalsed testid:....................................................................................... 6 Eetilised printsiibid:............................................................................................. 6 Eetiline valik:....................................................................................................... 7 Milleks on inseridel vaja eetikakoodeksit?..............................................................7 Eetika olemus ja tähtsus ühiskonnas. Eetika on väärtusteadus,mis põhineb moraalsetele kohustusele ja väärtustele ning inimese arusaamadele heast või halvast.Tema eelduseks on – vabadus.Eetika arutleb moraali üle õpetades kohaste vahenditega mõtlema väärtustest.Eetika ei anna konkreetset retsepti vaid täpsustab,kuidas mõista,hinnata käitumist,valikud ja –vastutada.Eetika kui filosoofia
ebameeldiv. Tulemuseks oli see, et abivajajad ei tahtnud ja ei julgenud oma muredega tema juurde minna ning jäid oma muredega üksi, sest sotsiaaltöötaja oli käitunud ebausaldusväärselt. See oli väga inetu ja ebaeetiline käitumine sotsiaaltöötaja poolt. Minu arvamus on, et nii ebaeetiline inimene ei tohiks kindlasti töötada sotsiaalalal, sest ta kahjustab oma käitumisega kõiki sellel alal töötavaid inimesi. Lugedes sotsiaalalal töötaja eetikakoodeksit, meeldis mulle sealt kõige rohkem see lause, kus kirjutati sellest, et sotsiaaltöötaja ei tohi jätta reageerimata, kui keegi on hädas ja vajab abi. Ja seda isegi hoolimata seadusandluse vastuoludest. Näiteks meie valla sotsiaaltöötaja rõhutas alati seda, kuidas näeb seadus ette ning jättis nii mõnigi kord hädasolija abita. Minu arvates oleks ta pidanud ikkagi rohkem inimeste aitamisele mõtlema, mitte nii palju seaduste poole hoidma.
minimiseerimise(valida tegevus ,mis minimiseerib nii tegelikku kui potentsiaalse kahju).Minu juhtumis oli samamoodi,et kontrollija üritas leida sellist lahendust,kus oleks kõikidele hea,aga lihtsalt tüdruk ei saanud sellet aru ja hakkas tekkitada konflikti.Mis puutub eetilise valikust,siis mina otsustaks,et võib olla oleks võimalik olukorda parandada,kui tüdruk ei hakkaks vastu midagi öelda,vaid oleks vait ja ütleks aitäh. Milleks on inseridel vaja eetikakoodeksit? Ajalooline ülevaade näitas ning nagu võibjäreldada, on eetikakoodekseid vastu võtnud eelkõige teatudelukutsete esindajad (näiteks arstid ja insenerid). Samas on tänapäeval eetikakoodeks ka näiteks suurtel rahvusvahelistel eraettevõtetel nagu Ramboll(suur inseneride ettevõtte). Seega võib tegelikult öelda, eteetikakoodeksi võivad vastu võtta sisuliselt kõik inimesed, keda ühendab mingisugune tunnus(ükskõik, kas see on elukutse, töökoht või hobi)
käitumismalle oma tegevuses rõhutada. Eetikakoodeksid erinevad üksteisest nii välimise vormi, eesmärgi, hõlmavuse kui ka sisu poolest: *Väline vorm. Vormi poolest võivad eetikakoodeksid üksteisest väga palju erineda. Osa eetikakoodekseid on äärmiselt lühikesed ja sõnastavad ainult mingi kindla grupi põhiväärtused või püüdlused. Selline dokument võib olla nii eetikakoodeksi asendaja kui ka dokument, mille alusel hakkab grupp hilisema vajaduse tekkimise korral konkreetsemat eetikakoodeksit välja töötama. Samas võib eetikakoodeks olla ka mitmeleheküljeline mahukas ja detailne dokument (nt arstide eetikakoodeks), mis sõnastab väärtuste ja missiooni asemel või kõrval ka väga konkreetsed tegevusjuhised erinevate juhtumite ja situatsioonide jaoks (näiteks kuidas käituda, kui koostöö partner teeb töötajale ebaseadusliku või ebaeetilise ettepaneku). Sageli sõltub eetikakoodeksi vorm selle eesmärgist. *Eesmärk
võimekusest, vanusest, kultuurist, soost, staatusest, seksuaalsest orientatsioonist, nahavärvist vms. Sotsiaaltöötaja on see, kes vastutab ja kannab hoolt ressursside jagamisel ning jälgib, et ressursse kasutatakse säästlikult, õiglaselt ja vastavalt vajadusele. Sotsiaaltöötaja peab ka teadvustama ja pöörama tähelepanu avalikkusele probleemidest, kus on käitutud ebavõrdselt ning reageerima kohe ja probleemiga tegelema. Kui eetikakoodeksit on rikutud, tuleb pöörduda Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni eetikakomitee poole, kes teeb järelpärimised ning saadud vastustest kujundab oma seisukoha ning edastab selle asjaosalistele. Juhul kui sotsiaaltöötaja on rikkunud või eiranud eetikakoodeksi reegleid ja alandanud oma sotsiaaltöö mainet, võib eetikakomitee algatada avaliku diskussiooni meedias ning teavitada sotsiaalvaldkonna kutsekomisjoni.
