Leidsid 29 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti pinnavormid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pinnavorm, moreen, pinnavormid, voor, mõhn, kõrgustik, karst, liivik, mandrijää, kraatri, jõgi, lamm, karstiala, voorestik, moreentasandik, pandivere, kõrgustiku, liivikud, kanjon, soot, kostivere, luited, meteoriid, uusaegkond, kvaternaar, küngas, moreeni, kruusa, hiiumaa, jõeorud, võhandu, terrass, barr, peipsi, kraater, neugrund, süvend(välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod. ; Haanja, Otepää, Karula). Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud (Harju lavamaa, Viru lavamaa). Madalikud on kuni 50 m. kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üle ujutatud (hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist, suuremad asuvad Lääne-Eestis. Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas on tavaliselt järv või soo. Orundid on piklikud ja laiapõhjalised avatud pinnavormid, mille põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, kuid millest tänaseks on jäänud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud. Org on pikk ja kitsas, põhjas on jõgi. Eesti territoorium paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Platvorm on maakoore osa, mis on kahekihiline (kristalne aluskord ning settekivimitest pealiskord) ja kus pole kaua olnud maatekke protsesse
Eesti pinnamood Pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinna- vormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Kõrgustikud on ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme Madalikud on kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja suurte järvede poolt üle ujutatud. Nõod ja orundid lahutavad üksteisest kõrgustikke. Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid,
Orundid Väike Emajõe orund Võru orund Kõrgeim pank Ontika 56 m Mõisted Kõrgustikud -suure pindalalised ümbrusest kõrgemad lauskamaa osad, millel esineb kõrgendikke, nõgusid ja orge Lavamaad -e. platood ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud Madalikud -kuni 50 m kõrgused tasandikud Nõod -keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid Orundid -piklikud laiapõhjalised avatud pinnavormid Balti klint -kulutus astang Platvorm -suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristallsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kuurutamata kivimitega pealiskorrast Pinnakate -pealiskorra pindmine osa, mis koosneb pudetatest setetest Aluspõhi -kõik pinnakatte all olevad kivimid Kilp -aluskorra positiivne kurd, mis ulatub läbi pealispinna ja paljandub otse
Fossiilid- kunagiste organismide kivistunud jäänused. Siluri ajastu- jätkus lubjakivi teke. Devoni ajastu- Lubjakivide peale tekkisid liivad ja savid.( peale seda ajastut tekkisid uuesti lubjakivid peale). Pinnakate Pinnakate- moodustavad aluspõhja katvad pudedad kivimid. *Peamiseks materjaliks: Moreen(erineva suurustega kivimiosakestega segu). Ülejäänud osa koosneb mineraalsetest(liiv,kruus,savi) ja elutekkelistest(turvas,muda) setetest. *Põhja- ja Lääne-Eestis on moreen: hallikas ning kividerohke. *Lõuna-Eestis on moreen: punakaspruun ja kividevaene. *Pinnakate on meil peamine: muldade lähtekivim ning vete keemiliste osa kujundaja. Rändrahnud- suuremad kivimid moreenis, mis kanti siia mandriliustikega. *Põhja-Euroopa suurim rahn: Muuga Kabelikivi( kõrgus:7m/ümbermõõt:58m) *Suurima mahuga rahn: Ehalkivi Letipea (930 kuupmeetrit). PINNAMOOD Pinnamoelt asub Eesti: Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas.
