10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
65 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sakugirl
Õppematerjali autor
Kas eestlastel oli valikuid Teises maailmasõjas? Teine maailmasõda algas 01. 09. 1939ndal aastal, kui saksa väed ründasid Poolat. USA ja NSVL tõmmati sõtta 1941l aastal. Tähtsamad lahingpiirkonnad olid Euroopa Kaug Ida koos Vaikse ookeaniga ja Põhja Aafrika. II maailmasõda lõppes 02. 09. 1945-ndal aastal, kui alistus Jaapan. 20. sajand oli Eestile raske, kuna riik kaotas oma iseseisvuse ning inimesed kannatasid saksa ning nõukogude okupatsiooni all. Sellel perioodil tüli Eesti rahval
puhkenud talvesõja ajal (1939–1940) hakkasid eesti noormehed salaja Soome minema. Ulatuslikum põgenemine Soome algas märtsis 1943, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Soome minemise põhjused olid erinevad: sooviti aidata soomlasi, põgeneti Saksa mobilisatsiooni eest, aga sooviti ka olla valmis võitlema iseseisva Eesti eest. 1944 loodi eestlastest Soome armees 200. jalaväerügement. Pärast Soome kapituleerumist, tulid enamus kodumaale tagasi. Teise maailmasõja aegne eestlaste lahkumine läände sai alguse 1939. Läände jõuti eri viisil: põgenikuna, Saksa sõjaväes teeniva sõdurina, ka Saksamaale tagalasse tööjõuks värvatuna. Suur põgenemine toimus eelkõige üle mere, alguses Soome ja Rootsi, hiljem Saksamaa suunal. Kuna põgenikel ei olnud võimalik Soome pikemaks ajaks jääda, liiguti sealt edasi Rootsi. Põgenemise peamine põhjus oli hirm Nõukogude võimu repressioonide ees. Paljud lahkusid kodumaalt lootusega olukorra normaliseerudes peagi naasta.
Eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine maailmasõda toimus aastatel 1939-1945. Oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. Eestlaste jaoks oli see raske aeg. Eesti oli kaotanud oma iseseisvuse, enamus eestlastest mehi pidi teenima okupeeriva võimu sõjaväes, kui just ei põgenetud Lääneriikidesse või Soome sõjaväkke. Eesti oma armee likvideeriti pärast 1940. aastat ning need väeosad mis alles jäid saadeti punaarmeesse. Sinna sattusid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, sest vabatahtlikult keegi kommunistliku ideoloogia eest nõus sõdima polnud. Kuigi oli keelatud
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal oli eestlastel kolm armeed, milles tuli sõdida: Punaarmee (NSV Liit), Saksamaa ja Soome armee. Peale Eesti annekteerimist 1940. a NSV Liidu poolt, toimus sunniviisiline eestlaste mobiliseerimine Punaarmeesse (50 000 meest), kuigi rahvusvahelise õigusega oli see keelatud. Vähe oli neid inimesi, kes olid valmis võitlema kommunistliku ideoloogia eest. Üheks erandiks oli 1941.a moodustatud hävituspataljon, kes võitles metsavendade vastu. Punaarmee poolel osalesid ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. See moodustati Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ja koosnes algul Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ja ajateenijatest. 1941. a
ratifitseeriti 22. juunil 1939. II ms alguses otsustas Eesti end kuulutada neutraalseks riigiks, kuid nõustus alla kirjutama Moskva tugeval survel N. Liiduga septembris 1939. a-l veel ühele mittekallaletungilepingule, millega lubas oma territooriumile Punaarmee sõjaväebaasid. Paraku taganesid mõlemad suurriigid Eesti ees võetud kohustustest ja sõlmisid 23. augustil 1939 omavahelise salakokkuleppe (MRP), mis oli võtmeks järgnevatele sündmustele. Tähtsaim neist oli eestlaste jaoks minu arvates 1940. aastal 17. juunil toimunud Eesti okupeerimine, mille käigus asendati Moskvameelse valitsusega Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused. Sellega oli Eesti kaotanud oma iseseisvuse ning eestlastel oli võimalusi vähe. Nõukogude okupatsiooni alguses läksid väga paljud eestlased metsa, kus varjati ennast kuni Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahelise sõja puhkemiseni. Need olid mehed, kes ei olnud nõus tunnistama Nõukogude võimu või kartsid kommunistlikke repressioone
Andra Lepper 11B Eesti rahva valikud ja võimalused Teises maailmasõjas Teine maailmasõda oli üks laialdasemaid sõdu. Sõda algas 1. septembril 1939. Teise maailmasõja algatajateks olid Nõukogude Liit ja Saksamaa, kes sõlmisid omavahel Molotovi-Robbentropi pakti. Olenemata sellest, et Eesti oli Teises maailmasõjas erapooletu, peeti siinsetel aladel siiski mitmeid lahinguid. Kuid, kuivõrd oli Eesti rahval antud olukorras mingeid valikuid teha? Aastatel 1940 1941 valitses Eestis Nõukogude Okupatsioon. Eestisse loodi Nõukogude Liidu sõjaväe baasid, sest ennast Eesti vetes peitnud Poola allveelaev põgenes ja leiti, et Eesti ei suuda jääda neutraalseks. Nõukogude Liit esitas Eestile ultimaatumi, et oma väed sisse tuua. 21
kõik eestlased saanud kuhugi põgeneda, sest selline massiline põgenemine oleks kohe silma torganud ja selline asi oleks lõpetatud. Palju eestlasi põgenes Nõukogude okupatsiooni eest metsa. Metsavendlusega prooviti võidelda oma maa eest, kuid oli ka neid, kes olid lihtsalt redus. Minu meelest, ei saa metsavendadele midagi ette heita, kuna see oli nende viis oma riigi eest seista. Neid ei saanud keegi mobiliseerida ja nad said tegutseda iseseisvalt. 14.06.1941 toimus suur eestlaste massiküüditamine. Täisealised mehed saadeti vangilaagritesse, enamik neist suri seal. Nende perekonnad lahutati neist ja saadeti asumisele Siberisse. Küüditamisel oli mehi ja naisi võrdselt. Juuniküüditatutest oli kodumaale tagasijõudjaid vähe. Ma usun, et küüditamise vastu ei saadud midagi eriti teha, sest küüditades kasutati kindlasti vägivalda, kui vabatahtlikult kaasa ei mindud.
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa , Vene ja Soome relvajõudude koosseisus , väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes . Peamiselt oli eestlasi Punaarmees . Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna . Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust . Peamiselt tänu Vene okupatsioonile . 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid