Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eestlase iseloomustus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kade, hemingway, öelnud, halvas, töökas, perel, uhked, soetatud, iseendale, hoolib, põnev, persoon, peidab, igava, loori, naerataEestlane kes ta on? Hemingway on ühes oma teoses öelnud, et igas sadamas on vähemalt üks eestlane. Seega on eestlased jõudnud rännata üle terve maailma. Nad on suutnud end maailmakaardil nii heas kui halvas nähtavaks muuta. Kes on see inimene, kes vallutab maailma? Kes on eestlane? Eesti on väike, maailm on suur, ja eestlane valib väikese asemel suure. Kui tahetakse jõuda teisele poole maakera, peab olema edasipüüdlik ja tahtejõuline. Seda eestlane ka on. Ta ei lõpeta enne, kui on saanud selle, mida tahab. Võib öelda, et ta on ka pisut jäärapäine ja järeleandmatu, kuid ainult selleks, et saavutada oma eesmärgid. Nii
igapäevaselt vähemalt sama soe ja ühtehoidev kui laulupeol. Eestlased on tänaseks maailmas kanda kinnitanud pea kõikjal ning ka paljudes eluvaldkondades tuntust kogunud. Oleme leiutanud Skype-i, esimestena e-riiki kasutama hakanud, me infotehnoloogilised saavutused on maailmale eeskujuks. Ajaloos oleme pidanud taluma repressioone ning osad me kaasrahvuslased olid sunnitud alustama elu mõnes teises riigis. Sellega meenub mulle Ernest Hemingway kuulus lause tema teosest „Kellel on ja kellel pole“: „Igast maailma sadamast võib leida vähemalt ühe eestlase.“ Pean nentima, et eestlane on inimene, kes tunneb uhkust enda üle. Tartu ülikooli emakeeleõpetuse professor Martin Ehala on öelnud: „Õige eestlane räägib emakeelena eesti keelt, elab Eestis ja teostab end eesti kultuuris. Eestlane armastab Tammsaaret ja Kivirähki ning poetab laulupeol pisara.“ Ehala tsitaadis peitub eneseuhkus positiivses mõttes. Me loeme enda
Kas me teame, kes neis riikides elavad? Põliseestlane ei tea suurt midagi hiinlasest ja vastupidi. Selleks, et mingit rahvast tundma õppida, peab ise selles riigis pikemat aega elama, kuid isegi siis ei tea me neist inimestest ja nende kultuurist kõike. Ei tasu rääkidagi võõrastest rahvastest ja rahvustest, eestlasel on isegi raske öelda, kes on teine eestlane. Kui minna tänavale ja paluda kirjeldada teist eestlast, saaksime arvatavasti ühese vastuse: eestlane on kade ja auahne. Kuid selleks peab olema põhjus. Eestlastelt on mitmeid kordi kodu ära võetud, neid on küüditatud ja massiliselt sõjas tapetud. Pole siis ime, miks me hoiame asju ja väärtusi, mis kuuluvad meile endile ja ei taha neid teistega jagada. Ometi on eestlane teise õnnetust nähes väga abivalmis. Vaadates kõiki heategevusprogramme ja neisse saadud summasid, ei saaks mingil juhul öelda, et eestlane kade on. Me armastame oma rahvast, kuid ei näita seda igal ajal välja. Oru
Lähiaastakümnetel ida poolt tulnud mõjud on olnud tugevad ja püüdnud meid igati murda ning oma võimule allutada. Läbi aegade on eestlased palju erinevatele võimudele ka vastu astunud. Enamik kordadest oleme siiski lõpuks lüüa saanud, sest meid on arvuliselt nii vähe. Vaatamata sellele oleme suutnud jäänud iseendaks ja vahelduva eduga ka iseseisvaks. Eestlast iseloomustab töökus. Ta oskab tööd teha. Alati ta ei viitsi, küll aga rabab ta eriti siis, kui teeb midagi iseendale või oma pere heaks. See annab jõudu pingutusteks, et oma eluga hakkama saada. Paljudel eestlastel on maal esivanemate talud, mida raskuste kiuste püütakse edasi pidada ja arendada. Kuigi palju lihtsam oleks raha, aega ja rasket tööd nõudvad majad ja maad lihtsalt maha müüa ja mujale õnne otsima minna. Millegipärast seda siiski ei tehta. Eestlased on alalhoidlikud, nad ei tõtta kõige uuega kohe kaasa minema ja otsustamine võtab vahel palju aega. Tal on ohutunnet
