CALIFORNIA California on USA osariik, pindalalt ning rahvaarvult üks suuremaid. California poolsaar ja laht ei kuulu USA-le, vaid hoopis Mehhikole. Pindala on üle 400 000 km2, rahvaarv ca 37 miljonit. Kuberner on Arnold Schwarzenegger. California pealinn on Sacramento. Loodus Loodus on äärmiselt mitmekesine. Mägedest on tuntuim Sierra Nevada (lumine ahelik) Nõlvadel kasvavad sekvoia metsad. Mammutipuu ehk hiidsekvoia on maailma jämedaim puu. Ümbermõõt umbes 30 m, kõrgus umbes 80 m. Puu on looduskaitse all, vanus on 3000 aasta ringis. Ranniksekvoia ehk punane puu on kõige kõrgem puu. Kõrgus umbes 120 m. Puu on kiirekasvuline. Californias asub maailma kuiveim kõrb-surmaorg. Kuival aastaajal puhkevad metsatulekahjud. Inimene Rahvaarv Californias pidevalt kasvab. Suured kuulsad linnad. Nt San Francisco. Linn paikneb kahel pool Kuldvärava lahte, üle lahe läheb Kuldvärava sild. Sild ehitati
vähem. Varasemast ajast on andmeid veel 28 nii jämeda kadaka kohta, kuid enamik neist on kuivanud. Mõned said hukka 1967. aasta augustitormis, mõne on hävitanud inimkäsi. Eesti üht vanimat, praeguseks kuivanud Taressaare kadakat Viljandimaal peeti kuni 600- aastaseks. Tüve jämeduselt Eesti suurim kadakas kasvab teadaolevalt Rapla maakonnas Metskülas, Lokuta talu lähedal põllul. Tüve ümbermõõt 201 cm. Jämedaim Jõessaare kadakas kasvab Viljandimaal Paaksima külast paar kilomeetrit lõunas endise Jõessaare talu heinamaal. Kadaka tüve ümbermõõt on 184 cm. Mõningate andmete kohaselt 223 cm. Võimalik, et see on kokku kasvanud mitmest harust. Elujõuline puu (kõrgus 10,7 m) on ümbritsetud taraga. Harjumaa jämedaim kadakas kasvab Maeru külas. Talu järgi on ta saanud nime Uuemõisa kadakas. Ümbermõõt on sel puul 169 cm ja kõrgus 7,5 m.
mammutipuu, mis on umbes tuhat aastat vana ja 112 meetri kõrgune. Kõige vanem puu maakeral on umbes 4800aastane ohteline mänd mis kasvab samuti Californias. Euroopa vanim puu kasvab Saksamaal ning selleks on suur jugapuu (Allgäus) ja see on üle 2000 aasta vana. Maailma kõige jämedam puu on Adansonia, mis asub Aafrikas, Limpopos. Tema tüve diameeter on 15 meetrit. Eesti kõrgeim puu on harilik kuusk Järvseljal mille kõrguseks on mõõdetud 44,1 m. Eesti jämedaim puu on Tamme-Lauri tamm Urvaste vallas Võru maakonnas selle puu ümbermõõt rinna kõrguselt on 8,3 m. Tamme-Lauri tamm on istutatud arvatavasti 1326. aastal ja on seega ligi 700 aastat vana. Tamme-Lauri tamme peaksid kõik näinud olema vähemalt 10-ne kroonise rahatähe peal, kui mitte oma silmaga. Selline oli minu lühike esitlus vanimatest ja kõrgeimatest puudest nii eesti kui ka väljaspool eestit. Tänan kuulamast ja loodan et kohtume ka tulevikus.
