Eesti,Soome,Läti majandus ja riikide võrdlemine. SOOME: Pindala 338 145 km² Rahvaarv 5 302 800 Tihedus 17,4 in/km² 169,7 miljardit SKT SKT Elaniku kohta 499 340 EEK Metsad on praegugi Soome tähtsaim loodusvara, kuigi metallitööstus ja masinaehitus ning tehnoloogiasektor eesotsas Nokiaga, on praegusel ajal maa tähtsaimateks tööstusharudeks. Soome ekspordi struktuur on viimaste aastakümnete jooksul muutunud tohutult. Veel vähem kui kolmkümmend aastat tagasi moodustasid üle poole maa ekspordist puu- ja paberitööstuse tooted. Praegugi on paberitööstus üheks kolmest suurest, kaks ülejäänut on aga elektroonika ja masinad. Elektroonikatööstuse kasv on olnud Soome ekspordi suurimaid edusamme, mis on põhinenud peamiselt mobiiltelefonide ja teiste arvutitehnika toodete ekspordi kasvule. Soomes on praegu umbes 73 mobiiltelefoni 100 elaniku kohta. Soome suu...
1 Välispoliitika 1918–1939 Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu. Balti riikide koostöö: esimesed katsed; sõjalis-poliitilise liidu kavad (Bulduri ja Varssavi konverentsid); probleemid ja vastuolud; Eesti–Läti kaitseliiduleping 1923. Rahvusvahelise olukorra stabiliseerumine: Rahvasteliit ja kollektiivse julgeolekusüsteemi loomiskatsed; Eesti suhted Suurbritannia, Saksamaa, N. Liidu, Rootsi ja Poolaga. Sõjaohu kasv: Saksamaa ja N. Liidu aktiviseerumine, lääneriikide lepituspoliitika; idapakti idee; Balti Entente, neutraliteedipoliitika, laveerimine N. Liidu ja Saksamaa vahel. Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu.. Enamik Euroopa riike ja USA tu...
Liivi keel Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid. Nad elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Liivi keel, lähim sugulaskeel eesti keelele, kuulub läänemeresoome keelte hulka. Liivlased ise nimetavad end rândalist 'randlased' ja oma keelt rândakêl 'rannakeel'. Liivi rahvuslipu värvid on roheline-valge-sinine - see sümboliseerib randa, nagu seda oma paadist näeb kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri. Liivi rahvushümnil on sama meloodia, mis eesti ja soome hümnilgi. Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde. Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed liivikeelsed raamatud. Seda aega võib pidada liivi rahvusest haritlaskonna väljakujunemise alguseks. Liivlaste kultuuriliseks õitsenguperioodi...
Iseseisvuse kaotus 1939. aasta Rahvusvaheline taust. Sündmused Eestis. Sündmused mujal Läänemere regioonis. 20. märts 1939 22. märts 1939 Leedu Saksamaa nõuab annab Klaipeda Saksamaale Leedult Klaipeda alade loovutamist. Keeldumise korral ähvardab sõjaga. 23. aug. NSV Liit ja Eesti läheb NSV Liidu NSV Liidu huvisfääri Saksamaa sõlmivad huvisfääri. lähevad ka osa Poolast, Molotov Ribbentropi Läti ja Soome. pakti salaprotokolli. 1. sept. Saksamaa tungib Eesti kuulutab enda sõjas Neutraalsuse säilitavad ka Poolale kallale. Algab II neutraalseks. Läti ja Leedu maailmasõda. Sõja...
Eesti avaliku sektori eelarve tulude tase (suhtena SKP-sse) toote- ja impordimaksudest ja taseme dünaamika Ursula Muts Tootemaks (product tax) keskkonnapoliitika majandushoob, mis kehtestatakse toodetele, mille tootmine, kasutamine või kasutusest kõrvaldamine tekitab kahju looduskeskkonnale eesmärk: vähendada tootmistegevuse keskkonnamõju (kilekotimaks) Impordimaks kaupade teistest riikidest sisseveo pealt võetav maks riigi eelarvetulude suurendamiseks või teatavate kaupade sisseveo vähendamiseks või täielikuks takistamiseks. Toote- ja impordimaksudest tuleva tulu dünaamika Eesti valitsussektoris aastatel 2001-2011 (1) Tuhandetes eurodes 757959 ...
Maardu Gumnaasium Mittestatsionaarne osakond Kristina Kralle 9. a klass Eesti Vabariik Maardu 2012 Sisukord Balti liit..........................................................................................................3 Eesti ja rahvusvahelised suhted 1920.1930. Aastatel....................................................4 Eesti Vabadussõda.............................................................................................6 Kokkuvõtteks.................................................................................................10 Kasutatud allikad.............................................................................................11 Balti liit 1...
Tallinna Inglise Kolledz Geograafia Robert Paal 9a klass EESTI VÄLISMAJANDUSIDEMED - EESTI EKSPORT Referaat Juhendaja: Kersti Lepasaar Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Autori hinnangul on Eesti välismajandussuhted ning kõik sellega seostuv hetkeseisuga väga aktuaalne teema, seda eriti ajal, mil räägitakse Eesti integratsioonist teiste Euroopa riikidega. Inimesed peaksid olema teadlikumad nimetatud suhetest ning nendega kaasnevatest protsessidest, sest kõigil meil on praegusel ajahetkel või tulevikus väga suur roll nimetatud protsessides. Teema piiratud mahu ja limiteeritud aja tõttu on käesolevas referaadis täpsema uurimise all üksnes riigid, kes Eesti Vabariigi välismajandussuhetes on kõrgelt hinnatud ning peamised koostööpartnerid. Väl...
