Eestipajud (0)

1 Hindamata

Merivälja Kool
Referaat
Eesti pajud
Tristan Villomann
6.a
Kadri Saluri
Tallinn 2016
Sisukord

Eesti puud 3

Eesti pajud 4

Kirjeldus 4
Kasutamine 4

Erinevad paju liigid 6

Pajud talvel ja varakevadel 8
Kasutatud kirjandus
1. Eesti puud
Puud on välja kujunenud hea varrega (tüvega) puittaimed , millel saavad olla suured mõõtmed. Puudel on mõnikord mitu tüve. Puid on kaks sorti - okaspuud ja lehtpuud . Okaspuud kuuluvad puude hulka nimega paljas seemnetaimed ja lehtpuud katte seemnetaimed. Puud rühmitatakse lehtede ja okaste elukestuse järgi. Veel rühmitatakse puud igihaljasteks ja heitlehisteks. Puid rühmitatakse eluea ja kõrguse järgi ka.
Puu osadeks on võra , mis hõlmab lehti ja oksi või okkaid. Tüvi on puu osa, mis on jämedaim keskne puit. Juured on maa-alused osad, millega kinnituvad puud pinna külge. Puukoor jääb tüve väljalõikes väljapoole, mis kaitseb puu sisemisi kudesid, selle all paikneb säsi ning tüve põhiosa moodustab puit.
Puudel on maailmas ja looduses väga suur roll. Nad saavad pakkuda elupaiku ja sööki loomadele. Puud loovad eluolud põõsastele ja rohutaimedele, elavad koos samblikega ja seentega. Metsas on koht, kus on puude kogumik ulatuslik ehk seal võib olla palju erinevaid puid.
Joonis 1. Eesti puud ( https://www.mindmeister.com/fr/20483480/ilu-meie-mber )
2. Eesti pajud
Kirjeldus
Pajude taimeperekond on suur ja põnev . Pajude liike maailmas on rohkem kui 300 aga Eesti looduses on vaid 20 liiki. Eesti keeles osa pajusid kutsutakse remmelgateks. Pajud erinevad teistest puudest ,sest neil on ühe soomusega pungad , nende oksad on ülipainduvad. Pajuurva on lihtne ära tunda.
Eestis on palju paju sorte , mis asuvad tiheda pajutihnikuna metsa serval , samuti võsa raiumise või põlengu järel tekkinud lagendikul. Neile meeldib kasvada ka hooletusse jäetud heinamaadel. Osa pajuliike ei kasvagi suuremaks kui on mustika- või pohlataim. Neid pajusid nimetatakse kääbuspõõsasteks. Kasvavad tavaliselt külmadel aladel, kus kõrged taimed lumetuiskudes ellu ei jää. Pääsevad vaid need, kes on lume all. Osa pajusid armastavad kuiva, suur osa aga niisket keskkonda. Nii võib leida neid nii liivaluidetelt kui ka veekogude kallastelt.
Kasutamine
Paju koor on ravimtaim ,mis aitab palaviku ja veel paljude tõbede vastu. Teda on kasutatud ka naha parkimiseks juba ammusest ajast. Pajulehtedest ja koorest saab saada kollast ja musta värvi. Paju okstest saab teha punutisi. Oskuslik meister saab põimida peaaugu kõike. Mesinikkudele meeldivad pajud ,sest nad on peaaegu ainukesed meetaimed varakevadel. Jämedate tüvedega puud on võetud kasutusele ja neist saab teha paberit, vineeri, tselluloosi, samuti on ka seda kasutatud keemiatööstuse tooraineks.
Pajusid kasvatatakse ka ilupuudeks. Kokkuvõttes sobivad erinevad liigid kõikidesse kasvutingimustesse. Mõnedel on ilusad läikivad, tumerohelised, hõbedased või punakad lehed. Teistel on suured kaunid urvad . Kolmandatel pikad kaunilt rippuvad oksad. Mõnel on ka omapärane ümara kujuga võra. Mitmetel liikidel on palju häid omadusi. Nende paljundamine on ka lihtne, tuleb vaid oksajupp maasse või vaasi pista ja sellele tulevad piisava niiskuse korral ise juured alla.
Joonis 2. Paju leht ( http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/paju.ht m)
Joonis 3. Paju urvad ( http://www.suomenluonto.fi/kuvakilpailu/kuvat/paju-seka-kissat/ )
3. Erinevad paju liigid