HARILIK KADAKAS (j u n i p e r u s c o m m u n i s ) 8.a Jaanis Malve HARILIK KADAKAS Rahvasuus ka; kadagas kadajas katai kattai murepuu TAKSONOOMIA Riik; taimed (Plantae) Hõimkond; paljaseemnetaimed (pinophyta) Klass; okaspuud (pinopsida) Selts; okaspuulaadsed (pinales) Sugukond; küpressilised (cupressaceae) Perekond; kadakas (juniperus) Liik; Harilik kadakas KUIDAS KADAKAS VÄLJA NÄEB Kadakas kasvab 35 meetr i kõrguse põõsa või kuni 15 meetr i kõrguse koonusja kujuga puuna. Koor on hallikaspruun, kestendav, noorelt punakaspruun Okkad (lehed)11,5 cm pikkused, tugevad, teravad ja torkivad Viljad meenutavad mar ju, noorelt rohelised, valminult mustad KADAKAS RAHVAMEDITSIINIS Kadakamar ja kohta ütles rahvas, et selle sees on 9 arsti. Kadakamar jadest tehakse teed, neid v õib aga ka niisama suhu pista, sest need parandavad seedimist. Valminud käbid aitavad ne...
niisket mulda. Vahtral kasutatakse puitu, sest see on hea painduvusega ja vastupidav. Seda kasutatakse tavaliselt parketi, vineeri, mööbli ja muusikariistade tootmiseks. Vahtra õitest saab palju nektarit ja see on väga hinnatud mesinduses. Kevadel annab vaher head mahla ja vahtra lehti saab anda loomadele söödaks. Vaher ei kuulu kaitsealuste liikide hulka. FAKTID: Eesti kõrgeim vaher kasvab Viljandimaal Loodi Püstmäel. Puu latv ulatub ligi 33m kõrgusele. Jämedaim teadaolev harilik vaher asub Tartu Botaanikaaias. Puu tüve ümbermõõt rinnakõrguselt on 424cm. Allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_vaher#Kasvukoht, https://www.kajamaakool.ee/harilik-vaher/, http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaher2.htm.
Greip Toila Gümnaasium 11.klass Annika Palmi Kirjeldus ● sarnaneb apelsiniga, kuid on suurem ● seemned ja koor moodustavad greibi massist 49% ● ● väärtuslik puuvili, eriti suure C-vitamiini sisalduse poolest, sisaldab ka B-vitamiini Välimus ● puu kasvab 7–10 meetri kõrguseks ● võra on ümar ● jämedaim teadaolev greibipuu tüvi on olnud 2,4 meetrise läbimõõduga ● noored oksad on kaetud ogadega ● munajad lehed on nahkjad ja läikivad, tumerohelised, õhukesed ja kuni 15 cm pikad ● õied on valged, nelja kroonlehega. Vili ● sarnaneb väliselt apelsiniga, kuid on suurem ja kollasem ● kujult ümmargune, lapik või pirnikujuline ● läbimõõt tavaliselt 10–15 cm, koor 1 cm paks, kahvatukollane või roosa
saar. Harilik saar kasvab kogu Euroopas ning peale selle veel Krimmis, Kaukaasias ja Väike- Aasias. Eesti asub hariliku saare levila põhjapiiril ja seetõttu küünib meil kasvavate saarte kõrgus vaid üksikutel kolmekümne meetrini. Tavaliselt kasvavad saared meil 20-25 meetriseks.Eesti võimsaimad saared kasvavad meie kodulinnale küllaltki lähedal. Pikim saarepuu kasvab Audru pargis ja tema kõrguseks mõõdeti 2000. aastal 31,5 meetrit. Jämedaim harilik saar, mille tüve ümbermõõduks on saadud 6,6 meetrit, asub Kivi-Vigalas. Harilik saar on kõigil aastaaegadel kergelt äratuntav. Suvel tunneme saare ära suurte, roheliste paaritusulgjate liitlehtede järgi ja talvel pigimustade pungade järgi. Saar on tuultolmneja ja seetõttu õitseb ta enne lehtimist. Saare vili on tiivuline pähklike, mis valmib sügisel, kuid variseb alles järgmise aasta varakevadel. Peale seemnete uueneb saar ka vegetatiivselt: annab
