muusika abil . ballettmeister koreograaf, balleti idee autor ja lavastaja ning tantsude ja miimiliste liigutuste koostaja ja õpetaja. esitantsija balletitrupi juhtiv meestantsija. etikett (teatris) käitumine vms. fouetté (loe: fuetee) virtuooslik pööre, milles jalg teeb igal pöördel ringikujulisis liigutusi ümber tugijala . interpreet heliteose esitaja. kammermuusika väikesele ansamblile või soolopillile (saatega või saateta) kirjutatud muusika. Kammermuusika alla kuuluvad näiteks duo, trio, kvartett ja kvintett. kantaat mitmeosaline vokaalteos koorile ja solistidele, oratooriumist lühem ja üheplaanilisem. Vt. ka sonaat. kordeballett balletirühm, rühmatantsijad, kes ei tantsi soolosid ega peaosi. kvartett neljale häälele või pillile kirjutatud heliteos (näit. keelpillikvartett harilikult sonaaditsükli vormis), samuti seda esitav ansambel (näit. keelpillikvartett: 2 viiulit, vioola ja tsello).
......................................................21 9. LISAD................................................................................................................22 SISSEJUHATUS 2 31. juuli 1950 sündis Eesti üks tuntumaid heliloojaid ja pianiste Olav Ehala (sõpradele Olku), kes juba varases nooruse seadis oma sammud muusika maailma. Laulud nagu ,,Rahalaul", ,,Kodulaul" ja muidugi ,,Päikeseratas" on peas ja südameis kõigil noortel ja vanadel. Olavi tee keerulisse muusikamaailma algas juba noores eas, kui ta 34 aastaselt näitas üles huvi klaveri vastu. Me kõik teame, et Olav Ehala on väga heal tasemel helilooja, aga et Olav Ehala on peale laulude loomise neid ka esitanud lapsepõlves oma bändiga ja vanemas eas vokaalansambliga Kiigelaulukuuik, kellega on antud välja ka mõned plaadid.
kokkupuude naaberrahvastega, seda eelkõige äärealadel. Nii on läänerannikul leida rootsimõjulist ainest, mida eestlastele on vahendanud rannarootslased ning idas (eelkõige kagupiiril) leidub vene ja lõuna pool läti kultuuriga ühiseid elemente. Väga oluliselt mõjutas aga eestlaste muusikalist maailma baltisakslaste kaudu levinud saksa päritolu laulutraditsioon 18. saj. lõpust alates hakkasid eestlaste hulgas euroopaliku linnakultuuri ning kirikliku muusika toel levima lõppriimilised salmilaulud, mis erinesid regivärssidest ka sisu poolest, sedasi tekkis Uuem rahvalaul. Muusika osatähtsus suurenes, lauludele kujunesid individuaalviisid, levis kooslaulmine ilma eeslaulja ja koori vaheldumiseta ning kasutati palju tantsuviise. Üha rohkem harrastati mitmehäälset laulmist ning rahva liikuvuse ja professionaalse muusika mõju suurenemisega kasvas naabritelt laenatud (saksa, vene, läti) laulude hulk.
