Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal oli eestlastel kolm armeed, milles tuli sõdida: Punaarmee (NSV Liit), Saksamaa ja Soome armee. Peale Eesti annekteerimist 1940. a NSV Liidu poolt, toimus sunniviisiline eestlaste mobiliseerimine Punaarmeesse (50 000 meest), kuigi rahvusvahelise õigusega oli see keelatud. Vähe oli neid inimesi, kes olid valmis võitlema kommunistliku ideoloogia eest. Üheks erandiks oli 1941.a moodustatud hävituspataljon, kes võitles metsavendade vastu. Punaarmee poolel osalesid ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. See moodustati Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ja koosnes algul Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ja ajateenijatest. 1941. a. üldmobilisatsiooni käigus Punaarmeesse sattumine sõltus suuresti meeste sünniaastast (1905-1922) ja asukohast, kuna suur osa Eestist oli selleks ajaks langenud Saksa kätte ning mehi mobiliseeriti vaid Põhja-Eestist.
Eestlaste valikud Teises maailmasõjas. Teise maailmasõja ajal sõdisid eestlased peamiselt kolme riigi relvajõududes: Soome, Saksa ja Punarmee rindades. Kuna Eesti iseseisvus ja otsustusvabadus oli väga väike, siis eestlastel polnud Teises maailmasõjas eriti valikuid. Neid sunniti sõdima Saksa ja Punaarmees. Soome armees oli eestlased vabatahtlikult ja paljud põgenesid. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sel ajal keelatud. Seal olid eestlastel väga rasked elutingimused ning paljud mobiliseeritutest surid. 1941. Aastal moodustati hävituspataljonid, mille eesmärgiks oli võitlus metsavendade vastu. Need koosnesid üldjuhul okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestest, kuid üksusi täiendati
tööd okupatsioonivõimudega. Hävituspataljonid purustati Saksa vägede poolt. Punaarmee poolel võitles ka 22. territoriaane laskekorpus, mis oli loodud Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ning koosnes ainult eestlastest, mis ajapikku vähenes. Punaarmee viis selle laskekorpuse 1941. aastal Venemaale, kus eestlastest hukkus ja sai vigastada umbes 2000 ning ligi 4000 andis end sakslastele vangi. Peale seda viidi laskekorpus rindelt tagalasse. 20. juulil 1941 kuulutati Eestis välja üldmobilisatsioon. Selleks ajaks oli juba pool Eestist sakslaste käes ning seetõttu mobiliseeriti ainult Põhja-Eestist. Mobiliseeriti vastavalt vanusele ja elukohale. See olenes väha inimese omast tahtest, kuid oli neid kes sellele vastu hakkasid ja metsavendadega liitusid. Ligi 32 000 Eestist mobiliseerituid viidi Venemaale tööpataljonidesse. Tööpataljonidesse koondati endise Balti riikide kodanike. Need pataljonid sarnanesid
vähe oli neid kes tahtsid kommunistliku ideoloogia eest sõdida. Rahvusvaheline õigus ei lubanud küll okupeeritud riikide kodanikke okupatsiooniarmeesse võtta, kuid Vene väejuhatus tegi seda sellest hoolimata. 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni ning umbes 32 000 Eesti meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Kaks aastat hiljem moodustati 8. eesti laskurkorpus, kuhu kuulus umbes 27 000 meest, kellest ligi 90% olid eestlased. Saksa armees sõdivad eestlased olid seal eelkõige soovist maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuid kindlasti oli ka teisi põhjuseid. Algul kasutas Saksa väejuhatus vabatahtlikke kuid järk järgult mindi üle sundmobilisatsioonile. Kui Punaarmee lähenes Eesti piirile kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. Kartes Punaarmee naasmist toetasid mobilisatsiooni ka eesti rahvuslikud ringkonnad ning kodumaa kaitseks mindi sõjaväeteenistusse meelsamini