(vanausulised), Piirissaar, Luunja mõisapark, Alatskivi loss (ilusaim uus-gooti stiilis ehitis Baltikumis). Põlvamaa: Otepää kõrgustik (Väike Munamägi), Taevaskoda (liivakoopad, ürgmets), Piusa koopad, Kiidjärv (mõisapark ja veski), Värska (Setomaa keskus), Mooste mõisakompleks. Võrumaa: Haanja kõrgustik (Suur Munamägi-Baltimaade kõrgeim tipp 318m), Tamme-Lauri tamm Urvastes (jämedaim ümbermõõõt 8m), Kütiorg (sügavaim ürgorg), Paganamaa mka, Vastseliina piiskoplinnuse varemed, Pokumaa. Valgamaa: Valga raekoda, Karula RP (kuppelmaastik), Otepää (talvel, Pühajärve rannapark, Sangaste loss, Otepää LP), Tõrva-Helme turismipiirkond, Taagepera loss (Helmes, juugendstiilis mõisahotell), Otepää ja Kääriku suusa- ja matkarajad, Valga muuseum. Viljandimaa: Viljandi (vanalinn, ordulinnuse varemed, lossimäed), Soomaa rp (rahvusvah projekti EDEN
Ferraliitmullad- vihmametsade all kujunenud keemiliselt murenenud lähtekivimile. Gorilla- suurim inimahv kes elab Ameerikas. Koolibri- maailma väikseim lind kes elab Aafrikas. Anakonda- maailma suurim madu kes elab Lõuna-Ameerikas. Selva- Lõuna-Ameerika vihmamets. 2. Savann Kampad- savannid Lõuna-Ameerikas. Mussoonid-püsiv tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Baobab- ahvileivapuu, üks jämedaim puu. Akaatsia- Aafrika savanni tüüpiline puu. Emu- suur lennuvõimetu lind kes elab Aafrikas. Termiidid- Aafrika ühiselulised suure putukad kes meenutavad sipelgaid. Masaid- Kilimanjaro mäest loodes elav rahvas. Serengeti- maailma üks suurima rahvuspark. 3. Kõrbed Oaas- kõrbes olev viljakas ala. Sukulendid- taimed mis koguvad niiskust oma vartesse. Datlipalm- oaasi põllunduse peamine taime, mis annab elanikele mida neil vaja läheb
3. Vihjeküsimused a. on Kasari veerohkeim lisajõgi. Asub Raplamaal Kehtna vallas Hertu, Lau, Linnaaluste ja Põrsaku külas. Jõe pikkus on 101,8 kilomeetrit, valgala suurus 1577,2 ruutkilomeetrit. b. Tüvi hargneb peaaegu maapinnalt kolmeks. Harunemiskohal on ümbermõõt 8,9 m, jämedamatel harudel rinnakõrgusel 4,1 ja 3,8 m. Oletatavalt 600-aastane. Eesti jämedaim. c. on loodud puis-ja luhaniitude kaitseks ning kuulub Natura 2000 võrgustikku. Kümnendikul kaitsealast kasvavad võimsad vanad tammed.Piirneb luhaniitude vahel voolava Kasari jõega. d. Maastikukaitseala on moodustatud 1981. aastal kaitse alla võetud maastiku üksikelemendi. Kaitsealalt saab alguse Vasalemma jõgi. 4. Tõmba õigele variandile joon alla: a
pesitsenud Leedus. Leedu Punane Raamat on juriidiline dokument, millele haruldaste ja ohustatud taime-, seene- ja loomaliikide kaitse toetub. Punane Raamat sisaldab 767 taime, looma, sambliku ja seene iseloomustust. Levinuimad puuliigid: harilik mänd, Norra kuusk, arukask, sanglepp ja haab. Metsades kasvab ka mitmeid erandlikke puuliike. Tammepuistud katavad 2% Leedu metsaalast. Tamm sümboliseerib tugevust, sajandeid tagasi oli tamm Leedus austusega kaitstud. Stelmuze tamm on jämedaim Leedus ning on üks vanimaid kogu Euroopas. Selle tamme vanus on umbes 1500 aastat, diameeter on 3,5 meetrit. Ainult 8-9 meest koos suudavad Stelmuze tamme tüve ümbert kinni võtta. Leedu kõrgeim puu on 46 meetrit kõrge ning 150-aastane lehis. Minevikus uskusid leedulased, et pihlakas kaitseb nõidade ja kuradite eest, seetõttu istutati pihlakas iga kodu ukse juurde. Leedus on 42 metskonda ja üks rahvuspark.
