Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti taasiseseisvumine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
moskva, ülemnõukogu, taastamise, taasiseseisvumine, perestroika, muinsus, einar, tõnu, tannberg, lähiajalugu, hirvepargi, muinsuskaitse, rahvarinne, üleminekuperiood, meelsed, sujus, taasiseseisvus, teekond, pikemalt, organisatsioonidel, kogunes, fosforiidikampaania, loobuma, meeleavaldus, salajased, ajaga, soovisid, impeeriumimeelsed, leidsidKool Eesti taasiseseisvumine Klass Nimi Õpetaja: Koht UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatšovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn.fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23. augustil
Uue ärkamisaja algus 1985.a.-Gorbatsovi ClickClick icon icon to add to picture add picture ümberkorraldused: *avalikustamine *demokratiseerimine *uutmine(turumajandus) *alkoholipoliitika Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986.aasta lõpul,kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus.Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Pilt:Fosforiidisõda 1987.aasta augustis loodi Click icon to add picture esimene poliitiline ühendus:Molotovi-Ribbentropi Click icon to add picture Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939.aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline
.….8 7. ÜLEMINEKUPERIOOD……………………………………………………………9 8. IME MAJANDUSPROGRAMM…………………………………………………....10 9. ISESEISVUSE TAASTAMINE………………………………………………….…11 10. KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………………..12 2 UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatšovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn. fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939
ISESEISVUMINE 1985. aastal alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul. Põhjuseks oli avalikustatud Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas sundis aga fosforiidikampaaniaga ametkondi kaevamisest loobuma. Tekkisid sellised operatsioonid nagu MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, loodi 1987. aastal selleks, et tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sise ja selle tagajärjed Baltimaale), ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, loodi 1989. aastal, oli esimene poliitiline erakond), EMS
Noarootsi Gümnaasium Ove Ojasalu Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Referaat Pürksi 2013 Sissejuhatus Käesoleva referaadi teemaks on "Eesti Vabariigi taasiseseisvumine". Teema valiti sellepärast, sest see teema on huvitav ning see teema on eesti rahvale tähtis ja oluline. Selles referaadis on ülevaade eeldustest, raskustest, tegevustest ja tulemustest Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel. Antud teemas käsitletakse ka eesti rahva ohtusi ning võimalusi. 1. Uue ärkamisaja algus 1985
igaveseks ajaks kõigist õigustest, mis Venemaal varem Eesti suhtes olid olnud. Eesti saavutas teda rahuldava riigipiiri kehtestamise. Venemaal viibivad eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks ning Nõukogude valitsus lubas tagastada kõik Eestile kuulunud varad. 15. juun. 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi I põhiseaduse, millega kehtestati laialdased kodanikuõigused . Eesti vabariigi taasloomine 1985. aastal Gorbatsovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23
SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ENNE SUURT REVOLUTSIOONI.........................................................4 2. LÕPU ALGUS..........................................................................................5 3. LAULEV REVOLUTSIOON...................................................................6 4. TAASISESEISVUMINE...........................................................................9 KASUTATUD MATERJALID........................................................................................11 SISSEJUHATUS Laulval revolutsioonil, Balti ketil ja üleüldse taasiseseisvumisel on suur tähtsus tänapäeva eestlaste rahvustunnetuses, need on sündmused, mis panevad eestlaste südamed kiiremini põksuma, millest jutustatakse lugusid, kirjutatakse raamatuid ja tehakse filme
Ajaloo olümpaaadi konspekt. Vära,E. Tannberg,T. Lähiajalugu II. Õpik 9. klassile. Tallinn, 2004, lk. 108-118; 124-125. · Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986.aasta lõpul , kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga teisisõnu fosforiidikampaania ametkondi kaevanduse ramaisest loobuma . · 1987.aasta augustis loodi I poliitiline ühendus : Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG), selle eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939. Aasta Hitler-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaale. Kokku
1985 märts NLKP uueks peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov. Perestroika (sotsialistliku ühiskonna täiustumine ja ümberkorraldamine) algus. 1986 päevakorda tõusis uus märksõna glasnost (salastatuse vähendamine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine.) 1986 Reykjavikis toimus Gorbatsovi ja Regani tippkohtumine, mille tagajärjel hakkasid paranema NSVL'i USA suhted. 1987 USA ja NSVL sõlmisid Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. 1988 Gorbatsov valiti NSVL'i Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks.
