Tere, lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased! Me kõik teame, et ei saa olla halba ilma heata ja vastupidi. Seepärast, kallid kuulajad, soovin ma täna kõneleda teile teemal Eestimaa elu ilu ja valu. Eestimaal on palju ilusat- eesotsas meie kaunis keel ja loodus. Me võime oma keele üle UHKUST TUNDA- seda on räägitud põlvest põlve ja räägitakse veel edaspidigi. Meie keelt, EESTI KEELT on ilusaks tunnistanud ka välismaalased. Hiljuti ilmus Naistelehes üks tore artikkel kahest korea õest, kes elavad koreas, kuid räägivad kodus olla omavahel täiesti puhast eesti keelt kuna korea keel ei tule alati meelde. Samuti võib eesti keel tekitada RAHVUSTUNNET. Näiteks lauljatar Hedvig Hanson on öelnud, et ta avastas, et eesti keel on lauldes väga ilus ja et tal tekkis eesti keeles lauldes missioonitunne ning seda tehes ta tunnetas oma juuri. Samuti on väga kaunis Eestimaa LOODUS. Meil on palju metsi, ilusad saared ja muud
. Kuid ega kõik ka Eestis hea ei ole, näiteks poliitika. Eriti just valimiste ajal on kuulda hästi palju erinevate kandidaatide lubadusi, mida kõike nad lubavad teha kui valitsusse pääsevad. Kahjuks on aga nii, et hiljem, peale valimisi pole aga lubatud toetustest või palgatõusudest jälgegi, rääkimata veel muudest asjadest nagu näiteks lasteaiakohtadest. Rahvas on siis kui unustatud ning seistakse vaid enda heaolu eest. Samuti tekitab mitmeid probleeme majanduslangus. Riik püüab raha kokku hoida või juurde teenida erinevatelt kohtadelt. Kahjuks kannatavad selle all enamjaolt just lapsed ja lapsevanemad, sest näiteks viimati võeti ära igasügisene koolikotitoetus, mis oli paljudele kindlasti abiks. Veel kannatavad majanduslanguse pärast mitmed inimesed ja firmad, kes on töökohtadelt koondatud või firmad koguni pankrotti läinud. Samas peavad inimesed hakkama saama üha kallineva eluga.Kütte hinnad tõusevad, toiduained lähevad aina kallimaks
Kas Eestis elada on hea,,, ja tore? Tere, austatud siinviibijad! Me kõik teame, et Eesti on väike riik Läänemere kaldal, kuid ometi elavad siingi inimesed. Kas siin, Eestis, on hea või hoopis halb elada, sellest, kallid kuulajad, soovin ma täna kõneleda. Üheks hea elu tunnuseks on turva tunne. Minu arvates Eesti maal elavatel inimestel on turvatunne. Teadmine, et hommikul ärgates ei ole ukse ees uputust või väljas ei mölla tornaado. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib purskama hakata mõni vulkaan või et töölt tulles peaks koristama oma maja varemeid, kuna maavärin on purustanud kõik. Kuid ega kõik ka Eestis hea ei ole, näiteks poliitika. Eriti just valimiste ajal on kuulda hästi palju erinevate kandidaatide lubadusi, mida kõike nad lubavad teha kui valitsusse pääsevad.