BALTI RIIKIDE OKUPEERIMINE 1939-1940.SOOME TALVESÕDA.Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel.Poola vallutamise järel koondas NSV Liit oma väed Balti riikide ja Soome vastu,valmistudes talle MSPga lubatud riikide hõivamiseks.Juhuks,kui Eesti ei anna NSV Liidu nõudmistele järele,oli Punaarmeele antus korraldus Eestit rünnata.Eesti rõhutas maailmasõjas erapooletust.Eesti olukorra muutis keerukamaks Tallinna sadamasse saabunud Soome allveelaev Orzel, mille Eesti võimud interneerisid.Allveelaev põgenes 17.sept 1939 Tallinnast.NSV Liit kasutas seda oma laevastiku viimiseks Balti merele, blokeerides nii Eesti merelt.Eesti valitsus saatis Moskvasse Karl Selteri.24.sept 1939 esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel loodaks NSV Liidu sõjaväebaasid Eesti territooriumile.Keeldumise korral ähvardati kasut.jõudu.Selter naasis Eestisse,kus Eesti juhtkond otsustas nõudmised vastu võtt...
Eesti majanduse potentsiaal on alati olnud seotud ekspordiga. Juba iseseisvumisest alates on Eesti otsinud aktiivset välisturgu. 1920. aastail sõlmitud kaubandusleping Suurbritannia, Soome, Läti, Prantsusmaa, Saksamaa, Rootsi, Taani, Ameerika Ühendriikide, NSV Liidu, Türgi, Bulgaaria jt riikidega avasid Eestile nende maade turgudele ukse ning panid aluse püsivatele väliskaubandussuhetele. (Eesti Vabariigi... 2017) Algselt oli Läti, Leedu, Taani ja Rootsi turul tegutsemine piiratud, kuna kõigi nende riikide majandusstruktuurid sarnanesid Eesti omale, kõigis nimetatud riikides, k.a. Eestis, oli ülekaalus põllumajandussektor ja väljaveos põllumajandustoodang. Seetõttu olid Eesti tootjad väga huvitatud Euroopa suurimatest turgudest, mis sel ajal olid Suurbritannia ja Saksamaa. Sel ajal olid just need kaks turgu kõige suuremad ja atraktiivsemad. Nendest riikidest said ka peamised Eesti väliskaubanduspartnerid. Aastaks 1930 olid Eesti kaubad...
Eesti riiklikkord/poliitiline elu(1918-1934 ) pärast venevõimu oli eestlastel suur soov rajada iseseisev dem. vabariik. Eesti esimese PS-i koostas asutav kogu 1920a. Selle kohaselt teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament e. riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse riiigikogu ja vaitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea(presidendi)ülesandeid. Neil aastal osalesid eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad ning selle tüttu ei suudetud moodustada üheparteilist valitsust ning eestis oli koalitsiooni valitsus. 1930 tabas eesti majandust ja ühiskonda kriis. Usuti, et võimu oma riigipea päästaks maa ning paneks maksma kindla korra. Autoritaarne eesti e. Vaikiv ajastu(1934-1940)-vältimaks vabdussõja ajast võitu ja koondamaks võimu enda kätte teostasid riigi vanem K.Päts ja endine sõjavägede ülem juhataja Johan Laidoner 12.märts 1934 sõjaväelise r...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut EUROOPA RIIKIDE TERAVILJA SAAGIKUS Kodune töö Töö juhendaja: Alar Asover Töö koostaja: EMÜ, EM, I kursus, Tartu 2008 TERAVILJA SAAGIKUS EUROOPA RIIKIDES. Käesolevas töös tutvustame teravilja saagikust kuues erinevas riigis. Võrdleme Eesti,Soome, Saksamaa,Läti,Leedu ja Poola teravilja saagikust kolmeteistkümne aasta lõikes(tabel 1) Tabel 1. Teravilja keskmine saagikus. Teraviljade keskmine saagikus, t/ha EESTI SOOME SAKSAMAA LÄTI LEEDU POOLA 1993 2,30 2,83 5,08 1,69 2,01 2,63 1994 1,55 3,14 5,13 1,50 1,64 ...
EESTI VABARIIGI VÄLISPOLIITIKA 1918-1938 I EV tunnustamine iseseisva riigina Peale iseseisvuse väljakuulutamist oli tähtsamaks küsimuseks Eesti Vabariigi tunnustamine välisriikide poolt. Maapäeva poolt moodustati välisdelegatsioon, mida juhtis Jaan Tõnisson. Valiti saadikud, kes lähetati erinevatesse riikidesse. 1918 mais tunnustasid Inglismaa ja Prantsusmaa EV-d de facto, kuid Eesti saatus pidi otsustatama I maailmasõja järgsel Pariisi rahukonverentsil. Tunnustamise vastu oli eelkõige Prantsusmaa, kes soovis Vene impeeriumi taastamist. 2. veebruaril 1920 Tartu rahulepinguga tunnustas esimesena EV-i de jure Nõukogude Venemaa 1920 tunnustasid EV-d veel Soome ja Poola. Murrang välisriikide suhtumises saavutati 1921.aastal, mil EV-d tunnustasid de jure enamus Euroopa riike ja sama aasta septembris võeti Eesti vastu Rahvasteliitu (ÜRO eelkäija). II Balti liidu loomise kava ...