:** ( , .) ,** ( , ) , ** ( , , ,) . 2. Kuidas võib liigitada ettevõtteid vastavalt oma suhtumisele (lähenemisele) sotsiaalsesse kohustusse? ** , , , .(). , , , . .*** stakeholder-approach , , , . ( ) *** « » (stewardship approach), , . 3. Kas ühiskond saab ettevõtet kohustada koostama eetikakoodeksit? , , , . 4. Mis vahet on huvilisi-arvestaval-põhimõttel (stakeholder-approach) ja hea-karjase-lähenemisel (stewardship-approach) , (stakeholder approach), , . « » (stewardship approach) , . 5.Kelle huvide arvestamisele peaks keskenduma ettevõtte moraali-poliitika fundamentalistide meelest? Kelle huvide arvestamisele keskendub tavaliselt kaasaegse innovatiivse ettevõtte moraalipoliitikat? , ,
majanduslikud. Milton Friedman2.Huvilisi arvestav lähenemine, kus ettevõte teadlikult ja süstemaatiliselt püüab oma juhtimis ja moraalipoliitikas taotleda kõigi oma huviliste rahulolu ja võtab endale selles suhtes seaduslikest laiemaid kohustusi. Eric Rhenman3.Hea karjase lähenemine, kus ettevõte mitte ainult ei taotle huviliste rahulolu, vaid püüab oma tegevusega oma mõjupiirkonnale ka eeskujuks olla. Kas ühiskond saab ettevõtet kohustada koostama eetikakoodeksit?Kuna eetiline käitumine on hea käitumine üle seaduslike normide, siis ei saa riik ega ühiskond eraettevõtet kohustada eetikakoodeksit koostama või selle järgi käituma see on ettevõtte asi, kas ta peab otstarbekaks endale eetikakoodeksit koostada või mitte. Mis vahe on huvilisiarvestavalpõhimõttel (stakeholder approach) ja heakarjaselähenemisel (stewardship approach)?Vt. üleeelmine küs. Lisaks: Tänapäeva arenenud
· Huvilisi arvestav lähenemine, kus ettevõtte teadlikult ja süstemaatiliselt püüab oma juhtimis- ja moraalipoliitikas taotleda kõigi oma huviliste rahulolu ja võtab endale selles suhtes seaduslikest laiemaid kohustusi. · ,,Hea karjase" lähenemine, kus ettevõte mitte ainult ei taotle huviliste rahulolu, vaid püüab oma tegevusega oma mõjupiirkonnale ka eeskujuks olla. 3. Kas ühiskond saab ettevõtet kohustada koostama eetikakoodeksit? Kuna eetiline käitumine on hea käitumine üle seaduslike normide, siis ei saa riik ega ühiskond eraettevõtet kohustada eetikakoodeksit koostama või selle järgi käituma see on ettevõtte asi, kas ta peab otstarbekaks endale eetikakoodeksit koostada või mitte. 4. Mis vahe on huvilisi arvestaval põhimõttel ja ,,hea karjase lähenemisel"? Huvilisi arvestava lähenemise puhul püütakse tagada kõigi oma huviliste rahuolu, kuid ,,hea karjase"
Huvilisi arvestav lähenemine, kus ettevõtte teadlikult ja süstemaatiliselt püüab oma juhtimis- ja moraalipoliitikas taotleda kõigi oma huviliste rahulolu ja võtab endale selles suhtes seaduslikest laiemaid kohustusi. ,,Hea karjase" lähenemine, kus ettevõte mitte ainult ei taotle huviliste rahulolu, vaid püüab oma tegevusega oma mõjupiirkonnale ka eeskujuks olla. 3. Kas ühiskond saab ettevõtet kohustada koostama eetikakoodeksit? Kuna eetiline käitumine on hea käitumine üle seaduslike normide, siis ei saa riik ega ühiskond eraettevõtet kohustada eetikakoodeksit koostama või selle järgi käituma see on ettevõtte asi, kas ta peab otstarbekaks endale eetikakoodeksit koostada või mitte. 4. Mis vahe on huvilisi arvestaval põhimõttel ja ,,hea karjase lähenemisel"? Huvilisi arvestava lähenemise puhul püütakse tagada kõigi oma huviliste rahuolu, kuid ,,hea karjase"