panna. Kuid ega kõik ka Eestis hea ei ole, näiteks poliitika. Eriti just valimiste ajal on kuulda hästi palju erinevate kandidaatide lubadusi, mida kõike nad lubavad teha kui valitsusse pääsevad. Kahjuks on aga nii, et hiljem, peale valimisi pole aga lubatud toetustest või palgatõusudest jälgegi, rääkimata veel muudest asjadest nagu näiteks lasteaiakohtadest. Rahvas on siis kui unustatud ning seistakse vaid enda heaolu eest. Samuti tekitab mitmeid probleeme majanduslangus. Riik püüab raha kokku hoida või juurde teenida erinevatelt kohtadelt. Kahjuks kannatavad selle all enamjaolt just lapsed ja lapsevanemad, sest näiteks viimati võeti ära igasügisene koolikotitoetus, mis oli paljudele kindlasti abiks. Paljud inimesed kolivad Eestist ära, arvates et igal pool mujal on parem. See kõik oleneb inimestest endast, mida nad oma elult ootavad ja tahavad. Põhjuseid välismaale
Kui see tendents kasvava põlvkonna seas dominantseks muutub, on Eesti tulevikustsenaarium must kaugem tulevik puudub. Samas võib eestlaste kollektiivsustundes peituda lahendus loova kultuuri allesjäämiseks. Eestis on ikka aus olnud ühistöö, naabrile abi pakkumine (talgud), meid liidab laulupeotraditsioon ja keel. Eesti rahvas on üle elanud nii ordu kui tsaari, nõukogude võimust rääkimata. Eestlased on laulurahvas, käsitöörahvas. Kultuurrahvas, kes võib oma annete üle uhkust tunda ning kelle loov vaim elab. Kui me muutume üksnes (massikultuuri) tarbijateks, kaob meie identiteet. Loovus ja rahvuslik enesetunnetus õilistavad ka ainelist kultuuri - omakasu, soovi edasi jõuda. Loovus, aga ka aineline kultuur, toidab rahvuslikku uhkust ning lämmatab alaväärsust. Eesti rahvuskultuur on suuresti olnud talupojakultuur, milles töökus ja kasinus olid põhiväärtusteks. Kõige selle juures ei unustanud rahvas ka laulu ja tantsu, ehtsat ja rõõmsat eneseväljendust
nimetas neid reetureiks ja lasi Jeltsini pooldajatel nad arreteerida. Sellega oli riigipöördekatse ka läbi. 23. augustil saabus Gorbatšov Moskvasse tagasi. Võimukese oli selleks ajaks juba Jeltsini kätte nihkunud. Sündmused Tallinnas möödusid väga rahulikult. Tele- ja Raadiomaja ei rünnatud. Süüa tõid alates Keila Naisliidu pakkidele pea kõik ENSV toiduaineid töötlevad firmad. Mitmes liiduvabariigis suhtuti riigipöördesse äraootavalt või koguni poolehoiuga. Balti liiduvabariikides aga asusid kohalikud võimud otsustavalt tegutsema. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid korraldused ebaseaduslikuks. st. Eestis paiknevad sõjaväeosad viidi lahinguvalmidusse. Mitmete kohalike garnisonide (Võru, Viljandi, Pärnu) ülemad nõudsid võimu üleandmist. Täiendava sõjajõuna saadeti Eestisse Pihkva õhudessantdiviisi üksused. Tallinna sadamasse saabusid ka mõned sõjalaevad. 9. augusti õhtul
· alutaguse murre Lõunaeesti murre jaguneb kolmeks: · Mulgi murre · Tartu murre · Võru murre 7 Euroopa keeled Euroopa on maailmajagu, kus räägitakse paljusid keeli. Euroopa Liidus on 23 ametlikku keelt ning ELi laienemisel suureneb see arv veelgi. Euroopa keelte mosaiik on välja kujunenud pikkade aastatuhandete jooksul. Inimeste pidev liikumine on toonud juurde uusi keelerühmi ning surunud välja vanu, seades viimased paiguti koguni väljasuremisohtu. Euroopa põhikeeled kuuluvad indoeuroopa keelerühma. Teadlased arvavad, et need keeled pärinevad proto-indoeuroopa keelest, mille täpse arengu üle vaieldakse tänaseni. Mitmekeelsed linnad Keeled arenevad Euroopas ka praegu, kus sisserändajate kogukonnad toovad endaga kaasa aina uusi keeli. Sellistes mitmekultuurilistes linnades nagu London, Pariis, Brüssel ja Berliin räägitakse sadu keeli.