Toomas Hendrik Ilves · Toomas Hendrik Ilves on sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis, Rootsi Kuningriigis. Tema abikaasa on Evelin Ilves ning tal on kolm last: poeg Luukas Kristjan (1987), tütred Juulia (1992) ja Kadri Keiu (2003). Haridus: 1976 Columbia Ülikool (USA), BA psühholoogias, 1978 Pennsylvania Ülikool (USA), MA psühholoogias . Ta on Eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 ka Eesti Vabariigi President. Ametikohad: 1979 Columbia ülikooli psühholoogiaosakonna assistent-uurija, 19791981 New Jerseys Avatud Hariduse Keskuse inglise keele õpetaja ja asedirektor , 19811982 Kanadas Vancouveri kirjanduskeskuse direktor, 19841993 "Raadio Vaba Euroopas", algul teadur-analüütik , 19881993 "Raadio Vab1974a Euroopa" Eesti toimetuse direktor , 19931996 Eesti Vabariigi suursaadik USA-s, Kanadas ja Mehhikos, 19961998 ja 19992002 Eesti Vabarii...
Elektrituru avanemise otstarbekus · Elektriturgude avamine Euroopas lähtub eesmärgist saavutada kindel ja toimiv Euroopa ühtne elektri siseturg. · Võrguettevõtjate konkurentsi elektrituru avanemisega ei kaasne ja olemasolevad võrguettevõtjad jäävad ka avatud elektriturul loomulikku monopoolsesse seisundisse ehk nende omandis, valduses või opereerimisel on taristu, mida teisel isikul ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta ei ole võimalik turul tegutseda. · Tõhusa Euroopa elektri siseturu saavutamiseks on seetõttu oluline tagada, et võrguettevõtjate elektrivõrgud oleksid võrdselt kättesaadavad ja kasutatavad kõigi turuosaliste poolt. **** Tarbija saab võimaluse valida endale meelepärase paketi ja saab seetõttu oma hinda mõjutada elektripaketi valikuga. **** Andres Tropp, Eesti Energia regulaatorsuhete juht 14...
Töö allikate ja erinevate andmetega Töö tabeliga. Mitu protsenti suurem või väiksem on tööpuuduse määr Eesti Vabariigis võrreldes Iirimaa, Soome ja Euroopa Liidu vastavate näitajatega? 1990 1994 1996 1998 Iirimaa Soome Euroopa Liit Vastake tabeli alusel küsimustele. 1) Kuidas kirjeldaksite Eesti tööhõives toimunud muutusi (1990.--1998. a.)? Milliseid olulisi erinevusi võib välja tuua piirkondade vastavaid andmeid analüüsides? Eesti ja Soome vahel................................................................................................ Eesti ja Iirimaa vahel ................................................................................................ Eesti ja Euroopa Liidu vahel........................................................................................ Soome ja Euroopa Liidu vahel.....................................
Eesti Vabadussõda Sisukord · Vabariigi sünd · Sõja algus · Sõja kulg 19181920 · Landeswehr · Vabadussõja tulemused Sissejuhatus · Peale I maailmasõda kuulutati 24. veebruaril välja Eesti iseseisvus ja ametisse nimetati Ajutine valitsus Konstantin Pätsi juhtimisel. · Peale Saksamaa taandumist, soovis Nõukogude Venemaa taastada endist Vene impeeriumi vägevust. · Vabadussõda peeti Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.nov 1918 3 jaan. 1920 Nõukogude Venemaa ja 1919. Lätis Landeswehr ´ist Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Eesti vabariigi sünd 1917 · 1917 · 27 oktoober võtsid võimu enda kätte · 15 november Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu · 24. detsember Maanõukogu vanematekogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks · 1918 · Jaanuar Asutava Kogu valimised · 19. veebr...
Soome ja Balti riikide iseseisvumine Soome kodusõda. Eesti Vabadussõda. 6. detsembril 1917.a. iseseisvus Soome. 16. veebruaril 1918.a. deklareeris oma iseseisvust Leedu, 24. veebruaril 1918 Eesti. Eesti ja Leedu iseseisvumist enamlased ei tunnistanud. Tegelikkuses sattuti Saksa okupatsiooni alla. 18. novembril 1918.a. teatas oma iseseisvumisest Läti. Eestis ja Leedus andsid lahkuvad sakslased võimu üle veebruaris moodustatud valitsusele. Enamikul uutel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta, mõnel pool puhkesid verised kodusõjad. Soome kodusõda. Soome kodusõda olid Soome Senati e. Soome valgete vägede ning Soome Rahvavabariigi e. Soome Punakaardi vaheline sõjategevus, mis toimus jaanuarist maini 1918.a. 25. jaanuaril 1918 pöördus Soome valge valitsus teda tunnustanud riikide poole abipalvega, et vaatamata venemaa poolsele Soome iseseisvuse tunnustamisele...
