Geograafia kordamisküsimused (0)

1. Selgita mõisteid: Karst- nähtus, kus põhjavesi lahustab vees lahustuvaid kivimeid (nt lubjakivi)
Maavara- On maakoores olevad ained, mida on mitmesugustel otstarvetel voimalik 
kasutada.
Pinnamood e. Reljeef- maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga 
mitmesugustest aja jooksul muutuvatest pinnavormidest. /on maapinna kuju, mis 
koosneb erinevatest pinnavormidest.
Pinnavorm- maakoore pealispinna osa mis erineb ümbritsevast alast suuruselt, 
väliskujult, siseehituselt ja tekkelt/ positiivne või negatiivne pinnamoe osa.
Absoluutne kõrgus- kõrgus merepinnast
Suhteline kõrgus- kõrgus mingi teise objekti suhtes/ On maapinna punkti kõrgus 
pinnavormi jalamist.
Moreen-  sorteerimata kivimiosakeste segu mille on kuhjanud liustik
Mandrijää- mitme km paksune ulatuslik jääkilp      2. Tea Eesti suuremaid kõrgustikke - Haanja kõrgustikul    asub Eesti kõrgeim „mägi“ (tegelikult on see kõigest küngas), mis  on Suur Munamägi. Haanja kõrgustik asub eesti äärmises kaguosas. Ta on suurim ja
kõrgeim kõrgustik Eestis. Haanja kõrgustikul on kõrged künkad ja sügavad orud. 
Küngastevahelistes nõgudes on ligi 170 järve.  - Otepää kõrgustik     jääb Otepää kanti. Otepää kõrgustiku pinnamood on mitmekesine.  Sügavad ja laiad orud vahelduvad kuplikujuliste küngaste ja väikeste järvenõgudega. - Pandivere kõrgustik     on Rakvere läheduses (Põhja-Eestis). Looduses on Pandivere  kõrgustikku raske märgata, sest see maa-ala on suur ja läheb kõrgemaks pikkamisi. 
Kõrgustiku nõlvad on laugjad ning pinnamood nõrgalt lainjas. - Sakala kõrgustik     on Lõuna-Eesti kõrgustikest läänepoolseim. See jääb Viljandi kanti.  See on väikeste kõrgustega, tasase pinnamoega maa-ala. Kõrgustikule annavad 
ilme sügavale maapinda lõikunud jõeorud. Sakala kõrgustiku kõrgeimad künkad 
asuvad lõunaosas. - Karula kõrgustik     on Valga läheduses. Ta on Otepää ja Haanja kõrgustikust tunduvalt  madalam. Kõrgustiku kujutab 5-8 km laiust kirde-edelasuunalist küngaste-vööndit, 
mis on tekkinud jääliustiku servaalal. Korgustik Kõrgeim koht Kõrgeima koha 
absoluutne 
kõrgus Asukoht eestis Pandivere 
kõrgustik Emumägi 167m Rakvere 
läheduses 
(Põhja-Eestis) Sakala kõrgustik Härjassaare mägi 147m Lõuna-Eesti 
kõrgustikest 
läänepoolseim Haanja kõrgustik Suur munamägi 318m asub eesti 


äärmises 
kaguosas (ligi 
170 järve) Otepää kõrgustik Kuutsemägi 217m Asub Otepää 
kanti Karula kõrgustik Rebasejärve 
Tornimägi 137m Valga läheduses Saadjärve 
voorestik - 145m Pandiverest kuni 
Tartu lähisteni Kõpu kõrgustik - 69m Hiiumaal Lääne- Saaremaa 
kõrgendik - 59m Lääne Saaremaal      3. Tekke järgi jaotatakse Eesti pinnavormid: 1) Mandrijäätekkelised- voor (leivapätsi kujuline kõrgendik), oos (pikk ja kitsas, 
oosiahelikud), mõhn, otsamoreen(piklik), moreenküngas (ümar), Sandur, 
moreentasandik
2) Meretekkelised- pank (järsk astang mere rannikul), maasääred ( pikk kitsas 
kaugele merre ulatuv maismaa osa) 
3) Vooluveetekkelised (jõeorud)- lammorg (tasandikujõe org), sälkorg (sügav jõeorg),
kanjonorg (järskude seintega jõeorg), delta (jõesuudme tüüp, kus kujunenud setete 
tõttu on jõesuue jagunenud mitmeks haruks).
4)Tuuletekkelised- liivaluited (esinevad veekogude rannikul kus on lahtine pinnas mis
allub tuule tugevusele. Kujuneb vall-luide)
5) Põhjaveetekkelised- karstikoopad, Kurisu e. neelukoht.
6) Inimtekkelised- inimeste poolt kokku kantud nt linnamäed, teetammid, 