(õp. lk 100) Gorbatsov sai NSV Liidu juhiks ehk NLKP peasekretäriks 1985. aasta märtsis. Ta alustas reforme kuna ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Sellises olukorras mõistsid muudatuste vajadust ka kõige tagurlikumad jõud, kes samuti toetasid Gorbatsovi kanditatuuri. Temast pidi saama partei uus liider, kes riigi kriisist välja viib ja säilitab sotsialistliku ühiskonnakorra. 2. Mõisted: perestroika, glasnost (lk 100) perestroika NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine) alates 1985. aastast. glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 1980. aastate teisel poolel. 3. Mis muutus Gorbatsovi ajal NSV Liidu välis- ja sisepoliitikas? (lk 100-101) Gorbatsovi võimuletulekuga muutus Nõukogude Liidu välispoliitiline kurss. NSV Liidu uuenev
1985. aastal kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatšov. Ta tuli võimule Nõukogude liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Temast pidi saama partei uus liider, kes viiks riigi kriisist välja, säilitaks sotsialistliku ühiskonnakorra ja Kommunistliku Partei võimumonopoli. Gorbatšovi esialgne uuendustekava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. Kriisist väljumiseks algatas Gorbatšov perestroika ja glasnosti. Perestroika kujutas endast senise majandussüsteemi ümberkorraldamist ja liberaliseerimist ning glasnost tähendas salastatuse vähendamist ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumist. Poliitilise surve alt vabanemine tekitas paratamatult muutusi ka ühiskonna poliitilises elus. Vähenes partei juhtroll riigis. See kõik andis võimaluse muutusteks ka liiduvabariikides, kaasa arvatud okupeeritud Eestis.
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks.
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks.
See tähendas salastatuse avardumist. Tema eestvedamisel hakati ka koostama uut liidulepingut. Kavas oli Suveräänsete Riikide Liit. Balti riigid ei ühinenud. Perestroika ja glasnosti olemus Majandusuuenduste kõrval tõusis esile uus märksõna glasnost . See tähendas salastuse vähendamist ühiskonnas ning sõnavabaduse avardumist. See lubas vaba dialoogi, kritiseerida poliitikat teatud raamides, mineviku valgete laikude likvideerimist. Varsti hõlmas perestroika ka muid valdkondi, nagu liberaliseerimine, demokratiseerimine. Senised äärmiselt ranged tsensuurireeglid pehmenesid ning hakati rääkima riigis toimunud katastroofidest, õnnetustest ja kuritegevuse tõelisest ulatusest. See oli suur samm NSVL jaoks, sest ennem ei tohtinud isegi vabalt sõna võtta ja kõik õnnetused hoiti rangelt saladuses, kuna ei tahetud näidata NSVL halba poolt. Glasnost ja perestroika olid pankroti leevendamiseks, et
Missugust jõudu omasid rahvaliikumised 1988-1991.aastal. Omariikluse taastamiseks andis võimaluse 1991 aasta augustis moskvass läbikukkunud riigipöördekatse.Ülemnõukogu võttis 20 augustil 1991 aastal vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest.See oli aastaid tagasi alanud protsesside tulemus. Eesti omariikluse taastamise protsess käivitus 1985 aastal Mihhail Gorbatsovi võimuletulekuga kaasnenud perestroika-poliitika,mis andis rahvale protestimis julguse.Esimeseks seliseks rahva jõutemonstratsiooniks kujunes edukas potestimine Eestisse uue fosforiidikaevanduse rajamise vastu. Järgmiseks,veelgi radikaalsemaks algatuseks kujunes Eesti annekteerimine ja nõukogude liidu kooseisu inkorporeerimise ajendanud Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamine 1987 aastal