kasutas hõbeplaati. Jäigi hammasrataste vahele, kuna rohkem kaitses provintsi inimesi riigi eest kui riigi asju provintsis juurutas. Talurahva seisukohalt oli üks võimukandjatest, kes leidis, et talupoegade olukord on ebainimlik. Kohalikud inimesed temasse nii suure sümpaatiaga ei suhtunud kui tema kohalikesse. Katoliiklaseks jäi elu lõpuni. Pilkealuseks sattus seetõttu, et elas Riia lossis, aga endale mingeid mugavusi ei lubanud. Tema eluruumide kohta on öelnud, et need sarnanevad pigem vangla kui kindralkuberneri ruumidega. Kindralkuberneri kõige tähtsamateks ülesanneteks: sõjaline kaitse. Alal tuli hoida Vene riigi koosseisu. Rootsi ja Venemaa olid mõlemad äärealadega hädas. Oma päritolult olid kindralkubernerid reeglina kõik sõjaväelased. Teisejärguliseks asjaks oli tsiviilhaldus, mis olid kohalike omavalitsuste käes. Teataval määral tuli kindralkuberneridel täita ka kohtufunktsioone kõrgeima kohtu juures tegevad.
Töö eesmärgiks olen seadnud selle, et peale referaadi lugemist omaks Mulgi kultuurist enne mitte midagi teadnud lugeja põgusa ülevaate selle kultuuri olemusest ja peamistest iseloomustajatest. Pilt 1. President Toomas Hendrik Ilves Mulgimaa piiriviitade avamisel © Elmo Riig, Sakala 1. MULGIMAA PAIKNEMINE Mulgimaa ajaloolis-kultuuriline piirkond on välja kasvanud Sakala muinasmaakonna lõunaosast ja asub tänaste Viljandi, Valga ja Pärnu maakonna territooriumil. See ala langeb kokku piirkonnaga, mille asukad kõnelesid (vähesel määral kõnelevad veel praegugi) mulgi murret. Juba 1930ndast aastast saadik on käibel kaks käsitlust Mulgimaast. Esimene neist on kultuurilooline Mulgimaa, mille põhituumiku moodustavad muistse Lõuna- Sakala 5 kihelkonda: Halliste, Karksi, Helme, Paistu ja Tarvastu. Just selle ala asukad kõnelesid mulgi keelt. Teine käsitlus - Suur-Mul
Seda võib pidada tavaliseks näiteks sellest sarjast NSV Liidu ajakirjanduses, kui halvasti elavad töölised kapitalistlikes riikides. NSV Liidus tööpuudust ei olnud, oli töökohustus. Ei tahetud, et inimesed oma riigist lahkuksid, seepärast näidati teisi riike negatiivses valguses, et seal on kehvem olukord kui meil. Desorienteerivalt mõjub keelekasutus: jaanuari kuus tuleks kokku kirjutada ja töö läbi elatuvast asendada palgatööst elavast. 5. Teatavasti leidis hiljuti aset Ameerika õhujõudude provokatsiooniakt Nõukogude Liidu vastu (Kolhoosnik, 19. mai, 1960). Tegemist on NSV Liidu ja USA vastasseisuga Külma sõja aastatel, kus toimus pidev üksteise järel luuramine. 6. On teada, et agressiivsetesse blokkidesse kuuluvad maad kuhjavad vahetpidamata varuks relvi ja suurendavad oma sõjavägesid. USA, Inglismaa ja Prantsusmaa jätkavad 1 tuumakatsetusi
ee/documents/main/lisa/9klass/2teema/kirjandus/lydia_k oidula.htm 28 100.- rahatäht 1992. võttis Eesti kasutusele oma raha. Selleks oli Eesti kroon. Eesti kroon andis siinsele majandusele võimaluse areneda osana Euroopa majandusruumist. Eesti rahatähtedele on pandud mitmeid kuulsaid Eesti inimesi. Just 100. kroonisel rahatähel asubki meie kõigi poolt armastatud luuletaja Lydia Koidula. Tema portree pilt asub raha esiküljel. Temast paremal pool portreed istub lind oksal ja siristab. Rahatähe teisel pool asub aga Lydia Koidula kirjutatud luuletus. See on salm luuletusest, mille nimeks on ,,Unenägu". Luuletuse salm on selline: Silla otsad ühendatud, Kandes ühte isamaad, Tõe templiks pühendatud... Nägu millal tõeks saad?!
ee/documents/main/lisa/9klass/2teema/kirjandus/lydia_koid ula.htm 24 100.- rahatäht 1992. võttis Eesti kasutusele oma raha. Selleks oli Eesti kroon. Eesti kroon andis siinsele majandusele võimaluse areneda osana Euroopa majandusruumist. Eesti rahatähtedele on pandud mitmeid kuulsaid Eesti inimesi. Just 100. kroonisel rahatähel asubki meie kõigi poolt armastatud luuletaja Lydia Koidula. Tema portree pilt asub raha esiküljel. Temast paremal pool portreed istub lind oksal ja siristab. Rahatähe teisel pool asub aga Lydia Koidula kirjutatud luuletus. See on salm luuletusest, mille nimeks on ,,Unenägu". Luuletuse salm on selline: Silla otsad ühendatud, Kandes ühte isamaad, Tõe templiks pühendatud... Nägu millal tõeks saad?!
ajalukku. Nimelt pole omariiklus saatnud Eestit kogu aeg. Omariikluse periood on ajaskaalal olnud Eesti jaoks kaunis lühike. Kuigi formaalselt on korrektne väita, et Eesti iseseisev demokraatlik vabariik kuulutati välja 24. veebruari 1918. a iseseisvusmanifestiga, annab Eesti ajalugu piisavalt tõendeid selle kohta, et Eestil oli enne riikliku iseseisvuse väljakuulutamist õiguslikult autonoomne ühtsus. Võib koguni väita, et 1918. aastal sündinud uus Eesti kujutas endast muinasaja (sks k uralte Staat) riigi taassündi. Ajalooallikad räägivad sellest, et muinasaja lõpul oli toonane Eesti ühiskond peaaegu valmis uue kvaliteediga organisatsioonilise vormi riigi tekkeks, kui arvestada tolleaegseid tingimusi Euroopas. Riigi teke peab olema juriidiliselt vormistatud. Ajalugu pakkus meile selleks võimaluse alles 20. sajandil. Eesti esimene põhiseadus võeti vastu 15. juunil 1920
Tänapäeval peetakse kvalitatiivseid meetodeid inimgeograafia edu võtmeks, mis on aidanud teadusesse tuua teadmisi ja kõrgtasemelisi oskusi. Loeng 3: rahvused eestis ja mujal Kus rahvused elavad ja miks just seal? Riik- on ruum, millel on kindel maa-ja veeala ning kus paiknevad inimesed koos neile omaste tegevustega ja asutustega ning riigivõimuorganitega. Viimased kontrollivad kogu riigi ruumi-maad, veet ja teatud ulatuses õhku ning suunavad riigis elavate inimeste tegevust. Nii on riik täpselt kindlaks määratud piiridega ruuma, mille vajalikeks elementideks on valitsus ja elanikud. Etnos- ajalooliselt kujunenud, ühise vaimse ja ainelise kultuuri tunnustega (keel, usund, asutus) ning eneseteadvuse ja endanimetusega dünaamiline inimkooskond. Etnosed võivad olla nii riigi rajanud rahvused ja omariiklusele püüdlevad rahvad kui ka hõimud ning põhietnosest eraldatud etnlised rühmad, samuti oma
Piiskopp oli nii kiriklik kui ka ilmalik valitseja. Kuidas vallutamine käis? Keskaja tüüpiline meetod oli, et palkad sõjamehed lootes võidule ja siis sa maksad sõjameestele kulud, tuludega, mida sa võidetud maadelt saad. Samas neid maid oli vaja hoida. Kui tahtsid maid hoida, siis jagasid maad sõjameestele, andes neile vastutuse, et nad kaitsevad nii sind kui ka sinu maid. Ühesõnaga tasuti sõjameestele võõra varaga. Maid jagati koos seal elavate inimestega. Need inimesed sattusid vasallide võimu alla. Tuleb meelde jätta, et maaelanikud ja talupojad elavad oma kultuuris. Valisejat nad ei huvita. Valitsejat huvitab, et nad täidaksid oma kohustusi ja maksaksid tasud. See, millises õiguses nad elasid, see valitsejat ei huvitanud. Kaupmehed elavad ka oma elu. Kirik valib kaupmeeste jaoks asjad, mis on kaupmeestele olused. Kirik kaupmehi ei takistanud. Eesti aladele ei toodud keskajal talupoegi
Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis Autor: Juhan Kivirähk Kõnealune artikkel räägib Eesti julgeoleku küsimustest. Artikli autor Juhan Kivirähk toob välja erinevaid lähtekohti. Räägib julgeolekust pärast NATO-ga liitumist, kas Eestile oleks vaja profiarmeed, Eesti avalikust arvamusest selle teema kohta ning, et see teema on kindlasti ka ahvatlev poliitikutele, kuna selle teema põhjal saab anda erinevad valimislubadusi. Mis ikkagi tagab Eesti julgeoleku? Pärast NATO-ga liitumist on mitmete arust just NATO see, kes tagab Eesti riigi julgeoleku. Sest Eesti sõjavägi on ühtlasi NATO vägi ja rünnak Eesti vastu on sama, mis rünnak NATO vastu. Seega esimese arusaama kohaselt eeldatakse, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon kaitseb meid ohtude eest. Teise arusaama kohaselt jääb NATO meile nii öelda kaugeks ,,onuks" välismaalt. Ehkki Eesti väed peavad olema või
Otsides luuletaja kohta materjali, jäi pilk pidama lõigul, mis kinnitab minu muljet: ’’Leelo Tungal särab ning temast lausa kiirgab heatahtlikkust ning positiivsust. Räägitakse, et suurepärase suhtlemisvõime ja suure sõprusringkonna tõttu jääb Leelo Tungal pidevalt hiljaks. Tänaval mõnd tuttavat kohates uurib ta ikka, kuidas tollel läheb. Leelo Tungla nooruslikkuse üheks põhjuseks on kindlasti pidev püüd tundma õppida laste ja noorte maailma.’’ Luuletajanna ise on öelnud nii: ’’Olen õppinud lapsi tundma ja tean, mida laps soovib kuulda ja lugeda.’’ [1] Sel aastal 22. juunil saab armastatud kirjanik 70-aastaseks. Võtsin julguse kokku ja saatsin lugupeetud kirjanikule meili, kus küsisin luba, kas võin esitada temale isiklikult mõned küsimused mind huvitavatel teemadel. Tunnistan, et jäin sellega pisut hiljapeale, kuid ei tahtnud ka loobuda. Positiivse vastuse korral sooviksin lisada küsimused- vastused hiljem oma tööle
Just see Eesti Vabariigi president on mulle meelde jäänud kui äärmiselt tark, humooriks, intelligentne ja väga laia silmaringiga mees. Lennart Meri kõnesid kuulates vaikis alati kogu saal. Alati oli sellel mehel öelda midagi uut. Ta on ainus president, kea rääkis oma kõne peast. Lennart ei kõhelnud kunagi kui tuli kaitsta oma kodumaad. Ehk seetõttu ongi muutunud see isiksus minu jaoks tähtsaks. Nii nagu Mihkel Mutt on ühes artiklis öelnud, et Lennart Meri on õnnelik inimene vastab ju tõisesti tõele. Ta tuli tagasi Siberist, oli võimalus reisida, mis kõige tähtsam ta sai jagada eestlastega oma mõtteid, teadmisi ja tundeid. Ta oli ja on Eeati rahva poolt väga armastatud ning suurriikide poolt tunnustatud inimene. Tema kohta leidub palju materjali temast kirjutatud imetlevates raamatutes kui ka internetis. Referaadis annan ülevaate Lennart Mere elust poliitikuna ja kirjanikuna ning et
1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva, sealsed inimesed kü