Pealiskorrakivimi iseloom mõjutab põhjavete liikumist , muldade teket, taimetikku ja mitmeid loodusprotessse, mulla omaduste kaudu oluliselt ka inimtegevust. Kvaternaari ladestu ehk pinnakate Pinnakatteks nimetatakse kõige nooremaid ja kõige pealmisi pudedaid setteid, mis on kujunenud viimase 1,5 2 miljoni aasta jooksul. Harilikult koosneb pinnakate vanemate kivimite murenenud peamisest kihist. Eestis on pinnakate kujunemises olulist rolli etendanud mandrijää, mis viis suure osa varasemast murendmaterjalist minema või paigutas ümber ning tõi uut materjali asemele. Pinnakattes on valdavad Pleistotseeni setted, Holototseeni setted katavad Pleitotseeni katkendlikult ja õhukeseke kihina. Pinnakate on Eestis kõikjal võrlemisi õhuke: Põhja,Lääna, ja KeskEestis on see enamasti alla 5 meetri, paepealsetel isegi kohati puudub. LõunaEesti tasandikel on pinnakate paksus 10m piire.
Tuleb kindlasti meelde jätta, et Eestis aluskord ei paljandu. On olemas väiksemaid aluskorra kerkealasid (Uljaste kuplistik, Assamalla kuppel, Kärdla astrobleem). Kõige lähemal on aluskord Palukülas 15-20 m. Aluskorda läbivad loode-kagu ja kirde-edela suunalised murrangud, kuid pealiskorra struktuuri pole need eriti mõjutanud, erandiks Pärnu-Tapa murrang. Aluskorraga on seotud maapinna tõus. Läänemerd ümbritsevad alad on tõusnud hilisjääajast alates. Seda tõusu põhjustab mandrijää sulamisega kaasnenud maapinna aeglane kerkimine. Läänemere ümbrus tõuseb pidevalt, kuid tõus pole ühtlane: Botnia lahe põhjaosas on see 9 mm/a. 12 000 aastat tagasi lõppes jääaeg. 1,5 km oli jääd. Ja sulamise tõttu hakkas kerkimine. Loode-Eesti kerkimise iseloom ja omadused on sarnased Fennoskandia üleüldise tõusuga. Kagu-Eesti liikumised sarnanevad Vene platvormidega seotud muutustega. Puudub kooskõla liikumiste tausta. Maavärinaid Eestis eriti ei ole
Eesti aluskord on eelkambriumiaegne, peamiselt leidub tard- ja moondekivimeid, nagu nt graniit (rabakivi), gneiss ja gabro. Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra. Aluspõhjas on devoni, siluri, ordoviitsiumi, kambriumi ning vendi settekivimid, nagu liivakivi, liiv, savi, lubjakivi ja dolomiit. Vendi ajastust pärineb ka aleuroliit. Pinnakattes on kvaternaari ajastu purdsetted, nagu turvas, jõe-, järve- ja meresetted, luiteliivad, moreen, jääjärve ja jõe setted. 8. Järjesta Eestis avanevad aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või avanemise järgi alustades kõige põhjapoolsemast) + iseloomulikud settekivimid. Aguaegkonna kristalsed kivimid - graniit Vendi ladestu settekivimid jämedateralised liivad kuni süvaveelised kõrgdisperssed savid. Kambriumi ladestu settekivimid terrigeensed stendid, erinevalt vendist vähem jämedapurrulisi setendeid, savid.
Fossiilid- kunagiste organismide kivistunud jäänused. Siluri ajastu- jätkus lubjakivi teke. Devoni ajastu- Lubjakivide peale tekkisid liivad ja savid.( peale seda ajastut tekkisid uuesti lubjakivid peale). Pinnakate Pinnakate- moodustavad aluspõhja katvad pudedad kivimid. *Peamiseks materjaliks: Moreen(erineva suurustega kivimiosakestega segu). Ülejäänud osa koosneb mineraalsetest(liiv,kruus,savi) ja elutekkelistest(turvas,muda) setetest. *Põhja- ja Lääne-Eestis on moreen: hallikas ning kividerohke. *Lõuna-Eestis on moreen: punakaspruun ja kividevaene. *Pinnakate on meil peamine: muldade lähtekivim ning vete keemiliste osa kujundaja. Rändrahnud- suuremad kivimid moreenis, mis kanti siia mandriliustikega. *Põhja-Euroopa suurim rahn: Muuga Kabelikivi( kõrgus:7m/ümbermõõt:58m) *Suurima mahuga rahn: Ehalkivi Letipea (930 kuupmeetrit). PINNAMOOD Pinnamoelt asub Eesti: Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas.