Huvilisi arvestav lähenemine, kus ettevõtte teadlikult ja süstemaatiliselt püüab oma juhtimis- ja moraalipoliitikas taotleda kõigi oma huviliste rahulolu ja võtab endale selles suhtes seaduslikest laiemaid kohustusi. ,,Hea karjase" lähenemine, kus ettevõte mitte ainult ei taotle huviliste rahulolu, vaid püüab oma tegevusega oma mõjupiirkonnale ka eeskujuks olla. 3. Kas ühiskond saab ettevõtet kohustada koostama eetikakoodeksit? Kuna eetiline käitumine on hea käitumine üle seaduslike normide, siis ei saa riik ega ühiskond eraettevõtet kohustada eetikakoodeksit koostama või selle järgi käituma see on ettevõtte asi, kas ta peab otstarbekaks endale eetikakoodeksit koostada või mitte. 4. Mis vahe on huvilisi arvestaval põhimõttel ja ,,hea karjase lähenemisel"? Huvilisi arvestava lähenemise puhul püütakse tagada kõigi oma huviliste rahuolu, kuid ,,hea karjase"
erinevad au mõisted: ärimehe au, professori au Professionaalne õiglus Professionaalne taktitunne · Kutse-eetika printsiibid: humanismi printsiip utilitarism, inimene kui vahend üleüldise kasu saamiseks optimismi printsiip usk oma elukutse vajalikkusesse Eetikakoodeksid · Eetiline käitumine - hea käitumine üle seaduslike normide, · ühiskond ega riik ei saa kohustada eraettevõtet eetikakoodeksit koostama · klassikaline maffia usaldus keskne voorus · Sisulised ja fiktiivsed koodeksid · Kirjalikult fikseeritud koodeksid · Normatiivsed - abistavad koodeksid · Väärtustele tuginevad · Sotsiaalselt kohustavad · Abistavad koodeksid Normatiivsed koodeksid · Rahvusvahelistes ettevõtetes juhtimispoliitika- · polütsentristlik · etnotsentristlik
moraalipoliitikas taotleda kõigi oma huviliste rahulolu ja võtab endale selles suhtes seaduslikest laiemaid kohustusi. Selline lähenemine on saanud Skandinaavia nn industriaal- demokraatia nurgakiviks. 3) hea karjase lähenemine ettevõte mitte ainult ei taotle huviliste rahulolu, vaid püüab oma tegevusega oma mõjupiirkonnale ka eeskujuks olla. 3. Kas ühiskond saab ettevõtet kohustada koostama eetikakoodeksit? Kuna eetiline käitumine on hea käitumine üle seadusega kehtestatu normide, siis ei saa riik ega ühiskond eraettevõtet kohustada eetikakoodeksit koostama või selle järgi käituma. 4. Mis vahet on huvilisi arvestaval lähenemisel (stakeholder approach) ja hea karjase lähenemisel (stewardship approach)? Kui huvilisi arvestava lähenemise puhul püütakse tagada vaid kõigi huviliste rahulolu, siis hea karjase lähenemise puhul minnakse kaugemale ja
erinevad au mõisted: ärimehe au, professori au Professionaalne õiglus Professionaalne taktitunne · Kutse-eetika printsiibid: humanismi printsiip utilitarism, inimene kui vahend üleüldise kasu saamiseks optimismi printsiip usk oma elukutse vajalikkusesse Eetikakoodeksid · Eetiline käitumine - hea käitumine üle seaduslike normide, · ühiskond ega riik ei saa kohustada eraettevõtet eetikakoodeksit koostama · klassikaline maffia usaldus keskne voorus · Sisulised ja fiktiivsed koodeksid · Kirjalikult fikseeritud koodeksid · Normatiivsed - abistavad koodeksid · Väärtustele tuginevad · Sotsiaalselt kohustavad · Abistavad koodeksid Normatiivsed koodeksid · Rahvusvahelistes ettevõtetes juhtimispoliitika- · polütsentristlik · etnotsentristlik