Valgevene Gorbatšovi pakutud liidulepingust. • 8. dets 1991-Vene Föderatsioon (presidendi Jeltsini eestvedamisel ja Gorbatšovi kui tollase NL presidendi teadmata) sõlmisid Venemaa, Valgevene, Ukraina Minskis omavahelise liidu, moodutades Sõltumatu Riikide Ühenduse (SRÜ). • SRÜ-ga liitusid hiljem veel 8 liiduvabariiki. • 25. dets 1991-loobus Gorbatšov presidendiametist. • 26. dets 1991-teatas kõrgeim seadusandlik riigivõimuorgan ülemnõukogu ametlikult, et NL on laiali saadetud. Liiduvabariik Suveräänsuse Iseseisvuse Kommunistliku partei deklaratsiooni väljakuulutamine tegevuse lõpetamine vastuvõtmine Eesti 16.11.1988 20.08.1991 22.08.1991 Leedu 18.05.1989 11.03.1990 23.08.1991 Armeenia 28.05.1989 23.09
aasta märtsis sai Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Tol ajal kui ta võimule tuli on Nõukogude Liidu jaoks keeruline aeg. Toimus impeeriumi areng ning see oli viinud riigi sise-ja välispoliitilisse ummikusse. M. Gorbatsov pidi aitama riigi kriisist välja ja säilitama sotsialistliku ühiskonnakorra. Ta uuenduste kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirenemist, mis pidi toimima sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. Sel ajal hakati uuendama riigi juhtkonda. 1986. aastast tekkis uus märksõna glasnost, see tähendab, et avalikustamispoliitika ja sõnavabadus avardub. Ranged tsensuurireeglid pehmenesid. Nõukogude Liidus elavatele inimestele hakati rääkima riigis toimuvatest õnnetustes, sündmustest ja kuritegevusest. Eriarvamuste tõttu muutus ühiskond sallivamaks ning avalikustamisega kaasnes poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga.
Eesti iseseisvuse taastamine 1987-1992 Iseseisvuse taastamise eeldused - 1) Sotsialistliku (ehk kommunistliku) maailmasüsteemi kriis ja sellega seotud majanduslangus, mis ilmnes juba 1980. aastate alguses. 2) NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine (edutu Afganistani sõda, kontrolli nõrgenemine Ida-Euroopas) 3) võidurelvastumise kiirendamine lääneriikide poolt (tähesõdade programmid USAs jne.) 4) NSV Liidu majanduskasvu takistamine lääneriikide poolt (alandati naftahindu, majandusblokaad jne
Peale Ülemnõukogu valimisi kehtestati uus majandusprogramm, mis oli IME edasiarendus: liberaliseeriti hinnad, liiduvabariigi eelarve lahutati NSV Liidust ning muudeti olemasolevat majandussüsteemi. Eesmärk oli lammutada käsumajandus, millega kaasnes majanduse langus. 1991. AASTA JAANUARIKRIIS 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991. aasta jaanuari esimestel päevadel võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias. Tallinna saadeti dessantväelaste polk
