Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti olümpiavõitjate saavutused.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hõbe, kuld, maadluse, rekord, olümpiavõitja, klassika, sport, rooma, maailmarekord, koondise, karika, neuland, hõbeda, pikkuus, medalit, uudmäe, moskva, karjäär, nool, aavo, pronksmedal, koosseisus, maailmameister, kolmekordne, 1931, voldemar, tiitlit, matsi, palusalu, helsingis, teeneline, vasaraheites, svetlana, mexico, 1971, finaalis, taltsEESTI OLÜMPIAVÕITJ AD Patrik Edur Rühm PK12-PE Alfred Neuland Alfred Neuland (10. oktoober 1895 Valga 16. november 1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eesti olümpiavõitja. Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo.Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises.
EESTI OLÜMPIAVÕITJAD Alfred Neuland Alfred Karl Neuland (õieti Neiland; 10. oktoober 1895 Valga 16. november1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümpiavõitja. Aasta : 1920 Spordiala : tõstmine(kergekaal) Tulemus : 257,5 Eduard Pütsep Eduard Pütsep (21. oktoober 1898 Vastseliina vald 22. august 1960Kuusamo, Soome) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses. Aasta : 1924 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistriks tuli 13 aastat järjest. Aasta : 1928
Eesti olümpiavõitjad Hannastiina Villand KK13-PE Ants Antson ● Sündinud 11. novembril Tallinnas ● Endine kiiruisutaja ● Võitis IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali ● 11. veebruaril 1964 Oslos püsitas ta maailmarekordi ● 1964 Eesti Aasta sportlane ● 2001 Eesti Punase Risti 2. astme teenetemärk Gerd Kanter ● Sündinud 6. mail 1979 Tallinnas ● Kettaheitja ● 2008 Olümpiavõitja, 2012 pronksmedali võitja ● Maailmameistrivõistlustel on võitnud nii kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid ● Universiaadil võitis kuldmedali ● 2006 Valgetähe 4. klassi teenetemärk ● 2007, 2008 ja 2011 aasta meessportlane ● 8. detsember 2008 anti talle Eesti Olümpiakomitee teenetemärk ● 2009 Valgetähe 1. klassi teenetemärk ● 2010 Aasta Kergejõustiklane Johannes Kotkas ● 3. veebruar 1915 - 8. mai 1998 ● Maadleja ● 1952 Olümpiavõitja Kreeka-Rooma maadlus,
Ameerika ja 2 korda USA meistriks. Kristjan Palusalu Click to edit Master text styles oli eesti maadleja, o Second level Third level lümpiavõitja Berlii Fourth level Fifth level nis 1936 nii kreeka- rooma kui ka vabamaadluse ra skekaalus Euroopa meister.1937kreeka -rooma maadluse raskekaalus, 12- kordne Eesti meister. Johannes Kotkas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level oli eesti maadleja, olümpiavõitja1952 Fifth level Helsingis kreeka-rooma maadluse raskekaalus,
Eesti olümpiavõitjad Merilin Jürine KK11-PE Alfred Karl Neuland · Oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümipiavõitja · Spordiala tõstmine (kergekaal) · Tulemus 257,5 (72,5-75-110) · Võitis kulla Antwerpenises 1920 · Võitis hõbemedali Pariisis 1924 · Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit Eduard Pütsep · Oli Eesti maadleja, esimene olümpiavõitja maadluses · Spordiala kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal), võitis kulla 1924 · Võitis EM-hõbeda 1927 · 4-5 koht 1920 Anwerpenises Kreeka-Rooma maadlus · 6 koht 1928 Amsterdamis Kreeka-Rooma maadlus ja 9 koht vabamaadluses · Võitis hõbeda maailmameistrivõistlustel 1922 Stockholmis ja 1927 Budapestis, mõlemad Kreeka- Rooma maadlusega Voldemar Väli · Oli Eesti maadleja, esindas Eestit 34 korda · Spordiala Kreeka-Rooma maadlus