jalaväerügement , kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku . Pärast Soome kapituleerumist tuli enamik soomepoisse Eesti vabariigi Rahvuskomitee kutsel kodumaale , et osaleda Eesti kaitsmisel . Suur osa eestlasi põgenes 1944. aastal Läände, seda nimetatakse ka suureks põgenemiseks Põgeneti Läände , kartes , et Vene okupatsioon tuleb tagasi . Enamus neist olid valmis tulema tagasi , kui Teine maailmasõda on läbi ja Eesti on iseseisev . Suurelt osalt põgeneti Saksamaale ja Rootsi . Enamus eestlastel ei olnud eriti valida kelle poolel nad saavad sõdida. Sundmobilisatsiooni käigus pidi nad minema Saksa või Punaarmeesse , ainult üksikutel sai võimalikuks põgeneda . Soome aarmeesse oli eestlastel võimalik minna vabatahtlikuna , sest Soome ei korraldanud sundmobilisatsiooni . Neil oli valida , kas lähevad vabatahtlikud Soome armeesse
Eestlaste valikud Teises maailmasõjas 1939. aastal alanud Teine Maailmasõda oli tunduvalt ohvrite-ja purustusterohkem kui ükski varasem sõda. Sõda kestis 6 aastat ning lõppes 1945.aastal Saksamaa, Itaalia, Jaapani ja nende liitlaste lüüasaamisega. Võidu saavutasid Hitleri-vastasesse koalitsiooni kuulunud riigid: Prantsusmaa, Suurbritannia, NSV Liit, USA jt. Eesti kaotas Teise maailmasõja tagajärjel iseseisvuse rohkem kui 50 aastaks. Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene
Eestlaste valikud Teises maailmasõjas 1939. aastal alanud Teine Maailmasõda oli tunduvalt ohvrite-ja purustusterohkem kui ükski varasem sõda. Sõda kestis 6 aastat ning lõppes 1945.aastal Saksamaa, Itaalia, Jaapani ja nende liitlaste lüüasaamisega. Võidu saavutasid Hitleri-vastasesse koalitsiooni kuulunud riigid: Prantsusmaa, Suurbritannia, NSV Liit, USA jt. Eesti kaotas Teise maailmasõja tagajärjel iseseisvuse rohkem kui 50 aastaks. Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene
Pataljon paistis positiivselt silma oma võitlusvõime ja -tahte poolest, kandes ka ränki kaotusi. 1944. aasta alguses purustasid Nõukogude väed Leningradi piiranud Saksa armeegrupi ,,Nord". Eesti oli peaaegu kaitseta, siia taganenud Saksa väeosasid jahtiv Punaarmee tungis juba veebruari alul mitmes kohas üle Narva jõe. Et Eesti ja Läti kaitsmiseks jõude nappis, kuulutati okupatsiooniorgani Eesti Omavalitsuse välja üldmobilisatsioon. Mobilisatsioon õnnestus, kokkutulnutest võeti teenistusse koos järelvõttudega üle 40 000 mehe, kellest formeeriti seitse piirikaitserügementi ja rida väiksemaid väeosi. Eestisse toodi rutuga ka teistes rindelõikudes võidelnud eesti üksused. Punaarmee pealetung peatati Eesti piiridel kaheksaks kuuks. Sinimägedes toimunud lahingud, kus osalesid parimad eestlastest koosnevad väeosad, olid veriseimad, mida kunagi Eesti pinnal peetud. Augusti alguses oli Punaarmee ülekaal
