nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste eest. Ühtluskool-üleminek ühelt kooliastmelt teisele muudeti sujuvaks,likivideeriti koolitüüpide paljusus,ühtlustati õppekavad. INIMESED-J. Laidoner - kindralmajor, Vabadussõja kestel oli vägede ülemjuhataja. J. Pitka-tema initsiatiivil algas soomusrongide ehitamine. J. Poska-5-liikmelise delegatsiooni esimees, endine välisminister, kirjutas alla Tartu rahulepingule. J. Tõnisson-kahel korral Riigikogu esimees ja neljal korral riigivanem,demokraatliku opositsiooni liider. K. Päts-Eesti esimene president,vaikiv ajastu, Pätsi dekreedid. E. Öpik-astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. P.Kogerman-keemik, Eesti põlevkivikeemia rajaja. L. Puusepp-neurokirurg, Eesti Neuroloogide seltsi üks asutajaist, hiljem esimees. M. Under-Siuru ja Tarapita rühmituse liige, ,,Hääl varjust'', ,,Rõõm ühest ilusast päevast''. E.Aav-helikunstnik-helilooja ja koorijuht, kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi ,,Vikerlased''. A
Eesti Vabariik 1. Kuidas valitseti Eestit 1920.a. põhiseaduse järgi? Seadusandlikku võimu teostas ühekojaline parlament- riigikogu- ja täidesaatva võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustusele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastateil osalesid Eesti poliiitka kujundamisel paljud erakonnad. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Oli olemas riigipeaametikoht ja Eesti oli demokraatlik vabariik, kus olid inimõigused. 2. Mis oli peamine sisepoliitiline probleem Eestis 1920ndail (tulenes osaliselt põhiseadusest)?
AJALOO LEHED 1 ja 2 LEHT,ülesanded 1-13-Eesti iseseisvumine ja vabadussõda 1. Ülesanne-Dateeri kuupäevaliselt järgmised ajaloosündmused a)Eesti saavutas autonoomia-1 b)Eesti vabariigi väljakuulutamine-1 c)Vabadussõja algus-3 d)Võnnu lahing-5 e)Asutava Kogu kokkutulek-4 2. Ülesanne-Millega on silma paistnud Eesti iseseisvumise ajaloos järgmised isikud? a)Jaan Poska-Kirjutas alla 02.02.1920 Tartu Rahule b)Konstantin Päts-Korraldas riigipöörde ja kehtestas autoritaarse riigikorra
EESTI VABARIIK KAHE ILMASÕJA VAHEL 1. Õpi selgeks Eesti iseseisvumine lünkteksti põhjal. Paberilt. Miks viidi peale Vabadussõda Eestis läbi maareform? Et lahendada maaküsimus, likvideerida maapuudus, anda maa neile, kes seda harivad (talupojad), mõisamajanduse asendamine talumajandusega. 2.1. Mida see kujutas ja milliseid muudatusi kaasa tõi? Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, loodi 35000 asundustalu. Mõisamajandus asendus talumajandusega, kadusid teravad vastuolud 3.Miks oli vaja 1923.aastast teha Eesti majanduselus põhjalikke
*Vabadussõjalased-sõjaveterane koondav mittepoliitilise ühinguna tekkinud Eesti Vabadussõjalaste keskliit. Hiljem, populaarsust kogudes, võeti vastu ka neid pooldavaid tavainimesi. Esimeheks erukindral Andres Larka, suur roll advokaat Artur Sirkil. *Vaikiv ajastu-sügis 1934 kehtestati autoritaarne diktatuur. (Kaitseseiskorda pikendati aasta võrra, riigikogu saadeti lõplikult laiali ja sunniti vaikivasse olekusse. Keelustati pol.erakonnad, nende asemele loodi Isamaaliit. Hakati looma kutsekodasid, kehtestati tsensuur, loodi Riiklik Propaganda Valitsus, kehtestati riigi kontroll paljude elualade üle. 8 dets 35a. lavastati vabadussõjalaste riigipöördekatse, paljud mõisteti vangi. Põhiliseks opositsioonikeskuseks Tartu eesotsas Tõnissoniga. 37a. koostati Rahvakogu poolt uus põhiseadus, pidi kehtima hakkama 38.a. jaanuaris.) 2)Kes olid ja millega läksid ajalukku: Jaan Poska(1866-1920)-Tallinna linnapea vandeadvokaat, määrati vastloodud