1920 Antwerpen Jüri Lossmann Kergejõustik 1920 Antwerpen Alfred Schmidt Tõstmine Sulgkaal (60 kg) 1924 Pariis Alfred Neuland Tõstmine 1928 Amsterdam Arnold Luhaäär Tõstmine 1936 Berliin Nikolai Stepulov Poks 1936 Berliin August Neo Vabamaadlus Poolraskekaal 1952 Helsingi Ilmar Kullam Korvpall 1952 Helsingi Heino Kruus Korvpall 1952 Helsingi Joann Lõssov Korvpall 1956 Melbourne Edvin Vesterby Kreeka-rooma maadlus Kärbeskaal (kuni 57 kg) Võistles Rootsi Kuningriigi koosseisus. 1960 Rooma Hanno Selg Moodne viievõistlus 1960 Rooma Aleksander Tsutselov Purjetamine 1964 Tky Jaak Lipso Korvpall 1964 Tky Rein Aun Kergejõustik Kümnevõistlus 7677 (uue arvestuse järgi 7842) 1968 México Jaan Talts Tõstmine 1980 Moskva Nikolai Poljakov Purjetamine 1988 Sul Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste Purjetamine 2002 Salt Lake City Andrus Veerpalu Murdmaasuusatamine 50 km klassikatehnikas 2004 Ateena Jüri Jaanson Sõudmine 6:51.42 2008 Peking Jüri Jaanson, Tõnu Endrekson Sõudmine 6:29
Suurema osavõtjate arvuga võistlustes kasutatakse tavaliselt eelringe ja finaali. Eelring koosneb esimesest kolmest voorust ning seal saavad heita kõik võistlejad. Finaali pääsevad esimese kolme vooru 8 parimat või mõningal juhul kõik need, kes on enne võistluse algust määratud normi täitnud. Finaalis saavad kõik võistlejad veel kolm katset ning selgub parim, sealjuures loevad ka esimese kolme katse tulemused. 2. AJALUGU 2.1 ANTIIKMÄNGUD Mükeene ja Rooma impeeriumi vahelisel ajal kasutati viskoda peamiselt ründerelvana. Kuna viskoda oli tavalisest odast kergem, andis see võimaluse vastast kaugemalt rünnata. Sportlased hakkasid kasutama odasid, mis olid sõjas kasutatud viskodadest veelgi kergemad. Põhjuseks oli soov demonstreerida visete pikkusi, mitte niivõrd sportlaste paremusjärjestust. Peamine vahe antiikmängude ja tänapäevase oda vahel on nahkrihm, mis oli keritud oda keskosa ümber
1970 ja 1972 kuldmedali. 1967–1972 püstitas Talts 41 maailmarekordit. Ta oli esimene poolraskekaallane (kuni 90 kg), kes tõstis kolmevõistlusel üle 500 kg. 1989. aastast on Jaan Talts Eesti Olümpiakomitee liige ning on EOK juures asuva tippspordi nõukogu esimees. Aastatel 1995-1996 oli ta Riigikogu liige. Erika Salumäe Erika Salumäe (sündinud 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti endine jalgrattur ja poliitik. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus (1992. aasta suveolümpiamängudel Barcelonas ja 1988. aasta suveolümpiamängudel Seoulis) . 2010. aastast elab ta Hispaanias. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Ta on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu (sündis 8