aherainemäed (kirde eestis)
7) Kosmosetekkelised- meteoriidikraatrid, meteoriitide langemisel tekkinud lohus nt 
kaali kraater      4. Millise tekkega on järgmised pinnavormid: Langatuslehter- põhjaveetekkeline (raskusjõud)
linnamäed- inimtekkelised pinnavormid
moreentasandik- mandrijää/ liustikutekkelised 
rannavallid- meretekkelised pinnavormid
kanjonorud- vooluveetekkelised pinnavormid
lammorud- vooluveetekkelised pinnavormid
sälkorud- vooluveetekkelised pinnavormid
tuhaplatood- inimtekkelised pinnavormid
oosid- mandrijää/ liustikutekkelised pinnavormid
voored- mandrijää/ liustikutekkelised pinnavormid
mõhnad- mandrijää/ liustikutekkelised pinnavormid
sandurid- mandrijää/ liustikutekkelised pinnavormid
luited- tuuletekkelised pinnavormid
pangad- meretekkelised pinnavormid
meteorIidikraatrid- kosmosetekkelised pinnavormid
aherainemäed-inimtekkelised pinnavormid     5. Tunne ära jõeoru tüübid ja oska iseloomustada 1) Lammorg/ tasandikujõe org- on suure tasase lammiga jõeorg. Lammorg tekib siis, 
kui aeglaselt voolav jõgi kulutab peamiselt jõesängi külgi ja kaasa kantud setted 
aegamisi põhja vajuvad.
2) Sälkorg/ süvav jõeorg- järskude veerudega ja V-kujulise ristlõikega org, mis on 
iseloomulik varases arenguastmes jõgedele. Sälkorg tekib põhja kiire uuristuse 
tagajärjel suure languga aladel.
3) Kanjonorg- järskude, pea püstloodis olevate seintega org.


      6.Millised on Eesti tähtsamad maavarad, kus leidub ja milleks kasutatakse?
1.) Põlevkivi(Kirde-Eesti, Elekter ja elektrijaamades).
2.)Fosforiit(Virumaa/Lääne-Virumaa, võiks kasutada fosforväetiste valmistamiseks).
3.)Lubjakivi(Põhja-Eesti Vasalemma ja Kaarma, ehitus ja tsement).
4.)Savi(Põhja-Eesti Kunda, tsement, telliskivid ja keraamika).
5.)Liiv(Üle Eesti Piusa Pannjärve, klaasitööstuses ja ehituses).
6.)Kruus(Üle Eesti, teedeehitus).
7.)Turvas(Pärnumaa lavassaare, Tootsi, kütus- brikett, väetis, alusturvas, loomadele ja 
kosmeetikatööstuses).
8.)Mineraalvesi(Värska Häädemeiste, ravimiseks, joogivesi).
9.)Ravimuda(Haapsalu Värska, ravimiseks).     7.Millised maavarad on tekkinud
1.) Kambriumi ajastul- sinisavi,
2.) Ordoviitsiumi ajastul- Fosforiit, Põlevkivi, Lubjakivi.
3.) Siluri ajastul- Lubjakivi ja dolokivid
4.) Devon- Liivakivi ja lunjakivi
Kvaternaar- Liiv, Kruus, Turvas, Ravimuda, Mineraalvesi.


8. Maavarade ammutamine toimub - Allmaakaevandustes
Maapinna vajumine
Kallim
Põhjavee langus
Maapinna langus Kallis rajada, toestused, tueb pumbata sisse õhk ja vesi välja, võim tekkida põhjavee 
reostus. - Karjäärides
Muld ja taimkatte hävimine            Tuleb rekultiveerida (karjäärid)- taastamine/augu katmine Maavarad jagunevad kaheks: Kütused (põlevkivi, turvas, pruunsüsi) ja ehitusmaterjalid 
(lubjakivi, graniit, liiv, savi, kruus) 9. Nimeta 2 tuntumat karstiala Eestis? - Tuhala karstiala - Uhaku karstiala - Kostivere karstiala Tuntud karstinähtus Eestis on Tuhala nõiakaev. Oska selgitada, miks selline nähtus 
tekib? Tuhala karstiala maa-alusel jõel hakkab vett üle ajama suurvee ajal sest kevadel on 
veetase kõrgem lume sulamise ja vihmasajude tõttu.  10. Nimeta 2 eeldust, mis põhjustavad luidete liikvele pääsu? - Tuuletugevus - See, et luidete peal ei kasva taimi, mille juured neid kinni hoiaks/ Taimestik pole maa 
külge kinnitunud