4. Kuidas ja millistes tingimustes toimus iseseisvuse väljakuulutamine Eestis? Kuidas nimetati I valitsust? Veebruaris 1918 hakkasid enamlased Eesti pinnalt lahkuma. Selles nägi Saksamaa võimalust ning suunduti Eesti poole, et see okupeerida. Eesti oli jõudnud aga täpselt kahe sündmuse vahel vabariigi välja kuulutada. 23. veebruar Pärnus, 24. veebruar Tallinnas. 25. veebruar algas juba saksaokupatsioon. · Keerulistes tingimustes. · Asutav Kogu. 5. Millal ja miks puhkes Vabadussõda? Milline oli sündmuste käik esimestel sõjakuudel? 1918, 28. november. Sakslased olid sunnitud Compiegne vaherahu tingimuste tõttu oma väed igalt poolt välja viima. Venemaa nägi selles võimalust ning tungis Eestisse. Detsembris oli Venemaa edukas ning suudeti vallutada pea pool Eestit. Jaanuarist hakkas Eesti aga vastu peale tungima ning siis saavutas juba Eesti edu. 6. Millal toimus murrang sõjas? Milles see seisnes? Kellelt sai Eesti abi? 1919. aasta 7. jaanuaril
* venestamise ja saksastamise vastasus * lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele * vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid Ajaleht: Postimees Toetajad: rahvusmeelsed haritlased (V. Reiman, O. Kallas, K.A. Hindrey, P. Põld jt) Tallinna radikaalid e parempoolsed: Juht: Konstantin Päts Vaated: * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * propageeris majanduse edendamist (sihiks eestlaste majandusliku olukorra parandamine, mille saavutamiseks tuli baltisakslased nii majandusest kui ka poliitikast kõrvale tõrjuda) * loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülemaailmseid reforme Ajaleht: Teataja Toetajad: haritlased (A.H. Tammsaare, E. Virgo, J.V. Veski jt) Sotsiaaldemokraadid: Juht: Peeter Speek (M. Martna, E. Vilde jt) Vaated:
mõistmist. Iseseisvumine Iseseisvusmanifest, päästekomitee liikmed, iseseisvuse väljakuulutamine. 18.veebr. 1918 alustasid sakslased pealetungi ning enamlased põgenesid. Kasutamaks edukalt ära sobivat momenti- enamlaste lahkumisel ja sakslaste tulekul tekkivat võimuvaakumit- loodi Maapäeva (selle vanematekogu oli käinud salaja koos ning teinud diplomaatilist eeltööd) poolt paindlikumaks tegutsemiseks võimalike repressioonide tingimustes Eesti Päästekomitee (koosseisus Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms). Päästekomitee koostas Iseseisvusmanifesti, milles Eesti kuulutati demokraatlikuks vabariigiks, tühistati enamlaste seadused ning rahvusväeosadele anti korraldus saksa vägede suhtes säilitada erapooletust. 4.veebruaril 1918 lahkusid Tallinna sadamast viimased enamlaste üksused ning sakslased polnud veel linna jõudnud. Kasutades soodsat momenti, kuulutas Päästekomitee välja Eesti iseseisvuse, loeti ette Iseseisvusmanifest 23 veebr
võidelda Nvm-ga. Eestlased Põhja-Lätis, sakslased lõunas ja vabastati venelastest. IV juuni juuli 1919: sõda sõjas ehk Landeswehri sõda Konflikt eestlaste ja sakslaste-baltisakslaste väeüksuse(Landeswehr) vahel. Eestlased ja sakslased said keskel pärast venelaste minemaajamist kokku. Sakslased ei jäänud aga pidama, vaid liikus põhja poole, et saada ka Põhja-Läti ja Eesti, et rajada baltisakslaste riik. Sellest pärineb Võidupüha 23.juuni 1919 e Võnnu lahingu võit. Oluline, sest baltisakslased olid eestlaste üle aastasajandeid valitsenud(hunt, katk). NB! Riia polnud eestlaste käes. V 1919.aasta teine pool: piirilahingud NVm üritab võimalikult sügavale Eestisse sisse tungida ja vastupidi, et saada paremaid tingimusi rahuläbirääkimisteks. Hakatakse juba pindasondeerima, et sõlmida rahu. Oli olnud I ms ja Vabadussõda, Eestil ressursse sõja pidamiseks vähe ja sõjatüdimus. 3.jaanuar 1920
a. Eesti Asutava Kogu valimised. · 10. veebruar 1918.a. Balti aadel kuulutatakse lindpriiks. Iseseisvuse väljakuulutamine 1918. a. 18. veebruaril alustas Saksa armee Idarindel pealetungi eesmärgiga sundida Nõukogude Venemaa sõjast välja astuma. · Punakaart taandub, sh ka Eestist · Luuakse salajane EESTI PÄÄSTEKOMITEE, ette valmistada ja välja kuulutada Iseseisvusdeklaratsioon. Konstantin Päts Iseseisvuse väljakuulutamine PÄÄSTEKOMITEE liikmed: · Konstantin Päts · Konstantin Konik · Jüri vilms Iseseisvuse väljakuulutamine · 23. veebruar Pärnu Endla teatri rõdu; H. Kuusner. · 24. veebruar Tallinn moodustatakse Eesti Ajutine Valitsus. Peaministriks saab Konstantin Päts. Teavitatakse kogu riiki iseseisvuse väljakuulutamisest. Iseseisvuse väljakuulutamine Eesti Ajutine Valitsus annab välja oma esimesed 5 käsku: · Eesti on sõjas erapooletu · Tühistati enamlaste korraldused;
1. Dateeri kuupäevaliselt järgmised ajaloolised sümdmused a) Eesti saavutas autonoomia 30.03.1917 1 b) EV väljakuulutamine 24.02.1918 2 c) Vabadussõja algus 28.11.1918 3 d) Võnnu lahing 21-22.06.1919 5 e) Asutava kogu kokkutulek 23.04.1919 - 4 2. Millega on silma paitsnud Eesti iseseisvumine ajaloos järgmised isikud: a) Jaan Poska kirjutas alla Taru Rahule b) Konstantin Päts EV I Pres c) Johann Laidoner sõjavägede ülemjuhataja 1918-1919 d) August Rei Asutava Kogu esimees, sots.dem. 3. Kuidas nim neil aastateil eesti rahva esindusorganeid? Kirjuta esindusorgani juurde üks tähtis seadus või otsus, mille ta oma tegutsemise ajal vastu võttis. a) 1917-1919 Maapäev kuulutas välja EV iseseisvuse b) 1919-1920 Asutav Kogu - maareform 4
Ptk 9 Eesti Vabariik 1920.-1930. aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eesti inimeste veendumusest rajada iseseisev demokraatlik vabariik, lähtus ka Asutav Kogu eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.aasta põhiseaduse kohaselt · Teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament Riigikogu · Täidesaatvat võimu teostas valitsus · Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem · Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka presidendi esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud Riigikogus oli enamasti esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad (sh saksa ja vene vähemusrahvuste) parteid. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused, sest erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist luua üheparteilist valitsust. Valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu. 1930.aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mille tulemusena
Sürrealism mis pidas pidas loomingu lähtealuseks unenägu, nägemust ja vaistlikke tundeid ning eitas loogikat ja kunstitraditsiooni. Balti ajastu - AASTAD 28.nov.1918 Punaarmee ründas Narvat ja sundis Eesti Rahvusväe üksuseid taganema, hõivates poole Eesti mandriosast 02.veebr.1920 Kirjutati alla rahulepingule Tartus, peale 2 vaidlus kuud Venemaaga. Lõpetas sõja, tagas soodsa idapiiri ning lahendas mõned majanduslikud probleemid. 1934 Konstantin Päts ja Johann Laidoner teostasid riigipöörde, kuulutati välja kaitseseisukord, Riigikogu saadeti laiali, erakondade tegevus lõpetati, ajakirjandus järelvalvele jne. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis sai nimeks vaikiv ajastu. 1937 Lasti koostada uus põiseadus, mis vastas Pätsi ja Laidoneri soovidele ning sellega loodi presidendi ametikoht 1939 Eesti-Saksa mittekallaletungileping, mida mujal maailmas käsitleti Eesti asumisene Saksamaa poolele. ISIKUD
Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutati end kõrgemaks võimuks Eestis. Enamlased ajasid Maapäeva jõuga laiali. Iseseisvuse väljakuulutamine Maapäeva salajstel koosolekutel võeti suund iseseisvuse väljakuulutamiseks. Selleks asuti ühendusse välisriikidega - loodi välissaatkond. 1918.a. veebruari keskpaigas asusid Saksa väed maailmasõja idarindel pealetungile ja tungisid saartelt mandri-Eestisse. Selles olukorras moodustati Eesti Päästekomitee (Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms), mille eesmärk oli iseseisvuse väljakuulutamine. Koostati Iseseisvusmanifest. Kohtadel asusid võiu üle võtma vabatahtlikest loodud Omakaitse salgad. Tallinnas võeti võim üle 24. veebruaril 1918. Moodustati Ajutine Valitsus (peaminister K.Päts). Järgmisel päeval jõudsid Tallinna saksa väed, algas Saksa okupatsioon. Saksa okupatsioon Saksa okupatsioon kestis 1918.a. veebruarist novembrini. Ajutist Valitsust ei