veekogude muda ehk meremuda. 7.Eesti madalikud-46%:Põhja-Eesti madalik, Lääne-Eesti madalik, Läänesaarte madalik, Peipsi rannikumadalik, Võrtsjärve madalik 8.Eesti kõrgustikud-Haanja-Suur Munamägi,Otepää-Kuutsemägu,Karula-Torni mägi,Sakala- Rutumägi,Pandivere-Emumägi 9.Eesti lavamaad 37%: Harju, Viru, Ugandi, Palumaa, Irboska, Kesk-Eesti lavatasandik 10.Eesti pinnamoodi kujundavad tegurid: 11. Mandrijää tekkelised pinnavormid: voored, oosid, otsamoreen, moreentasandik, mõhnad, sandurid, moreenikünkad 12.Meretekkelised pinnavormid: tasandikud, pangad, masääred, rannaastangud, vallid, rannabarrid 13.Vooluveetekkelised pinnavormid:lammord, kanjonorg, sälkorg, moldorg 14.Tuuletekkelised pinnavormid: luited 15.Põjavee tekkelised pinnavormid:salajõed, kurisoo, karstiväljad 16.Raskusjõu tekkelised pinnavormid: rusukuhik 17
kõrgdisperssed savid. ★ Kambriumi ladestu settekivimid – terrigeensed stendid, erinevalt vendist vähem jämedapurrulisi setendeid, savid. ★ Ordoviitsiumi ladestu settekivimid – fosfaatseid karpe sisaldavad liivad. ★ Siluri ladestu settekivimid – lubjakivid, dolomiidid, domeriidid. ★ Devoni ladestu settekivimid – liivad, aleuriidid, savid. ★ Kvaternaarsed pinnakatte setted – moreen, liivad, saviliivad jt. 9. Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad? Kus esineb: geoloogiline ladestu ja lade? ★ Põlevkivi – Uhatu ja Kukruse lade. Kesk-ordoviitsium. ★ Fosforiit – Kambriumi savi- ja liivakivide ladestu pinnal, kaetud Ordoviitsiumi diktüoneema kilda ja järgnevate lubjakividega. ★ Lubjakivi – Lasnamäe lade.
Nende kogupaksus ulatub 100 meetrist Eesti põhjaosas 600 meetrini lõunas. Pinnakatteks nimetatakse kõige nooremaid ja kõige pealmisi, veel pudedaid setteid, mis on kujunenud viimase paari miljoni aasta jooksul. Harilikult koosneb pinnakate vanemate kivimite murenenud pealmisest kihist. Eestis on pinnakatte kujunemises olulist rolli etendanud mandrijää, mis viis suure osa varasemast murendmaterjalist minema või paigutas seda ümber ning tõi uut materjali asemele. Pinnakate on Eestis kõikjal võrdlemisi õhuke: Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eestis on see enamasti alla 5 meetri, paepealsetel kohati isegi puudub. Lõuna-Eesti tasandikel on pinnakatte paksus 10 m piires. Kõige paksem on ta Haanja ja Otepää kõrgustikel (kohati üle 180 m) ja vanade, ennejääaegsete mattunud orgude kohal. Valdava osa Eesti pinnakatte setetest moodustab moreen
Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. 12. Mis on soo? Soo on ala, millele on iseloomulik mulla liigniiskus ning kus suur osa taimede orgaanilist ainet jääb lagunemata ja ladestub turbana. Sooks loetakse alasid, kus turbalasuni paksus on üle 30 cm. Kosmogeensed pinnavormid: meteoriidikraatrid Endogeensed pinnavormid: vulkaanilised, tektoonilised Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjelda maakoore plastilisi ja hapraid deformatsioone. Kurrutumine on maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta (nn. plastiline deformatsioon) pika aja vältel maakoore suures sügavuses. Plastilistel deformatsioonidel tekkivad kurdmäestikud