Eestlased kõrvaltvaates Essee Olles ise eestlane, oman üsnagi pealiskaudset ettekujutust sellest, millisena paistan kõrvalt teistele rahvustele ja kultuuridele. Loomulikult olen tuttav erinevate stereotüüpidega, a la legendid eestlaste külmusest inimsuhetes ja ennastsalgavast tööarmastusest, kuid leian, et kõik on suhteline ning laialt levinud stereotüüpe ei tohiks liiga tõsiselt võtta ei eestlase ega ühegi teise rahvuse esindaja puhul. Käesoleva essee näol teen katse näha eestlast teiste rahvuste peeglis, eeskätt lähinaabrite soomlaste ja venelaste omas, kuna nendega puutume igapäevaselt kokku kõige rohkem. Üritan näha eestlast võimalikult objektiivse ja erapooletu vaatlejana, jättes kõrvale rahvusliku uhkustunde, sest ainult nii on võimalik mõista kultuuride vahelisi erinevusi ning nende erinevuste najal tekkinud stereotüüpe. Kirjutamise käigus üritan ühtl
Unustatakse meie keel ning võib-olla isegi meie riik. Siit jõuame aga rahvustundeni. ,,Meil on see rahvustunne kadunud, kujundlikult tundub välismaa parkett mõnusam, kui kodumaa muld," nagu ütles Eesti kirjanik Hando Runnel oma kirjutises. Inimesed lähevad suurima südame rahuga Eestist ära, unustamata kui palju vaeva meie esivanemad nägid, et saada meile oma riik. Riik, kus elaksid rahulikult ja õnnelikult nende järeltulevad põlvkonnad, kes oleksid uhked ja jääksid oma kodumaale truuks. Aga võib olla ei saagi väikerahva rahvustunne küllalt suur olla nagu on öelnud Johannes Aavik. Aga miks siis nii paljud inimesed laulupeol käivad? Mida kaugemale me oleme jõudnud eestlaste vabaks laulmisest, seda udusemaks muutuvad ajaloolised teadmised esimesest laulupeost, mis toimus 1869. aastal. Teame, et eestlased laulsid end vabaks.. See laul tuli neil südamest. Laulu sõnad polnud niisama tuulde
kuhugi jõuda. Teatavasti aga muljetavaldavat karjääri on raske saavutada piisava hariduseta ning seega võib öelda, et õppimine on Eestis praegu moes. Kuigi eestlaste ajalugu võtab kohkuma nii mõnegi välismaalase, oleme me siiski sitkelt suutnud vastu pidada ning kujunenud seeläbi ka rahvuseks, kes me täna oleme. Nagu vanarahvas kõneleb:,,Mis ei tapa, teeb tugevaks!" Kuigi eestlane võib väliselt paista mõneti tagasihoidlik, on ta siiski väga töökas ja patriootlik. Oluline on hoida üksteist, siis hoitakse ka meid.
vanalinn, mis on tänini säilitanud oma keskaegse ilme. Tallinn, Eesti pealinn, on auga välja teeninud tiitli ,,Euroopa Kultuuripealinn 2011". Eesti on väike ja tubli riik. Kes on juba korra siin käinud, tuleb ikka ja jälle heameelega tagasi, et taasavastada seda pisikest mereriiki. b) Soomlasele: Eestlased ja soomlased on end teineteise maal viibides alati koduselt tundnud. Ju tuleneb see meie sarnasest kultuurist, keelest ja loomusest, harjumusest hoida kokku nii heas kui halvas ning üksteist alati toetada (nagu ajalugu on näidanud). Soome turistide osakaal Eestis on 52% ning üle 30% soomlaste välisreisidest tehakse Eestisse, mis näitab soomlaste suurt huvi oma naaberriigi vastu. Oleme selle üle õnnelikud ning jätkame ka iga-aastast osalemist Helsingi rahvusvahelisel Matkamessil. Suurimat huvi tuntakse Eesti pealinna- Tallinna vastu mis kannab ka ,,Euroopa Kultuuripealinn 2011" tiitlit. Tallinna suurimaks tõmbenumbriks on ehk vanalinn,