Ajaloo kontrolltöö Õp lk 64-87. 1. Mõisted. 1) Vabadussõda Eesti võitlus Venemaa ja Landeswehri vastu aastatel 1918-1920. 2) Landeswehri sõda Eesti võitlus baltisakslaste vastu aastal 1919. 3) Riigivanem isik, kes juhtis riigikogu poolt ametisse määratud valitsuse tegevust. Tegeles nii peaministri kui ka presidendina. 4) Eesti Vabadussõjalaste Keskliit suurim poliitiline liikumine Eestis, mis algselt koondas Vabadussõja veterane. Nõudis põhiseaduse muutmist. 5) Vaikiv ajastu ajastu, mil Riigikogu oli vaikivas olekus(autoritaarne riigikord). Tööl ei käidud, palka saadi. Algas 12 märts
Eesti Vabariik 1920-1940 I Sisepoliitika Meenutuseks: 24. veebruar 1918 Eesti iseseisvus 1918-1920 toimus Vabadussõda 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920. See oli oma aja kohta väga (isegi liiga!) demokraatlik! Põhiseaduse kohaselt: · võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline) · oli valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Riigivanem polnud riigipea
Mis olid selle tingimused? Milles seisneb selle olulisus Eesti riigile? 2. veebruaril 1920. Leping lõpetas sõja, tagas eestile soodsa idapiiri ning lahendad mitmed majanduslikud probleemid. Venema tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. 5. Kirjelda Eesti valitsemist 1920-1934 aasta märtsini (korraldus, parteid, tähtsamad seadused) 1920. koostati Eesti esimest põhiseadust Võim oli parlamendi Riigikogu käes. Riigivanem täitis peaministri ja riigipea kohust, sest presidendi kohta polnud loodud. Nelja aasta jooksul tekkis palju erakondi e. parteisid ja selle tõttu riik ei suutnud midagi tähtsat otsustada, sest kõigil olid erinevad meeled. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. 1930. aastal tabas eestit kriis, mis algas maailmakriisist, mille tulemusena paljud tehased, ärid läksid pankrotti. Inimesed kaotasid töökohti ja majandus langes. Inimesed süüdistasid kõiges parlamenti
Loodi vangilaagrite süsteem GULAG, kus 1940 vangistati 1.7m inimest. Stalin muutis Maailmarevolutsiooni plaani: Läks üle mässulikuse õhutamisest sõjalise jõu kasuks. Arvas, et punaarmeega on ta võimeline muutma maailma kommunistlikuks, hakkasid meeletud sõjalised ettevalmistused. 8.Kuidas Valitseti Eestit 1920. Põhiseaduse järgi? Oli ühekojaline parlament riigikogu ja täitesaav võimuvalitsus. Valitsuse kinnitas ametisse riigikogu, valitsuse tegevust juhtis Riigivanem, kes täitis nii peaministri kui ka riigipea ülesandeid. Enamasti oli riigikogus 6 suurt ja 2 väikest parteid, kuna neid olid palju, siis eestit juhtis koalitsioonivalitsused. 9.Mis oli peamine sisepoliitiline proleem 1920.? Erakondade rohkus tõi kaasa parlamendi killustamise. Ükski partei ei saavutanud valimistel ainparteilise valitsuse moodustamiseks piisavalt suurt ülekaalu ning tuli moodustada koalitsioonivalitsus
erapooletust.24.veebruaril 1918 lahkusid Tallinna sadamast viimased enamlaste üksused ning sakslased polnud veel linna jõudnud. Kasutades soodsat momenti, kuulutas Päästekomitee välja Eesti iseseisvuse, loeti etteIseseisvusmanifest, moodustati Eesti Ajutine Valitsus (peaministriks K.Päts) ning alustati võimu ülevõtmist maal. Miks ja milliste sündmustega algas Eesti Vabadussõda Eesti Vabadussõda algas 28. novembril, kui Punaarmee ründas Narvat. Saksamaa kapituleerus 11. nov 1918 jaVenemaa tühistas Bresti rahulepingu. Punaarmeel oli eesmärk taastada oma mõjuvõim Eestis ning liita Eesti taas Venemaa külge. Sõjaväed viidi aladelt välja. Seejärel Punaarmee (Vacietis, Eesti punased väeosad) koondusid Narva jõe taha. Punaarmee pealetung 28nov 1918- vallutas Narva. Punaarmee ründas Eestis 2suunas: 1) Narvast Tallinna poole, jõudsid Tapale