Eesti aluskord on eelkambriumiaegne, peamiselt leidub tard- ja moondekivimeid, nagu nt graniit (rabakivi), gneiss ja gabro. Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra. Aluspõhjas on devoni, siluri, ordoviitsiumi, kambriumi ning vendi settekivimid, nagu liivakivi, liiv, savi, lubjakivi ja dolomiit. Vendi ajastust pärineb ka aleuroliit. Pinnakattes on kvaternaari ajastu purdsetted, nagu turvas, jõe-, järve- ja meresetted, luiteliivad, moreen, jääjärve ja jõe setted. 8. Järjesta Eestis avanevad aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või avanemise järgi alustades kõige põhjapoolsemast) + iseloomulikud settekivimid. Aguaegkonna kristalsed kivimid - graniit Vendi ladestu settekivimid jämedateralised liivad kuni süvaveelised kõrgdisperssed savid. Kambriumi ladestu settekivimid terrigeensed stendid, erinevalt vendist vähem jämedapurrulisi setendeid, savid.
välisjõududega mujalt kohale kantud. Pinnakate on kujunenud kvaternaaris (s.o. viimase 2 milj. Aasta jooksul), mis jaguneb: * pleistotseeniks e. jääajaks; setted: moreen(gl), jääjärve(lgl) ja jääjõe(gfl) setted * holotseeniks e. jääajajärgseks ajaks; setted: turvas, jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne. Vastandina aluspõhjakihtidele on pinnakatekihid üldjuhul lõunas ja kagus vanemad, põhjas aga nooremad. See on tingitud mandrijää taganemisest kagust loode suunas. Olulisus: _ Pinnakate on meil peamine ehitusalus ja muldade lähtekivim, oluline veereziimi ning vete keemilise koostise kujundaja. _ Pinnakattest koosnevad kuhjepinnavormid ja see on üks olulisem tegur, mis määrab maastike ning taimkatte kohalikud erijooned. _ Pinnakatte setted leiavad kasutamist maavaradena: ehitusliiv ja -kruus, turvas, mere- ja järvemuda jne. VEND = EDIACARA > 600 mln a ! liivakivi setendis peitub suur puhta vee varu
Holotseeni (pärastjääaja) rahvusvaheliselt kokkulepitud piiri. 9 Aluspõhja pealispinna reljeef. Pinnakatte paksus. Liustike teke 10 Liustikud tekivad maismaal, lume kuhjumisel ja eeldusel, et maha sadava lume hulk ületab aastaringselt sulava lume koguse. Liustike tekkeks on vaja mõõdukalt külma kliimat. Mandrijää levialad on ja olid ka minevikus ümbritsetud ookeanidest. Kui liustiku tekke eeldused on olemas, algab esmalt aastaringse ehk igilume kujunemine, mille paksenemise, tihenemise ja ümberkristalliseerumise tulemusel võib moodustuda liustikujää. Kohev õhurikas lumi muutub kõigepealt sõmerlumeks ehk firniks ning lõpuks tihedaks, massiivseks ja tavaliselt sinaka värvusega liustikujääks. Laias laastus jagunevad liustikud kahte suurde rühma: mandriliustikud ja
Ordoviitsiumi ladestu asub P-E, Pakerordi lade, Kukruse lade. Siluri ladestu asub Kesk-E ja Saaremaal, Jaagurahu lade. Devoni ladestu asub L- Eestis, Gauja lade. 8. Mis on viirsavi? (teke ja levimus Eestis) on liustikuesistes jääjärvedes settinud varvidest koosnev sete. Kvaternaarsetest savidest on E peamiselt mandrijääst väljasulanud ja jääpaisjärves settinud viirsavi. Lääne-E ja saartel. 9. Mis on glatsiokarst? (mõju Eesti reljeefile) Negatiivne pinnavorm, kus jää jäi moreeni sisse, sulas ära ja nende kohale kkujunesid lohud, mille põhjas on tänapäeval järved. Termokarst oli mandrijää taandumise järel tavaline nähtus ka Eesti alal, sest mandrijääst jäi maha palju irdjää panku, mis pinnakatte all aeglaselt sulasid. 10. Mis on Madal-Eesti? Kirjelda Madal-Eesti loodusgeograafilist eripära võrreldes Kõrg- Eestiga
