Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "eesti rahvuslik liikumine 19. sajandil, eesti vabariigi kujunemine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eestl, revolutsioon, põhiseadus, maapäev, ensv, nsvl, vapsid, jannsen, okupatsioon, kommunistid, iseseisvus, tõnisson, sakslased, tsaar, küüditamine, lipp, tsensuur, poska, autonoomia, moskva, majanduskriis, kogud, armee, kongress, eliit, jakobson, teemant, päästekomitee, peaminister, riigivanem, iseseisvumine, kingissepp, varad, kultuurielu, gorba1802 ülikooli taasavamine kokkuvõtteks: · sajandi jooksul järsud ja kiired muutused · muutused peaaegu kõikides eluvaldkondades · 19. saj lõpuks tekkimas rahvuslik kutseline kultuur 2. Venestamine · NB! 1780. a. & 1880. a. & 1980. a. · Ulatuslikud poliitilised, kultuurilised, sotsiaalsed ümberkorraldused Venemaa äärealadel impeeriumi ühtlustamiseks · Taust: -rahvusliku liikumise hoo vaibumine (1881 Jakobson sureb, Hurt lahkub Eestist, Jannsen jääb halvatuks jmt) -1881-1894 Aleksander III (riigi ühtlustamine) -1885 asevalitsejateks: Eestimaal S. Sahhovskoi (Nevski katedraal) Liivimaal M. Zinovjev · Sisu: - Eestile laiendati Venemaa seadused - Asjaajamiskeeleks vene keel (varem saksa) - Piirati omavalitsuste tegevust (1000>400 valda) - Tugevnes tsensuur - Toetati õigeusu kiriku tegevust - Haridus: 1887.a venekeelne õpe al 3. klassist, 1892.a alates 1. klassist, 1893.a venekeelne õpe Jurjevi ülikoolis · Hinnang:
sept Saksa dessant Saaremaale 23. veebr 1917 – rahutused Petrogradis 3. märts – võim Ajutisele Valitsusele ◦ kaksikvõim 2. märts – rahutused Tallinnas 26. märts – eestlaste meeleavaldus Petrogradis 30. märts – määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta ◦ Eestimaa kubermang, komissar J. Poska 23. mai – Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimised 1. juuli – Maapäev tuli kokku ◦ Maavalitsus, J. Raamot, K. Päts Reformid ◦ rahvusväeosad, J. Laidoner ◦ eesti keel asjaajamiskeeleks 8. okt – Lääne-Eesti saared sakslaste käes 26. okt – Petrogradis võim VSDT(b)P kätte, Lenin 27. okt – võimu Eestis võtab üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, J. Anvelt, V. Kingissepp ◦ nõukogud, üheparteiline diktatuur, arreteerimised
Vaikiv ajastu – nimetus perioodile pärast Pätsi riigipööret aastal 1934, tsensuur Riiklik Propaganda Talitus – Eestis loodud tsensuuri teostav organisatsioon Vaikival ajastul Eesti Kultuurkapital – fond Eesti kirjanduse, kunsti ja teaduse edendamiseks Umsiedlung ehk baltisakslaste ümberasumine – baltisakslaste lahkumine Saksamaale, kuna Hitler kutsus nad koju Hävituspataljonid – suvesõja ajal loodud NSVL üksused, võitlemaks metsavendadega ja teostamaks „põletatud maa taktikat” soomepoisid – Eestist Soome võitlema läinud inimesed II maailmasõja ajal Eesti Vabariigi Rahvuskomitee – saksa okupatsiooni ajal Saksa võimu vastu tegutsevaid vastupanugruppe ühendav Eesti organisatsioon EKP KK – Eesti Kommunistliku Partei Keskkomitee ehk EKP juhatus ENSV Ülemnõukogu – Eesti kõrgem valitsusorgan, seadustandev võim
6. märts 1917 Vene Ajutise Valitsuse esindajana asub Tallinnas ametisse kubermangukomissar J. Poska 30. märts 1917 Ajutine Valitsus annab määruse Eestimma kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, millega põhiline osa Eestist ühendatakse üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks oktoober 1917 Enamlaste riigipööre Venemaal. Algab Nõukogude Võimu periood. 15. november 1917 Eesti Maapäev kuulutab end ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Eestis 6. detsember 1917 Soome iseseisvumine 1918 1920 Kodusõda Venemaal 16. veebruar 1918 Leedu iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruar 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine 3. märts 1918 Narva hõivamisega okupeerivad Saksa väed kogu Eesti. Okupatsioon kestab 9 kuud. 3. märts 1918 Bresti rahu Venemaa ja Keskriikide vahel. Venemaa separaatrahu. märtsnov