· Okaspuude osakond: 1) Fraseri nulg Abies fraseri 2) Pinaceae Piceae glanca Kanada kuusk. Kirde-Ameerika 3) Tsuga candensis Kanada tsuuga 4) Cuppressaceae Juniperus communis harilik kadakas 5) Pinaceae Abies koreana Korea nulg. Lõuna-Korea · Veekogu nurgas kasvavad: 1) Kevadine krookus Crocus vernus 2) Sweet refrain 3) Nezhnyl 4) Rosaceae Malus niedzwetzkyana verev õunapuu. Kultuurvorm · 16 · Veekogu juures väga jämeda tüvega puu on Eesti jämedaim harilik vaher Acer platanoides L. Tüve ümbermõõt on 424cm · Sillapoolse väljapääsu müüri juures kasvavad: - Clematis elulõng "Entel" - Clematis "Diana" - Clematis "Marmori" - Clematis "Roko-kolla" - Clematis "Tartu" - Clematis "Ekstra" - Clematis "Rüütel" - Clematis "Emajõgi" - Clematis "Valge daam" - Clematis "Rahvarinne" - Clematis "Kaunitar" - Clematis "Liisu"
Arterid ehk tuiksooned Arterid on veresooned, mille ülesandeks on hapnikurikka vere kandmine südamest kudedesse. Jämedaim arter aort ehk tuiksoon saab alguse südame vasakust vatsakesest. Viimase kokkutõmbel paisatakse aorti keskmiselt 50 60 cm³ kopsudes hapnikuga küllastatud verd. Aordi ülaosast (nn aordikaarest) lähtub kolm suurt peasse ja kätesse suunduvat arterit ning kaks südant verega varustavat pärgarterit, alaosast (rinna- ja kõhuaort) aga rindkeret ja alakeha verega varustavad arterid. Aordi seintes paiknevad erilised närvirakud
muutub peaaegu mustaks, ilus muster tuleb veel paremini nähtavale ja puit muutub ülikõvaks ning miski ei suuda talle enam kahju tekitada. Selline puit on eriti hinnatu puidukunstnike poolt. Tamme kasutatakse veel laialt kauni mööbli, parketi ja vineeri tegemiseks, kuulsad on tammepuust vaadid. Paljud vees olevad ehitised on tehtud tammest, sest tema puit peab vees kaua vastu. Tammest on valmistatud kodus põrand Eesti jämedaim Tamm on Tamm Lauri tamm. Tema ümbermõõt 130 cm kõrguselt 8 meetrit ja vanus on 680 aastat. Tüve õõnsus on täidetud raudarmatuurist konstruktsiooniga, täitmiseks kulus 8 tonni betooni. Sel ajal, kui õõs oli tühi, mahutas see kuni 7 inimest. Hall lepp Hallil lepal on nagu meie teiselgi lepal, sanglepal, kaks nime: hall lepp ja valge lepp, mõlemad viitavad tema iseloomulikule koore värvusele, mis erinevalt sanglepa ehk musta lepa omast on helehall
kaitsekategooria kaitsealuste liikide kaitse ja säilimine. Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt. Sellisteks objektideks võivad olla: puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm. Põlva-Valga-Võru regiooni tuntuim üksikobjekt on Tamme-Lauri tamm, mis 1,3m kõrguselt mõõtes on ka Eest jämedaim põlispuu ning kui Eest rahva sümbol jäädvustatud 10-kroonise rahatähe tagaküljel. Väärikaid ja tuntuid põlispuid on aga teisigi, nagu Rasina remmelgas (võimalik, et jämedaim remmelgas Euroopas), Pühajärve Sõjatamm ja Tsuura kuusk (üks kahest Eesti jämedaimast kuusest). Liigikaitse Looduskaitse väga oluliseks osaks on liigikaitse, mis põhineb peamiselt looduskaitseseadusel ning loomakaitseseadusel