regilaulud. Just sellepärast ongi Eesti muusika haruldane, et võrreldes Lääne-Euroopa kultuuridega, tehti seal alati nö ,,maailma muusikat" mille tõttu nende enda pärimus jäi nii mõnegi noodi võrra kahvatumaks. Sellest hoolimata on rahvakultuuri jäänud ka neid tähtpäevi, kus oma identiteeti näidatakse siiski veel regilaulude ja päritud mõistatustega- tegemist on mardi- ja kadripäevaga. ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" on öelnud Gustav Suits. Just see, et kahe kultuuri koosmõju paratamatult hakkab kahandama isamaatunnet ja enese eestlasena kvalifitseerimist on hetkel väga aktuaalne probleem. Lisaks rahvakalendri tähtpäevade tähistamisele mõjutab see otseselt kogu elanikkonda. Väga paljud noored tunnevad, et kuna kodumaal leidub vähe tunnustust, suunduvad nad välismaale. Mingis mõttes kindlana, et alati jääb Eesti nagu tagalaks, kuid püüeldes siiski rohkem isikliku elu muutmisele
tunnistada. Ausammast väärib ka maailma tuntuim eesti helilooja, Arvo Pärt. Enamus eestlasi ei oska seletada, milles seisneb Pärdi fenomen, võimalik, et paljud neist ei tea tema loomingust midagi. Ometi mängitakse tema teoseid kogu maailmas ja seda on välja antud üle kaheksakümnel laserplaadil. Tema muusikat on raske mõista, kui ei ole tegemist muusikainimesega. Tema looming on eriline, seal on jõudu , armastust, ilu ja lohutust. Pärt on öelnud, et tema muusika on nagu valgus, mis läbib prisma: igale kuulajale võib sellel olla pisut erinev tähendus, nii et tekib vikerkaaretaoline muusikaline elamus. Arvi Pärt on maailmas au sees, olles mainekate festivalide külaline ja paljude ülikoolide audoktor. Temast ja ta elust on tehtud mitu filmi. Üheks rezissööriks on olnud Dorian Supin, kes on Pärdi kohta öelnud: "Tema kuju on nii suur ja võimas, aga välimus on nii vaikne ja tagasihoidlik. See tihti ajabki segadusse..
Andres oli rahumeelsem, otsis taga oma tõde ja õigust, uskus sügavalt jumalasse ning oli oma talusse ja maasse väga kiindunud. Iga väiksemagi tüli tekkimisel läksid naabrid kohtusse, olgugi, et kord võitis üks, kord teine. Ju oli see võit siis nii magus, nagu vanasõna ütlebki ,,eestlase parim toit on teine eestlane". Andres ei olnud ainult taluperemees, ta oli ka isa, abikaasa, naaber ja eestlane. Tema oli traditsiooniline, töökas ja püsiv. Kõike mis tal oli hoidis ta alles ja püüdis oma maailmavaateid hoida. Ehk teisisõnu tüüpiline mats, kes peab verist võitlust, ja kannatab selle käes, mis tal on, samas seda armastades. Algul Vargamäele minnes oli Andresel ilus unistus, ta nägi vargamäge eeskujuliku taluna, kus on kõik õnneks vajalik. Selle nimel hakkas ta talus tööd tegema ja saavutas üsnagi palju, tal ei olnud palju raha ja seega tuli kõik raske vaevaga. Pereelu jäi kahjuks sedavõrd
Mida uut sain teada, kui lugesin A.H.Tammsaare teost ,,Tõde ja õigus I" ? ,,Eestlasena oleme seda, mida oleme oma kirjanduses," on öelnud Rein Veidemann. Kas selles peitub ka tõde? Mina arvan küll. Juba aastasadu on kirjutatud erinevaid raamatuid eestlaste igapäevaelust töörabamistest, tülidest, pereelust, armuelust jne. Kui lugeda raamatuid, mis on kirjutatud juba sadu aastaid tagasi, siis on ikkagi tunne nagu oleks kirjutatud tänapäeva eestlastest, sest käitumine, otsused ja mõtlemine on täpselt sama, ainsaks erinevuseks keel ja kõne. Üheks selliseks raamatuks on A.H