4.rahvusväeosade moodustamine 5. Maapäeva tegevus 6.enamlaste ebademokraatlik tegevus Venemaa tasand 1.tsaari loobumine võimust 2.Bresti rahuläbirääkimised 3.võimuvaakum 4.sõjaväe nõrkus Rahvusvaheline tasand 1.I MS sündmused sakslaste sõjaline edu 2.impeeriumide lagunemine 3.eeskujud: Poola autonoomia, Soome Sündmused 1917 märts Määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta (1 kubermang). Eestimaa omavalitsuse seadus, Maapäev e Maanõukogu 15.11.1917 Maapäev kuulutas end kõrgeimaks võimuks Eestis, tulevase riigikorra määrab ära Asutav Kogu 1918 jaanuar Eesti Asutava Kogu valimised (Eesti tulevik), katkestati enamlaste poolt 18.02.1918 katkesid Bresti rahuläbirääkimised, Saksamaa alustas pealetungi 19.02.1918 Maapäeva Vanemate Kogu võttis vastu Iseseisvusmanifesti. Moodustati erakorraliste volitustega Eestimaa Päästekomitee 23.02.1918 Iseseisvusmanifest Pärnu Endla rõdult 24.02
erikorra kujunemise algus -------------------------------------------------------------------------------- Vene aeg Eestis (1721-1918) 1739 Roseni deklaratsioon; eesti talurahva lõplik pärisorjastamine 1739 Anton Thor Helle tõlkes ilmub piibel esmakordselt tervikuna eesti keeles 1740-1743 vennastekoguduste liikumine Eestis saavutab oma haripunkti 1765 Browne'i positiivsed määrused e kaitseseadused talupoja olukorra kergendamiseks; Liivimaa maapäev on sunnitud tegema esimesi samme talurahva olukorra parandamiseks 1765 Liivimaa maapäev võttis vastu kindralsuperintendent Zimmermanni koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja ka igasse suuremasse mõisasse 1783 Paldiski sai linnaõigused 1784 Võru sai linnaõigused 1783-1796 Asehalduskord; piiratakse aadli ja linnade senist omavalitsust 1797 eestlasi hakatakse Vene kroonusse nekrutiks võtma 1802 Eesti talurahvaseadus: regulatiiv "Iggaüks..
(laulupidu, vanavarakogumine), mis tugevdasid eneseteadvust. Aktiviseerus seltsielu. Iseseisvuse eeldused · Majanduslikud eeldused kujunesid välja 19. sajandi II poolel ja sajandivahetusel. Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks (peremehetunne). Eesti alast kujunes Vene riigi arenenuim tööstuspiirkond. · Algas linnade eestistumine. Iseseisvuse eeldused · Poliitilised eeldused kujunesid välja 20. sajandi alguses. 1905. aasta revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule. · Hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlastest poliitikud. · Tõusis eestlaste tähtsus maa- ja linnaomavalitsustes (kogemused), arenes kooperatiivliikumine. Lõplikult kujunesid poliitilised eeldused välja I ms käigus. Iseseisvuse eeldused · I maailmasõja ajal kitsendati baltisakslaste mõju. Eestlaste rahvuslik enesetunne kasvas. Nendest, kes sõjast tagasi pöördusid, sai sõjalise karastuse saanud
1739 ilmub esimene eestikeelne täielik Piibel 1739 Roseni deklaratsioon 1739 koolikohustuse algus Eestis 1802 Tartu Ülikooli taasavamine 1802 ja 1804 esimesed talurahvaseadused 1816 ja 1819 talupoegade vabastamine pärisorjusest 1857 hakkab ilmuma Perno Postimees 1858 Mahtra sõda 1866 uus vallaseadus 1869 I üldlaulupidu 1884 Otepää kirikus õnnistatakse sisse sini-must-valge lipp 1905-1907 revolutsiooniaastad 1914 puhkeb Esimene maailmasõda 1917 revolutsioon ja tsaarivõimu kukutamine 1917 märts Eesti alad ühendatakse ühtseks autonoomseks kubermanguks 1917, 27. november Eestimaa Ajutine Maanõukogu (Maapäev) kuulutab ennast kõrgeima võimu kandjaks Eestis. 1918, 24. veebruar Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas 1918, 28. november algab Vabadussõda 1919, 23. aprill tööd alustab Eesti Asutav Kogu 1919, 23. juuni - Landeswehri purustamine 1920, 2. veebruar Tartu rahu 1924 kommunistide mässukatse