Eesti riiklikkord/poliitiline elu(1918-1934 ) pärast venevõimu oli eestlastel suur soov rajada iseseisev dem. vabariik. Eesti esimese PS-i koostas asutav kogu 1920a. Selle kohaselt teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament e. riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse riiigikogu ja vaitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea(presidendi)ülesandeid. Neil aastal osalesid eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad ning selle tüttu ei suudetud moodustada üheparteilist valitsust ning eestis oli koalitsiooni valitsus. 1930 tabas eesti majandust ja ühiskonda kriis. Usuti, et võimu oma riigipea päästaks maa ning paneks maksma kindla korra. Autoritaarne eesti e
Alates vabariigi algusaastaist toodeti riigis suurtes kogustes vilja, mida hakati eksportima ning koguma tagavarasid kriisiaegadeks ja võimalikeks ikaldusaastateks. Kuid peagi kujunes peamiseks tuluallikaks piimakarja-kasvatus ja piimasaaduste tootmine. 1930. aastate keskpaigaks olid kariloomade ja meiereide arv kahekordistunud. Autoritaalne eesti- Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus
aastal Sõlmiti Eesti – Läti kaitseliidu leping – 1923. aastal; Toimus kommunistide riigipöördekatse – 1924. aastal Anvelt Mindi üle uuele majanduspoliitikale – 1924. aastal Otto Strandman Toimus ülemaailmne majanduskriis – 1929 – 1933. aastatel Suure kriisi aeg Eestis – 1930 – 1934. aastatel Sõlmiti nn. väike Balti Liit – 1934. aastal Toimus üleminek autoritaarsele riigikorrale – 1934. aasta märtsis; Päts, Laidonen, Einbund (vaikiv ajastu) Oli presidendiks Konstantin Päts - 1938. aastal Sõlmiti baasideleping – 1939. aastal, 28.sept. Algas Teine maailmasõda – 1939. aastal, 1. sept. Anti välja I, II, III EV põhiseadus – 1920; 1933(kehtis 1934); 1937(kehtis 1938) Mõisted: kaitseliidu leping – Eesti-Läti vaheline leping, sõlmiti aastal 1923. Rahvasteliit – Organisatsioon, mis üritas tagada rahu, et hoida ära sõdu, üritas lepitada konflikte. uus majanduspoliitika – Põllumajanduse eelisarendamine Balti Liit – Kolme balti riigi ühendus
Oma volitused anti edasi Maapäeva vanematekogule. Iseseisvusmanifest 24. veebruar 1918 . Manifestis kuuluati Eestimaa Iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks ja see kanti ette 23.veebruaril Pärnus "Endlas". 24.veebruaril 1918 kuulutati Tallinnas välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus eesotsas K. Pätsiga. Järgmisel päeval hõivasid sakslased Tallinna. Päästekomitee eesmärgiks oli iseseisvuse väljakuulutamine. Liikmed Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik. 23. veebruaril loeti ette manifest Pärnus, 24. veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, eesotsas Konstantin Pätsiga ja Jüri Vilmsiga. 25. veebruar oli pidulik päev majadel lehvisid sini-must-valged lipud, helistati kirikukelli, peeti aktusi ja jumalateenistusi, keskpäeval toimus sõjaväeparaad. Konstantin Päts luges manifesti avalikult ette ning kohe peale seda marssisid linna
Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa Daatumid: 1. 30.03.1917 - Eestimaa kubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel piiratud autonoomia 2. 24.02.1918- Tallinna sadamast lahkusid viimased enamlaste üksused ning Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse (Eesti demokraatliku vabariigi) 3. 28.11.1918 - algas Vabadussõda Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus 5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine Eesti iseseisvust tunnustat 6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis
pannud nimeks ,,vaikiv ajastu". Vaikiva ajastu algus 1934. a oktoobri sündmustega lõppes poliitiline kriis Eestis. Valitsus, kus jäme ots oli kolmel mehe Pätsi, Laidoneri ja Eidenbundi käes, kontrollis kindlalt olukorda riigielu kõigis sfäärides. Valitsus oli saavutanud võidu nii parlamendiväliste kui ka parlamendi enda ja parteide üle. Valitsus ei pidanud enam mitte kellegagi arvestama. Demokraatia ajajärk oli Eestis selleks korraks lõppenud. Vaikivat ajastut alustas 12. märtsil 1934 aastal riigivanem Konstatin Päts välja kuulutatud kaitseseisukord, millega kindral Johann Laidoner määrati vägede ülemjuhatajaks. Vaikivat ajastut Eestis nimetatakse perioodiks, kui Riigikogu enam kokku ei kutsutud, kehtestati range tsensuur, igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine oli keelatud, erakondade tegevust ei lubatud - ainus partei oli Pätsi toetuseks loodud Isamaaliit, vabadussõdalaste üle peeti kaks
o Muudeti põhiseadust ja rahvas sai hääletada presidenti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - Riigikogu -- ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastail osalesid Eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad. Enamasti oli Rijgikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad (sh saksa ja vene vähemusrahvuste) parteid. Erakondade paljususe tõttu ei suutnud siikski neist moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli valitsuses erinemid parteisid, seda suuremad olid
KONTROLLTÖÖ ( Eesti vabariik 1920.-1930. aastail) I variant 1. Otsusta , millised loetletus sündmused Eesti sisepoliitilises arengus leidsid aset enne vaikiva ajasti algust Eestis 1934. Enne 1934 aastat : a) vabadussõsõjalaste aktiivne tegevus b) loodi ainupartei Isamaaliit c) suruti maha kommunistide mäss d) kehtestati autoritaarne diktatuur 2. Mis tähtsus oli 1920. aasa maareformil? (3 p ) Riigistati mõisnike maavaldused , kadusid vastuolud maaomanike ja tööliste vahel , talurahvast kujunes kindel tugi eesti omariiklusele 3. Kes olid antud isikud? Millega on nad ajalukku läinud? a) Konstantin Päts- eesti vabariigi esimene president
Maareformi teostamine · Riigistati mõisnike maavaldused · Asendus mõisad taludega 1924. aasta 1.detsembril riigipöördekatse. Eestimaa kommunistlik partei hõivas venemaa korraldusel mitmed valitsusasutused ja sidekeskused. Suudeti maha suruda. 1929 loodi uus poliitiline liikumine Eesti Vabadussõjalaste Keskliit e vapsid. Nõudis põhiseaduse muutmist. 1934 jaanuaris hakkas kehtima vapside põhiseaduse projekt. 1934 märts sõjaväeline riigipööre. 1) J. Laidoner määrati sõjaväe ülemjuhatajaks. 2) suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, väljaanded ja aktiivsemad liikmed arreteeriti 3) keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused 4) Riigikogule ja rahvale põhjendati olukorda sellega, et vapsid valmistasid ette riigipööret (väljamõeldis, sest enamus lasti vabaks ja mõned said tingimisi karistada) 5) Riigikogu ja presidendi valimised lükati edasi. 6) Saadeti laiali riigikogu. Vaikivajastu 1934-1940
EESTI VABADUSÕDA 11.11.1918 lõppes I ms Saksamaa kapituleerumisega. Nõukogude Venemaa aga ei kavatsenud loobuda Baltikumist ja kutsus siinseid rahvaid üles taastama Nõukogude võimu. Vene punaarmeenlastest ning Eesti ja Läti punastest küttidest moodustatud väeüksused tulid Narva kaudu Eestisse, Pihkva kaudu Läti aladele ning algas relvakonflikt Vabadussõda. 28.11.1918 üritasid punaväelased vallutada Narvat, nad löödi esmalt tagasi, kuid järgmisel päeval Narva alistus. Eesti Vabadussõda 28.11.1918-02.02.1920. Pärast Saksamaa kapituleerumist alustas NV sõjategevust Baltimaade vastu. 29.nov 1918 kuulutasid Eesti kommunistid Narvas välja Kommuuni Nõukogu, esimeheks kinnitati Jaan Anvelt. Kommuuni väed saavutasid Eestis kiiresti edu ja detsembris 1918 kujunes murranguliseks: kommuuni väed jõudsid Valklani. 1) Eestis viidi läbi sundmobilisatsioon 20-24aastastele noortele (Saaremaal osutati vastupanu). 2)