Eesti Vabariik 1920-1939 1. Eesti majanduslik arengut 1919 1940. a) maareform (millal, sisu, hinnang)- 1919, suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine (asundustalud), tekkis ulatuslik väikeomanike kiht, palgatööliste osakaal vähenes oluliselt, mõisnikelt võõrandati loomad ja põllumajanduslik inventar, kerkisid uued majad, laudad, kõrvalhooned ja külad. Reform oli edukas b) rahareformid 1)1919- eesti mark (vastu võttis Ajutine Valitsus) 2) 1928- eesti kroon (rahandusminister Leo Sepa eestvedamisel) 3) 1933- krooni devalveerimine (väärtuse vähendamine) (Tõnisson) c) pangad ja olukord panganduses anti välja laene liiga kergekäeliselt, laene tagasi enamasti ei saadud, oldi sunnitud raha juurde trükkima, marga kurss hakkas langema. Eesti Pank alustas kullat...
****** Põhikool Kihlveopettused Jalgpallis Referaat ********** VIII kl ********* 2011 2011. aastal 9. veebruaril Türgis toimunud Läti - Boliivia ja Eesti - Bulgaaria sõprusmängud Bulgaaria ja Eesti mängisid 2:2 viiki ning Läti alistas Boliivia 2:1. Kõik seitse väravat nendes kohtumistes löödi penaltitest. Hiljem selgus, et mängu kohtunikud tegelesid matsi tulemuse mõjutamisega. Tulemuste manipuleerimisega mängijad seotud ei olnud ja kohtumiste tulemused jäid ka jõusse. Kohtunike eesmärgiks oli kohtumises luua soodne pinnas väravate löömiseks ning seega antigi kokku neli penaltit. Õigusemõistja siiski kummalegi poolele eelist ei andnud ning penalteid ja karistuslööke anti nii nagu parasjagu võimalus tekkis. Kihlveokontorites tehtud panuste analüüsi tulemusena selgus, et mõlema kohtumise puhul oli tehtud ebaloomulikult suuri panus...
Tartu Forseliuse Gümnaasium 12. klassi õpilaste reisimisharjumused Statistiline uurimus Autor: ... Juhendaja: ... Sisukord 1. Töös kasutatud statistika mõisted..................................................................................... 3 2. Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 3. Andmetabel....................................................................................................................... 5 4. Andmete kogumine...................
Karastusjookide tööstus Eestis A.Le.Coq Saku Õlletehas A.Le.Coq Eksport: Soome, Rootsi, Taani, Inglismaa, Läti, Leedu Tunnuslause: „Elus on maitset“ Kuulub Soome õlletootjale Olvi OYJ Toodavad: o õlud o siidrid o kerged alkohoolsed joogid o mahlad o nektarid o siirupid o active mahlajoogid o karastusjoogid (limonaad, rc cola) o spordijoogid (artic) o energiajoogid (dynamiit) o veed (aura) eesti jalgpalli liit, aura, spordikas Saku Õlletehas eksport: 16 riiki (Soome, poola, läti, leedu, taani, Sierra Leone, Gambia, Seišellid ja Vietnam) toodavad: o siidrid o õlled o kali o super manki o vichy 2013 a – u 330 in Müük 104 mln l jooke Tü/rock, eesti suusaliit, saku suurhall, erinevad muusika/kultuuri üritused
Norman Peks EESTI VABADUSSÕDA Referaat Juhendaja: 2013 1 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Sõja algus 4 2. Sõjakäik 5 3. Sõja lõpp 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud materjalid 9 2 SISSEJUHATUS Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.novembrist 1918 3.jaanuarini1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu.(1) 3 1.SÕJA ALGUS 11.novembril 1918, samal päeval, mil kirjutati alla Esimest maailmasõda lõpetavale vaherahule, astus Tallinnas taas kokku Eesti Vabariigi valitsus. Esimene maailmasõda oli küll lõppenud, kuid äsja saavutatud iseseisvus oli tõsises ohus kuna Ko...
EESTI 1920-1940 1. Eesti majandus: 1920-ndatel: · sõltuvus idaturust, · põllumajanduse taandareng; · suured võlad; · kasvas tööstusettevõtete arv; · seoses Eesti Panga avamisega, võeti arutult laenu -> pank laenas välja raha üle oma võimete ning krediidi tagasisaamiseks tuli kullatagavarad realiseerida; · Venemaa sulges turu Eesti kaupadele; · mõisnikele kuuluvad maad riigistati; · asundustalude loomine; · 1924.a. kuulutati välja uus majanduspoliitika, mille tagajärjel kärbiti riiklikke kulutusi, piirati sissevedu, suurendati eksporti, raskendati laenude saamist -> Eesti majandus viidi normaalsele tasemele; · tähelepanu pöörati söödakultuuridele ja põllumajandusele; · alus keemiatööstusele, küttetööstus, turbatootmine, puidutööstus; · 1.jaan.1928 Eesti Vabariigi kroon; Suure kriisi aastatel (1929-1933): · ületootmiskriis hinnad langesid ...
Liivi keel Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid. Nad elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Liivi keel, lähim sugulaskeel eesti keelele, kuulub läänemeresoome keelte hulka. Liivlased ise nimetavad end rândalist 'randlased' ja oma keelt rândakêl 'rannakeel'. Liivi rahvuslipu värvid on roheline-valge-sinine - see sümboliseerib randa, nagu seda oma paadist näeb kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri. Liivi rahvushümnil on sama meloodia, mis eesti ja soome hümnilgi. Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde. Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed liivikeelsed raamatud. Seda aega võib pidada liivi rahvusest haritlaskonna väljakujunemise alguseks. Liivlaste kultuuriliseks õitsenguperiood...