Eesti iseseisvumine, eeldused 1905 toimub Venemaal revolutsioon verine pühapäev Võimu juures on Nikolai II, kes kirjutas 17.oktoober alla ka manifestile, millega andis põhiseaduse ja kodankuõigused (Eestis tekivad esimesed erakonnad) · Algavad rahutused ja kehtestatakse ülemaaline sõjaseisukord, mis lõppeb alles 1908, millal enamlased võimule pürima hakkavad, (Venemaal tuleb kokku riigiduuma) · Eesti saab palju vabadust majanduse, hariduse jne arendamiseks · 1914 alanud I maailmasõda katkestab ühiskondliku arengu
· Tallinnas läks 24.okt. võim Bolzevike kätte · Bolzevikud olid võimu üle võtmiseks mood. Sõja-revolutsioonikomiteed ( J. Robtsinski, V. Kingissepp) · Bolzevikud alustasid riigistamist · Nad ei andnud talupoegadele maad, tegid mõisatest kommuunid · Bolzevikud alustasid rahuläbirääkimisi Saksa ja tema liitlastega Eesti iseseisvumine · Nov, 1917, Tõnisson kutsus kokku Maanõukogu ehk Maapäeva · Maapäev võttis vastu otsuse selle kohta, et Eestis kehtivad ainult Maapäeva poolt tehtud otsused(Mille järel Maapäev aeti laiali ja Tõnisson aeti minema) · Maapäeva asemel täitis kohuseid Maapäeva Vanemate Kogu (mis tegutses salaja) · Veeb, 1918, moodustati Vanemate Kogu poolt Päästekomitee ( Jüri Vilms- sotsiaaldemokraat, K.Konik-Tõnissoni partei esindaja, ERE (Eesti
Tartu Piiskopkond 1248 Tallinn saab linnaõigused Liivi Ordu alad | Stensby 1238 leppega läks Järvamaa Taanilt Ordu alla 23/04/1343 puhkeb Jüriöö ülestõus 1346 Taani kuningas müüb Põhja Eesti Saksa ordule. 1242 Jäälahing Ordu ja venelaste vahel. Pannakse paika piir ida ja lääne 1421 Peetakse esimene Liivimaa maapäev 1492 Venelased rajavad Jaanilinna kindluse vahel. 1502 Plettenberg võidab venelasi Smolino lahingus ja 1297 esimene Vana-Liivimaa kodusõda. Ordu vs piiskopkonnad ja Riia peatab mõneks ajaks Moskva ekspansiooni
Eesti ajalugu: eksami teemad 20122013 1. Esimene Vene revolutsioon (19051907). Peamised sündmused ja tähtsus. Parteid. 1.1 Esimene Vene revolutsioon (1905-1907). Peamised sündmused ja tähtsus · 1905. aastaks olid sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud Vene impeeriumis teravnenud äärmuseni. Olulist osa etendas seal Venemaa lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas. · 9. Jaanuaril 1905toimus Peterburis Verine pühapäev, millele Tallinnas järgnes üldstreik. Rahutused levisid ka teistesse linnadesse. · Tõnissoni juhtimisel toimus Tallinnas töölisesindajate koosolek. Tema
Sisukord 2- 6.................................................................................................................... .Mõisted 7- 9.................................................................................................................... .Isikud 10- 11................................................................................................................. Aastad 1 MÕISTED 1905.a. revolutsioon - Sankt Peterburg, verine pühapäev, tapeti Nikolai II, tekkisid poliitparteid 1934.a. riigipööre - sõjaväeline, Päts, Laidoner, Vapsid suleti, 12.märts Antant - kolmikliit RU, UK, FR Antikominterni pakt - nõukogudevastane propagandakampaania Atlandi harta - 1941: UK ja US vaheline sõja eesmärkide ja maailmakorralduse kokkulepped Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur - üksikisikuline võim terves riigis
· 1739 Roseni deklaratsioon · 1739 algab koolikohustus · 1802 taasavatakse Tartu Ülikool · 1802 ja 1804 esimesed talurahvaseadused · 1816 talupoegade vabastamine pärisorjusest Eestimaal · 1819 - talupoegade vabastamine pärisorjusest Liivimaal · 1858 Mahtra sõda · 1869 esimene Üldlaulupidu Tartus · 1884 Otepääl õnnistatakse sisse sini-must-valge lipp · 1905-1907 revolutsiooniaastad · 1917 veebruar revolutsioon ja tsaarivõimu kukutamine · 1917 märts Eesti alad ühendatakse autonoomseks kubermanguks · 1917, 28. nov Eestimaa Ajutine Maanõukogu (Maapäev) kuulutab ennast kõrgeima võimu kandjaks Eestis · 1918, 24 veeb Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas · 1918, 28 nov algab Vabadussõda · 1919, 23. aprill tööd alsutab Eesti Asutav Kogu · 1919, 23. juuni purustatakse Landeswehr (Saksa väed) Võnnu all · 1920, 2. veeb Tartu rahu
Elukutseline riigikukutaja/revolutsionäär Venemaa enamliku partei liige aastast 1901, juhtivtegelane Taga-Kaukaasias. Vangistati tsaariajal korduvalt, viibis asumisel. Leniniga isiklikult tuttav aastast 1905. 1917 "Pravda" peatoimetaja 1917. okt Lenini valitsuses rahvusasjade rahvakomissar 1922 - 1953 ÜK(b)P peasekretär. 1928 38 koondas enda kätte ainuvõimu komparteis ja riigis. Kõrvaldas konkurendid. 1941 - 53 NSVL Rahvakomissaride Nõukogu esimees (peaminister) 2x abielus, 2 poega ja tütar NSV Liidu poliitilise kursi muutumine 1920. aa II poolel. Stalini idee sotsialismist ühes riigis. Loobumine maailmarevolutsiooni ideest, mida toetas Trotski. Arusaam, et NSVL jääb kapitalistlike riikide hulgas üksinda vaja seda tugevdada tuleb relvastuda ja majandus täielikult riigi kontrollile allutada. Industrialiseerimine, kollektiviseerimine, kultuurirevolutsioon.
Sajandi alugl Vene riiki valitses Nikolai II Riigikord: isevalitsuslik monarhia- kogu võim kuulub ühele inimesele Talupoegade maa- enamik elab maal, maapuudus Paljurahvuseline riik- rahvuslik rõhumine Madal haridustase Kiire majandusareng 1904-1905 Vene-Jaapani sõda Port Arturis toimusid sõja põhisündmused Venemaa sai lüüa 1905 aasta revolutsioon- algus Verine Pühapäev 9.jaanuar 1905 Ülldstreik 16. okt 1905 antakse välja tsaari manifest: Kodanikuvabadus Põhiseadus Riigiduuma Revolutsiooni lõpp 1907 Pjotr Stolõpin- vene peaminister, kes viis revolutsiooni mahasurumise lõpuni Stolõpini vagun- inimesed viidi siberisse Stolõpini kaelaside- poomisnöör Kaotab ära külakogukonna Stolõpin tapeti 1911 Soomes olid vanasoomlased(ei tahtnud venemaaga tülli minna) ja noorsoomlased(mässumeelsed), neid eristas keel, ametlik keel 19 saj lõpuni oli rootsi keel, noorsoomlased rääkisid rootsi keeles, vanasoomlased soome keeles
● Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati Jaan Poska- eesti kubermangu juht Rahvusväeosad eesti keel sai asjaajamiskeeleks Saaremaa ja Hiiumaa vallutamine ● saksa vallutab ● oktoober 1917 - enamlaste võimuhaaramine Iseseisvumine eesmärgid ● Vene riigi kokkuvarisemisega seotud segadused ● Päästa Eesti sõjategevusest Eesti Päästekommitee - K.Konik, K.Päts, J.Wilms Saksa okupatsioon veebruar 1918 - november 1918 Sakslaste plaan - luua Balti hertsogiriik 11.11.1918 - alustab Eesti valitsus tööd Novembri lõpp 1918 Vabadussõja algus Julius Kuperjanov - hukkub Paju lahingus 23.04. 1919 asutav kogu tuleb kokku August Rei - asutavaja kogu esimees Otto Strandmann Maaseadus ● Eramõisate maad riigistatakse ja jagatakse soovijatele. ● Eelistatud oli Vabadussõjast osavõtnud Landesveeri sõda.