Uutmoodi mõtlemine välispoliitikas Gorbatsovi võimuletulekuga oli riigi juhtkonna eesmärgiks lääneriikide suhete paranemisega. 1986 Gorbatsovi ja Reagani tippkohting. 1987 Sõlmiti leping keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. 1989 Gorbatsov lõpetas sõja Afghanistaniga ja viis sealt väed välja. Vabade-käte-poliitka viis 1989-1990 aastatel idabloki kommunistliku reziimide kokkuvarisemiseni. Varssavi lepingu organisatsioon lõpetas tegevuse ja Moskva heakskiidul toimmus Saksamaa ühinemine. 1980. Lõpus paranesid ka Hiinaga suhted. Poliitilise elu reformimine Partei juhtroll vähenes riigi poliitilises elus ning paljud tagurlikud partei juhttegelased sunniti ametist lahkuma. Kehtestati presidentaalne valitsemissüsteem. 1988. Aastal valiti Gorbatsov riigipeaks? Ja nüüd oli tal senisest suuremad volitused riigi juhtimisel. 1989 märts valiti kõrgeim riivõimuorgan NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress (esimene
Valisin selle teema, sest olen selle sündmustest palju kuulnud, kuid fakte on teemade kohta väheks jäänud. Kõige enam huvitab mind küsimus: Mis või kes aitas kõige enam kaasa Eesti iseseisvumiseks? Põhiliselt kasutasin info otsimiseks veebipõhist vaba sisuga entsüklopeediat vikipeediat. Samuti kasutasin ajaloo õpikut ,,Eesti ajalugu II", kust kogusin samuti märgatava osa infost. Uurimustöö on jaotatud nelja peatükki, mida pean perestroika puhul olulisteimaks. Esiteks uurin ülemnõukogu tegevust nii Eestis kui ka NSV Liidu peakorteris Moskvas. Teises peatükis on vaatluse all rahvaliikumised, mis etendasid tähtsat rolli ühtekuuluvuse tunde tekkimisel. Kolmas peatükk on Augustiputsist ja selle juhtfiguuridest, mis minu meelest on üks põnevamaid hetki perestroika perioodist. Neljandas peatükis käsitlen Eesti iseseisvumist mis selleni viis ja kuidas see kätte võideti. 3
10.Mil moel aitas NL kokkuvarisemisele kaasa R.Reagani poliitika? *Reagani poliitika vähendas NL ressursse *Reagani välispoliitiline eesmärk oli lammutada kommunistlik süsteem 11. Mis pidi muutuma tänu glasnostile? *Võis avalikult rääkida ühiskonnas toimuvast *Võis avaldada ajaloolist tõde SÜNDMUSED KRONOLOOGILISES JÄRJEKORRAS 1. 1980.1981 - Poola solidaarsusliikumine, ametiühingu liikumine. Nõuti töölistele paremaid tingimusi. 2. 1986 - Perestroika algus. 3. 1987 - Fosforiidisõda 4. 23.aug 1987 - Hirvepargi miiting 5. 1.-2.aprill 1988 - Loomeliitude ühispleenum 6. 13.aprill 1988 - Rahvarinde asutamise idee väljakäimine 7. 11.sept 1988 - "Eestimaa Laul" 8. 16.nov 1988 - Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine 9. 23.aug 1989 - Balti kett 10. 9.nov 1989 - Berliini müüri langemine 11. 24.veb 1990 - Eesti Kongressi valimised 12. 15.mai 1990 - Interrinde meeleavaldus Toompeal 13. 3
aastal Nõukogude Liidu agressiooni ohvriks ja inkorporeeriti ebaseaduslikult selle koosseisu. Riigikogu avaldas tänu riikidele, mis tunnustasid okupatsiooni aastakümnetel Eesti Vabariiki jätkuvalt de iure. Samal päeval lõpetas Eesti Vabariigi valitsus eksiilis oma tegevuse. Taasiseseisvumise teoreetilisest ülevaade 1980. aastate keskel NSV Liidus alanud uuenduskurss lahvatas 1988. aastal jõuliselt Baltimaades, kus enam ei lepitud Moskva poolt pakutud ettevaatliku demokratiseerumisega. Esile tõusid radikaalsemad nõudmised majanduslikust iseseisvusest kuni riikliku iseseisvuse taastamiseni. Jõuline rahvaliikumine võttis Eestis Rahvarinde vormi ning seejärel asutati need ka Lätis ja Leedus. Ühine ajalooline saatus - Balti riigid olid ainsad, kes olid Teises maailmasõjas kaotanud pooleks sajandiks oma iseseisvuse - lähendas Baltimaade rahvaid. 1989.