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Kuid oli ka inimesi kes võitlesid ainult oma isamaa eest ja liitusid metsavendadega. Punaarmees võitlesid eestlased enamasti sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuigi rahvusvaheline õigus keelas seda. On ka mõistetav, miks eestlasi sundmobiliseeriti: pärast mõistmist, mida punavõimude poliitika endast kujutas, leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. Umbes 32 000 Eestist mobiliseeritud meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Mobiliseeriti 1905-1922 aastatel sündinud mehed. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, minnes hiljem järk- järgult üle sundmobilisatsioonidele. Eelkõige mindi väkke soovist kätte maksta Nõukogude
Metsavendade salgad olid ühed esimesed vabatahtlikud, kes osalesid Suvesõjas. Varsti peale seda hakati looma idapataljone, mille eesmärk oli kindlustada turvalisus Saksa tagalas. Hiljem kasutati neid pataljone Vene armee vastu. 1942. aastal hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS- leegionisse. Kuna sakslaste poliitika oli tekitanud eestlastes suurt pettumust ja pahameelt, oli vabatahtlikke vähe. Siis alustati osaliste sundmobilisatsioonidega. Kui punaarmee lähenes Eestile, kuulutati välja üldmobilisatsioon. Nüüd mindi sõjaväeteenistusse meelsamalt, sest ei tahetud, et taastataks Punaarmee okupatsioon. Suur osa Eesti väeosadest hävitati 1944 aastal suurpealetungi käigus. Need mehed, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaa ega natsliku Suur-Saksamaa eest, kuid olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel, ühinesid soomlastega Soome armees. 1941. aastal moodustati Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja päevil koos metsavendadega kodumaa pinnal. Soome põgeneti 1943
sest selliseid inimesi oli vähe, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale sunniviisiliselt värvatud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Muidu koosnesid need okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestest. Punaarmees osalesid ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. See moodustati Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ja koosnes algul Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ja ajateenjatest. Tööpataljonidesse, kus olid ehitusväeosad, koondati ebausaldus- väärsed mobiliseeritud inimesed. Nende hulka kuulusid ka Balti riikide kodanikud. Saksa väejuhatus kasutas sõja alguses vaid Eesti vabatahtlikke. Järk-järgult mindi aga üle sundmobilisatsioonidele. Vene -Saksa sõda puhkes 22. juuni 1941. Kahe nädala pärast olid ka Saksa eelväed Eestis. Punaarmee loovutas vastupanuta kogu Lõuna-
1942. a hakati kutsuma vabatahtlikke Eesti SS-leegionisse, kuid Saksa natslik poliitika oli eestlastele vastu hakanud ja vaba- tahtlikke leidus vähe. Seepärast hakati kasutama osalist sundmobilisatsiooni. Leegioni saadeti nn vabatahtlikena teatud aastal sündinud mehed. Eesti leegion nimetati ümber 20. Eesti SS- diviisiks, kus kõrgemad juhid olid sakslased, madalamad juhid olid eestlased. Kui Punaarmee lähenes 1944. a Eesti piirile, siis kuulutati välja üldmobilisatsioon. Kartes, et Punaarmee tuleb Eestisse tagasi, mindi teenistusse meelsamini. Mobiliseeritud koondati piirikaitse- rügementidesse ja neid kasutati nii piiril kui lahingutes Punaarmee vastu. SOOME vägede koosseisus võitlesid need eestlased, kes ei tahtnud sõdida ei Punaarmee koosseisus ega natsliku Saksamaa eest. Eestlaste osalusel moodustati 1941. a Erna luuregrupp, mis tegutses kodumaa pinnal. Hulk inimesi põgenes Saksa mobilisatsiooni eest Soome