02.1918 Pärnus, kuid ametlikult loetakse Eesti Vabariigi alguseks 24.02.1918, kui manifest avalikustati Tallinnas. Eesti kartis venemaalt vallandavat anarhiat ja Saksa vägede sissetungi, siis J.Poska leidis, et Eesti tuleb Vabariigiks kuulutada. Millised olid Eesti iseseisvuse väljakuulutamise sise- ja välispoliitilised põhjused? Sisepoliitilised- Venemaa anarhia jätkub. Saksamaa hõivab Eesti. Käik – Maapäev kõrgeimaks võimuks. Delegatsioonid Lääne-Euroopasse. Moodustati Päästekomitee. Iseseisvus manifesti koostamine (Maanõukogu kinnitas). Kuulutati välja esmalt Pärnus (23. Õhtu), Viljandis ja Tallinnas. Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus – peaminister Päts, asetäitja Vilms. Välispoliitilised- Venemaa ja Saksamaa – olid sellele vastu, kuid ei saanud midagi teha, eestlased olid aktiivsemad. 2
· 1887 venestamine Eestis · 1884 Otepää kirikus õnnistati EÜS-i sinimustvalge lipp · 1905 16.10 Uue turu veresaun Tallinnas · 1905 detsembris mõisate põletamine · 1907 loodi Eesti Kirjanduse Selts · 1909 loodi Eesti Rahva Muuseum · 1912 15.04 Titanicu hukk · 1914 puhkes I Maailmasõda · 1918 11.11 lõpetas Compiegne'i vaherahu I Maailmasõja · 1918 24.02 kuulutati välja Eesti Vabariik Tallinnas · 1918 1.03 algas Saksa okupatsioon · 1918 28.11 algas Eesti Vabadussõda (Punaarmee rünnakuga Narvale) 1919 · 18.01 Pariisi (Versailles') rahukonverentsi algus · 28.06 Versailles' rahuleping Saksamaaga · Juuni 3.juuli Landeswehr'i sõda (Eesti ja baltisakslaste vahel), mis kulmineerus 23. juunil võiduga Võnnu all · 23.04 tuli Tallinnas kokku Asutav kogu · 10.10 võttis Asutav kogu vastu maareformi · 1.12 Tartu Ülikoolis algas eestikeelne õppetöö 1920 · 3
Janis Cimze 1828 rajas Valka elementaarkooli õpetajate seminari O.W. Masing 1821-1823 Maarahva nädalaleht, Õ-täht Eduard Ahrens pastor, Eesti keele grammatika 1843, kirjakeele asendaja Fr.R. Faehlmann ÕES, kalevipoja lugude kogumise algataja Fr.R. Kreutzwald lõpetas Kalevipoja, kirjutas hulga muinasjutte Estofiil eesti keele uurija 1840 aastatel algas usuvahetusliikumine, massiline vene usku minek 1857 ,,Perno Postimees" J.V. Jannsen Eestikeelses kirjasõnas sai valitsevaks ilmalik kirjandus. Ühiskonna vaimuelu üheks oluliseks kujundajaks jäi ka luteri usu kirik. Seltsiliikumine Üheks esimeseks seltsiks oli "Vanemuine", mis sai eeskujuks teistele samalaadsetele seltsidele teistes Eesti linnades. Üheks tähtsaks seltsiks oli ka EKMS. Miks oli vaja talurahvaseadusi? *Valgustusideede levik ja selle pärisorjuse vastasus *Muutused majanduses ja põllumajanduskriis (pärisorjade töö ei olnud tootlik)
Roosevelti reformid - (lk 11 tv ) Roosevelti reformide kava ehk Uus Kurss . Rahvasteliit Ei täitnud oma eesmärki . Autoritaarne diktatuur - Võim ühe inimese või rühma kätte , riigivalitsemises ei küsita nõu rahvalt , puudub vägivald ja hirmuvalitsemine , leebem tsensuur , Totalitaarne diktatuur Täielik võim rahva ja riigi üle , ühe isiku ja partei käes , inimõiguste rikkumine , hirmuvalitsemine , vägivald ( küüditamine , surmalaagrid ) , Saksamaa , NSVL , Itaalia . Demokraatia Prantsusmaal ja Inglismaa näitel : Prantsusmaa Vabariik , mitme partei süsteem , Inglismaa Monarhia ( konstitutsiooniline ehk parlamentaarne monarhia ) , 2 parteid ( leiboristid ja konservatiivid ) USA Föderaalriik , presidentaalne vabariik , Vol 3 Demokraatlik Eesti 1920-1934 Autoritaarne Eesti- 1934-1940 Võrreldus : Põhiseadused Eesti vabariigi 1920 -1930 lõpp - 1 : 1920 kõige demokraatlikum , 2 : 1934