Kas Eestil on tulevikku? Eestlased on ajaloo vältel olnud väga kokkuhoidvad. Meie rahvuskaaslased on hoidnud Eesti lippu kõrgel nii heas kui ka halvas ja pole lasknud oma meelsust rikkuda isegi mitte teiste rahvaste agressiivsel pealetungil. Eestlase rahvustunnetus on vastavalt vajadusele olnud erinev. Praegu on meil seljatatud juba 18 aastat taasiseseisvust ja eestlane tunneb end päris kindlalt. Kindlustunne võib aga muuta inimese laisaks ja seada seeläbi ohtu riigi. ,,Rahvus eeldab ühist minevikku, ühtekuuluvustunnet olevikus ja soovi tulevikus midagi ühiselt ette võtta." Nii on öelnud 19. sajandil tegutsenud prantsuse teadlane ja filosoof Ernest Renau. Eestlastel on ühine minevik. Rahvusriigi eest olid valmis paljud mehed andma oma elu, selle püsimise eest taheti võidelda, aga kõrgemad võimud ei lubanud. Riigi taastami
Eestlane – kes ta on? Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas. Valdava enamiku eestlaste emakeel on eesti keel. 1857. aastal võttis Johann Voldemar Jannsen senise "maarahva" asemel omanimetusena kasutusele tüvest est (saksa Ehsten ja Esten, rootsi ester jt) tuleneva nime "eestlased", mis peagi ka rahva seas omaks võeti. Eestlaste etnilised allrühmad on näiteks võrokesed, mulgid, saarlased, hiidlased ja setud. Aga kui rääkida eestlastest lähemalt näiteks,millised on nende iseloomuomadused, käitumine, elu ja mõtteviis, siis arvamusi on sama palju nagu on maailmas inimesi, sest igal ühel on ju enda arvamus. Selles essees kirjutan mina enda arvamuse eestlaste kohta. Eestlase iseloomuomadustest rääkides on eestlased tuimad, hädaldajad, kadedad, introverdid, vaoshoitud, pessimistid, sageli ka üleolevad, kuid kokkuhoidvad. Eestlane on reeglina tagasihoidlik ja kui ta pole olukorraga r
lõi.Eestlased on väike rahvas.Jah väike, aga visa nagu sipelgas. Lõpuks pidi küll lihtne maamats ristiusu vastu võtma ning sakste ikalduse all sajandeid kannatama, kuid ka see ei murdnud tema hinge,nagu näitavad ka Jüriöö ülestõus ja Liivi sõda. Eestlane jäi eestlaseks ka siis kui teda piitsutati ja mõisahärra heaks pärisorjusesse sunniti. Peale rasket tööpäeva läks ta ikka armsasse hiiekotta ja needis kõik need uhked härrad viimseni ära. Eestlane oli jonnakas. Eestlane oli vaba, kui mitte ihult siis hingelt. Eestlane suutis jääda iseendaks. Mis sai lihtsast talupojast edasi? Hakkas ju maailm kiiresti arenema. Püssirohi, trükimasinad, kaubanduse massiline levik.Ei jätnud Maarjamaalane ka siin oma jonni. Kuigi tema kodumaad valitsesid võõrast keelt ja võõrst meelt uhked härrad, kes maamatsi sugugi hariduse ja rahaga premeerida ei tahtnud, võib siiski leida tähtsaid ja lugupeetuid
Mõisaaegadele järgnesid oma taluajad, mis nõudsid kogu pere töökust. Talutööst saame eriti hästi aimu lugedes klassiku Tammsaare teoseid, kus on välja toodud talupojaline töökus. Kuid, kui talud otsa said, kui toimus riigivõimu pööre, kadusid nii talud kui ka talupojad. Töö oli kõigile ühine, kuid see püsis. Kolhoos ja solhoos hoidsid meid, eestlasi töötuse eest. Tänapäeva eestlane, kas team on töökas? Arvan, et on, mitme põlvkonna pikkune tööpõlv on jätnud jälje. Teeme sama innukalt ja raskelt seda leiba, mida meitele antakse. Saab ja võib üldistada, et eestlane töö peale ei sülita. Ta teeb kõike suure hoolega, mis tegema peab. Niimoodi ongi meie klassikaline eestlane säilinud, töö abiga. Igal inimesel on vajadus vahetevahel meelt lahutada ning pidutseda, nõnda on ka kombeks eestlastel. Juba ammustel Tammsaare-aegadel oli põhiliseks meelelahutuseks alkohol. Tuues Tammsaare
Mihkel Täär XI B Eestluse elujõu allikad Jakob Hurt on öelnud, et eestlased pole kärbsed, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja veel kauaks kestma jääb. Ja tal on tuline õigus. Euroopa üks põliseim rahva sugu niisama lihtsalt ei kao. Mis on aga eestluse katkematu elujõu ja püsimajäämise ürgne allikas? On see oskus vasak näopool ette keerata, kui paremale ollakse juba kõrvakiil saanud ,või julgus vastu lüüa?