üks suuremaid euroopas ja kõige suurem eestis Saadjärve voorestik. Väikevoortel on lubjakividest tuumik. Suurvoored koosnevad pudetatest setetest. Sinna peale rajatakse põlde. MOREENITASANDIKUD:liustikutekkeline, tasase või lainja pinnaga, palju on Kõrg-Eestis, Pandivere ja Sakala kõrgustikul.ümber on veekogud.OTSAMOREENID:mandrijää liikumisel kuhjusid liustiku serva ees vahepeal väljasulanud pudetatest materjalidest piklikud vallid. Vaivara Sinimäed, Kirde-Eestis ja Lääne-Saarema kõrgustik. OOSID:jää sulamisvee setetest kuhjevormid ehk vallseljakud on liivast, kruusast, veeristidest järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, moodustavad 10 km pikkusi oosiahelikke. Põhja-Eesti Kõrvemaal, Pandivere kõrgustiku nõlvadel, Kirde-Eesti tuntuim Iisaku-Illuka oosistik. MÕHNAD:kruusast, liivast künkad, paiknevad rühmiti, moodustavad mõhnastikke. Kõrvemaal, Männikvälja, Kurtna Alutagusel. *Eesti pinnavorme jaotatakse: 1.õhukese
Pinnakatte paksus on väga ebaühtlane. Esineb paetasandikke,kus pinnakate on ainult ,õne sentimeetri paksune. Põhja-ja Kesk-Eestis on pinnakate enamasti 2-3 m, Lõuna-Eesti tasandikel 5-10 m, orgudes ja kõrgustikel paiguti üle 100m paks (Abja orus 207m). Millest koosneb pinnakate? Peamiseks pinnakattematerjaliks Eestis on moreen- erineva suurusega kivimiosakeste segu,mille on kokku kuhjanud mandriliustikud. Põhja-ja Lääne-Eesti lubjakive katab hallikas kividerohke moreen. Lõuna-Eesti liivakivide alal on see punakaspruun ning suhteliselt kividevaene. Kõige suuremad kivimid moreenis on Soome alalt pärinevad rändrahnud, mis kanti Eesti alale mandriliustike poolt. Põhja-ja Lääne-Eesti rannikualadel moodustavad rändrahnud kivikülve(Käsmu). Põhja-Euroopa suurima õmbermõõduga rahnu Muuga Kabelikivi kõrgus on 7m ning ümbermõõt 58m. Suurima mahuga rahnuks on Ehalkivi Letipea neemel- 930 m3 (ümbermõõt 49 m)
Nad on kujunenud maakoore platvormsel arengul, mistõttu ei ole kurrutatud. Pealiskord koosneb erinevatel aegadel kujunenud ladestustest ning igale geoloogilisele ladestule vastab üks geoloogiline ajastu. Pinnakatteks nimetatakse kõige nooremaid ja kõige pealmisi, pudedaid setteid, mis on kujunenud viimase 1,5-2 miljoni aasta jooksul. Harilikult koosneb pinnakate vanemate kivimite murenenud pealmisest kihist. Eestis on pinnakatte kujunemises olulist rolli etendanud mandrijää, mis viis suure osa varasemast murendmaterjalist minema või paigutas seda ümber ning tõi uut materjali asemele. Pinnakattes on valdavad Pleistotseeni setted, Holotseeni setted katavad Pleitotseeni katkendlikult ja õhukese kihina. Läänemere ümbrust hõlmav u. 1 mln km² suurune nelinurkne mandrilise maakoore plokk kujunes välja siis, kui sulgus ürgne Svekofennia ookean (Svekofennia kurrutus 1,9 mrd a.t.).