juunil. Kui ma tegin, siis alguses ma mõtlesin rohkem luuletustele, kui teooriale. Vanu luuletusi pole sisse võetud, kuna kõik luuletused on ära põletatud. Viimase luuletuse kirjutasin ,,Laste luuletus" aga muutsin nime ,,Lapsed ja teemanded", kuna nimi alguses oli liiga lihtne. Järjekord on nii nagu kirjutasin, kuna mulle meeldib nimodi paremini, siis on sihuke sega luuletuskogu. Nendest kõigist luuletustest on minu lemmik ,,Kummistuste loss" kuna selle inspiratsiooni sain muusika videost. See luuletus on rohkem nalja oma kui õudses stiilis. Kõik stiilid mis mul luuletused on näiteks kooliteema ,,Koolipäev", jõuluteema ,,Jõuluvana", argielu kirjeldav luule ,,Suve päev", armastusluule ,,Elu armastus", ulmeteema ,,Kummituste loss" ja Filosoofiline teema ,,Lapsed ja teemanded". Olen enda luuletustes kasutand mitmeid kõnekujundeid. Näiteks eespool mainitud lemmik luuletuses ,,Kummitusloss" olen
vaata maailma laiemalt. 2. Iseloomusta romaani vormi. Milliseid postmodernistliku romaani tunnuseid võib leida romaanist? Loetle ja lisa igale tunnusele selgitus. 1)Romaanis on segamini väljamõeldud ja ajalooliselt teadaolevad sündmused. Näiteks: jutustaja räägib Dresdeni pommitamisest ja siis vahe peal teeb ajarännaku Tralfamadore planeedile. 2) Jätab ruumi lugejale filosofeerimiseks. Näiteks: kui Tralfamadore giid jutustas teistele piltlikult, milline on inimese ajataju. 3) Keskendub rohkem tegevustikule mitte tegelaste mõttemaailma. II 1. Kas esimese peatüki algus (tegelikult kogu ptk) on romaanižanrile iseloomulik? Esimene peatükk ei ole romaanižanrile iseloomulik, kuna see algab nii, et autor jutustab kuidas see raamat/romaan sündis. Ta räägib natuke oma sõjasemu Bernard O´Hare ja enda taustast ning sellest kuidas nad raamatu jaoks vanu aegu meenutasid. Kuid autor toob välja, et
Laul levis kõikjale. Inimesed laulavad , nad tahavad laulda oma emakeeles. 5 Maailma avastamine Muusika: Aare Kruusimäe sündis 27.juuni 1972. Ta on eesti helilooja. Sõnad: Jaan Kross sündis 19.veebruaril 1920 ja suri 27.detsember 2007. Ta oli eesti teenekaim kirjanik ja Nobeli kirjandusauhinna kanditaat. Sõnum videost: Ta on kirjutatud hästi rahvalaululikult. Peaaegu kogu muusika vältel on ahelhingamine. toimub hääle juurde liitumine mitte sisse astumine. Tuleb laulda energiliselt. Teha võimalikult vähe pause. Kõla ei tohi katkeda. Sõnad tuleb öelda hästi selgelt välja ,et sõnum inimesteni jõuaks. Laulu seletas lahti dirigent Ants Soots. Minu arvamus: Maailma avastamine on rahvalaul. Laul on hästi energiline ja lõbus. Kui aus olla siis mulle see laul ei meeldi . Selles laulus on midagi mis mulle vastu hakkab. Kaunimad laulud
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
KARJED ööS 1. Ethan oli just üles tõusmas, kui kell öökapil näitas 7.45. Kõik oli samamoodi tavaliselt, aga midagi oli siiski erinev, poiss pollnud enam Tallinnas oma vanemate juures, vaid kuskil Inglismal tädi juures. Kus nimelt Inglismaal ta ei mäletanud. Ta vanemaid polnud enam, nad hukkusid puhkuselt tagasi tulles lennuõnnetuses. "Marian!" hüüdis Ethan Keskmises eas naine võpatas äkilise hääle peale, kuid kogus ennast ning vastas noormehele lühikese küsimusega:"Jah?" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta n
sügavate mõtete allikaks. Lydia Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (Johann Voldemar Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, aga hiljem muutis ta selle ära) oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Jäänud varakult vaeslapseks, pandi noor Johann valla kulul kihelkonnakooli. Seal hakkas Johann Voldemar Jannsen tundma huvi muusika vastu. Tal endal oli olnud ka väga hea lauluanne. Hiljem sai Jansen koolis õpetaja koha. Johann Voldemar Jannsen on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor. Samuti oli ta ,,Pärnu Postimehe" ja hiljem ka ,,Eesti Postimehe" väljaandja. Peale nende oli ta veel lausa I Üldlaulupeo juht. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost. Emilie Jannsen oli pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel
sügavate mõtete allikaks. Lydia Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (Johann Voldemar Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, aga hiljem muutis ta selle ära) oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Jäänud varakult vaeslapseks, pandi noor Johann valla kulul kihelkonnakooli. Seal hakkas Johann Voldemar Jannsen tundma huvi muusika vastu. Tal endal oli olnud ka väga hea lauluanne. Hiljem sai Jansen koolis õpetaja koha. Johann Voldemar Jannsen on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor. Samuti oli ta ,,Pärnu Postimehe" ja hiljem ka ,,Eesti Postimehe" väljaandja. Peale nende oli ta veel lausa I Üldlaulupeo juht. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost. Emilie Jannsen oli pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel
Lehm teeb "ammuu"." · Nüüd küsi lapselt, mis häält teeb lehm. Kui ta ei vasta, korda uuesti lehma kohta käivaid lauseid. · Osuta lapsele ja ütle: "Tita on hällis. Tita teeb "ää-ää"." Siis küsi lapselt, kuidas teeb väike tita. · Räägi pildist, mis on lapsele juba tuttav, ning alles siis näita uusi pilte. · Palu lapsel valida üks pilt ja rääkida, mida ta sellel näeb, või mõelda välja lühike lihtne jutuke. KLASSIKALINE MUUSIKA · Tantsi muusika saatel ja õhuta last kaasa tantsima. · Sobilik on näiteks Rimski-Korsakovi "Kimalase lend", sest see on kiire tempoga ning selle ajal saab matkida mesilase sumisevat lendu toas. · Mahe ja rahulik klassikaline muusika mõjub lõdvestavalt, see võib mängida ka uinaku ajal. · Mõned klassikalise muusika soovitused: - "Ilusal sinisel Doonaul" (Strauss) - selline muusika lausa kutsub tantsima
Tallinna Ühisgümnaasium POSTMODERNISM CONTRA LUULES Uurimus kirjandusest Themis Parrol 12c klass Juhendaja: õpetaja Kristi Siirman Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................3 Margus Konnula aka Contra.............................................................................................................4 Postmodernism...............................................................................................17 Postmodernism kirjanduses............................................................................18 Luuletuste analüüs..........................................................................................19 LISA 1...........................................................................................
Elust ja Enesest. Hey!.Räägin siis nata endast. Olen siuke ilus tüdruk Angela parimates aastates 14 blond ja selle üle uhke. Ema on mul siuke hoolitsev junnike (vabandust aga ta on lihtsalt vahel junn) ja isa siuke tegutsev ärimees. Siis on mul siuke elu nõme väikevend . Vahva kas pole. Mu parim sõbranna on Kerli on hull poiste sebija ja geto no ma ei või ! Ise olen siuke rich girl nagu, issi annab kõike mida tahan .Aga nüüd siis mu elust. * Täna hommikul kooli minnes märkasin et meie klassi on tulnud uus õpilane. Selgus siis et ta on must vanem (kujutate ette ma olen klaasi vanim , nüüd siis tema ...ooo eei ) ja hullem tibi kui mina (issand temaga läheb raskeks.) Nimi on tal Kaire ,ei tea kes küll paneks oma lapsele siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli "Youks kuule sa seda Kairet tead ? Pidi mingi hull chick olema, kõik mingi sõbrustavad temaga ." "Hey Kerli , mida mina olen siin pomo mina olen chick, whf!