Raagremmelgas on tavaline metsapuu, kasvab kergesti raiesmikele. Metsamehed vihkavad teda, sest ta kasvab väga kiiresti.
Talvel on raagremmelgal suured urvapungad, selle tipust piiluvad välja hallikas valged kiisud. Suurematel puudel on võrsed , mis on muhklikud ja väga ebaühtlased, enamasti tumerohekad. Noorte, esimest korda õitsevate puude võrsed ja vesivõsud on üsna siledad. Oma jõuliste okste tõttu pole ta turul eriti ostetud kiisupaju, tema oksi müüakse üsna harva. Suuri raagremmelgaid on lihtsam ära tunda, kui noori urbadeta puukesi.
Raudpaju ehk raudremmelgas kasvab pigem jõgede ääres.Leidub teda kehvemal pinnal, enamasti madalsoodes. Välimuse poolest on rohkem põõsa moodi. Talvel on teda lihtne ära tunda,sest tema urvad ripuvad talv läbi vatituttidena puu otsas ning varisevad alles kevadel. Võrsed on tal paljad , läikivad ja pruunikad. Urvapungi raudpajul talvel pole.
Kahevärviline paju on kõige kasutatavam kiisupaju. Teised tavalised niiske maa pajupõõsad ei kasvata kaubandusliku väärtusega urbi . Kahevärviline paju on see, mida ise korjatakse kraavi kaldalt või ostetakse turult, et kodus vaasi panna. Kui ka vaasis okstele juuri alla ei tule, võib tegemist olla veel vaid raagremmelgaga. Kahevärvilise paju urvapungi katavad helepruunid soomused , mis kevade poole lähevad tumedaks, urbade karvad on valged. Võrsed on siledad ja läikivad, võivad olla erinevat värvi, mõni rohekaskollane, mõni punakaspruun. Tavaliselt on nad 2–5 meetri kõrgused, vahest harva suuremad. Ilusad on nad hiliskevadel ja suvel.
Tuhkrul pajul pole midagi ühist metsloomaga tuhkur . Tema nimetus tuleb karvastest võrsetest, mis on hallikat tooni. Tema urvapungad on üsna silmatorkavad, aga kiisudeks liiga väikesed ja töntsakad nagu raagremmelgal. Pungasoomused on tumepruunid ja tihedalt hallviltjad. Mustja paju pungad on küll samuti karvased, aga siidjad, ja isastaimede urvapungad sihvakad. Tuhkru paju põõsad armastab kasvada üles, nagu tahaks kasvada väike puuke : noored oksad kasvavad sirgelt ülesse. Alles vanemana vajub ta laiali põõsasaks.
Kasvab tuhkur paju vesisemates kohtades, tema lemmikkohtadeks on sood , kuid teda võib leida ka kuivematel kraavikallastel ja niitudel. Lagedavõitu soode peal võib ta kõrgus jääda 1–2 meetri peale, enamasti aga kasvab 5–7 meetri kõrguseks.
Vitspaju kasvab üsna sageli asulate ümbruses ja jõgede ääres. Soistelt aladelt teda naljalt ei leia. Noort vitspaju on kerge ära tunda väga pikkade sirgete võrsete järgi.
Tema teine nimetus on korvipaju, kuna temalt saabki korvi punumiseks häid pikki ja ühtlaseid vitsu. Võrsetel on teiste pajudega võrreldes väga väikesed ja tihedasti kõrvuti pungad. Võrsete tipud on karvased, kesk- ja allosa aga enamasti paljas.
Kui urvapungad on koorunud, jätavad mulje nagu oleks väikesed valged pärlid tal küljes. Pügatud põõsastel piirdub tema kõrgus 2–3 meetriga , vabalt kasvades võib aga sirguda 5–8 meetri kõrguseks.
Härmpaju ja halapaju on Eestis kaks lähedast liiki, mis on haruldased ja sellepärast jäävad nad esmasest õppimisest välja. Neid võib ajada teiste pajudega segamini (peale kahevärviliste), ja neid võib omavahel ka segamini ajada. Härmpaju levib läänepoolses osas ja halapaju idapoolses ning mõlemad ulatuvad Eestisse.Halapaju hinnatakse õuepuuna, sest tal on kevadel väga suured tibud. Nad mõlemad on looduses liivikute ja rannaluidete põõsad. Neid ei tasu otsida soost ja soiselt niidult.