Ka vanemad rügasid varavalgest hilisõhtuni tööd teha ning igaüks soovis oma lastele kergemat elu kui neil endil. Ka Vargamäe Krõõt ja Andres elasid samasugust elu. Andrese eesmärk oli töötada, raiuda võsa, harida põldu ja kuivendada maad. Krõõt, kes sellele elule vastu ei pidanud, suri pärast neljanda lapse sündi. Aga elu läks edasi, Krõõda asemele astus Mari, kes jätkas Vargamäe perenaisena. Nagu Vargamäe Andres, nii ka tänapäeva eestlane on töökas ja võitleb oma õiguste eest. Aga tänapäeval on kohus õiglasem kui Andrese ajal, kus usuti peremeeste tunnistusi rohkem kui sulaste omi. Eestlast iseloomustab ka kodumaa-armastus. Väliseeslased hoiavad oma sidet kodumaaga, teevad ülemaailmseid kokkutulekuid. On ka eestlasi, kes on Eestisse tagasi tulnud. Ka praegu läheb nooremaid eestlasi välismaale tööle, aga enamus siiski ajutiselt. Võib mainida ka eestlaste jonnakust. Eriti on seda märgata saarlastel
Eestlane- kes ta on? Inimesi on liiga palju. Seda avastatakse tavaliselt ühistranspordiga sõites, kui tunned kellegi küünarnukke oma neljanda ja viienda ribi vahel. Vaadates aga eestlasi arvuliselt, siis ei tundu neid sugugi nii palju. Kuid kas meie arv on üldse oluline? Oluline on inimene ise- see, kes ta tegelikkuses on. Maailm on meie kujutlus. See, millisena inimene maailma tajub, kujutleb, sõltub sellest, kes on ta ise. Saksa filosoof Artur Schopenhauer on oma "Elutarkuses" toonud välja inimese olemuse olulisi aspekte, mis teevad inimesest selle, kes ta on. Alati on otsustav see, mis keegi on ja mida ta seega eneses omab, sest tema individualiteet saadab teda alati ja kõikjal ja temast on varjundatud kõik, mis ta läbi elab. Raskeid õnnetusjuhtumeid kõrvale jättes on vähem otsustav see, mis kellelegi elus juhtub ning osaks saab, kui see, kuidas ta seda tajub, tähendab tema vastuvõtlikkuse laad ning aste igast vaatepunktist.
pea peale keerata. Ta mõtleb koguaeg uusi tempe välja, et Vargamäe Andrese elu raskemaks muuta. Kord lõhkus Oru Pearu piiriaia maha, et naabertalu sead tema põllule saaks ning hiljem süüdistas, et sead on aia ära lõhkund ja vilja rüüstanud. Teine kord ajab Paeru kraavi kinni, et Eespere põld üle ujutada. Kui võrrelda Eesti rahvast Oru Pearuga, siis on meie rahvas kaval, kiuslik ja omakasupüüdlik. Tammsaare kujutluses on Eesti naine töökas, tugev ja vastupidav. Romaani ,,Tõde ja Õigus" üks naistegelane Krõõt tegi päevad läbi põllul rasket tööd ning hoolitses selle eest, et õhtul oleks perel söök laual ja loomad toimetatud. Seda kõike suutis ta teha väikeste laste kõrvalt ja ise samal ajal rase olles. Naine pidi raske töö kõrvalt üksi toime tulema ka sünnitusega. Samuti oli virk ja kraps ka Vargamäe Andreses teine naine Mari, kes rassis samuti tööd teha kui mehed ning samas
Üldse on moodne eestlane suhtlemisaldis, kuid võõrastega eriti avameelne, pigem kinnine ja reserveeritud, kuid alati siiski viisakas ja heade kommetega. Oma positsioonist ja kõrgest töökohast tulenevalt on ta ka majanduslikult kindlustatud, et mitte öelda rikas. Sellest tulenevalt saab ta endale üsna palju lubada ja enamuse oma soovidest rahuldada. Moodne eestlane kipub aga oma majanduslikkun heaolu liialt rõhutama ja sellega eputama. Selle ehedaks näiteks on uhked, luksuslikud ja eksklussiivsed autod ja kuninglikud häärberid. Eelmainitud tõsiasja põhjuseks võib olla see, et olles terve elu elanud viletsalt või alla keslmise, tahab ta nüüd, olles pääsenud rahapaja juurde, maitsta rikaste külluslikku elu. Seda ei saa talle ju pahaks panna. Iseasi on aga see, kas saavutatu ka tema ootustele vastab. Igal mündil on ju ka teine külg, mis ei pruugigi nii särav olla. Moodsal eestlasel on tingimata oma kindel imidz