Lastejutud Nälkjas Nossovi nikastus Nälkjas Nossov nikastas oma selja ja seetõttu ei saanud ta enam võilille lehti nosimas käia. Oli täiesti kipsis, tardunud ja ükskõikne. Ei olnud tal millestki enam sooja ega külma, sest igatses nii väga võilille lehtede järele. "Pähh" ühmas Nälkjas Nossovi naine. "Simulant oled, ei miskit muud!" Nälkjas Nossov ei vastanud midagi, tema klaasistunud pilk oli vaid suunatud aknast välja, rohelusse. "Simulant jah" noogutas Nossovi ämm nõustuvalt. "Kui mu mälu enam nii halb ei oleks, võiksin ma seda kohe ka tõestada..." seda öeldes vajus ta mõttesse "...mida ma nüüd öelda tahtsingi?" andis vana peapõrutus endast märku. Nossovi ämm Fedosja, vana polkovnik Nälkjas Nikoforovi lesk oli elus nii mõndagi näinud. Koos mehega oli ta üle elanud suure Nälkjate ja Tigude sõja, kus ta medõena oli sunnitud osa võtma. Fedosja tundlad selginesid. Kui ta polnuks kätetu, oleks ta emma kummaga nei
Seal hakkab ta ema koju minema koos Üüvedega kuid Ekke näeb Enekeni kellel Ekke tahab hirmsasti midagi osta. Oma hämmastuseks on see paberist ingel mis vaid paar senti maksab. #3 Enekeni isa on koos massiga joomas kes peale igati õlle ringi tulevad imetlema vankrit ja hobust kus juures mõni üritab suurema hinnaga endale saada kuid Toomas ütleb, et ei müü. Samas hakkab aga rahvamajas teater milles kummalisel kombel rahvas ei taha siseneda enne kui hakkab mängima sissejuhatus muusika. Teater on muidu segane ja eba organiseeritud kuid Ekke kui austaja on ikka vaimustuses ja mõtleb elada igapäev uues vaimus uue karakterina selle asemel, et elada kui kahtlane orav põõsastes ja varjudes jälgides. poolajal läheb lava taha, et jälgida näitlejaid kes tema imestuseks on mornid ka igavad. Kui aga teda teise poolaja algel tähelepannakse siis juttu vältel valetab Ekke ent näitlejaks kes on Hamleti mänginud. Jutt jätkub kysimusega miks pole Ekke uut
pintsak või vest peal, viigipüksid jalas. Tüdrukutel olid ka valge pluus ja pihikseelik. Tüdrukud kandsid põlvikuid. Õppimine oli tal esimesed kolm klassi hea, aga järgmistes klassides kippusid kolmed sisse ronima. Käitumine oli tal ikkagi eeskujulik. Nüüd ta oli juba lõpetanud algkooli ja läks üle põhikooli. Põhikoolist on tal hea seik meeles. Üks kindel aine, mis oli tal terve põhikooli vältel olnud viis oli muusika. Muusikaõpetaja oli vanema venna Sulevi väga hea sõber. Nad pidid muusika tunnis kogu aeg laule pähe õppima ja järgmine tund neid koos esitama. Ühel päeval pidi isa aga üksi klassi ees laulma ja tal ei olnud sõnad pähe õpitud. Isa laulis kuidagi laulu ära, aga sellegipoolest pani õpetaja talle viie. Ta ütles: ,, Kuna sa julgesid üksinda ette laulma tulla, saad sa viie". Kui isa käis juba kuuendas klassis juhtus naljakas lugu, mis on meeles siiani: ta rikkus vene
1889. aastal Ridala kihelkonnas väikeses Saanika koolimajas. Isa Gustav ja ema Mari Kreek panid pere üheksandale lapsele nimeks Karl Ustav. Isa Gustav Kreek oli õpetaja kohalikus koolis. Enne teda ilmale tulnud lastest tervitasid venna saabumist Louise Johanna, Gerhard Fürchtegott, Wilhelm Traugott ja Adolf Lootus, ülejäänud neli venda-õde olid paraku surnud peatselt peale sündi.Isa armastas muusikat ning õpetas laulu ja pillimängu ka oma lastele. Võib öelda, et Kreekide kodus oli muusika ja musitseerimine igapäevaelu ja lastekasvatuse loomulik ja tähtis osa. 1896.aastal sai Gustav Kreek tasuvama õpetajakoha Vormsi saarel Fällarna õigeusu kiriku koolis. Selles koolis sai töötada vaid õigeusu kiriku liige ning nii ristitigi terve pere õigeusku. Lisaks sellele muudeti ka pereliikmete eesnimed Gustav Kreegist sai Konstantin Kreek, Mari Kreegist sai Maria Kreek ja Karl Ustavist Kirill Kreek. Siit tuli ka tema hilisem kunstniku nimi Cyrillus.