MIHHAIL GORBATSOV KES OLI RAHVARINDE IDEE AUTOR ? EDGAR SAVISAAR KES OLI EESTI POLIITIK , KES JUHTIS LÄBIRÄÄKIMISI TARTU RAHULEPINGU SÕLMIMISEL ? JAAN POSKA KES OLI EESTI SÕJAVÄE ÜLEMJUHATAJA VABADUSSÕJAS ? JOHANN LAIDONER KES SAI PEAMINISTRIKS 1991 AASTAL EESTIS ? EDGAR SAVISAAR KES ALLKIRJASTAS EESTI TAASISESEISVUMISE KÄIGUS VASTUVÕETUD RIIKLIKUD DOKUMENDID ? ARNOLD RÜÜTEL LEIA KÕRVALOLEVATEST TULPADEST SOBIV VARIANT . 1.LAULEV REVOLUTSIOON STALINISM - 2, 7 2.AKTIIVNE METSAVENDLUS SULAAEG - 4 3.KARL VAINO SAAB EKP JUHIKS STAGNATSIOON 3, 5 4.KULDSED 60NDAD UUS ÄRKAMISAEG JA TAASISESEISVUMINE 1, 6 5.UUS VENESTUMINE 6.INTERRINNE 7.SUND KOLLEKTIVISEERUMINE PANE ANTUD SÜNDMUSED TOIMUMISE JÄRJEKORDA , ALUSTA VARASEMAST 1991 E ESTI TAASISESEISVUMINE 6 1934 1939 V AIKIV AJASTU 4
vastava õigusaktiga. 30. märts 1917 andis ajutine valitsus eestile autonoomia vastava määrusega. Autonoomiaga kaasnenud muudatused (ühtlasi uued poliitilised eeldused) 1) Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu Eesti osa liideti ühtseks rahvuskubermanguks = Eestimaa kubermanguks eesotsas kubermangukomissari Jaan Poskaga. 2-5) leidke ise lk 22 30. märtsil 1) Toimusid esimesed rahvaesinduse maanõukogu ehk maapäeva valimised (62 liiget). 2) Maapäev seadis ametisse täidesaatvat võimu teostanud maavalitsuse. 3) Asjaajamise keeleks kuulutati eesti keel. 4) Hakati looma rahvusväeosi, mis koondati eesti diviisiks eesotsas Juhan Laidoneriga. ? Suund omariiklusele Võeti 1917 aasta sügisel (J. Tõnisson lk 26). See oli tingitud saksa vägede edukast pealetungist septembris- oktoobris 1917, millega sakslased okupeerisid riia ja Lääne-Eesti saared. Taheti eralduda sõjaliselt nõrgast venemaast ja kuulutada eesti riik sõjas erapooletuks
august Ordule. Tartu piiskopi Theodericus III (Damerow) sõda ordu vastu; vitaalivendade tulek 1396 Tartusse. juuli– Orduvägi rüüstas Tartumaad. november 1397, 13. Saksa Ordu kõrgmeister Konrad von Jungingen andis Harju- ja Virumaa vasallidele juuli nn armuõiguse, millega nende õigusi laiendati. 1407, 5. mai Pirita kloostri esmamaining. Valka kogunes esimene Vana-Liivimaa maapäev, osa võtsid ordu, läänimeeste 1422 (mõisnike), vaimulike ja linnade esindajad; maapäevast sai Vana-Liivimaa elu juhtiv organ. 1433 Suur tulekahju Tallinnas. 1464 Katk Tallinnas, ellu jäi kolmandik linnaelanikke. 1474 Valmis Tartu toomkirik. 1480–81 Liivimaa esimene sõda Vene (Moskva) riigiga. 1492 Venelased ehitasid Narva jõe paremale kaldale Ivangorodi (Jaanilinna) linnuse. 1500 Eesti rahvaarv suurenes veerand miljonini
...............................................................................................................................................46 TÖÖSTUS.............................................................................................................................................................46 POLIITILINE MAASTIK..........................................................................................................................................48 1905.AASTA REVOLUTSIOON...............................................................................................................................49 EESTI I MAAILMASÕJA AJAL............................................................................................................................... 51 ISESEISVUSE VÄLJAKUULUTAMINE..................................................................................................................... 53 VABADUSSÕDA...........................................