Kirjeldatakse , miks ja kuidas kujunes isemajandamise ja Eesti krooni taaskehtestamise eestvedajaks Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis moodustatud teaduskollektiiv instituudi direktori, majandusdoktor Rein Otsasoni juhtimisel. Raamatus kirjeldatakse üksikasjalikult Eesti krooni kehtestamisele eelnenud sündmusi, millest laiem avalikkus teab väga vähe. Väga palju on raamatus viidatud erinevatele allikatele ajalehtedes, kus tuuakse välja, mida keegi on mingil ajahetkel öelnud. Lugedes neid erinevaid mõtteid ja öelduid, andis see selgelt edasi räägitud ajastu emotsioone. 3 1. HÄDARAHAST PÄRISRAHANI Alates 1918. aastast 24. veebruar ringlesid Eesti Vabariigis tsaariaegsed Vene rublad, Saksa okupatsiooni idamargad, Soome margad, duuma rublad ja Kerenski rahad. Samas mainib
oma lastele neid unejutuks ette lugenud. Valikut mõjutas kindlasti ka see, et elame kirjanikuga samas alevis ja ta on olnud aastaid sama kooli õpetaja, kus minagi olen oma põhihariduse omandanud. 3 Selle uurimistöö põhieesmärgiks on tutvustada põgusalt Harri Jõgisalu elu ja loomingut. Mille poolest on ta eriline ja silmapaistev? Harri Jõgisalu ei ole ju üksnes hea kirjanik, vaid ka armastatud õpetaja oma endistele õpilastele ja suurepärane loodusetundja, kes armastab ja kaitseb loodust. Harri Jõgisalul on asjatundlikku silma looduse nägemiseks ning sulge kirjutamiseks. Süvitsi minek loodustunnetuses väljendub pea igas tema raamatus. Uurimistöös kasutatud allikad pärinevad Internetist, loetud raamatutest, artiklitest ja vestlusest Harri Jõgisaluga, mis toimus 23. 11. 2009. Kuna kirjaniku elu ja loomingu
Arne Ader, Urmas Tartes Eesti looduskaitse Keskkonnaamet 2010 Sisukord Looduskaitse ajalugu Eestis . ...................................................................................................................................................................... 4 Looduskaitseseadus . ....................................................................................................................................................................................................8 Kaitstavad loodusobjektid . .........................................
SISSEJUHATUS Kuna rahvusvaheline kaubandus ja teaduslik ning poliitiline koostöö tihenevad, teevad akadeemikud, rahvusvahelised organisatsioonid ning koguni rahvad ja valitsused järjest suuremaid pingutusi, et parandada omavahelisi suhtlemisvõimalusi ja dialoogi. Üha enam saab selgeks, et selle eesmärgi saavutamiseks on lisaks võõrkeelte õppimisele senisest märksa laiemas ulatuses soovitatav ka heatahtliku, mõistva suhtumise kujundamine teiste rahvaste tavadesse, nende ühiskonna ja kultuuri eripäradesse. (Lewis, 2003, lk 24) Kuna Eesti ettevõtted on hakanud ja hakkavad tõenäoliselt ka edaspidi järjest rohkem
võõraste loomade nahad ja võeti kasutusele laevadelt röövitud rauast riistad". Kummatigi jääb "Ussisõnades" tervikuna valitsema kaotusvalu ja ihalus algupärase omakultuuri järele ning murega selle kadumise ja võõra kultuuri pealetungi pärast ehk mäletamise iha ja unustamise hirmuga. Oma ja võõra, vana ja uue vahekorra vaagimine seostub aga veel teisegi suure küsimusega: kas lootusetus võitluses tuleb kohaneda ja alla anda või mitte? Nagu nii paljud armastatud kangelased, peab ka Leemet valima vana ja uue maailma vahel. Alles üsna romaani lõpus jõuab ta selles selgusele, leides endas üles "Magusa himu kellegagi võidelda, elavat ihu tükeldada ning oma vaenlase verd juua". Nii vormub ta valuliselt kangelaseks, et seista üksi kogu maailma vastu, ning seejärel kaotada mitte ainult oma lootusetu võitlus, vaid näha pealt ka kõigi oma sugulaste ja sõprade surma.