(Palamets, Hillar 1994:9). Repertuaari jaoks valiti 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu. Enamus olid saksa heliloojatelt, kuid eestikeelse tekstiga. Ilmalikud laulud kuulusid keskpärase liidertahvelliku koorimuusika valdkonda. Vaimulike laulude tase oli kõrgem, sinna kuulusid ka Mozarti ja Beethoveni laule. Ettekandele tuli ka kaks soome laulu, millest üks oli Frederik Paciuse ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Siis oli selle pealkirjaks hoopis Soome rahvushümnina ,,Maamme". Selle kõla ja südamlikud sõnad läksid aga eestlastele südamesse. Laulu kõla vapustas kõiki ning sai üheks rahva meelislauluks ning hiljem ka Eesti Vabariigi hümniks (Kaarlep 2007:44,51). Eesti muusikat esindasid vaid kaks laulu. Aleksander Saebelmann-Kunileiu ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani." Mõlemad laulud olid Lydia Koidula sõnadega (Kaarlep 2007:44). Laulu ,,Mu isamaa on minu arm" kohta ütles G.Shultz-Bertram, et kui seda 800 häält laulupeol
See kasvab välja ajajärgu eluolust ja levib nii ajas (ühelt sugupõlvelt teisele) kui ruumis (ühest kohast teise). Elukeskkonna muutumine põhjustab muutusi ka rahvaloomingus. Rahvalooming on ühtaegu nii rahvuslik kui ka rahvusvaheline. Rahvad elavad kultuurilises kokkupuutes, mistõttu pärimuses esineb laene ja mõjutusi. 20. sajandi uuemas rahvaluuleteaduses käsitletakse rahvast ja rahvamuusikat avaramalt see on erinevate inimrühmade muusika, mis on seotud kogu elukorralduse ja inimeste suhtlusvõimalustega (suuline, kirjalik, meedia, arvutivõrk). 2. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, nendega on tihedalt seotud tants. 2.1. Rahvamuusika tekkimine ja levik Muusika on arvatavasti niisama vana kui inimkultuur. Muistsel ajal ei eristatud rahvamuusikat ega
..(et helistada Uku isale).Nüüd terve lause. Isa võttis plaastri...(et panna see poisi 7. Lause haava peale). Korda terve lause. verifitseerimin Isa võttis Uku sülle, ...( et teda koju viia). e ja korrigeerimine Korda terve lause. kuuldud teksti alusel Kuula, kuidas tibu rattaloost aru sai. Kas ta räägib õigesti? Abi: vastava osa lugemine jutust. Isa tõi ratta õue, et Uku saaks seda vaadata . Ei olnud õige. Milleks isa tõi ratta õue? Uku pani kiivri pähe, et pea katki läheks. Martin võttis telefoni, et kiirabisse helistada. Kas oli õige lause. Ei olnud. Milleks võttis Martin telefoni? Martin helistas Uku isale, et kutsuda abi. Isa võttis Uku sülle, et laps koju viia
2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)
Ta asetas käed Lena omadele ja Lena sai aru , et see tähendab , et meil ei ole vaja sellest rääkida. Effie magas endiselt aga Lenal oli vaja kangesti temaga rääkida. Pärast hommikusööki läks Lena jällegi jalutama. Ta lootis Kostost kohata , et talle kõik ära rääkida. Kostost ei olnud kusagil. Carma. Me käisime laavaväljal matkamas. Seda kutsutakse "Tres Virgineseks" . "Quattro Virgnes" võinuks olla meie. Ma vannun , et tundsin suitsulõhna, kuigi giid rääkis , et vulkaanid pole viimase sajandi vältel tegutsenud. Siis läksime lõunasse, läbi kanjonite , et vaadata iidset indiaani kaljukuntsti. Kõigepealt olid seal need jahisteenid ja siis oli seal üks suu maal teise järel suurtest peenistest. Diana ja mina naersime nii kõvasti, et pidime maha istuma. Treenrid, kes meiega koos tulid , püüdsid meid endaga kaasa vedada. See oli naljakas. Soovin , et sa oleksid seal olnud. Oh neid Baja hulle lõbusid,
sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat.