Härm-ja halapaju oksad on nagu kahevärvilise omad. Urvapungad on juba varakult mustjad, halapajul on ka karvased pungasoomused. Härmpajul on võrsed, mis on kollased kuni pruunikaspunased, halapajul on punakaspruunid kuni lillakaspunased. Kui nad tuppa vaasi tuua, siis kattuvad nende oksad kiiresti paksu valkja ,,härmaga” -vahakirmega ning varsti ilmuvad okstele pikaks kasvanud juured. Nende pajude okste niin on sidrunkollane. Halapajud kasvavad 3–8 meetrini ja härmpaju 10 meetrini.
Joonis 4. Raagremmelgas ( http://www.looduskalender.ee/en/node/23046?size=_original )
4. Pajud talvel ja varakevadel
Inimesed arvavad , et üksikud valged urvad pajudel on kevadekuulutajad, pigem kuulutavad need inimese kevade ootust.Pajude musta või hallikas pruuni kesta sisse peidetud valged urvad ongi tegelikult juba õiepungad. Neis on peidus juba üsna suureks kasvanud õisik. Mõnda valget kiisukest võib pajuokstel näha juba sügisel.
Talvel on suured urvapungad kaitsva soomuse sees. Kuid tegelikult pole talv neile kõige raskem aeg üleelamiseks. Kõige raskem on neil varakevadel, kui päike juba paistab kuid maapind on veel külmunud ja vett juua ei saa. Muidugi võivad rõskel talvel rünnata katteta jäänud kiisusid ka haigused.
Pajusidega tutvudes ja neid uurides tasub meelde jätta, et isasurvad ja isas -urvapungad on neil alati suuremad kui emasurvad. Selle suuruse põhjal on isegi talvel võimalik vahet teha pajude isas- ja emastaimedel. Tavaliselt oskavad kevadistel pajudel hästi vahet teha mesinikud, sest pajude isastaimed on kevadel väga olulised mesilaste õietolmuga varustajad, emastaimedelt saab ainult mett .
Suurte urvapungadega liike on meil ainult neli: suurte töntsakate urbadega raagremmelgas, suurte sihvakate urvapungadega kahevärviline paju ning temast esmapilgul raskesti eristatavad haruldased härm- ja halapaju. Siis veel kaks väiksemate viltkarvaste urvapungadega liiki: töntsakatega tuhkur paju ja ümaratipuliste pungadega vitspaju. Aga talvel on kerge ära tunda raudremmelga emastaimi, kel urvapungi ei olegi.
Kõige raskem on ära tunda ja vahet teha tavaliste pajupõõsastel. Nad kasvavad kõikjal Eestimaa pajuvõsades – ka seal, kus inimene on looduslikud kooslused ära rikkunud ja loonud tahtmatult soodsad olud hübriididele.
Sellesse rühma kuuluva kõrvpaju urvapungad on ka lehepungadest märksa suuremad, kuid töntsakad paljad pungad on kõik väikesed; neljandal tavalisel pajustike liigil – mustjal pajul – aga on talvel urvapungad sageli lehepungadest peaaegu eristamatud.
Joonis 5. Pajuurvad varakevadel
( http://hetkedfotos.com/wp-content/uploads/2013/04/IMG_7995-v%C3%A4ike.jpg )
5. Kasutatud materjalid
Umeå Ülikool. http://www.info.umu.se/NYHETER/Pressmeddelande.aspx?id=3061 (01.11.16)
BBC News. http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/7353357.st m (01.11.16)
Gymnosperm Database. http://www.conifers.org/pi/pin/longaeva.ht m (01.11.16)
Eesti Loodus. http://www.eestiloodus.ee/artikkel1414_1409.html (17.11.16)
Ilu Meie Ümber. https://www.mindmeister.com/fr/20483480/ilu-meie-mber (17.11.16)
Tartu Ülikooli LO. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/paju.ht m (17.11.16)
Soome Loodus. http://www.suomenluonto.fi/kuvakilpailu/kuvat/paju-seka-kissat/ (08.12.16)
Looduskalender. http://www.looduskalender.ee/en/node/23046?size=_original (08.12.16)
Hetked fotos . http://hetkedfotos.com/wp-content/uploads/2013/04/IMG_7995-v%C3%A4ike.jp (08.12.16)