iseseisvusaegsele kodakondsusseadusele oli 1989. aastal õigus pidada ennast selle riigi kodanikeks. Siia kuulusid ka isikud, kes olid olnud Eesti kodanikud 1940. aastal ja nende järeltulijad. 1990. aasta alguseks oldi nii kaugel, et valida Eesti Vabariigi kodanike esinduskogu, Eesti Kongress, mis astus kokku märtsis. Kongress valis omakorda Eesti Komitee eesotsas Tunne Kelamiga ja võttis eesmärgiks Eesti Vabariigi taastamise õigusliku järjepidevuse alusel. Sama aasta märtsis valiti ka uus Ülemnõukogu, kes koos Eesti Kongressiga töötasid üleminekuperioodi kallal, mis pidi lõppema Eesti Vabariigi taastamisega. Mais kaotatigi ära nimetus ,, Eesti NSV" ja asendati see Eesti Vabariigiga. Kuid rahvusvahelise õiguse seisukohalt ei olnud see veel siiski see riik, mida Lääs tunnustas ja mille taastamist nõudis Eesti Kongress. 1990
ja võõrvägede välja viimist (tänu BATUNile väliseestlaste org. Baltic Appeal to UN) - 1979. Eesti, Läti, Leedu dissidentide avalik kiri NLiidule, mõlemale Saksamaale, 2 teistele riikidele ja ÜROle, milles nõuti MRP avalikustamist ja tagajärgede tühistamist. Gorbatsovi ajal algas perestroika ja glasnosti-poliitika. Eesti NSV parteijuht oli sel 3 ajal Karl Vaino. 1970. aastate lõpul - 1980. aastate algul toimus venestamine. 1 [veebimaterjal] URL http://www.tg.tln.edu.ee/oppematerjalid/Ajalugu12bk1kl_Eesti_taasiseseisvumine.doc 2 [veebimaterjal] URL http://www.hot.ee/pcr/EViseisvuminejataasiseseisvumine.doc 3 [veebimaterjal] URL
algul Ida-Euroopa riikides: Hiljem laiendati vandenõu, teda süüdistati riigivastases tegevuses ning kõigis Stalini-aegsetes kuritegudes. Beria hukati mõju Ida- Saksamaale, Hiina 1953. aasta detsembris Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja- b) Hruštšovi sulaaeg: Seoses Hrustšovi võimuletulekuga algas nn. sulaaeg (1956-1968). Vietnamile ning Põhja- Koreale. Esialgu NSVL-i majandust hakati mõningal määral detsentraliseerima. nimetati Moskva kontrolli all riike Püütakse juurutada uusi meetodeid põllumajanduses - üleüldist maisikasvatust, kuid need algatused rahvademokraatliamaadeks. 50. aastatel võeti kukuvad läbi. kasutusele nimetus „sotsialismimaad“. Koos Poliitilises sfääris liberaliseerumise märke. Asumisele saadetud inimesed võivad naasta kodumaale, kuid NL-iga moodustasid need riigid ometi on nende õigused väga piiratud. sotsialismileeri
Karina Repetun 9.B klass EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatsovi või muletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSVs hakkas muutuma alles 1986. aasta l õpul, kui avalikustati Moskva keska m etkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn. fosforiidikampaania) am etkondi kaevanduse rajamisest loobu ma. 1987. aasta augustis loodi esi mene poliitiline ühendus: MolotoviRibbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRPAEG) e es märgiga tuua päevavalgele 1939
Eesti Taasiseseisvumine Karolina Levin 10T Tallinna Kunstigümnaasium 1985. aastal tuli NSV Liidu jaoks keerulisel ajal võimule Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov nägi ette riigi uuendustekava, mis pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. 1986. aastast tõusis päevakorrale uus märksõna- glasnost, mis tähendas salastatuse vähendamist ja sõnavabaduse avardumist. Gorbatsovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu vastukaja. Olukord hakkas muutuma, kui 1986 a. avalikustati Moskva plaan rajada Eestisse fosforiidikaevandused. Rahva protest sundis ametkondi kaevanduste rajamisest loobuma. Loodi esimene poliitiline ühendus: Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, massiorganisatsioon-Eesti Muinsuskaitse Selts, poliitiline erakond-Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ja moodustati Rahvarinne, mis kujunes suurimaks rahvaliikumiseks