1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Moreen on liustiku poolt kokku kuhjatud sorteerimata kivimmaterjal. Põhja- Eestis on moreen hall, Lõuna- Maastik- geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, Eestis punakaspruun. taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises 13. Leia sobiv võõrsõnaline vaste: paiknemises. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik kui väikseim geokompleks, paigas Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt:
Madalsoo on soo arengu algetapiks ning moodustunud veekogu kinnikasvamisel või maapinna soostumisel. Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks ja taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest Siirdesoo on üleminekufaas madal- ja kõrgsoo vahel, kus turbakiht on juba paksem ja põhjaveetoite roll hakkab vähenema. Raba on soo viimane arengu staadium. Turbakiht on muutunud nii paksuks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu Kosmogeensed pinnavormid: meteoriidikraatrid Endogeensed pinnavormid: vulkaanilised, tektoonilised Lühivastused (1-2p): 1. Mis on lihtkraater? Too näide. negatiivne pinnavorm, mille sügavaim koht on kraatri keskel (Barringeri kraater) 2. Mis on komplekskraater? Too näide. Komplekskraatril on kraatri keskel keskkõrgendik, mille teket seostatakse kivimite elastse tagasilöögiga vahetult peale meteoriidiplahvatust. NT: Kärdla mattunud meteoriidikraater Hiiumaal 3. Mis on kaldeera? Vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm 4
Majanduslik tähtsus: Piusa klaasiliiv ja Joosu rasksulav savi. Devonist kvaternaarini so sadade miljonite aastate vältel oli Eesti ala maismaalistes tingimustes. Milline täpselt oli reljeef enne esimest jääaega, pole täpselt teada. Arvatavasti oli tegemist lauskmaaga, mida lõhestasid sügavad jõeorud. Pinnakate Pinnakate, mis on Eesti maastike alus, on välja kujunenud viimase miljoni aasta jooksul (kvaternaari ajastul) ja selle kujundajateks oli mandrijää, jääsulamisveed ja mereveed. Mitmel korral (3 või 4 jääaega) kümneid tuhandeid aastaid kestnud jääaegadel liikus üle maa mitmesaja meetri paksune liustikujää, mis hõõrus maapinda ja rebis sellest lahti mitmesuguse kujuga ja suurusega kivimitükke (moreen) ning kandis neid edasi lõuna poole teel seda peenestades ja ümardades. Iga järgmine jääaeg hävitas niimoodi varasemal ajal tekkinud väiksemad pinnavormid ja suuremate pinnavormide ülaosad. Sel moel madaldus maapind 35-
ISBN 978-9985-0-3467-5 Andres Tõnisson, 2014 Kirjastus Koolibri, 2014 Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil. Kirjastus Koolibri Hiiu 38 11620 Tallinn www.koolibri.ee Sisukord Kuidas kasutada õpikuid? ... 4 1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54
väga suur • Sademeid 300-600mm, aurumine väike, liigniiske • Euraasias taiga Nt: Alaska, Island, Labrador Tundrakliima • Kliimat kujundavad cP, mP, cA, tsüklonid • Lühike külm suvi, pikk talv juulikuu keskmine ulatub +10-ni • Sademeid 200-300mm, aurumine väga väike • Lumikate õhuke Nt: Põhja-Jäämere rannik, Gröönimaa rannik, Antarktika ps. Liustikukliima • Kliimat kujundavad cA või cAA, mandrijää, merejää • Õhutemperatuur väga madal, ka suvel mitte üle 0°C Nt: Antartika, Gröönimaa siseosa Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad? Parasvöötme ilma kujundavad lainetsüklonid on seotud Rossby lainetega. Rossby lained tekivad kitsas kontaktvööndis külma polaarse ja sooja troopilise õhumassi piiril e nn polaarfrondil. Rossby lained liiguvad