N AJALUGU. KONSPEKT. EESTI XX SAJANDIL. VABADUSSÕDA · 11. November 1918 kirjutati alla Compiegne vaherahule, I maailmasõda lõppes. Saksa okupatsioon Baltimaades lõppes. Kokku tuli Eesti Ajutine valitsus. · 28. Novembril 1918 ründas Punaarmee Narvat. Algas Vabadussõda. Ei viitsitud enam sõdida, ainult ohvitserid ja koolipoisid mõistsid vajalikkust. Saime abi Soomelt ja tuli rohkem vabatahtlikke. · Johan Laidoner sõjavägede ülemjuhataja. Korraldati umber vägede juhtimine. · 1919. Esimestel päevadel enamlaste pealetund peatati. · 1. Veebruaril 1919 oli Eesti pind vaenuvägedest puhas.
· Raudtee-ehitus ~ paremad liikumisvõimalused 2) Poliitilised põhjused: · Balti erikord · Pärisorjusest vabanemine ~ passiseadus ~ haridustaseme tõus · Vallakogukonna teke · Eesti soodne geopoliitiline asukoht 3) Kultuurilised eeldused: · Estofiilide tegevus · Tartu ülikooli taasavamine · Koolisunduse sisseviimine ~1850. aasta oli eestis 1000 külakooli (100 kihelkonnakooli) Ärkamisaja suurkujud I Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) · Seltsitegevus 1865. asutas Vanemuise Osales EÜS-I ,,Kalevipoja" -õhtutel · Ajakirjanduses 1857 ,,Perno Postimees" 1864 ,,Eesti Postimees" · Koorilaulu propageerimine Kirjutas laulutekste 1869.a juunikuus (16-18) esimene laulupidu II Jakob Hurt (1839-1907) · Seltsitegevus 1872-1881 EKS president Osales ,,Vanemuise" seltsi tegevuses Korraldas EÜS-I ,,Kalevipoja" -õhtuid
Sissejuhatus Rahvuslik liikumine on rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on riiklus Miks ärkamisaeg? Ajakirjanduse areng Rahvusliku kirjanduse algus Kultuurielu tõus - seltside teke - laulupidude algus Näitekirjanduse algus Koolikirjanduse täiustamine Liikumine Eesti Aleksandrikooli asutamiseks Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus 1857 "Perno Postimees" Jannsen 1864 "Eesti Postimees" Jannsen 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid 1865 Estonia Selts 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Esimesed põllumeeste seltsid asutati Tartusse, Pärnusse, Viljandisse ja Võru.1990 aastaks oli neid üle 40. Seltsid Kihelkondadesse asutati laulukoore ja orkestreid 1865a. Asutas J. V. Jansen Tartus laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine "mis pani aluse Eesti rahvuslikule teatrile "Eesti kirjameeste selts" (1872-1893) Tartus
Rootsi all. 1583. Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vaherahu, Põhja-Eesti Rootsi võimu alla. 1595. Täyssinä rahu - Rootsi ja Venemaa piir kulgeb piki Narva jõge. Poola. Sigismund Augusti privileeg tagastas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. Lureti usk. Kõrgeim ametiisik oli asehaldur. Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkonnad(hiljem vojevoodkonnad). Maavaldused jagati staarostkondadeks. Eesti alal oli neid 10. Kohaliku aadli esindusorgan oli maapäev. Hakati sisse juurutama katoliiklust(rootsi aladel luterlus..) Vastureformatsioon. Jesuiitide ordu e Jeesuse selts 1583. Kolleegiumi raames asutati gümnaasium. Lisaks asutasid nad tõlkide seminar. Ladinakeelne õppetöö. Rootsi. Põhja-Eestit nimetat Eestimaa hertsogkonnaks. Kuningavõimu kõrgeim kohapealne esindaja kuberner. 7 linnuselääni: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Riigimõisasi valitsesid kohapeal foogtid. Maksude ühtlustamine, kindel viljamaks