Eetikakoodeksid võivad olla ka mitmeleheküljelised mahukad ja detailsed, mis sõnastavad väärtuste ja missiooni asemel ka väga konkreetseid tegevusjuhiseid erinevate juhtumite ja situatsioonide jaoks Eesmärgi poolest võib eetikakoodekseid liigitada konkreetseteks käitumisjuhisteks kui ka sellisteks, mis kirjeldavad üldisi kriteeriume õigete valikute langetamiseks. Hõlmavuse all mõistetakse kui suurele hulgale ja millistele gruppidele või gruppide ühendustele eetikakoodeksit luuakse. Sisu järgi jagunevad eetikakoodeksid Normatiivsed Väärtustele tuginevad Sotsiaalseid kohustusi võtvad Eetikaprintsiibid Eetikaprintsiibid on seotud maailmavaatega. eetikaprintsiibid väljendavad kõige üldistatumalt eetilist nõuet. Kui normi vaadelda kui ettekujutust, kuidas konkreetses olukorras käituda, siis printsiibid on aluseks normide põhjendamisel. Kõik printsiibid tõstavad olemuslikult esile inimese vaimsust.
7.Geeniteaduse ja arengupsühholoogia seos Geeniuuringud annavad arengupsühholoogidele teavet, kui palju inimese käitumises on määratud pärilike teguritega, kui palju on keskkonna (kasvatuse) mõju tulemus. Geneetikute uuringud annavad kliinilistele psühholoogidele infot psüühika häirete bioloogiliste põhjuste kohta.Eristatakse teoreetilisi ja rakenduslikke suundi-esimesed on baasiks teisele 8.Psühholoogide neli eetikakoodeksit testimisel , katsetel 1) Katseisikule tuleb tagada privaatsus 2) Katses osalemine on vabatahtlik 3) Informeeritud nõusolek 4) Ei tohi tekitada kestvat tervisehäda 9.Korrelatsioon, tunne ära positiivne ja negatiivne seos( Korrelatsioon näitab, kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on) Positiivne korrelatsioon- muutumine ühes suunas ( mida rohkem jood seda rohkem janu kustub, mida vähem sööd, seda väiksem oled Negatiivne-Mida rohkem sööd, seda vähem jääb alles 10
php Eisenschmidt, E. Praktika õpetajakoolituses. Tallinn: TPÜ Kirjastus, 2002, lk 11-13. Krull, E. Õpetaja professionaalne areng: teooria ja praktika. Õpetajakoolitus III. Tartu: TÜ eripedagoogika osakond, 1998, lk 9-16. Vooglaid, Ü. Milline on ikka hea õpetaja? Postimees 25.02.2003 http://www.ttts.tln.edu.ee/kirjad.htm Õpetaja koolituse raamnõuded. Õpetaja üldpädevusnõuded. 22.11.2000. http://www.hot.ee/koolkr/se170.htm Pilli, E. (2004).Miks vajab eesti õpetaja eetikakoodeksit? 15
Selle lähenemisviisi keskmes on meetme asemel tegevus, selle motiiv. Positiivsed ja negatiivsed tulemused kaalutakse ja juhtimismeetmed on õigustatud, kui positiivsed tagajärjed kaaluvad üles negatiivsed mõjud. Reostuse standardid ja reostuse mõju ühiskonnale analüüsimine on juhtimiskeskkonna eetikakoodeks utilitaarse lähenemisviisi alusel. 2. Moraalipõhine lähenemisviis: Selles lähenemisviisis järgivad juhid eetikakoodeksit, mis hoolitseb inimeste põhiliste ja moraalsete õiguste eest; õigus kõnele, õigus elule ja turvalisusele, tunnete väljendamise õigus jne. Ettevõtlusorganisatsioonide kontekstis avalikustavad juhid asjaomaste inimeste heaolu jaoks vajalike aastaaruannete kohta teabe. Aastaaruannetes sisalduva teabe esitamisel võetakse arvesse teabe olemust, ajastust ja kehtivust. 3