Eestlane kes ta on? Eestlased on väga pika ajalooga rahvas. Nad on läbi elanud alates muinasajast kuni tänapäevani nii raskemaid kui ka kergemaid aegu. Aja jooksul on välja kujunenud eestlaste iseloom. Kuna ellu jäid ainult tugevamad ja töökamad, nõrgemad surid, siis muutus ka nende karakter. Seetõttu on eesti ka väike maa, mis on saanud omariiklust vaid natuke üle 90 aasta nautida. Kuigi enamus maailma inimesi ei tea, kus meie riik paikneb, siis enamikule, kes ikkagi on eestlastega kokku puutunud, on jäänud meist hea mulje Kuid milline on ikkagi tüüpiline eestlane ? Esimene iseloomulik joon, mis meenub, on tagasihoidlikkus. Eestlased on läbi ajaloo harjunud pidevalt elama vaikselt, kellegi teise võimu all, ning tegelikult täielik sõnavabadus pole meile osaks saanud veel 30 aastatki. Teine tüüpiline eestlaste joon on tahtmine olla vaba.Läbi aegade on eestlased palju erinevatele võimudele vastu astunud. Mäletame nende muistset vabadusvõitlust, kus k
Mis meid, eestlasi, ühendab? Eestlased on väikerahvas, kuid kindlasti mitte väike rahvas. Meid on veidi üle miljoni elaniku ja see arv aina kahaneb. Paljud noored eestlased soovivad lahkuda Eesti vabariigist ja alustada elu kusagil mujal riigis.Et teada, mis meid, eestlasi- siin või välismaal ühendab, tuleb teada, kes see eestlane üle üldse on? Kas eestlane on see, kellel on Eesti pass? Ma ei usu, et Eesti passi omanikuna ollakse automaatselt eestlane, eestlaseks olemiseks peab olema soov olla üks meist. Minu arvates on eestlane on inimene, kes oskab eesti keelt ja soovib olla eestlane. Meid ühendab üheks rahvaks isamaa, eestlaste kohus on hoida oma maad puhta ja väärikana. Tähtis on isamaa-armastus. Just selle tunde puudumist on ette heidetud tänapäeva noortele eestlastele. Mina isiklikult tugevalt kahtlen selle süüdistuse õigsusest. Meie esivanemad võitlesid Eesti vabaduse eest ja saavutasid selle. Meie kohus on nende tööd is
hinge. "Tõde ja õigus" I osa kujutab Eesti külaolu, täpsemalt Vargamäe maastikku ja meeleolu, mille idee sai Tammsaare oma kodukandist. Tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest, kelles avalduvad eesti talupojale iseloomulikud jooned. Vargamäe Andrese karakter kujutab ühe talupoja elu ja võitlust karmides Põhja-Eesti tingimustes, kus teda ootab kiuslik naabrimees Tagapere Pearu. Andres on visa, sihikindel ja töökas, ent endassetõmbunud. Ta elas sissepoole ja püüdis visa tööga saavutada seda, mida Pearu vempudega. Vargamäel oli soine ja viljatu maa ning tuli pidevalt loodusega jõudu proovida. Kraavide kaevamine, jõe allalaskmine ja viljakate põldude loomine oleks nõudnud Andrese ja Pearu paremat läbisaamist, kuid selle asemel tehti teineteisele nii majanduslikku kui ka moraalset kahju. Vargamäel ei võideldud enam
Kas eestlane on olla uhke ja hää? Eesti riigis on rahvuslus alati tähtis asi olnud. See on kaasa toonud iseseisvuse, hoidnud eestlust süte all 45 aastat peidus ning olles jälle välja tärganud, vabaduse toonud. Samuti on rahvuslus mitmeid inimesi esile tõstnud ning ka surma saatnud. Kuid kas eestlane olla on tulus või toob see kaasa hoopis otsatu ikke? Eesti Vabariigi on välja võidelnud eestlased, kes armastasid oma kodumaad ja andsid selle nimel oma elud, et vabadus püsiks. Aastail 1918-1920 oli Vabadussõda, mille võit andis kindlustunde suure Venemaa eest. Julgust oma riigi üle andis veel juurde Tartu rahuleping, mille alusel peaks tegelikult Eesti pindala veelgi suurem olema. Kõik need üritused, mis sel ajal toimusid, baseerusid rahvuslusel. Eestlus tegi eesti mehi ja naisi tugevamaks ja enesekindlamaks. Kuid aastal 1939 lakkas Eesti riik olemast. Otsus võeti vastu kiirelt ja läbimõtlematult. Seda otsust ei saaks nimetada rahvuslikuks, k