Keerame Võndu. Võnnu on väärikas Eesti kihelkonnakeskus oma kihelkonnakirikuga. Tegemist on keskaegse kirikuga, mis hiljem on ümber ehitatud. Võnnule annab kultuurimaastiku mulje Gustav Suitsu mälestuskivi (tegemist on G. Suitsu sünnikohaga). Sõidame üle Ahja jõe ja vahetame maastikuregiooni- jõuame Peipsi madalikule, mis on suur soode ja madalike ala, mis ulatub Peipsi järveni. Jõuame Põlvamaale, Rasina kulla. Siinse päris onnetus seisus kiriku juures asub Eesti jämedaim puu- Rasina remmelgas Puu kõrgus on 23 meetrit ning ümbermoot 9 m. Alates 1972.aastast on see olnud kaitsealune puu. Lahkudes sõdame mööda vasakut katt jäävast Rasina mõisapargist. Jõuame Võrumaale, Moostesse, mida võib pidada üheks edukaimaks eurorahade kasutajaks vallaks (nt on Mooste folgikoda- kontsertmaja varustatud väga moodsa tehnikaga). Mooste mõisahoone, mida majandab kool, on üle 100 aasta vana. Märkimisväärne on ka selle kiltkivist katus, mis pole Eestis väga sage
eelkooliealisi, valla iive on ka jätkuvalt negatiivne, mis näitab et tegemist on vananeva vallaga. Looduskaitse Karksi vallas asuvad Karksi, Ainja, Rutu, Teringi ja Muti maastikukaitsealad ning Kurimetsa, Rubina ja Tündre looduskaitsealad. Üksikobjektidest on looduskaitse all Maimu koobas, Rutu allikas, Karksi ja Polli park ning elupuud, Tuhalaane rändrahn, tamm ja põlispuude grupp, Mägiste kuusk, Oti metsõunapuu(Eesti vanim ja jämedaim Õunapuu ümbermõõt on 488 cm mõõdetuna 30 cm kõrguselt, kõrgus 11m), Nava künnapuud ning Iivakivi rändrahn. Kõige rangema kaitse all on Rubina soo, suvel on keelatud seal inimestel liikumine, sest sellel alal on paljude haruldaste lindude pesitsuspaigad, täpseid andmeid sellekohta pole milline haruldane lind seal pesitseb, aga rahvas arvab et tegemist võib olla musta toonekurega. Põllumajandus Põllu maad Karksi vallas on 9579 hektarit, suurema osa põllumaast kasutatakse
Suurim saak pirnipuult - 1 t pirne - saadi 1976 ja 1983 aastal. Eelmainitud saagid koguti Kuressaares Kõrre tn 3 kasvavalt sordilt. Arvatavasti üle 100 aasta vanuse puu tüve ümbermõõt on 179 cm, kuid see näitaja ei ole Eesti suurim. Kõige varajasem puuvili Eestis on maguskirss, mille viljad küpsevad juulis (mõned sordid juuni lõpul). Toila-Oru Pühajõe orus kasvavad kolm maguskirsipuud, mis on Valev Meriste andmeil Eesti suurimad: 11 m kõrgused, jämedaim puu tüve ümbermõõt ulatub180 cm- ni. HAPUKIRSISORDID: "Diemitzi amarell" - varajane Saksa sort. Viljad on keskmise suurusega, lapikümarad, helepunased. Magushapu maitsega. "Hindenburg" - keskvalmiv Saksa sort. Viljad keskmised või suured, lapikümarad, tumepunased. Magushapu, hea laua- ja töötlemissort. "Läti madalkirss" - rahvaselektsioonisort Baltikumist. Väga viljakas. Viljad keskmised, tumepunased. Magushapu, hea laua- ja töötlemissort.