kahju, nii et kahjud peaksid kajastuma toote hinnas. Tegelikkuses valitseb aga olukord, kus esiteks ei osata hinnata ega ette näha kõiki võimalikke kahjusid, mis tuleneb meie inimliku tunnetusvõime paratamatust puudulikkusest ja mida võiks nimetada keskkonna kahjustamise objektiivseks teguriks, teiseks aga ei tahetagi võimalikke kahjusid näha. Niisuguses n-ö tahtlikus teadmatuses ei ole süüdi mitte ainult tootjad, vaid ka tarbijad. 10. Eetikakoodeks · Kas eetikakoodeksit on vaja? Ettevõtte sotsiaalsed kohustused ühiskonna ees on kombeks jagada kolmeks: 1) filantstroopilised- mida ühiksond ettevõttelt sooviks, 2) eetilised- mida ühiskond ettevõttelt ootab, 3) õigusjärgsed ja majanduslikud- mille täitmist ühiskond nõuab. Reaalses elus valitseb nende kolme kohustuste liigi vahel dünaamika. See, mida vanasti paremad ettevõtted oma töötajaile või ühiskonnale annetasid heategevuse näol
® Huvilisi arvestav lähenemine ettevõte püüab kõigi huviliste huve rahuldada ja võtab endale seaduslikest laiemaid kohustusi (keskkonnahuvid) ® "Hea karjase" lähenemine - Kõigi huviliste rahulolu + näidata ise eeskuju Kveekerid -19 saj, põgenesid Taanist USA-sse, leidsid vastavalt usule, kuidas peavad ettevõtted käituma 3. Kas ühiskond saab ettevõtet kohustada koostama eetikakoodeksit? Ei saa, kuna eetiline käitumine on hea käitumine üle seaduslike normide. See on ettevõtte asi, kas ta peab seda otstarbekaks või mitte. 4. Mis vahet on huvilisi-arvestaval-põhimõttel (stakeholder-approach) ja hea-karjase-lähenemisel (stewardship-approach)? Hea-karjase-lähenemise juhul püüab ettevõte lisaks sellele, et rahuldada kõigi huviliste rahulolu, opüüab oma tegevusega oma mõjupiirkonnale ka eeskujuks olla. 5
Sisuline eetikakoodeks, mille põhimõtteid juhtkond ei järgi Koodekseid võib jagada kolme rühma: · normatiivsed (rules-based); · väärtustel põhinevad (values-based).-.n. Johnson&Johnson; · sotsiaalsel vastutusel põhinevad (social responsibility-based) suunatud ettevõttest väljapoole. Kuidas koostada eetikakoodeksit? Alustada tuleks ettevõtte üldiseloomustuse analüüsist ning seoses selleja saab määratleda, millised punktid peavad selles kindlasti sisalduma (toodangu ja tehnoloogia ohutus, konfidentsiaalsuse tagamine, intellektuaalse omandi kaitse). 17 Koodeks võib koosneda järgmistest osadest: 1. eessõna, milles esitatakse väga üldistatult need eetilised põhiväärtused, mida ettevõte oma töös järgida püüab
seaduslikest laiemaid kohustusi (keskkonnahuvid). Suured globaalsed korporatsioonid püüdlevad selle suunas. ® "Hea karjase" lähenemine Eesmärgiks tagada kõigi huviliste rahulolu ning näidata ise eeskuju. Kveekerid -19 saj. põgenesid Taanist USA-sse, leidsid vastavalt usule, kuidas peavad ettevõtted käituma 3. Kas ühiskond saab ettevõtet kohustada koostama eetikakoodeksit? Ei saa, kuna eetiline käitumine on hea käitumine üle seaduslike normide. See on ettevõtte asi, kas ta peab seda otstarbekaks või mitte. Kui seda sunnitaks, siis see peaks olema seadusega peale sunnitud ning siis see ei ole enam eetika. 4. Mis vahet on huvilisi-arvestaval-põhimõttel (stakeholder-approach) ja hea-karjase-lähenemisel (stewardship-approach)? Hea-karjase lähenemise juhul püüab ettevõte lisaks sellele, et rahuldada kõigi huviliste rahulolu, oma tegevusega