Kiili Gümnaasium Referaat Eesti Vabadussõda 1918- 1920 Kert Kustavson Õp. Riina Raja Kiili 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Sõja osalised ja nende väejuhid ning lisaväed 3. Sõjakäik 4. Tartu rahu 5. Kokkuvõte 6. Pildid Vabadussõjast ja sellega seonduvast 7. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Saksa VI reservkorpuse vastu. Kulus ainult 17 päeva peale I Maailmasõja lõppu, kui hakkas Eesti Vabadussõda. Sõja osalised ja nende väejuhid ning lisaväed Sõdisid kolm osapoolt: Eesti, Nõukogude Venemaa ja Saksa VI reservkorpus. Eestlaste väejuhtideks olid Johan Laidoner (eestlane), Niko...
Tallinna Arte Gümnaasium Eesti vabadussõda Referaat Koostaja: Nimi Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 3 Olukord vabadussõja alguses..................................................................................... 3 Novembris 1918. algas Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud aladelt. Eesti Ajutine Valitsus astus ametisse ja võttis tegeliku võimu Eestis oma kätte. Üks olulisemaid ülesandeid oli Eesti sõjaväe loomine. Esialgse plaani kohaselt pidi formeeritama 25 000- meheline Rahvavägi (6 jalaväepolku, suurtükiväebrigaad, ratsaväepolk, inseneripataljon ja tagalaüksused). Kuulutati välja alamväelaste vabatahtlik ning ohvitseride ja ametnike sunduslik mobilisatsioon. Mobilisatsiooniga loodeti kokku saada vähemalt 12 000 meest, kuid esialgu s...
Keila Gümnaasium Marianne Kristiina Orusalu EESTI VABADUSSÕDA Referaat Juhendaja: Heli Israel 2009 1 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Sõja algus 4 2. Sõjakäik 5 3. Sõja lõpp 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud materjalid 9 2 SISSEJUHATUS Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.novembrist 1918 3.jaanuarini1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu.(1) 3 1.SÕJA ALGUS 11.novembril 1918, samal päeval, mil kirjutati alla Esimest maailmasõda lõpetavale vaherahule, astus Tallinnas taas kokku Eesti Vabariigi valitsus. Esimene maailmasõda ol...
Teine maailmasõda : Põhjused : · Versaille´s rahuleping · Saksamaa tahtis saada maailma vallutajaks · Agressorriikide olemasolu · Rahvaste Liidu nõrkus · Suurriikide lepituspoliitika · Rahupooldav mõtteviis( patsifism). Iga hinna eest rahu · Agressorriikide poliitika MRP : · Sõlmiti 23.august 1939 · Ehk mittekalleletungileping · Saksamaa püüab sellega ära hoida sõda kahel rindel · Nõukogude Liidu eesmärk oli tsaaririikides taastada Nõukogude Liit. · Salaprotokollis huvisfäärid- Soome, Eesti, Läti ja osa Poolast= Nõukogude Liit Sõja algus: · Saksamaa oli kõige rohkem sõjaks valmis ( õhuvägi, maavägi ja merevägi läksid Poolale kallale) · Poola püüdis riiki päästa, aga 17. Sept. Alustas ka Nõukogude Liit sõda Poola vastu · 28.sept said MRP kokku ja sõlmisid sõpruse- ja piirilepingu ( jaotasid Poola) Poola väljapääs Läänemerele- Poola koridor. Köningberg- Ida- pre...
Maailma keeled Maailmas on kõiki keeli kokku 6000-7000. Neid räägib üle 7 miljardi inimese, kes elavad 189 erinevas riigis. Keeled on omavahel suguluses nagu perekonnaliikmed. Suurem osa Euroopa keeltest kuulub suurde indoeuroopa keelkonda, mis jaguneb veel edasi germaani, romaani ja slaavi rühmadeks ning need omakorda alarühmadeks. Lingvistide hinnanguil on praegu maailma keelest ligi pooled hääbumas ja osa neid juba tänaseks päevaks surnud. Nende hulgas ka minu poolt uuritav Liivi keel. Liivi keel Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid. Nad elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Liivi keel, lähim sugulaskeel eesti keelele, kuulub vanimate läänemeresoome keelte lõunarühma. See on arvatud samasse rühma põhja- ja lõunaeesti murretega ning soome keele läänemurretega, millest teadlased on järeldanud, et liivi rahvas oli esimesi läänemeresoome rahvaid Läänemere ääres. Keelepuu rekonstruktsioonis võiks...
Turismituru analüüs Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas välisturism 2012.aasta kokkuvõttes kogu maailmas. Euroopa turismis näitasid suurt kasvu Saksamaa, USA ja Jaapani turistide reisid Euroopa riikidesse. Eesti sissetuleva turismi arv samuti kasvas. Kõige suuremat kasvu näitasid ööbimised puhkusreisidel, mis moodustasid 2/3 kõigist välisturistide ööbimistest. Eesti sissetuleva turismi kasvu jätkumine 2012.aastal tähendas juba kolmandat aastat järjest uut rekordtulemust. 2012.aasta esimesel poolaasta turismi kasvu mõjutatavad tegurid olid lennuühenduste lisandumised ja liinide sageduste suurendamised, kultuuripealinna meediakajastuste mõju, avaliku ja erasektori turundustegevused ning uute ajaveetmisvõimaluste ja vaatamisväärsuste avamised Tallinnas. Uute lennuühenduste lisandumine tõi suurt turismi kasvu Venemaalt, Norrast, Saksamaalt ja Hollandist. Samas vähenes lennuühenduste a...