· Muutused ühiskonnas Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska. Tegevust alustas miilits. Üks kubermang. · Autonoomiaseadus osaline iseseisvus 20.märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. Eestimaa+ P- Liivimaa kubermang. Selle juurde pidi valimiste teel moodustama Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu. Haridus, usk, kultuur (30.märts 1917) 1. Kõrgemad organid lubati moodustada. Seadusandlik Maapäev (63 liiget) ja Täidesaatev Maavalitsus K.Päts 2. Emakeelne algharidus · Oma sõjavägi Vn Ajutise Valitsuse toetusel loodi Rakverre 1. Eesti Polk. Juht Aleksander Tõnisson. Järk-järgult läks korda rahvusväeosade arvu suurendada. · Suuremad parteid 1917 1. Eesti Demokraatlik Erakond K.Konik 2. Eesti Maarahva Liit K.Päts 3. Eesti Tööerakond J.Vilms 1918 Päästekomitee (Konik,Päts,Vilms) õigus EV välja kuulutada. 23
") juhtimisel suutis PR oma pealinna ja Verduni kaitsta. ,,KADUNUD PÕLVKOND" - I MS osa võtnud ja selle ajal üles kasvanud põlvkond, kel puudus sõja pärast turvatunne, nende lähedased surid ja nad ise olid ka sõtta kaasatud. COMPIEGNE'I VAHERAHU 11. nov 1918 alla kirjutatud vaherahu, mis lõpetas I MS. SM kohustus kõigilt vallutatud territooriumidelt oma väed välja viima ja vabastama sõjavangid. VEEBRUARIREVOLUTSIOON 17. veebruar VM'l toimunud revolutsioon, mille käigus VM tsaar Nikolai II loobus troonist. Lõpes 304 a kestnud Romanovite võim. OKTOOBRIREVOLUTSIOON 17. oktoobril VM'l toimunud revolutsioon, mille käigus tulid võimule kommunistid, jäid võimule kuni 1991. VABADUSSÕDA 1918-1920 toimunud sõda E ja VM vahel. E läks alguses halvasti, murdepunkt toimus 19. jaanuaril, E hakkas minema hästi.VS lõppes Tartu Rahuga. LANDESWEHRI SÕDA 1919 P-Lätis toimunud lahing SM ja E vahel. E sai võidu. EESTI PÄÄSTEKOMITEE 19
märtsil alla aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu Ajutisele Valitsusele. Kuid ikka ei täidetud rahva nõudmisi. Üritati kehtestada sõjaline diktatuur, kuid asjatult. Enamlased tõusid esile, eesotsas Vladimir I Leniniga. Oktoobrirevolutsioon 1917. aasta oktoobris algas kommunistide poolt Petrogradis. Selle tulemusel loodi ainuparteiline valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu) ja kehtestati üheparteisüsteem. 3. märtsil 1918 seoses Bresti rahuga (läbirääkimised Saksamaa ja NSVL vahel) astus Nõukogude Venemaa sõjast välja. 5. Kodusõda Venemaal. Peale revolutsiooni kehtestati diktatuur, mille vastu olid Venemaa valged. 1918. aastal algas kodusõda, mis kestis 1922. aastani, kuhu sekkus ka Antant, et toetada valgeid ja hõivata sadamaid, et need ei läheks sakslaste kätte. Sõja tulemusena hukkus 8-12 miljonit inimest. Tänu Punaarmee tugevnemisele (Lev Trotski) ja sõjakommunismi majanduspoliitika rakendamisele
vähemusrahvuslased, probleemid: Eestis ei vähemusrahvuste iseseisvumispüüded. aktsepteerita vähemusrahvuseid, Vene riigikord tuleks asendada demokraatliku vabariigiga. · 1917. aasta alguses puhkesid Peterburis ja Moskvas tööliste streigid ja massidemonstratsioonid. 1905. aasta revolutsiooni eesmärgid: · Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste *üldised eesmärgid 1) demokraatlike vabaduste demonstratsiooniga 23.veebruaril ja kasvas kiiresti kehtestamine 2) anda talurahvale maad 3) suuremad ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud õigused eestlastele lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. *tööliste eesmärgid 1) parandada oma
annaabi.ee 