võib veel isegi roheline olla. Sellisest puust ei saa ükskõiksena mööduda. Peale selle võib sügisel näha lendamas vahvaid vahtra vilju. Nad langevad keereldes puult nagu väikesed helikopterid. VAHER LOODUSES Seda puud on kerge tunda tema omapärase lehe tõttu, millel on viis hõlma nagu inimese käel sõrmi. Vaher on mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Vaher kasvab metsas tavaliselt üksiku madala puuna (kõrgus kuni 30 m). Puud kasvavad kuni 200 aastasteks ning jämedaim vaher Eestis, kasvab Tartu botaanikaaias (Puu tüve ümbermõõt rinnakõrguselt on 424cm). Maailmas on 111 liiki vahtraid. Euroopas kasvab neist 14, Eestis on ainult üks looduslik vaher. Vahtra õied meenutavad kahvaturohelisi tähti. Õitseb mais enne lehtede täielikku puhkemist. Putuktolmleja. Õied paiknevad püstistes harunenud õisikutes. Vili on kaksiktiibvili. Seemne kohalt vili paksenenud, kerajas, koos tiivaga kuni 4 cm pikk,
musculocutaneus) ja keskpidine närv (n. medianus). 3. Nimmepõimik (plexus lumbalis) – moodustavad segmentidest Th12.....L4 pärinevad kiud; sellest põimikust algavad närvid innerveerivad kõhuseina, vaagnapiirkonda ja reie eesmist osa; suurim närv – reienärv (n. femoralis). 4. Ristluupõimik (plexus sacralis) – moodustavad L5....Co1 segmentide kiud; põimikust algavad närvid innerveerivad osa vaagnapiirkonnast ja suuremat osa alajäsemest; siia kuulub ka inimkeha jämedaim närv – istmikunärv (n. ishiadicus) – innerveerib reit tagant, säärt ja jalalaba. Peaaju Encephalon (cerebrum) Peaajust üldiselt. Peaaju paikneb koljuõõnes, kaal ca 1200-1500 g, kaal jms. ei määra andekust, välispinna järgi saab märgata vaid väga raskeid arenguhäireid. Peaaju jaotus: A.Ametlik anatoomiline jaotus – 5 osa: 1.Otsaju (ka suuraju) telencephalon; 2.Vaheaju diencephalon; 3.Keskaju mesencephalon; 4.Tagaaju (siin ka väikeaju!) metencephalon; 5
10. Vana-Antsla tamm kasvab Võrumaal Vana-Antsla mõisa pargis. Ümbermõõt on 643 cm, kõrgus 22 m. Tüve õõnsus on täidetud ning suuri kahjustusi puul ei ole. Eesti kõrgeim teadaolev tamm asub Lääne-Virumaal Sagadi mõisapargis. Puu kõrgus on 32,5 m. Eesti vanim tamm arvatakse kasvavat Läänemaal Puhtulaiul. Kuigi mitte eriti jäme (4,75 m), on ta kasvanud juba 800 aastat. 700-aastasi tammi on (olnud) mitmeid, huvitaval kombel enamus neist Viljandimaal. Euroopa jämedaim tamm kasvab Taanis, selle tüve ümbermõõt on 13,9 m, vanuseks on hinnatud 1000-2000 aastat. 17 6.4. Tamme-Lauri tamm Puu kasvab Urvaste vallas Tamme-Lauri talu maal. Keset nurme laiutav harali okstega puu mõjub pilkupüüdvana ja väärikana. Tamme kõrguseks mõõdeti 2001. aastal 16 meetrit ja tüve ümbermõõduks mõõdetuna 1,3 m kõrguselt ehk rahvusvaheliselt tunnustatud rinnakõrguselt on 8,25 meetrit. Teist nii jämedat puud,