AASTAARVUD 2.02.1920-kirjutati alla Tartu rahu 1920-kuulutati välja EV 1920-anti välja Eesti esimene põhiseadus, mille järgi teostas seadusandliku võimu 1kojaline parlament, täidesaatvat võimu valitsus, mille tegevust juhtis riigivanem. Presidendi ametikohta ei loodud 1920-püüti luua Balti Liitu(Soome, Poola, Eesti, Läti, Leedu vaheline leping, milles alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral) 1923-kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu leping 1930a. algul-rahvusvaheline olukord teravnes, Venemaa ja Saksamaa muutusid sõjakamaks, Rahvasteliit ja demokraatlikud riigid ei suutnud lahendada rahvusvahelisi probleeme okt.1933-rahvahääletusel kiideti heaks põhiseaduse parandused, mille koostasid vabadussõjalised 12.03.1934-Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostasid sõja väelise riigiöörde 1934-1940-vaikiv ajastu, autoritaarne Eesti 1937-uus põhiseadus, millega loodi presidendi ametikoht 1938-Päts valiti presi...
Organisatsioon/ Ühendus Lühend Aasta Lõpp Liikmed Tegevus Isikud/ mille ühendamisel koostati Balti Assamblee koosneb kolme liikmesriigi delegatsioonidest, mille liikmed jagunevad ...
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
Vabadussõda Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks. Vabadussõda toimus 28. novembrist 1918 kuni 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Esimese maailmasõja tulemusena alistus Saksamaa Lääneliitlastele 11. novembril 1918. aastal. 13. novembril 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksa keisririigiga sõlmitud BrestLitovski rahulepingu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega, kuhu kuulus kokku 12 000 meest, üle Eesti piiri. Eestit toetasid iseseisvuspüüdlustes ja võitluses Nõukogude Venemaaga mitmed välisriigid, sealhulgas Suurbritannia. 20. novembril ...
Euroopa Liit ? Euroopa Liidu keeled Euroopa liiduga liitunud riigid Euroopa Liidu ühisraha Institutsioon, poliitiline süsteem Kodaniku Euroopa Eesti liitumise põhjused Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus. Liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti , Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Millel on 27 Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari . liikmesriiki EUROOPA LIIDU KEELED Euroopa Liidus on 23 ametlikku ja töökeelt. Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prants...
Saalihoki ehk saalibändi on siseruumides mängitav jäähoki sarnane meeskondlik spordimäng. Kaks meeskonda võistlevad teineteise vastu plastmassist hokikeppidega eesmärgiga saada kerget aukudega plastmasspalli vastasmeeskonna väravasse. Saalihoki sai alguse koolidest ja on lisaks võistlusspordile populaarne harrastussport. Suurima populaarsuse on ta saavutanud Soomes, Rootsis ja Sveitsis. Populaarsus kasvab jätkuvalt nii Euroopa riikides kui ka Aasias (Singapur, Jaapan, Taiwan). Maailmameistrivõistlusi on peetud alates 1996. aastast. Nii meeste kui ka naiste maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta järel, paarisaastatel meeste, paaritutel naiste MM. Reeglitest · Saalihokipall on tühi õhuline 26 auguga plastmassist pall läbimõõduga 72 millimeetrit. Palli suurim lubatud kaal on 23 grammi. · Väljaku mõõtmed on 20×40 meetrit. Väljakut ümbritseb 50 cm kõrgune piirdeaed. · Värava mõõdud on 160×115 cm, sügavus 65 ...
Eesti Vabadussõda Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. 11. novembril 1918 alistus Saksamaa Lääneliitlastele. 13. novembril 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri.[1] Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaa...
Eesti välispoliitika 1920-1940 Mr.SmartFiles 9.klass Ohuallikad Eesti oli strateegiliselt heas kohas Suurim ohuallikas: Venemaa Teine ohuallikas: Saksamaa Eesti sõjavägi oli liiga nõrk Rõhuti diplomaatiale Balti liit 1920. aastate alguses otsustati luua Balti liit Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola Sõjaline, poliitiline ja majanduslik koostöö Poola-Leedu konflikt Soome soov eemalduda ohutsoonist Venemaa vastuseis Eesti-Läti kaitseliidu leping Suhete normaliseerumine Eesti-Saksa majandus- ja kultuurisidemed 1932 MKL NSVL'iga (ebapüsiv) Toetuse otsimine suurvõimudelt 1921. aastal liitus eesti Rahvaste liiduga Eesti lootis Suurbritannia toetusele Kollektiivse julgeolekusüsteemi kujundamine Aktiivsus rahvaste liidus Ohu kasv 1930.ndatel kujunesid jälle ohuallikad: kommunistlik NSVL ja natsionalistlik Saksamaa Ilmnes Rahvasteliidu suutmatus Tekkis sõjaliste-poliitiliste liitude ja b...