Loo Keskkool EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL Referaat Autor: Klass: Juhendaja: Sissejuhatus Teine maailmasõda oli raske kõigile, sealhulgas ka Eestile. Eesti pidi toime tulema kord Nõukogude, siis jällegi Saksa okupatsiooniga. Oma referaadis kirjutangi ma, kuidas toimus võimuvõitlus kahe suurriigi vahel Eesti pärast ning kuidas väike riik sellega toime tuli. Baltimaade okupeerimine Venemaa poolt Pärast Molotovi- Ribbentropi pakti ( Saksa- Vene mittekallaletungilepingu ) sõlmimist 23. augustil 1939. aastal, nõudis Moskva 1939. aasta septembris, et Eesti sõlmiks
aasta sügiseks 27000-meheline, peamiselt eestlastest koosnev 8. eesti laskurkorpus. Saksa armeesse mindi sõja algperioodil vabatahtlikult, eelkõige soovist maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuid järk-järgult läks Saksa väejuhatus üle sundmobilisatsioonidele. Esimeste vabatahtlikena tegid Saksa vägede koosseisus kaasa metsavendade salkadest moodustunud üksused. Sõjaväe võimude alluvuses olid nn idapataljonid, politseivõimudel politseipataljonid. Kuna 1942.-l aastal ei andnud vabatahtlike värbamine Eesti SS-leegionisse tulemusi, sest natsliku Saksamaa poliitika tekitas eestlastes suurt pahameelt, asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega. 1944. aasta 31. jaanuari üldmobilisatsiooni toetasid ka eesti rahvuslikud ringkonnad kartes Punaarmee naasmist. 1944. aasta suvel osalesid moodustatud leegion ja piirikaitserügemendid lahingutes Punaarmee vastu, andes tõhusa panuse Eesti kaitsmisesse. Enamik väeosadest hävis
Erandiks olid 1941. aastal moodustatud hävituspataljonid. Hävituspataljonide ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu, nad kasutasid põletatud maa taktikat ning said kurikuulsaks oma metsikustega. Üldjuhul koosnesid hävituspataljonid okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestest. Punaarmee poolel osalesid 1941.aasta lahingutes ka 22.territoriaalse laskukorpuse ridadesse kuulunud eestlased . Korpus oli moodustatud Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ning koosnes esialgu Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ja ajateenijatest. Punaarmee juhtkond ei söandunud kasutada Eest sõdureid kodumaal vaid viis kogu korpuse Venemaale. Kolm kuud kestnud sõjal sai surma või haavata ligi 2000 eestlast. 20.juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. Mobiliseeriti mehi vaid Põhja-Eestist. U.32000 Eestist mobiliseeritud meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Olukord pataljonides sarnanes sunnitöö laagrite omaga. Iga neljas
Nii moodustati 1941. aastal Erna luuregrupp, kes tegutses mõnda aega koos metsavendadega. Kui aga algas Saksa mobilisatsioon, siis hakkas järjest rohkem eesti mehi põgenema Soome. Nii moodustati rahvuslik väeosa 200. jalaväerügement, mis võitles Soome poolel venelastega ning hiljem ka Eestis. Soome poolel võitlemine oli eestlastele siiski kõige meeldivam, sest nii ei pidanud nad olema kummagi okupeerija poolel, vaid said olla isamaale abiks. Eestlaste valikud Teises maailmasõjas olid vägagi mitmekesised. Olgugi, et paljudel ei õnnestunud Saksamaa ja Venemaa mobilisatsioonide käest pääseda, olid neil ka omad valikud kas alluda mobilisatsioonidele või põgeneda metsavendade või soomlaste juurde. Samas, kes tahtis, sai olla ühe või teise okupeerija poolt. Olgu siis sellise valiku põhjuseks maailmavaated, kättemaks või midagi muud.