20 17. Kaheksakümnendatest üheksakümnendateni lk. 21 18. Jazz 20 sajandi lõpul lk. 21 19. Jazz Eestis lk. 22 20. Kasutatud kirjandus lk. 23 1. SISSEJUHATUS JAZZMUUSIKASSE Tänapäeva popmuusika lähtub jazzist. Kõik see, mida me kuuleme teleseriaalides ja edetabelitest , hotellide vestibüülides, kinos, pleieriklappidest, muusika, mille järgi me tantsime-charlestonist rocki, funcki ja hip-hopini, helid mis meid iga päev enda alla matavadkõik see muusika pärineb jazzist. Jazz on esitajate kunst. Ta sõltub rohkem improvisatsioonist kui kompositsioonist. Seega on tegelik looja mängija. Jazzi esitamine nõuab suurt musikaalsust ja head pillimänguoskust. Jazzi ei saa täpselt noodistada. Oleme harjunud, et tavaliselt esitatakse helid muusikateoses nii, nagu noodis märgitud
niisiis oli ta reisinud ja maailma näinud, needsamad silmad olid näinud maakonna kohtuhoonet, millel öeldi plekk-katus olevat. Aukartusest, mida need mõtisklused sisendasid, andsid tunnistust paljuütlev vaikus ja vahtivate silmade read. See oli suur kohtunik Thatcher, nende oma advokaadi vend. Jeff Thatcher läks otsekohe ettepoole, et näidata oma lähedust suure mehega ja lasta end tervel koolil kadestada. Tema hingele oleks olnud muusika teiste sosistamist kuulda. «Vaata teda, Jim! Ta läheb sinna. Vaata ometi! Ta kavatseb talle kätt anda; nüüd surub ta tema kätt. Pagana pihta, kas sa ei sooviks Jeff olla?» Mister Walters hakkas «end näitama» igasuguste ametlike askelduste ja toimetustega, «andes käske, tehes otsuseid, ja-gades juhtnööre siin-seal ja igal pool, kus võimaluse leidis. Raamatukoguhoidja «näitas end» sellega, et jooksis kaenlatäie raamatutega sinna-tänna ja tekitas
Selle viljelejad demonstreerisid trikke kui füüsika, keemia ning matemaatika katseid, eraldades need seni valitsenud ,,jumaliku (või pigem saatanliku) ime" olemusest. Inimeste muutnud väärtushinnangutele vaatamata oli ebausk visa kaduma. Kuni 18. sajandi lõpuni anti välja ,,nõiaraamatuid", milles seisis mustvalgel kogu tolle aja illusionistide repertuaar kõrvuti mitmete imerohtude valmistamise retseptide ning nõiasõnadega. Alles 18. sajandi lõpul, 1771. aastal andis apteeker Johann Christian Wiegleb välja raamatu pealkirjaga ,,Naturaalmaagiast". Seal jagas ta mustkunsti nelja kategooriasse manipulatsioonitrikkideks, aparaaditrikkideks, segatrikkideks ning füüsikal, matemaatikal ja keemial põhinevateks illusioonideks. Seeläbi tõestas ta oma aja kohta suhteliselt veenvalt, et trikkide sooritamisel pole mingit seost tumedate jõududega. Naturaalmaagia tekitas publikus suurt huvi ning illusionistid kohandasid oma
Tugevnes kultuurielu administreerimine, kakskeelsuse propaganda ja tsensuur. Taas tõusis päevakorrale ideoloogilise võitluse loosung. Venestuslaine põhjustas valitseva reziimi vastase protesti ,,40 kiri". Iseloomulik oli tulevikuväljavaate puudumine: vaata minevikku, et kaasajas vastu pidada. Kasutatakse ,,ridade vahele kirjutamist". Vastupanu toimus kultuuri kaudu. Hariduse valdkonnas toimusid ka parandused. Õpetuse sisu ümberkujundamine: esmajoones ajaloo, kirjanduse, muusika rakendamine nõukogude korra ülistamise ning Eesti omariikluse mahategemise teenistusse. Eesmärk oli reziimile kuuleka inimese kasvatada. Vene keele õpetamisele pööreti suur tähelepanu. 7-klassiline haridus, 1959: 8 klassiline ja 1970-ndatel kohustuslik keskharidus. Eesti kool oli 11- klassiline, venekeelsed koolid 10 klassilised. Tallinna purjeregatt 1980. Moskva Olümpiamängud: osales 81, ei osalenud 64 riiki. Tallinnas
LISA 4 (CD).................................................................................................................................... 34 3 SISSEJUHATUS Mustlased on rändrahvas, kellel on kirju ja huvitav kultuur ning sajandeid kestnud traditsioonid. Hoolimata sellest, et neile on omistatud ka palju negatiivset, hinnatakse ja peetakse lugu nende muusikast. Nende kohta on öeldud, et nad on rahvas, kel on muusika geenides. Igal pool maailmas, eriti aga Euroopas, on mustlasmuusikud saavutanud juhtiva positsiooni muusikutena. Olen alati tundnud huvi muusika vastu. Viimasel ajal olen hakanud rohkem kuulama ja ka ise mängima rahvamuusikat. Kuna mustlasmuusikud on mõjutanud tugevalt paljude rahvaste folkmuusikat, tahtsin teada saada, mis on mustlasmuusikas nii erilist, et seda teatakse-tuntakse mitmel pool maailmas. Samuti tahtsin teada saada, mis üldse iseloomustab mustlasmuusikat.
Heliloojad Mihkel Lüdig (09.05.1880 Reiu vald - 07.05.1958 Vändra) Helilooja, organist ja koorijuht. Heliloojana komponeeris peamiselt a cappella koorilaule. Oli eesti muusikaelus 20. sajandi algul üks suurürituste organiseerijaid. Lüdig nimetas heliloomingut tagasihoidlikult oma kõrvalharrastuseks. Tema pärandis leidub äärmiselt erineva väärtusega teoseid, kuid nende paremik kuulub kindlalt eesti muusika varasalve. Teoste arv ei ole suur. Kõige rohkem - umbes poolsada - on koorilaule ja need on ka tema kõige olulisemad tööd. Arvukalt on tal lüürilisi loodus- ning armastusteemalisi laule, tekstideks eesti kaasaegsete 11 luule (tema isikupäraga sobisid eriti A. Haava, J. Liiv ja K. E. Sööt). Parimates lüürilistes lauludes ("Nõmm", "Mänd") kujutab helilooja kodumaa looduse põhjamaiselt karget ilu ja üksindusmeeleolusid
... Gümnaasium Andrus Kivirähk referaat Koostaja: ... ... 2011 Sisukord Sisukord .................................................................2 Sissejuhatus ...............................................................................3 Kivirähk linnulennult ..................................................................4 Looming ......................................................................................5 Ülevaade teosest .........................................................................9 Midagi põnevat veel...................................................18 Kokkuvõte ..............................................................20 Kasutatud kirjandus ...................................................21 Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldi
teadnud. Ja ka mõned saladused, mida ta mitte kellelegi polnud rääkinud. Poiss imestas, miks kuningas temaga kui kerjusega räägib. Kuningas põhjendas, et räägib temaga, sest poiss elab Oma Loo järgi. Poiss ei saanud aru, mida see tähendab ja kuningas siis hakkas seletama: see on see, mida sa alati oled igatsenud teha. Nooruses teavad kõik Oma Lugu, aga mida aeg edasi, seda enam hakkab sekkuma mingi salapärane jõud, mis veenab neid Oma Loo võimatuses. Poiss ei saanud küll vanamehe jutust aru, aga tundis huvi selle salapärase jõu üle. Mees siis seletas, et see jõud tundub olevat hävitav, aga tegelikult aitab ta elada Oma Loo järgi. Nad arutlevad sellel teemal päris pikalt kuni lõpetuseks ütleb vanamees: " Kui sa midagi tahad, aitab sind selle saavutamisel salamisi kogu Universium". Siis aga jäävad nad mõlmad natukeseks ajaks vait. Lõpuks hakkas vanamees uurima, et miks poiss just lambakerjus on. Poiss aga seletas, et talle meeldib rännata. Vanamees võrdles teda
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser
Enne surma küsiti temalt, et mida te veel tahaksite teha, siis olevat hr. Davis vastanud, et sooviks hakata DJ'ks. Ükski muusika stiil ei ole muusikuid endid kammitsenud ega kinni hoidnud. Eksisteerinud on pigem nende barjääride lõhkumine. Bebop'I kuningas ja nõ selle looja alt-saksofonist Charlie Parker ei arvanud, et bebop on see õige sõna iseloomustamas seda, mida siis tol ajal mängiti. Tema jaoks oli see pigem lihtsalt jazz või muusika. Kui muusika on pidevas liikumises, siis see tähendab, et ta elab. Ingliskeelset ütlust kuulsa proge-rock-jazz-fusion kitarristi Frank Zappa suust, et Jazz is not dead, it just smells funny ei pea puhta tõena võtma. Jazz on elus ning lõhnab täpselt nii nagu artist või publikum seda soovib. Seda saab aga ka mitemeti mõista, nagu kõike siin ilmas. See aga võib siis jääda igaühe oma teha. 2 ARENGULUGU Ameerika avastaja au kuulub hispaania lipu all purjetanud CHRISTOPH
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