EESTI VABADUSSÕDA 28.11.1918 20.02.1920 Sõja algus 11.novembril 1918. aastal kirjutas Saksamaa alla Compiegne´i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja ja ühtlasi ka Saksa okupatsiooni Baltimaades. Samal päeval tuli Tallinnas uuesti kokku Eesti Ajutine Valitsus, võttes Eesti valitsemise enda kätte. Kuid nüüd hakkas vastiseseisvunud väikeriike ohustama Venemaa, sest seal võimutsevad enamlased püüdsid iga hinna eest vallandada kommunistlikku maailmarevolutsiooni ning taastada endise Vene impeeriumi vägevust. 13.novembril 1918 tühistaski Vladimir Lenini juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud rahu ja 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vacietis oma vägedele käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28.novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12.000 meest) üle Eesti piiri. Punaarmee ründas N...
KOOL EESTI Referaat Koostaja: NIMI Rühm: AT-13 Juhendaja: NIMI Pärnu 2015 · SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................... SISSEJUHATUS Eesti Loodus Kliima Taimestik Eksport Import Maavarad Majandusharud.............................................................................................................................. KOKKUVÕTE............................................................................................................................. KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................ · Eesti Eesti Vabariik on maa ja riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Eesti p...
Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokk Robert Rand Referaat teemal Eesti Vabariik Referaat Üldandmed Eesti Vabariik on maa ja riik Põhja-Euroopas.See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega ja Läänest üle Läänemere Rootsiga.Lõunast Lätiga ja Ida-st Venemaaga. *Eesti pindala on 45227 Ruutkilomeetrit. *Eestit mõjutab parasvöötmeline kliima. *Pealinn ning ka ühtlasi suurim linn on Tallinn. *Rahva arv on umbes 1,34 Miljonit. *Eesti kuulub Euroopa liitu,NATO-sse, ÜRO-sse ja OECD-sse *Eesti ametlik riigikeel on Eesti keel. *Eesti keel sarnaneb palju Soome keelega ,kuna nad on sugulas keeled. Rahvastik Eesti maa põlis rahvastik on eestlased.Eesti rahvastikust moodustab enamikus Eestlased(69%) Neile järgnevad Venelased (25,5%) ning 5,5% muid rahvaid.Eestlaste elanike arv vähenes loomuliku negatiivse iibe tõttu mis oli -0,13...
1920. a. Ühine 1930. a. *tööpuudus. *ühistegevuslik *eramajanduse riiklik *palju talusi liikumine maal. kontrollmine. väikeste maadega. *eksport ja *tööstuste arv *peamine oli import olid suurenes. põllimajandus. samad (osad *eesti muutumine *vabaturumajandus. riigid olid tööstusriigiks. *margad ja pennid. samad). *haritavate põllupindade suurenemine. *tõuparandus ja sordiaretus. *riigisekkumine *kroonid ja margad. 1. põhiseadus Mida 3. põhiseadus võrdlen? *15. juuni 1920 *aasta *01. jaanuar 1938 *Asutav kogu *välja töötaja *Rahvuskogu *riigivanem *Ri...
TRAVEL & TOURISM COMPETITIVENESS REPORT 2011 Kodutöö. Eesti konkurentsipositsioon Euroopas Jan Skurinski AÜTH 3 1. Milline on Eeesti konkurentsipositsioon Euroopas? Mitmendal kohal ollakse? Eesti konkurentsipositsioon Euroopas on indeksiga 4,88 Euroopa piirkondliku arvestuse järgi 18. kohal ning üldise arvestuse kohaselt 25. kohal kõikidest 139 riigist, mis on antud aasta indeksi arvestuses. 2. Kes eelneb ja järgneb? Mida see teile ütleb? Meie naabritest jääb ette Soome indeksiga 5,02 saavutades sellega 12. koha. Läti ja Leedu aga jäävad kõvasti alla poole indeksitega 4,36 (30. koht) Läti ja 4,34 Leedu (32. koht). Eestile järgneb Malta indeksiga 4,88 saaavutades sama indeksi, mis Eesti kuid jäädes üldise punkti seisuga ühe punktiga eestile alla (19. koht). Eestist koha võrra ees pool on Küpros kelle indeksid ärikeskonna, infrastruktuuri, inim- , kultuuri-, ja loodusresursside osas on kõrgemad, kui Eestis. Saavutades 17. koha i...
Eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine maailmasõda oli Eesti jaoks raskete tagajärgedega. Eesti riik kaotas oma iseseisvuse ja eesti rahvas sai tunda kannatusi, mida tõi kaasa 50 aastat kestnud nõukogude okupatsioon. Eesti nagu ka paljude teiste väikeste riikide saatuse otsustasid Saksamaa ja NSV Liit omavahelise kokkuleppega (Molotovi-Ribbentropi pakt), millega kahe suurriigi diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Kokkuleppe järgi sai NSVL Saksamaalt loa Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Bessaraabia anastamiseks. Eesti soovis sõja puhkedes jääda neutraalseks, seepärast ei kuulutatud riigis välja ka üldmobilisatsiooni. Kuid NSVL esitas Eestile oma nõudmise, et Eesti lubaks sisse nende sõjaväebaasid, ähvardades keeldumise korral jõudu kasutada. Eesti oleks võinud sellest nõudmisest keelduda ja NSVL-ile vastu hakata. Eesti, Läti ja Leedu sõjalised jõud oleksid teoreetiliselt suutnud neist võitu saa...