Vaikivajastu. 1934.a. algul toimusid Eestis kohalike omavalitsuste valimised, kus vapsid saavutasid suurt edu. Et ennetada vapside eeldatavat võitu ka Riigikogu ja riigivanema valimistel ning koondada võim enda kätte, viisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner (kellest sai sõjavägede ülemjuhataja) 12. märtsil 1934 läbi riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6- kuulise kaitseseisukorra, keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ning asuti vapse arreteerima. Aprillis toimuma pidanud valimised lükati edasi, tühistati vapside tulemused kohalikel valimistel, riigiametites viidi läbi puhastus. Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanem Pätsi kätte. Päts põhjendas oma tegevust vapside
Sinna kuulus Otto Strandman, Ants Piip. Vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, sinna kuulusid tööstustöölised. 15. juunil 1920 võeti konstitutsioon vastu. Eesti kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas. Võimalus teostada oma võimu anti parlamendivalimiste ja rahvahääletuse kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, mille 100 liiget valiti iga 3 a tagant. Täidesaatev võim oli valitsusel, mis vastutas Riigikogu ees. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem, kes täitis peaministri rolli ning esindas riiki. Kohalikel omavalitsustel oli suur iseseisvus. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused: kodanike täielik võrdsus seaduste ees, isiku-ja korteripuutumatus, ühinemise-, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus, õigus eraomandile ja streigivabadus. Tallinnas ja selle ümbruses kehtis kaitseseisukord, mis hiljem muudeti üleriigiliseks. Kuidas valitseti Eestit? 1920 valiti Riigikogu esimene koosseis
1918.a. 24 veebruaril võtavad pealetungivate sakslaste ja põgenevate enamlaste vahel Tallinnas võimu eestlased. Avalikustati Iseseisvusmanifest, moodustati Eesti Ajutine Valitsus. Järgmisel päeval sisenesid Tallinna sakslased. Algas Saksa okupatsioon. Novembri alguses puhkes Saksamaal revolutsioon, 11. novembril 1918 kapituleerus Saksamaa ja kirjutas alla Compiegne'i vaherahule. Eesti Ajutine Valitsus alustas taas tegevust. 28. novembril 1918 ründas Nõukogude Venemaa Narvat ja algas Vabadussõda. 2. veebruaril 1920. a. kirjutati Tartus alla rahulepingule Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel. Nõukogude Venemaa loobus igaveseks kõigist õigustest Eesti suhtes, tunnustas Eesti iseseisvust ja lubas tagastada kõik Eestile kuulunud varad. Nõukogude Venemaal viibivad eestlased said õiguse kodumaale tagasi pöörduda. Eesti Vabariik 1920-1929 Asutav Kogu Aprillis 1919 valiti Eestis Asutav Kogu, mille esimene istung toimus 23. aprillil. Asutava
1)Millised tunnused iseloomustavad demokraatlikku Eestit 1918-1934? 1920.aasta põhiseadus, ühekojaline parlament, Eesti rahval oli soov luua iseseisev riik. 2)Miks kehtestati 1934.aastal Eestis autoritaarne valitsus ? (ehk ka vaikiv ajastu.) Kehtestati sellepärast, et vältida vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte. Selle teostajateks olid riigivanem K.Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja J.Laidoner, kes kuulutasid välja sõjaväelise riigipöörde. 3)Millised tunnused iseloomustavad vaikivat ajastut ? Kaitseseisukord Suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid Vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast Lükati edasi organisatsioonid Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused Riigikogu saadeti laiali ja ei lubatud saadikutel enam uuesti koguneda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