a alguses. Esimene mittekommunistlik partei Nõukogude Liidus. Juht Lagle Parek. 1988. aprill Loomeliitude ühispleenum, kus avaldati meelt venestamise vastu. 4. Rahvarinne ja selle tähtsus. Rahvarinde juht oli Edgar Savisaar. Rahvarinne kogus kiiresti populaarsust ja kujunes lühikese ajaga Eesti kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. Liikumisega läksid kaasa ka reformimeelsed kommunistid, kohaliku võimu esindajad ning suur osa majandusjuhte. Rahvarinne vastandas end tollasele EKP ja Moskva vanameelsele ladvikule, ning seadis peasihiks M. Gorbatsovi reformide toetamise ja uuendusprotsessidele kaasaaitamise. 5. Laulev revolutsioon, mida nõuti. 1988. aasta aprillis toodi Tartus toimunud muinsuskaitsepäevadel esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. 16. November 1988 laulva revolutsiooni üks tipphetkesid Karl Vaino maha võetud ja asemele Vaino Väljas, kes kuulutas Eesti seadused kõrgemaks Moskva omadest. 1988 sügis Eestimaa laul
rahvuslased olid alaesindatud. Sellega oli ette määratud konflikt Eesti Kongressi ja Ülemnõukogu vahel. Valimistel oli edukas Rahvarinne, mille esindajana sai E Savisaar peaministriks. Ülemnõukogu presiidiumi esimeheks valiti Arnold Rüütel. 30. märtsil 1990 kuulutas Ülemnõukogu üleminekuperioodi, mis pidi lõppema Eesti vabariigi taasiseseisvumisega. Kasutusele võeti EV nimi ja sümboolika. Varem olid samamoodi teinud Läti ja Leedu. Moskva vastast sellele majandusblokaadiga ja ettevalmistustega Balti rahvaste vabadusepüüe jõuga maha suruda. Eesti pääses ainsana inimohvriteta. 15. mail 1990 üritasid interliikujad vallutada Toompea lossi ja viia eestis läbi riigipööre, mis ebaõnnestus. E Savisaare poliitika proovis kasvõi näiliste järeleandmiste hinnaga pidevalt vähendada Eesti sõltuvust Nõukogude Liidust. See ärritas Eesti Komitee poliitilisi jõude. 1991
EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE SÜNDMUSED EESTIS 1985-1988: 1. Muutused NSV Liidu poliitilises juhtkonnas ja selle poliitikas: 1985 kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse kriisiseisundisse: A) Riigi majandus oli kokku varisemas ja püsis pinnal vaid tänu naftadollaritele. B) Senised gerontokraatidest riigijuhid (L.Breznev, J.Andropov, K.Tsernenko) olid hoidunud igasugustest
Sellisel kuupäeval just sellelpõhjusel, et 20. augustil 1991 augustil kell 23.03 võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik. 1980. aastate keskpaigaks oli NSV Liidu majandus jõudnud kriisisituatsiooni. Selle põhjuseks oli tehnoloogiline mahajäämus Läänest, ekstensiivsel tootmisel põhinev ebaefektiivne sotsialistlik plaanimajandus ning sõjatööstuse eelisarendamine. 1985. aastal alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul. Tekkisid sellised operatsioonid nagu Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, loodi 1987. aastal selleks, et tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri- Stalini sobingu tõeline sise ja selle tagajärjed Baltimaale. Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Rahvuslik sõltumatuse partei pöörasid mõlemad suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste tähtpäevade
võimaluse iseseisvumiseks. 1985. aastal tuli NSV liidus võimule Mihhail Gorbatsov, kes viis seal läbi ümberkorraldusi, mida kutsuti perestroikaks. Ümerkorraldamise käigus nõrgenesid tsensuurireeglid, avardus sõnavabadus, suurenes massiteabevahendite mõju ja muututi sallivamaks eriarvamuste suhtes. See kõik viis Eesti iseseisvumiseni ja Idabloki lagunemiseni. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga ametnikkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aastal loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. Eesmärk oli MRP ja selle lisaprotokollide avalikustamine ning tagajärgede likvideerimine. 1987. Aasta lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon- Eesti Muinsuskaitse Selts.
annaabi.ee 