BAASIDE AEG: 1933-Saksamaa lahkus Rahvasteliidust 1935-taastati üldine sõjaväekohustus,relvatusprogr. 1936-hõivati Reini, liit Itaalia, Jaapaniga 1939-lääneriigid loobusid järeleandmistest 23.august 1939- molotovi- ribbentropi pakt: vene saab ida-poola, eesti, läti,soome,bessaraabia, saksa poola, leedu. 28.sept vene saab leedu 1.sept saksa väed poola, 17.sept ka punaarmee 24.sept-nõue vastastikuse abistamise pakti allkirja- satmisele venelastega. 29.sept on agressiooni algus eesti vastu. 25.-26. sept arutati baasilepinguid, 5.okt allkirjastas Läti, 10.oktoobril Leedu 30.nov. 1939- sissetund Soome, Talvesõda, 13.märts 1940 sõlmiti rahuleping, 1/10 soomest venele.1939.a oktoobris toimusid läbirääkimised, et kokku leppida baasidega seotud küsimustes. Venemaa sai õiguse luua baasid:rohuküla, klooga,laulasmaa(kehtna,kuusik). 12.okt saabusid Tallinnasse3 vene miinilaeva. Maa- vägede sissemarss algas 18.okt. 6.okt 1939- hitler ütles, et eestis...
VABADUSSÕDA Vabadussõda toimus 28.11.1918-02.02.1920. Vabadussõja üks põhjustest oli see, et Nõukogude Venemaa tahtis korraldada maailmarevolutsiooni. Venelased tahtsid viia kommunismi Euroopasse ja teha Eesti kommunistlikuks, sest venelaste arust oli Eesti Venemaa põline ala. Eesti sai vabariigiks 24.02.1918 a. Eestlastele oli kõige tähtsam enda iseseisvuse kaitsmine. Eesti Vabariigil oli kaks vastast: Landeswehri armee e. Balti Saksa maakaitsevägi ja Punaarmee, mis jagunes omakorda kaheks: Eesti punased ja Läti punased kütid. Landeswhri armee tahtis tagasi saada enda esiisade kunagisi mõisaalasid ja hakkasid sellepärast eestlastega sõdima. Läti punased kütid olid väga jõhkrad. Nendel oli kombeks piinata. Sellegipoolest oli eestlastel väga palju liitlasi, näiteks: Läti valged, Inglise laevastik, Soome valged, Vene valged ja Eesti valged. Eesti valged koosnesid enamjaolt õppursõduritest e. noortest koolipoistest, kell...
AJALUGU pt.9-10 MÕISTED Balti liit Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola vaheline leping, mille alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral. Landeswehr Läti pinnal 1918-1919 tegutsenud baltisaksa väekoondis, mis püüdis kukutada Läti ja Eesti rahvuslikku valitsust ning luua baltisaksa hertsogiriiki. Sürrealism mis pidas pidas loomingu lähtealuseks unenägu, nägemust ja vaistlikke tundeid ning eitas loogikat ja kunstitraditsiooni. Balti ajastu - AASTAD 28.nov.1918 Punaarmee ründas Narvat ja sundis Eesti Rahvusväe üksuseid taganema, hõivates poole Eesti mandriosast 02.veebr.1920 Kirjutati alla rahulepingule Tartus, peale 2 vaidlus kuud Venemaaga. Lõpetas sõja, tagas soodsa idapiiri ning lahendas mõned majanduslikud probleemid. 1934 Konstantin Päts ja Johann Laidoner teostasid riigipöörde, kuulutati välja kaitseseisukord, Riigikogu saadeti laiali, erakondade teg...
Tallinna Polütehnikum Eesti Vabadussõda Referaat Erki Tõnne PA-12A Tallinn 2013 Sissejuhatus 19. veebruaril 1918 moodustas Maanõukogu vanematekogu Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Koostati Manifest kõigile Eestimaa rahvastele (Joonis 1), milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks riigiks ja mis kuulutati välja 23. veebruaril Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas. 24. veebruaril moodustati Tallinnas praeguses Eesti Panga hoones ka Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. 1917. aasta novembri lõpus olid Saksamaa ja tema liitlased teinud idarindel Nõukogude Venemaaga vaherahu ja asunud pidama rahuläbirääkimisi. Nende katkemisel 1918. aasta veebruaris alustas Saksamaa 1918. aasta koos liitlastega idarindel uut suurpealetungi. Demoraliseerunud Vene armee taganes peaa...
LÄTI · Läti rahvalaul on ühehäälne, ülesehituselt sarnaneb Eesti regilauluga ja Soome runolauluga. · Rahvalauludest suurima rühma moodustavad töö- ja tavandilaulud. · Lätis tähistatakse Jaanipäeva, ning selle ajal lauldakse liigolalule ehk jaanilaule. · Burdoonlaulud-läti mitmehäälse rahvalaluliik. RAHVAPILLID VILEPILL KANNEL VIIUL TORUPILL · Trideksnis -Läti omapärane pill, mida kasutati pulmalaulude saateks ,,Sudmalinas" (veskitants)- läti rahvatants · Raimonds Pauls on Läti helilooja, pianist ja poliitik. Algatas noorte artistide konkursi "Uus laine", mis toimub igal suvel Jrmalas.
Euroopa Liidu laienemine Euroopa Liit on 1. jaanuarist 2007a. Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. 1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. 1981. aastal liitus Kreeka. 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1995. aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria, Soome ja Rootsi. 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. 2007. aastal liitusid Euroopa Liiduga Rumeenia ja Bulgaaria. Euroopa Liidu kandidaatriiki...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