(viimased on asunud küll Saksamaa ja Bütsantsi, hiljem Türgi vahel). Lõpuks, kogu Vahe-Euroopa kuulus Teisest Maailmasõjast kuni 1989. või 1991. aastani kas NSVL koosseisu või võimu alla ja omandas rea sarnaseid jooni. Poliitgeograafiliselt on Eesti praegu niisiis Vahe-Euroopa riik ja meie huvides on Lääne- ja Ida- Euroopa vaheline rahu ning koostöö, mitte võitlus või koguni sõda, mida nii tihti on peetud meie maal ja meie arvel. Muidugi säilib selline huvi ka siis, kui meist peakski saama Põhjala riik. Et viimase sajandi jooksul on Venemaa olnud kas Euroopast üldse väljas või kuulub sinna vaid tinglikult, ja et Euroopa mõiste on kitsenenud Euroopa Liidu liikmes- ja kandidaatmaadele, on käibele tulnud ka uutmoodi arusaamine Ida-Euroopast, mille järgi tuleb Venemaa üldse Euroopast välja arvata ja Ida-
1167. aasta paiku pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco. Talle anti abiliseks Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk Nicolaus. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad - 19. Saj. algas sakslaste tung itta. 1143.a rajati Lübecki linn, millest sai lähtepunkt järgnevatele sündmustele.Ojamaal kaupmeeste oluline punkt. Kaupmeeste vahendusel tuli umbes 1184.a augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186.a pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ennast lasi ristida ka Toreida vanem Kaupo, kellest kujunes sakslaste usin abiline. Peagi selgusid sakslaste tõelised plaanid. Ristitud pesid end Väina jões ja saatsid ristmise Saksamaale tagasi. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Berthold. 1198 langes ta esimeses liivlaste vastu peetud lahingus ja järgmiseks piiskopiks pühitseti Bremeni toomhärra Albert (energiline ja võimuahne)
Mõnigi kord kinnitust leidnud lootus riigipoolsele toetusele mõisnike omavoli vastu süvendas arusaama, et olles lojaalne kuningale, on talupoeg ühtlasi ka tema kaitsealune. See tähendas eneseteadvuse mõningast tugevnemist keset rasket pärisorjust. Kogu aeg loodeti, et kuningas oma alamad lõplikult pärisorjusest vabastab ning 17. sajandi lõpu sündmused, eriti mõisate reduktsioon, näitasid selle lootuse põhjendatust (Vahtre, 2000). Erinevalt Rootsi talupoegadest, kes olid vabad ning koguni eraldi seisusena riigipäeval esindatud, olid Eesti- ja Liivimaa talupojad pärisorjad. Nii nagu Rootsis võis kuningas aadlivõimu piiramisel tugineda talurahva toetusele, nõnda oli kuningavõim huvitatud siinse talurahva seisundi parandamisest, mis ennekõike nõudis pärisorjuse kaotamist. Reduktsiooni käigus toimunud mõisate ülevõtmisel kutsuti kohale ka talupojad, ning ametnikud tegid neile arusaadavas keeles selgeks, et nüüdsest on nad kuninga alamad. 4
väga põnev materjal, kuni väiteni, jms. et inimese kogu elu, algusest lõpuni, on Tunneta iseennast ema psüühilise mõju alt vabanemise Kuidas teeb haridus vabaks tänapäeva protsess. inimese? Tänapäeval aitab haridus ennast Ja veel üks huvitav näide. Inglise keeles kaitsta manipuleerimise eest. Kellel tähendas vabadus algselt armastatud on adekvaatne enesetunnetus, see teab olemist. Vaba oli see, keda armastati. oma kohta ja võimeid ega lase ennast 1 sõpradest, iidolitest, autoriteetidest, reklaamist, humanistlik koolkond rõhutab, et inimesel poliitikast enamasti mõjutada. on ka vaba tahe ennast teostada, et
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK Ürgaeg Eesti asustuse vanimad jäljed pärinevad mesoliitikumist (VIII-IV a.t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodustus Baltimaadel kaks erine
vahetas abiellumisel oma nime Katharinaks(selline tegevus oli vajalik, et abielluda Venemaal, õigeusukiriku tavade kohaselt - Baltikumis oleks see saksa aadli tugeva vastasseisu tõttu võimatu olnud)] kiindusid teineteisesse väga ja nende vahel tekkis tugev side, samas kui Jakob tundis, et tema hakkab oma õest võõrduma (edaspidi arutas Jakob tihti teemal, et tal on jube imelik õde - hyppab kõhkluseta niimoodi kõigesse sellesse segadusesse. Jakob tundis ta yle mõningal määral uhkust, aga samas, säilitades kainet talupojamõistust, tundis ka pisukest ebamugavust ja võõristust). Asjad arenesid omasoodu ning peatselt oli Eeva (khmm) tiine. Olnud, vaid kolm kuud sellises seisus, tabas auväärset prouat aga hoop: Sisse lendas keski kõrgem ohvitser Tallinnast (ei mäleta enam kes, mingi itaallane vist), kes arreteeris Timo ja sobras kõik ta paberid läbi ja võttis kaasa (seda muidugi endaga kaasas olnud soldatite käte läbi).