Millised olid Eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal sõdisid eestlased kolmes armees. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmeesse sattusid enamasti need, kes olid sunniviisiliselt mobiliseeritud Vene armeesse. Kuigi oli keelatud võtta armeesse inimesi okupeeritud riikidest, kasutati seda võimalust ära. Oli vähe neid, kes vabatahtlikult astuks Vene armeesse. Paar erandit oli. Üheks neist olid hävituspataljonid, kes võitlesid metsavendade vastu. Nad said tuntuks sellega, kui nad mõrvasid süütuid tsiviilelanike ja röövisid ja põletasid talusid
Eestlased II maailmasõjas Referaat Loo 2006 Sissejuhatus Teine maailmasõda algas Saksamaa sissetungiga Poolasse 1. septembril 1939. aastal. Uue maailmasõja algusele andsid mõju ebaõiglane Versailles´i leping, Sakslastel oli vaja elamisruumi ja seda oli saada naaberriikidelt. Üks suurimaid sõdu oli Talvesõda (1939) NSV Liidu ja Soome vahel. NSV Liit saavutas võidu ning sai endale Karjala. 1940. aastal ründasid Saksamaa ja Itaalia koos Prantsuse ja Suurbritannia koalitsiooni ja Prantsusmaa vallutati. Peale seda algas sõda Saksamaa ja NSV Liidu vahel
Eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine maailmasõda toimus aastatel 1939-1945. Oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. Eestlaste jaoks oli see raske aeg. Eesti oli kaotanud oma iseseisvuse, enamus eestlastest mehi pidi teenima okupeeriva võimu sõjaväes, kui just ei põgenetud Lääneriikidesse või Soome sõjaväkke. Eesti oma armee likvideeriti pärast 1940
,,Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas?" Teise maailma ajal võis Eesti näha enda ümber igal pool sõdivaid riike, kuid sõda ei jätnud puudutamata ka Eestit, ega ühtegi hingelist Eestis. Teist maailmasõda võikski pidada maailma ajaloo suurimaks sõjaks. 22. juunil 1941 puhkes NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõda, mis jõudis Eesti aladele juba paari nädala pärast, mil Saksa eelväed jõudsid Lõuna-Eestisse. Kui algas sõda Vene ja Saksa vahel, läksid väga paljud eesti mehed metsa, kus moodustasid endiste Eesti sõjaväelaste ja Kaitseliidu liikmete juhitud partisanisalku. Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus
Arutlus Millised valikud olid eestlastel Teises maailmasõjas ? 1.septembril 1939. aastal puhkes Teine maailmasõda. Poolale kallale tunginud Saksamaa oli oskuslikult ära kasutanud järeleandmispoliitikat ning Jätkasid relvastumist. Poolale kallale tungides lähtuti MRPst, millega Saksamaa ja NSVLiit jagasid omavahel mõjusfäärideks IdaEuroopa. Kuna Eesti jäi MRPst lähtudes NSVLiidu mõjusfääri, siis kisti ka meie kodumaa Teise maailmasõtta. Teise maailmasõja lõpuks loetakse Euroopas 8.maid 1945, mil kapituleeris Jaapan
ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu, nad kasutasid põletatud maa taktikat ning said väga kuulsaks oma metsikustega. Tavaliselt kuulusid sinna okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimesed, kuid isegi neid üksusi täiendati sunniviisiliselt värvatud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Punaarmee poolel osalesid 1941. aasta lahingutes ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. See moodustati Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ja koosnes algul Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ja ajateenijatest. Tööpataljonidesse, kus olid ehitusväeosad, koondati ebausaldusväärsed mobiliseeritud inimesed. Nende hulka kuulusid ka Balti riikide kodanikud. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, minnes järk-järgult üle sundmobilisatsioonile. Vabatahtlikult mindi Saksa väkke eelkõige soovist maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kui selle kõrval oli kindlasti teisigi põhjusi.