kolmas puuliik meie metsades. Kuusikud katavad 16,8% Eesti metsamaadest ja kuuse kogutagavara osakaal meie metsades on 23,5% (2007. aasta andmed). Kõige suurem on kuusikute osakaal Järva maakonnas (29,5%), järgnevad Lääne-Viru maakond (29,4%) ja Võru maakond (24,0%). Eesti kõrgeim harilik kuusk kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle kõrguseks mõõdeti 24. augustil 2007 44,1 m. Eestis kasvavad kuused tavaliselt kuni 30 m, maksimaalselt kuni 52 m kõrguseks. Eesti jämedaim kuusk Punde puntrakuusk kasvab Võrumaal Punde järve ääres. 2005. aastal mõõdeti puu ümbermõõduks rinna kõrguselt 4,0 m, mis teeb läbimõõduks ca 1,27 m. Allpool rinnakõrgust hargnevatest kuuskedest on jämedaim Valgamaal kasvav Tsuura kuusk, kelle ümbermõõt on 4,32 m (0,8 m kõrguselt). Eestis on kuusk tavaline metsapuu. Ta on nõudlik mullaviljakuse suhtes, tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes ja üsna põuatundlik. Kuusk talub varju ja endale soodsa
(8.) (Vt. Pilte Lisa3) 6 3.HARILIK KUUSK Hariliku kuuse ladina keelne nimetus on Picea abies. Kuusk on igihaljas Eesti pärismaone okaspuuliik. Kuusk on Eestis 3-s puuliik metsades. Kuused katavad umbes 17,6 % Eesti metsadest. Eesti kõrgeim kuusk kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle kõrguseks on umbes 44 meetrit. Eestis kasvavad kuused umbes 30 meetrini, aga soodsates tingimustel võib kasvada kuni 50 m kõrguseks. Eesti jämedaim kuusk asub Otepää lähedal. Kuuse keskmine eluiga on 250 a, maksimaalne vanus võib olla kuni 500 a. Kuuse levinud rahvapärased nimetused on kuus, kuusepuu ja nõglapuu. Mina ei teadnud, et nõglapuu on ka kuuse kohta. Seda on nüüd hea teada. Eestis on kuusk tavaline metsapuu. Ta on nõudlik mullaviljakuse suhtes, tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes ja üsna põuatundlik. Kuusk on varjutaluv puu. Harilik kuusk tolmleb mais
kasvukohad on enamasti üles haritud, kliima on jahedam kui aastatuhandete eest ja teda on ka palju raiutud, kuna jalaka puit on väga tugev. Jalaka niinest on punutud vastupidavaid korve. Jalaka seemned on raskesti idanevad ja kuigi valmivad juunis, ilmuvad idandid alles järgmisel kevadel. Harilik jalakas on Eesti niisketes viljakates metsades tavalisem kui künnapuu ning erinevalt künnapuust pole ta ka looduskaitse alla võetud. Eesti jämedaim harilik jalakas kasvab Saaremaal Vanalõve külas Pauli talu juures ja tema tüve ümbermõõt on 5,45 meetrit. Saematerjalid: Puitu saab ehituses kasutada väga erinevates kohtades. Selleks peab aga teadma, mis kuhu sobib ja millistele nõuetele puitmaterjal konkreetses kohas vastama. PUIT EHITUSES Üldjoontes võib ehituses kasutatava puitmaterjali liigitada järgmiselt. · Saematerjal, ka hööveldatud ja/või immutatud.
a) medulla oblongata → Piklikaju, b) cerebellum → Väikeaju, c) pedunculi cerebri → Suurajuvarred, d) nucleus ruber → Punatuum, e) tectum mesencephalicum → Keskajukatus 144.Milline on suurim peaajunärv? Kolmiknärv 145.Milliseid närvipõimikuid on all kirjeldatud? a) Selle põimiku suurimad närvid on nervus femoralis ja nervus obturatorius. → Nimmepõimik, b) Nervus phrenicus on selle põimiku pikim närv. → Kaelapõimik, c) Nervus ischiadicus, inimkeha pikim ja jämedaim närv, on pärit sellest põimikust. → Ristluupõimik, d) Sellest põimikust lähtuvad muuhulgas nervus ulnaris ja nervus radialis. → Õlavarrepõimik 146.Millised alljärgnevatest ajuosadest kuuluvad ajutüve koosseisu? Sild, Piklikaju, Suurajuvarred, Vaheaju, Keskajukatus 147.Milliste hulka alltoodutest kuuluvad naatriumi ja kaaliumi ainevahetust reguleerivad kortikosteroidid? Mineraalkortikoidid 148.Millised alltoodud väidetest on tõesed?