Ausus on omadus, mis eesti kirjandusteostes tavaliselt mõisnikule osaks ei saa. Harilikult on nad vaid iseenda õiguste eest väljas olevad kombineerijad, nagu näiteks Gertrude von Tiesenhausen "Rakvere romaanis". "Keisri hullus" on tähelepanu all tegelase keel. Timo eesti keele kohta mainib Jakob järgmist: "See härra Bock rääkis maakeelt ja isegi õige viisakalt, aga ikkagi oli tema kõnel see sakslaste napp ja naksakas ja äramoonutav viis küljes, mis mind koguni siiamaani vastumeelsusest kergelt nõksatama ajab." Kross ei markeeri Timo keelekasutust, ta lihtsalt lisab, et tema eesti keel oli iseäralik. Seevastu näiteks A. H. Tammsaare romaanis "Ma armastasin sakslast" on vanal parunil suus just see iseäralik eesti keel: "Mina armastap see eesti rahvas, selleperast tahap ma teadma. Mina moistap: teie tulep kokku, joop ja loulap, ja kui teie saama küllalt jooma ja loulma, siis teie hakkap see armas eesti rahvas juhtima ja valitsema, sest ka tema
tekstist, mida ei tohiks kritiseerida. Kalevipoja austajad jagunevad leigeteks (kes ise vaevalt seda kunagi on lugenud, aga neis räägib traditsioon) ja palavateks (teose läbi lugenud ja kes võtavad seda kui pühakirja teksti).Tuglas kritiseerib ka ,,Kalevipoja" pealkirja - see on omamoodi nonsenss. Vanasti kirjutati Kalewi-poeg, kui keegi peaks küsima mis on rahvuskangelase nime, siis tal polegi seda on kellegi poeg. Aavik oli maksimalist. Temalt pärineb koguni kolm artiklit. 1914 - ,,Eesti rahvusliku suurteose keel" (kõnena esitatud juba 1912) 1916 ,,Parandatud Kalevipoeg esimene" Aavik visandas oma versiooni, lõigu milline peaks olema korralik regivärss 1933 ,,Kuidas suhtuda Kalevipojale" Aavik oli keelemees, oli ka omamoodi fanaatik, maksimalist keeleküsimustes. Kõige tähtsam oli tema jaoks keele kõla- välja tuli rookida sõnad, mis keelt risustavad. Aaviku ,,Kalevipoja" kriitika:
[…] pealeräägitav tekst (.) lühike (kuni 1 s) paus (…) pikk (vähemalt 1 s) paus = kokkuhääldus sõna rõhutamine Lisa 1 J.M: Kaheksanda juuli ringvaade algab nüüd ja algab siitsamast solarise katuselt väga lihtsal põhjusel (.) täna lihtsalt oli nii ilus ilm et ma tahtsin kaa seda ilusat ilma teiega jagada ja selle ilusa ilma keskel ühe põneva katse läbi viia (.) päike on natukene veel kõrrgel me saame ära mõõta ühe eestlaste leiutatud seadme (.) noored eesti mehed martin ja tarmo on siin kohal ühe aparaadiga (.) aparaat mahub sellisesse väikesesse tabletti kui nii võiks öelda ja seda tablett on ühendatud veidi suurema tabletiga millega saab ka helistada ja aparaat mõõdab uu-vee kiirgust ning mehed seletavad mulle ära (.) mida ma siin täpselt mõõdan
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