õigusvaldkonna piirimail ning analoogia korras tuleks silmas pidada nii karistus- kui ka haldusõiguse põhimõtteid. Regulatsioonide erinevuse korral tuleks igal konkreetsel juhul kaaluda, milliste normide või väärtuste kas menetluse efektiivsust tagavate või menetlusaluse isiku õigusi kaitsvate eelista- mine on rohkem põhjendatud. Distsiplinaarsüüteo mõiste sisustamisel pean üheks võimalikuks lähtepunktiks kohtunike täiskogu poolt kinnitatud Eesti kohtuniku eetikakoodeksit. Samas tuleb arvestada, et kohtunikul on õigus tõl- gendada seadust oma siseveendumuse alusel tavapärasest erinevalt, mis ei välista aga seaduse tundmi- 47 Viimane nõuab nt Kanadas ja Iirimaal lisaks poliitilist (parlamendi mõlema koja) nõusolekut. Lisaks on karistustena kasutusel veel kohtuniku üleviimine teise kohtusse (Sloveenia), ametiredelil langemine (Bulgaaria) või teenistussuhte peatamine (Belgia). Prantsuse
näitel. Eesti eetikakoodeks on aktsepteeritud kõikide Eesti meedia organisatsioonide poolt ning mõlemad pressinõukogud teevad õigusmõistmist selle alusel. Selle eetikakoodeksi iseärasuseks on asetada ajakirjanduse kvaliteedi eest vastutamise nii ajakirjanikele kui meediaorganisatsioonidele. Koodeksit ei ole täiendatud, see pärineb 1997.aastast. Üheks põhjuseks on jätkuv vastasseis kahe pressinõukogu vahel. Teiseks põhjuseks võib olla see,et ajakirjanikud ei ole omaks võtnud eetikakoodeksit kui esmast juhti nende igapäevatööks. Soomes on eetikakoodeks tunduvalt paremini toimiv instrument kui Eestis. Küllap mängib olulist rolli see, et see on palju vanem, seda on mitmeid kordi uuendatud ja täiustatud regulaarsete intervallidega. Uuringud näitavad, et suure hulga ajakirjanike jaoks on Juhtnöörid Ajakirjanikele (Guideline for Journalists) kasulik ja 4 abistav nende töös
Reservis saab olla maksimaalselt 6 kuud ja see läheb avaliku teenistuse staazi hulka. Reserv lõpeb siis, kui inimene läheb kusagile tööle; tähtaja lõppemisel; 7 kui inimene keeldub vastu võtmast vähemalt kahte talle pakutud töökohta; kui ta keeldub töötukassa poolt pakutud teenustest. 13) Eetikakoodeksit koostatakse 26.nädal 28.02.13 Avaliku teenistuse seadus Teenistussuhte lõpetamine: Fikseeritakse ära käskkirjas. Teenistussuhte lõpetamise viisid: 1) ametniku soovil etteteatamise kord (30 päeva on etteteatamine), põhjust ei pea kirja panema. Töövõime kaotus, invaliidustunud perekonnaliikme hooldamise vajaduse tekkimisel, kutsumine ajateenistusse, katseajal viibimisel soovib ta ametist lahkuda etteteatamine 10 kalendripäeva, kokkuleppel
lubatud erivahendid. Näiteks ei ole abipolitseinikul õigus kasutada eriotstarbelisi seadeldisi, teenistuslooma või sõiduki sundpeatamise vahendeid. Oluliselt on piiratud tulirelva kasutamise õigust - abipolitseinik tohib tööülesannete täitmisel tulirelva kasutada üksnes hädakaitses, seejuures hädakaitse piire ületamata. Oluline on siinkohal ka märkida, et abipolitseinikule laieneb kohustus järgida avaliku teenistuse seaduses toodud Ametnikueetika nõukogu poolt kinnitatud eetikakoodeksit. Kuigi abipolitseinik ei ole otseselt teenistussuhtes, siis on talle avaliku korra tagamisel antud politseiga võrreldavad volitused ja seetõttu abipolitseinik peab järgima ametnike eetikakoodeksis sätestatud põhimõtteid (alus: APolS § 2 lg 4). 2.4 Avalik arvamus ja usaldus abipolitseinike vastu Siseministeerium tellis programmi ,,Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine" (RITA) raames Saar Poll OÜ-lt uuringu teemal ,,Eesti elanikud siseturvalisuse vabatahtlikus