Saue Gümnaasium Eestlaste valikud II maailmasõjas Nimi:Rene Ott 2008 Eesti vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellegipoolest peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti poisid võitlesid võõras armees. Eestlastel oli Teises maailmasõjas võimalik võidelda kolme armee eest. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmeesse sundmobiliseerit sellel ajal põhiliselt inimesi, sest väga vähesed tahtsid vabatahtlikult liituda Punaarmeega. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale sunniviisiliselt värvatud tööliste või kutsealustega. Punaarmees osalesid ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. See
ohvitseri ja 165 allohvitseri. 10. juunil saadeti I pataljon 10. diviisi koosseisus rindele. Juuli alguses saadeti Viiburi lahe ääres rindele ka II pataljon. Juulis sai JR 200 oma rindelõigu Viiburi lahe ääres ja tegutses edaspidi rügemendina. Rindeolukorra halvenedes Eestis soovis osa JR 200 mehi Eestisse tagasi minna, et seal Punaarmee vastu võidelda. Ka Soome eelseisev vaherahu Nõukogude Liiduga võinuks muutuda ohtlikuks Soome armees sõdivatele Eesti vabatahtlikele. JR 200 toodi rindelt ära, arvati Soome armee koosseisust välja ja mehed, kes soovisid Eestisse minna, saadeti 19. augustil 1944 Hankost Paldiskisse (1752 meest). 2. septembril saadeti neile järele 49 Soome mereväes teeninud meest. Soome mereväes teenis ligi 400 eestlast. Soome jäänud eesti vabatahtlikud läksid pärast vaherahu sõlmimist enamasti Rootsi. Üksikuid
Venemaa e. Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmeesse mobiliseeriti eestlased peamiselt sunniviisiliselt, sest selliseid inimesi oli vähe, kes oleksid olnud nõus vabatahtlikult sõdima kommunistliku ideoloogia eest. 1941. aastal moodustatud hävituspataljonid olid erandid. Punaarmee poolel osalesid 1941. aasta lahingutes ka 22. territoriaalse lahingukorpuse ridadesse kuulunud eestlased. See korpus oli moodustatud EV sõjaväe baasil ning koosnes esialgu Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ning ajateenijatest. Tööpataljonidesse koondati ebausaldusväärsed mobiliseeritud, kes pidid pataljonides tegema rasket sunnitööd. Paljud eestlased surid raskete tingimuste tõttu nendes pataljonides. Eestlase mobiliseerimine sõltus enamasti nende sünniaastast, mitte nende enda tahtest. Saksa väejuhatus kasutas sõja alguses vaid Eesti vabatahtlikke. Järk-järgult mindi aga üle sundmobilisatsioonidele. Vabatahtlikud läksid Saksa armeesse soovist kätte maksta
Olenemata sellele, et Saksa okupeeris Eesti olid enamik eestlastest Saksa poolel ja seda Venemaa range kommunistliku reziimi pärast. Lähtuti põhimõttest - hädakorral võib Kuradi väljaajamiseks kasutada ka Peltsebuli abi. Paljud lootsid, et kordub 1918. aasta situatsioon kus mõlemad Eestit okupeerinud suurriigid, Venemaa ja Saksamaa, kurnavad ennast sõjas vastastikku välja ja nii avaneb ehk võimalus Eesti iseseisvuse taastamiseks. Eesti iseseisvus oli eesmärk, mille nimel tasus võidelda ja püüda Eesti piire uue Nõukogude okupatsiooni eest kaitsta. 3 Miks mindi Saksa armeesse vabatahtlikult? Eestlasi süüdistatakse tihti II Maailmasõjas koos sakslastega sõdimise pärast, samal ajal kui kõik demokraatlikud riigid olid hitlerliku Saksamaa vastu. Kuid tuleb arvestada seda, et eestlastel selles olukorras, kuhu
Millised olid eestlaste valikud Teises Maailmasõjas? Eestlastel ei olnud Teises maailmasõjas suurt valikut, kelle poolel sõtta astuda. Suuremas osas osaleti Saksa, Vene ja Soome relvjõudude koosseisus, kuid väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Võimalik oli ka põgeneda Rootsi või Saksmaale. Käesolev arutlus räägib täpsemalt nendest meestest, kes astusid sõtta Saksa, Vene või Soome poolel. Punaarmees võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas vene väejuhatus just seda võimalust. Venelased olid sunnitud sundmobiliseerima, kuna peale seda kui eestlased mõistsid, mida punavõimude poliitika endast kujutas, ei tahetud enam vabatahtlikena kommunistlike vaadete eest võidelda. 22.territoriaalses laskurkorpuses oli eriti palju eestlasi , kuna see moodustati Eesti sõjaväe baasil. 1941. Aastal kuulutas kommunistlik võim välja Eestis üldmobilisatsiooni.