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 3 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

See on hästi vormistatud referaat pajupuude kohta. 6.klassi loodusõpetus. Siin sa saad teada, mis pajuliike on Eestis ja veel asju.
Saad ka teada üldse pajude kohta nt kus kasvavad ja millised on.

Pajud pajupuud loodusõpetus 6.klass referaat pungad pajud urvapungad halapaju urvad oksad võrsed

Kasutatud allikad

https://www.mindmeister.com/fr/20483480/ilu-meie-mber

Sarnased õppematerjalid

doc

Dendroloogia

Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek

Dendroloogia

xls

Puud

OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4- vananedes muutub see tumehalliks, Tolmlemine toimub Seeder Cedrus üle

Dendroloogia

docx

Dendroloogia eksami konspekt

1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja reso

Dendroloogia

doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügiseks. Käbid asetseva

Dendroloogia

docx

Ilutaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu

Ilutaimede kasutamine

142

pptx

Puittaime liigid, tutvustus (31tk)

PUITTAIME LIIGID Iseseisev töö Al Le 7 etteantud liiki Mikrobioota Microbiota decussata AREAAL Vladivostoki lähedal, Sihhote-Alini mäestikus SUURUS Laius 2-5 meetrit, kõrgus 20-50 cm. VÕRA Madal, laiuv võra moodustab üksteise peal asetsevate okste tiheda kihistu, mis säilitab juurte piirkonnas hästi niiskust. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev. LEHED (OKKAD) 2-4mm pikkused pehmed, lamedad ning soomusjad. Puhkedes on erkrohelised, sügiseks värvuvad pronksjaiks. ÕIED, VILJAD Üheseemnelised kuivad käbid. Emaskäbi pikkus on 3–4 mm ja läbimõõt alla 3 mm. Isaskäbid on umbes 3–5 mm pikad ja 2 mm läbimõõdus. Tiivata seeme on u 2 mm pikkune. KASVU- Eelistab täisvalgust kuid saab hakkama ka poolvarjus. Mullastik peab olema viljakas ja TINGIMUSED hästi õhustatud.

Aiandus

116

doc

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine..........................................................

Ilutaimede kasutamine

doc

Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks

TALLNNA ÜLIKOOL Referaat Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks Tarmo Vaarmets KUTTB-1kõ 2013 2 1. Sisukord 1. Sisukord.........................................................................................................................2 2. Eessõna.........................................................................................................................3 2.1. Eesti pärismaised puud.................................................................................................3 2.2. Eesti pärismaised põõsad..............................................................................................3 3. Eesti pärismaiste puuliikide nimestik............................................................................4 3.1. Eesti pärismaiste põõsaliikide nimestik..

Geograafia

Rohkem sarnaseid