akumulatsioon. Transport:veeremina, hõljumina, lahusena ● Mere geoloogiline tegevus-kulutus,transport, akumulatsioon, settimine ● Jää geoloogiline tegevus-kulutus: Eestis aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30-80 meetri paksune kiht. Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod. 2. Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit 3. Mis on karst? Geoloogiline protsess, mis tekib ja areneb suhteliselt kergesti vees lahustuvates kivimeis, ning väljendub iseloomulikes maapealsetes ja maa-alustes karstivormides (karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum). Karstivormid on kas maaalused koopad, kanalid või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Karstivormide liitudes tekivad järsuveeruslised karstinõod
Mehaanilisel ärakandel saab vesi kaasa viia vaid peeni saviosakesi või peent liiva, kuna kivimiosakeste vahelised poorid on väikesed. Kivimiosakeste mehaanilist ja lahustunud kujul väljakandmist kivimeist ja setteist liikuva põhjaveega nimetatakse sufosiooniks. Eriti suur toime on põhjaveel seal, kus aluspõhjas leidub vees lahustuvaid kivimeid nagu kivisool, lubjakivi, kips jt. Lahustumisprotsesside tagajärjel kujunevad siin kivimites omapärased pinnavormid ja maasisesed õõnsused, spetsiifiline põhja- ja pinnavee režiim, mullastik ja taimestik. 15. Jõeorgude tüübid. Org, säng ja soot, terrasside tüübid, ovraagid ja balkad. Sängorg on ainult voolusängist koosnev org. Sellised orud esinevad tasastel aladel, kus põhjaerosioon on väga nõrk. Nad on küljeerosiooni tõttu väga looklevad. Vesi täidab peaaegu kogu sängi pervedeni välja.Sälkorg on sängorust sügavam ja järskude veergudega
MESOSFÄÄR (kuni 80 km) → mesopaus → TERMOSFÄÄR e. IONOSFÄÄR Troposfääri kõrgus sõltub laiuskraadist ja aastaajast Hüdrosfäär: kogumass 1,4x1018 tonni(0,23% Maa massist) maailmameri – maa pinda katkematu kihina kattev hüdrosfääri osa. Maailmameri katab 70,8% Maa pinnast (selle hulka ei kuulu järved) Globaalne veevaru maakeral: maailmameri 97,2% mandrijää ja 2,15% liustikud 0,62% (sh aktiivse veevahetuse põhjavesi tsoonis 0,29%) mageveejärved 0,009% soolajärved ja 0,008% sisemered mullavesi 0,005% atmosfäär 0,001% jõed 0,0001%
2.Eesti 21% (suuremad, kui 1ha soid 9836) -orgaanilise aine hulk 3.Iirimaa 17% -pinnamood 4.Rootsi 16% -lähtekivim 5.Kanada 14% 5.Indoneesia 13,6% Eestis on kõige enam soid Alutagusel, Peipsi ääres, Võrtsjärve nõos, Soomaal, Vahe-Eesti põhjaosas, Lääne-Eesti madaliku sisemaalises osas Soodevaesed piirkonnad on: Lõuna-Eesti, Pandivere kõrgustik, suhteliselt vaene ka Pärnu madaliku põhjaosa Lääne-Eesti rabad Ida-Eesti rabad -järsu rabarinnakuga -kumer -keskosa tasane -vee äravool hea -vesi liigub raba servas -puisrabad -keskel lageraba, puud rabanõlvadel -hanevits -raba-jänesvill
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