ja hää ? Võin julgelt arvata, et nii mõngigi siin viibjatest on sellele ka sügavamalt mõelnud. kas tõe poolest võib olla uhke selle üle, et oled Eestlane ? Meie, eestlased, oleme üks väiksema rahvaarvuga rahvas, kellel on oma riik. Me oleme suutnud eestlust elus hoida ka siis, kui meie riik ei kuulunud meile endile. Jah, Eestil on raske olnud, kuid nüüd on rasked ajad möödas ning me peaksime olema uhked, selle üle, et saame viibida siin klassi ruumis ja rääkida meie ilusas ema-keeles ning öelda julgelt, et Eestlane olla on uhke ja hää.. Eesti keel on väga rikas keel, juba ainuüksi sõnale ,,suurepärane" on 15 täpselt vastavat süno- nüümi. Meie keel olevat ka maailmas kauniduselt esimese kolme seas. Kuid kahjuks iga aastaga hääbub meie keel üha enam ja enam. Probleemiks on meie puhta eesti keele
Eestlane-Kes ta on ? Tihtipeale tekib küsimus 'Kes eestlane on?'. Ei saa öelda kindlaid iseloomujooni, mis eestlastel on. Iga inimene on isemoodi ja kõikidel on erinev iseloom ja käitumine. Kuid siiski saame me rääkida enamikest inimestest. Minu arust on eestlased natuke igavad ja tuimad. Nad pole nii elurõõmsad ja temperamentsed nagu mõned rahvused. Tänavapildis näeb vaid halle masse. Keegi ei püüa erineda, eestlased kardavad olla teistsugused Eestlastel on töö suhtes 7 head omadust: kiirus, kohusetundlikus, tulemustele orienteeritus, töödistsipliin ja töökus, korruptsioonivõõristus ning odavus. Kui on vaja mingi asi ära teha, saavutada tulemus, siis eestlane saavutab selle. Ta otsib selle viisi kuidas selle ära teha, kui vaja muudab lahendust, aga teeb selle tähtajaks ära. Näiteks eestlastele ei pea ütlema, et teha seda ja seda, ta näeb ja teab ise, et ta peab seda tegema. Tänapäeva noored tahavad saada kiiresti edu
Eestlaste suhtlemisstiilid ja nende väljendumine suhtlemissituatsioonides Tavaliselt hakkab meie päev ,,tere hommikuga" ning lõppeb ,,head ööga". Nende kahe fraasi vahele mahub rohkem või vähem suhtlust erinevate inimestega erinevates olukordades. Milliseid suhtlusstiile inimesed kasutavad? Kas võib öelda, et eestlastele on omane mingi kindel suhtlemislaad? Üldiselt suhtlemise käigus edastatakse ka infot ja nii võiks siis suhtlemisstiili nimetada lihtsamalt informatsiooni edastamise laadiks. Kolm põhilist suhtlusstiili on: alistuv, agressiivne ja kehtestav.1 Alistuv stiil Alistuvalt käituv inimene surub oma vajadused, soovid ja tunded maha ning lubab teistel saavutada oma tahte. Ta kasutab tihti lauseid: ,,Ma pole mingi asjatundja...", ,,Ma pole selles kindel" jne. Kehahoiak on lodev, arvatavasti toetub mõnele mööbliesemele. Alistuvalt suhtlev inimene ei väljenda oma tundeid, mõtteid ja soove otse, vaid üritab neid edastada kaudselt - näiteks väga vaikse hää
Kaks viimast osa koosnesid omakorda allülesannetest: paluti täpsustada eestlase ja iseenda juures meeldivaid ja 7 ebameeldivaid iseloomuomadusi. Väljendeid tuli kokku 5461, 5,5 väljendit inimese kohta. Väljendied, mida öeldi ainult üks kord, oli 2215. Iseloomuomadused, mida nimetati sagedamini, peaksid olema meie kultuuris olulisimad. Kõige sagedasem iseloomujoon on töökus: omadussõna töökas nimetati 150 korral. Alljärgnev tabel annab ülevaate sagedamini öeldud sõnadest. Tabel 1. Loetelukatse sagedusloend (sagedusega 18 + n) SÕNA SAGEDUS SÕNA SAGEDUS SÕNA SAGEDUS Töökas 150 Hooliv 32 Sihikindel 22 Sõbralik 109 Lõbus 32 Valelik 22 Tark 86 Julge 30 Auahne 21
tegemistesse ja mõttemaailma süveneda ning kellel see ka õnnestunud on. Ta on avastanud eestlase tõelise olemuse. Tema teostes on tähtsal kohal võitlus - võitlus nii loodusega kui ka iseendaga. Maaelu kõrghetkede kõrval, milleks on laste sünd ja abielud, on Tammsaare kujutanud ka kurbi surmi. Tammsaare püüab meile öelda, et pole head ilma halvata ning halb ja hea käivad alati käsikäes. Indrek on teoses "Tõde ja õigus" öelnud: "Ikka kannatab kusagil keegi, kui sünnib õnn". Elu on üks suur võitlus ning võitluses loodusega saavutatakse parimal juhul viik. Siiski tuleb elada elu nii, et vanas eas mäletatakse võitluse kõrval ka head. Tammsaare tähtsus seisneb ka selles, et ta kirjeldas väga detailselt tolle aja olustikku ja tegemisi. Ta oli täpselt kursis sellega, kui rasked ja kurnavad on talutööd ning kuidas need pikemas perspektiivis mõjuvad inimese füüsilisele ja vaimsele olekule.