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal ja lõppes 2.septembril 1945. aastal. Teise maailmasõja algatasid Nõukogude Liit ja Saksamaa. 23. augustil 1939. a. kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar ja Saksamaa välisminister alla kahe riigi vahelisele mittekallaletungilepingule, selle salajase lisaprotokolliga jagati Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel Poola; Soome; Eesti; Läti ja Bessaraabia, hilisema täienduslepinguga ka Leedu. Eesti okupeeriti Nõukogude Liidu poolt 17. juunil 1940
üksuseid. Punaarmee ridades sõdivate eestlaste hulgas toimus massilisi sakslaste poole üleminekuid. Selles sõjas sooviti sõdida mitte Punaarmee ridades vaid pigem selle vastu. Saksa üksuste jõudmist Eesti pinnale tervitati vaimustusega. Neid tervitati kui Eesti vabastajaid ja metsavennad osutasid neile igakülgset abi purustades raudtee- ja sideliine, rünnates nõukogude asutusi , Punaarmee allüksusi jne. Loodeti ju nende abiga taastada Eesti Vabariigi iseseisvus ja õigused. Võideldi Eesti Vabariigi nimel ja sinimustvalgete lippude all. Samaaegselt võitlesid Punaarmee ridades eestlased, kellest suurem osa oli sinna sunniviisiliselt mobiliseeritud. Ja kuigi mobilisatsioon oli ebaseaduslik, kasutasid venelased just seda võimalust. On ka aru saadav miks eestlasi sundmobiliseeriti, sest olles aru saanud, mida punavõimu poliitika endast kujutab, leidus vähe neid kes olid nõus vabatahtlikult sõdima kommunistliku ideoloogia eest
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine Maailmasõda (1. september 1939 – 2. september 1945) oli Eestile väga raske ja keeruline aeg. Raske aeg algas Molotovi-Ribbentropi paktiga, mis sõlmiti 23.08.1938 Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahel, tänu sellele kaotas Eesti iseseisvuse. 1939 sundis NSVL Eestile peale baasilepingu allakirjutamist, siis okupeeris Punaarmee 17. juuni 1940 Eesti. Kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, mis võeti 6. augustil NSV koosseisu.
Eestlaste valikud Teises Maailmasõjas 20.sajandil mõjutas Eesti ajalugu kõige rohkem Teine Maailmasõda. Selle tagajärjel kaotasime pooleks sajandiks iseseisvuse ja selle käigus pidime langetama mitmeid raskeid otsuseid. Teine Maailmasõda ei jätnud Eestis puudutamata mitte kedagi ja see oli ka üks maailma ajaloo suurimatest sõdadest. Teise Maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased sõdida said. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Suurem osa eestlastest oli Punaarmees, kuhu satuti tänu Vene okupatsioonile. Armees olid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sellel ajal keelatud. Eestlasi sundmobiliseeriti, sest selliseid inimesi, kes olid valmis vabatahtlikena
3 Soome armee 4) Kokkuvõte...................................................................................................lk.9 5) Kasutatud kirjandus ..................................................................................lk.10 2 Sissejuhatus 1.septembril 1939. aastal Saksamaa katsega rünnata Poolat algas II maailmasõda. Teine maailmasõda haaras kogu maailma sealhulgas ka muidugi Eestit. Seda on nimetatud ka ohvriterohkemaiks sõjaks kogu maal.1939. aastal hakkasid üsna ootamatult soojenema Nõukogude Liidu ja Saksamaa suhted. 23. augustil 1939. aastal kirjutasid Nõukogude Liidu välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekalleletungilepingule, mida siiski mõlemad pooled pärast rikkusid. Seda
Eestimaalaste valikud II maailmasõja eel ja ajal 20. sajandil mõjutas Eestit kõige enam Teine Maailmasõda (1939-1945), mille tagajärjel kaotasime oma iseseisvuse pooleks sajandiks ning pidime vastu võtma ja langetama raskeid otsuseid. Maailma ajaloo suurim sõda ei jätnud Eestis puudutamata mitte kedagi ning kuigi sõjast on möödunud üle seitsekümne aasta, on selle mõju tunda tänapäevalgi. Eesti asukohta loetakse strateegiliselt heaks piirkonnaks, mida mitmedki riigid on ajaloo vältel tahtnud enda kontrolli alla haarata. Suurimateks ohuallikateks II ms eel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