(arsti-eetika, õpetaja eetika) . Kutset e. professiooni iseloomustab selle liikmete kompetents ja kollektiivne teenistusideaal. Kutse eksisteerimine tugineb inimeste vajadustel ja väärtustel, mille alusel defineeritakse teenistuse ideaalid. Kutsepõhine eetikakoodeks esitab väärtused / tegutsemisprintsiibid, millest professiooni liikmed peavad lähtuma. Koodeksid kehtestavad ja vahendavad ühiseid standardeid ja tegutsemisviise. 4. Mis on eetikakoodeks ? Miks on eetikakoodeksit vaja ? "Koodeks" juhib tähelepanu vormile: eetikakoodeks on kirjalik dokument. Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid. Kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Normatiivsed (käitumisnormid negatiivsete käskude vormis "ei tohi", "pole lubatud"; positiivsete käskude vormis "pead tegema") Väärtuselised (üldsõnalised deklaratsioonid)
aitab õiges suunas suunata teinekord kas uute juhtide lisandumine või uute töötajate juurde värbamine. Inimestel käib sotsiaalne mälu kaasas ka töövahetamisega ehk kui inimene on töötanud organisatsioonis, kus juhtivateks väärtusteks on eesmärkide saavutamine ja väga kindel struktuur, siis uude töökohta minnes, kus on põhiväärtuseks näiteks meeskonnatöö, võetakse eelnev muster kaasa ning kultuuridevaheline konflikt võib tekkida ilma, et põhjustest arugi saadakse. Eetikakoodeksit, väärtushinnanguid ja organisatsiooni kultuuri tervikuna tuleb arvestada ka töötajate värbamisel ning eetiliselt mittesobivad kandidaadid tuleks jätta kõrvale. 4. Millised on juhtimise funktsioonid? Kirjelda muudatuste juhtimise põhiprintsiipe Juhtimisteooria on organisatsiooni juhtimise seisukohtade ja seaduspärasuste kogum, mille põhjal otsustatakse, kuidas on tarvis juhtida, et organisatsioon täidaks talle püstitatud eesmärgid
Varuna on pühalik vanne, kus seod end sellega, kas teed midagi või mitte (kokkuleppe iseendaga), Mithra on kokkulepe, kus on 2 osapoolt Lojaalsus ja Tõde tulnud nendest vannetest, nendest said suured jumalad. Mõlemad said nime Ahura (India traditsioonis Asura). Sellega seoses on olulisel kohal targa juhi motiiv, sealt kasvab välja kõrgeim jumal Ahura Mazda e Isand Tarkus realiseerub tarkuse jõuna Kõik need 3 (Varuna, Mithra, Ahura Mazda) peavad üleval hoidma kõrget eetikakoodeksit ning ka ise sellele alluma Jumal ei ole armastus, aga armastus on jumal Jumalad muutusid olenevalt ühiskonnast, Mithrast sai sõjajumal Kui tulid sõjavankrid, siis kujutati neid jumalaid nendel ning neid juhtimas Jumalatest rääkides kasutati nende kohta tiitleid Amesha (avesta keeles surematu, sanskriti vaste Amrta) ning Daiva/Daeva (Indias Deva) Ahura isandad, Daeva kurjem pool (zarahustra järgi) Indias vastupidi
tingimustes, kasvõi seeläbi kahju kannatades? · Kas kultuurierinevus peaks olema ajendiks eetikakoodeksis möönduste tegemiseks? · Kas edu saavutamiseks peaks ettevõte omaks võtma kohaliku kultuuri eetilised standardid? · Millised probleemid võivad tekkida erinevates maades erinevate reeglite kehtestamisel? · Kuidas oleks võimalik koostada ja rakendada rahvusvaheliselt kehtivat eetikakoodeksit? Kontraktualistliku eetika peajooned · Moraal on inimeste poolt loodud. · Moraal põhineb inimeste vastastikusel kokkuleppel. · Moraal kaitseb inimeste põhihuve. · Õigustele vastavad kohustused. · Moraalne toimimine on kõigile kasulik, kuigi see nõuab tegutsemist teiste huvides. · Moraalinormide täitmist tagatakse sanktsioonidega. Kontraktualismi puudused Kontraktualism on huvidel põhinev moraal. Küsimus on aga, kes on need huvide kandjad
annaabi.ee 