kultuuriga ning pole kindel, kes ta nüüd on, mis rahvuse osa ta on ehk on käimas identiteedi kriis. Artiklis on räägitud isiklikust identiteedist ja grupiidentiteedist. Minu silmis praegune situatsioon Eestis on vastuoluline, ma tunnen, et grupi (rahvuse, riigi) tasandil on identiteet suhteliselt selge ning konkreetne. Riik toetab mitmeid kultuuriga seotud projekte, on toetatud huviringid ja arutelu, toimuvad iga-aastased laulupeod identiteet on märgatav, seda näha ka maailmas. E. Hemingway ütles, et igas maailma sadamas on vähemalt üks eestlane ehk inimene, kes peab end eestlaseks. Teiselt poolt on aga enam ja enam inimesi, kes sõidavad välismaale ning kunagi ei tule tagasi Eestisse. Sellega nõrgendatakse nii Eestis oleva koolkonda, kui ka inimese enda arusaama oma identiteedist. Tänapäeval, arvestades globaliseerumise protsessiga, on raskem rääkida identiteedist, kui kunagi varem. Kaasaegses maailmas identiteedile on ohuks nii väljasõidud (nagu kolimine
taastamine. Oleme saavutanud vabaduse, millest eestlased on unistanud. Oleme jõudnud selleni väiksemate inimohvritega kui paljud teised. Äkki ei olegi parim võimalik valik populaarseim, vaid eraklik mõte osutub sootuks geniaalsemaks? Eesti inimesed on üldiselt mõttelaadilt ikka sarnased, see hoiab suuremad sisetülid ära. Eestlane on olnud läbi aegade ikka kuidagi teistmoodi. Meie mõtted ja otsused erinevad sageli suuremast üldsusest. Kas siis heas või halvas mõttes, aga siiski. Juba meie uskumusedki on olnud ikka looduslähedased ja küllaltki paganlikud. Ristiusk on meile kauge ja ebamaine. Kuulume ühte, meie tunded ja tõekspidamised on sarnased vaatamata sellele, et me seda sageli jäärapäiselt ei tunnista. Eestlane on loomult isekas ja isegi hoolimatu, kuid tahes tahtmata tuleme rasketel aegadel kokku ja võitleme nagu musketärid - üks kõigi ja kõik ühe eest.
See on tegelikult üsna märkimisväärne, kuidas meie, eestlased, väike rahvas, suutsime ära organiseerida niivõrd suure ja uhke peo ning end tõeliselt vabaks laulda. Esimesest laulupeost osavõtt jäi küll järgmistele kõvasti alla, kuid siiski pani tugeva aluse siiamaani kestvatele Eesti laulupidude traditsioonile. Traditsioonile, mille poolest meid sageli paljudes eri maailma paikades tuntakse, sellele, mis on meile iseloomulik. Laulupidu kasvatas meie rahvustunnet, et oleksime uhked selle üle, kes me oleme. Laulupidu andis mõista, et eestlased- see väike rahvas- peab oskama hoida ühte. Ilma Jannseni algatuseta laulupeo korraldamiseks ei oleks me need, kes me oleme praegu. Teeneid eesti rahva heaoluks on Johann Voldemar Jannseni puhul tohutult palju. Eestikeelse ajakirjanduse algataja-Jannsen. ,,Vanemuise" seltsi loomine näitas eeskuju näiteringide, pasuna- ja laulukooride loomiseks. Laulupidude traditsioon kestab tänapäevani ning Jannsenil
annaabi.ee 