Vaagna luude ja sidemete (os ischii, os ilii, lig. sacrotuberale ja lig. sacrospinale) vahele jääb foramen ischiadicus majus, mille kaudu väljub vaagnaõõnest m. piriformis. M. piriformis ei täida kogu foramen ischiadicus majus`t: temast ülespoole tekib foramen suprapiriforme, allapoole foramen infrapiriforme. Nende avade kaudu väljuvad vaagnaõõnest tuharapiirkonda närvid ja veresooned. NB! Foramen infrapiriforme kaudu väljub reiele inimkeha jämedaim närv n. ischiadicus! Canalis adductorius. Adduktorite kanal on spiraalselt kulgev süvend reie eesmise rühma lihaste (m. vastus medialis ja m. sartorius) ning mediaalse rühma lihaste (adduktorid!) vahel. Canalis adductorius`e kaudu kulgevad a. ja v. femoralis`e peatüved fossa poplitea`sse. Fossa politea. Fossa poplitea õndlaauk, on rombikujuline piirkond põlve taga. Fossa poplitea põhjaks on facies poplitea femoris ja capsula art. genus;
..5 cm pikad, munajad, umbes 2 cm läbimõõdus. Noortel käbidel kattesoomused pikemad kui seemnesoomused, valminud käbidel on seemnesoomused nähtavad vaid pisikeste teravikena käbi alaosas. Seemnesoomused kaetud pruunide karvadega, nahkjad, tipp kolmnurkne või rombjas, varisevad mais. Eestis on euroopa lehist palju kultiveeritud, ilusaim puistu kasvab Viljandimaal, Loodi Püstmäel, kus suuremate puude kõrgus ulatub 43 m-ni ja läbimõõt 80 cm-ni (Relve, 2000). Jämedaim euroopa lehis kasvab Tartumaal, Kambjas, kus puu diameetriks on mõõdetud 140 cm (Relve, 2000). Euroopa lehis on väga kiirekasvuline noores eas, seetõttu sobib suurematesse parkidesse grupiti, alleedena jne. Sordid: 'Pendula'; 'Repens' Siberi lehis (Larix sibirica [Münchh.] Ledeb.) Sibirica Siberist pärinev. Siberi lehis kasvab kuni 40 m kõrguse ja 1...1,5 m tüveläbimõõduga puuna laialdasel maa-alal: Areaal: põhjast kuni 70. põhjalaiuskraadini, lõunast kuni 46
63). 33,5 m kõrguse puu tüvi haruneb 140 cm kõrgusel kaheks haruks (harud 275 ja 243 cm). Tsuura kuusk asub Lükardi külas Tsuura talu lähedal mäeveerul. Jõgevamaal Roela Suurmetsas kasvasid sadakond aastat tagasi Leivakuused tüve rinnasümbermõõduga 4,5 m. Vrd Soomes on jämedaima kuuse tüve © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 13 rinnasümbermõõt 4,8 m, Lätis 3,7 m. Euroopa jämedaim kuusk (Kanadast pärit sitka kuusk) kasvab Suurbritannias Devoni krahvkonnas (tüve rinnasümbermõõt 8,1 m, kõrgus 46 m). Harilik kuusk on kasvukoha suhtes üldiselt küllalt nõudlik eelistades viljakamaid muldi. Ta ei suuda kasvada liigniisketel kõrge põhjaveega soostunud muldadel, samuti toitainetevaestel, äärmiselt kuivadel liivaaladel. Kuusk talub edukalt isegi väga madalaid temperatuure (isegi 60 °C), kuid on tundlik järskude temperatuurimuutuste ning ka kevadiste
väikest koobast. Paljandis on üks Eesti Kaitsealuste puude hulgas on 100 sellist, mille ümbermõõt on viis on teadaolevalt Eesti vanim ja suuremaid kaldapääsukeste kolooniaid. meetrit või rohkem. Eesti kolm jämedaimat kaitsealust puud on tabelis. jämedaim puu. Jämedamad üksikpuud (1,3 m kõrguselt, Hendrik Relve andmetel) Kaitstavad looduse üksikobjektid rändrahnud puud muud üksikobjektid Puu nimetus Tüve ümbermõõt Mõõtmise
Aastarõngad hästi nähtavad. Kasutatakse tisleritöödel ning masinadetailideks. Puidust tehti ka tööriistavarsi samuti sobis ta ratta- ja reekodarateks ning vankri puutelgedeks. Sorbus intermedia - Skandinaavia lääne- ja lõunaosa. Eestis looduslikult läänesaartel ja mandri lääneosas. Kultuuris küllalt sage. Meie oludes külmakindel ja dekoratiivne puu. Haljastuses kasutatakse puiesteede rajamisel (Tartu, Tallinn), samuti üksikpuuna. Kõrgus alla 17 m. Eesti jämedaim ja vanim (170 aastat) pooppuu kasvab Saaremaal Karujärve ääres Kämpingu bussipeatuse kõrval. Selle puu rinnasümbermõõt on 3,53 m. · Lehed on munajasovaalsed, 6...9 paari hõlmaga, pealt tumerohelised, alt hallviltjad, 7...10 cm pikad ning 4...7 cm laiad. · Õied suurtes kuni 10 cm läbimõõduga kännastes, valged, õisikuraod karvased, õitseb juunis · Viljad oranzid, ca. 1 cm läbimõõdus, kerajad, söödavad, jäävad kauaks puule. 53
annaabi.ee 