Tõnu Meijel. Sai 1992 a. Barcelona OM-il 50m vabaujumises 31. ja 100m vabaujumises 32. ning 4x100m kombineeritud teateujumises 15. koha, 1996 a. Atlanta OM-il tuli 50m vabaujumises 26. ja 100m vabaujumises 22. kohale, 2000 a. Sydney OM-il 50m vabaujumises 29. ja 100m vabaujumises 43. kohale. Sprindi EM-il 1991 100m kompleksujumises pronks ja 4x50m kombineeritud teateujumises 6. koht; 1993 a. 100m kompleksujumises hõbe ja 50m vabaujumises 7.-8. koht. Juunioride EM-il võitis 1989 a. 100m vabaujumises hõbeda ja 4x100m teateujumises Nõuk. Liidu meeskonnas kulla. 1989-90 a. oli vabaujumises 3-kordne Nõuk. Liidu meister. 1993 a. oli MK-l 100m kompleksujumises üldarvestuses teine. Eesti meister vaba-, selili-, rinnuli-, libik-, kompleks- ja teateujumises kokku 38 korda suvistel (1988-2000) ja 66 korda talvistel meistrivõistlustel (1987-98). Parandanud Eesti rekordeid lühikeses ja pikas ujulas 72, sealhulgas
Suusatades liikumise hõlbustamiseks ning tasakaalu püsimiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi aladest. Eesti kuulsaimateks meessuusatajateks on vaieldamatult Andrus Veerpalu ning Jaak Mae, naissuusatajatest on Eestis kuulsaim Kristina Smigun. Andrus Veerpalu on 8. veebruaril 1971. aastal, Pärnus sündinud Eesti tuntuim murdmaasuusataja. Ta on nii Eesti suusasportlane, olümpiavõitja, kui ka maailmameister. Spordiga hakkas A. Veerpalu tegelema 1990. aastal, kuid suusatamisega 12. eluaastal ehk siis aastal 1983, Johannes Toimi õpilasena. Hetkel kuulub ta Suusaklubi Jõulusse ja tema treeneriks on Mati Alaver. A. Veerpalu suurimateks saavutusteks on kaks olümpiakulda, üks neist 2002. aastal taliolümpiamängudel Salt Lake Citys 15 km klassikalises sõidus, kus ta saavutas ka teise koha meeste 50 km klassikalises sõidus ning 9. koha 4 x 10 km teatesõidus.
Saavutused olümpiamängudel: 1994 Lillehammeris 27. koht 10 km vabastiilis 28. koht 15 km vabastiilis 30. koht 5 km klassikas · 1998 Naganos 46. koht 30 km vabastiilis · 2002 Salt Lake Citys 7. koht 30 km klassikas 8. koht 15 km vabastiilis 15. koht 5+5 km topeltjälitussõidus 25. koht sprindis · 2006 Torinos olümpiavõitja 7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus olümpiavõitja 10 km klassikas 8. koht 30 km vabatehnika ühisstardiga sõidus · 2010 Vancouveris 10 km vabastiilis Kristina tagasilöögid 1. Veel enne, kui Nagano olümpiamängude aasta (1998) jõudis alata, tuli Lõuna-Eestist teade Kristina Smiguni vigastusest. Meie parim naissportlane ja peamine lootus Nagano taliolümpial oli saanud
EESTI SUUSATAMISE AJALUGU 2009 1892 - Oskar Kallas (keeleteadlane ja suursaadik) tõi soomest esimesed suusad Eestisse. 1921 - esimesed ammetlikud suusavõistlused 21. jaanuaril Tartus Emajõel. 28. veebruaril selgitati esimesed Eesti meistrid samuti Tartus Emajõel. Kavas oli 25 km, mille võitis Arnold Veimre-Veiss. 28. novembril asutati Eesti Talvespordi Liit, mis hakkas arendama ka suusasporti. 1925 - 15.märtsil saavutas Theodor Andresson esikoha suusavõistlustel Berliinis. Seda nimetatakse eestlaste seimeseks rahvusvaheliseks eduks suusaspordis. 1926 - 20.-21. veebruaril selgitati Rakveres Tammiku taga väljal Eesti meistrid. Kavas oli kolm distantsi - 1 km, 5 km ja 25 km. Kahekordseks võitjaks tuli Rakvere spordiklubi liige T. Andresson. Naiste 3 km võitis samuti rakverelanna Peterson. Jaanuaris toimusid kaitseorganisatsioonide suusavõistlused soomlaste osavõtul. Tegemist oli tõelisel murdmaal korraldatud võistlusega. Varem korraldati võistlusi jõe v�
Hackenschmidt, saades III koha tõstmises ning tulles Euroopa meistriks maadluses. Asutati Tartu Jalgratta Sõitjate Selts "Taara" 1899 Asutati Krüüdneri Jalgratta Sõitjate Selts "Kiirus" 1900 Asutati St. Peterburi Eesti Jõukarastuse Selts "Kalev" 1901 Võeti kasutusele Tallinna tänava kruusaauk spordiplatsina, praegune Tartu Ülikooli staadion. Asutati Tallinna Jalgrattasõitjate Selts "Kalev". G.Lurich ja G.Hackenschmidt tulid esimest korda elukutseliste maadluse maailmameistriks. Asutati Tartu Spordiring, mis sai 1907 nimeks "Aberg" ja 1919 "Kalev" 1903 Euroopas hakati asutama Lurichi nime kandvaid spordiseltse 1904 Haapsalus toimusid esimesed võistlused jääpurjetamises 1905 "Kalev" avas liuvälja Gonsiori aias Tallinnas 1907 Tartu Ülikoolis moodustati esimene üliõpilaste spordiring "Sport", mis järgmisel aastal sai ülikooli valitsuselt tegutsemisloa 1908 Eestis hakkasid levima jalgpall, kergejõustik, tennis, uisutamine. Anton Õunapuu
VI taliolümpiamängud, Oslo 1952 Eestlastest võttis osa ainult Juku Pent ja temagi võistles Saksamaa riigi heaks 50km suusatamises. XV suveolümpiamängud, Helsingi 1952 Eestlased võistlesid NSV Liidu lipu all. Vabamaadluses sai Helsingi olümpial neljanda koha August Engla, Edvin Vesterby maadles Rootsi heaks ja sai samuti 4. koha VII taliolümpiamängud, Cortina d'Ampezzo 1956 Ainsa eestlasena osales nendel olümpiamängudel N.Liidu koondise koosseisus Uno Kajak XVI suveolümpiamängud, Melbourne 1956 NSV Liidu võistkonnas kümnevõistluses neljanda koha saanud Uno Palu kommenteeris kaht ränkrasket võistluspäeva järgmiselt: "Neljandast kohast oli nii hea meel, et väsimust ei tundnudki. Olin nii värske, et järgmisel hommikul oleksin võinud jälle otsast alustada..." Rootsi riigi nimel võistlesid eesti päritoluga Arnold Vaide, kes jooksis maratoni ja sai 11. koha ning Läänemaalt Rooslepast
Tallinnast Leningradi õppima asunud omaaegse kettaheitja Aadu Tarmaku poeg Jüri Tarmak kinnitas juba olümpiaaasta talvel oma sportlike tulemuste uut kvaliteeti, ületades sisetingimustes 2.22. Ning üritades ka uut maailmarekordit. Elu vormi tõusis aga eestlane, keda kodu Eesti spordijuhid ikka leningradlaseks pidasid, juulis 1972. NSV Liidu meistrivõistluste kvalifikatsioonivõistlustel ületas Tarmak teisel katsel kõrguse 2.25. See oli uus suurepärane isiklik rekord ja maailma hooaja tippmark, mis jäigi Müncheni aasta parimaks. Seejärel üritas eestlane maailmarekordilist 2.30et, mis teisel katsel väga napilt maha tuli. Ja kuigi järgmisel päeval toimunud põhivõistlustel oli Tarmak 2.18ga viies, anti talle olümpiapilet. Seejärel alistas Tarmak Oslos Bisleti staadionil USA olümpiakolmiku, ületades 2.21. Kergejõustikuajakirja Track and Field News peatoimetaja Bert Nelson ennustas 26 aastasele Tarmakule juba siis olümpiakulda
40 - 56,0 - 22,0 - 27.52 - diskv. - 30.40 - 4.47,2) andsid 1912. aasta punktiskaala järgi esimeseks Eesti rekordiks 4438,195 punkti. Tulemuste võrdlusest selgub, et Pirital võistelnud Abrams oli kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias II Venemaa olümpial 5642,255 punkti ja pronksmedali võitmisega tõestas. Antwerpeni olümpiamängude lähenedes kirjutas "Eesti Spordilehe" esimene toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp võimalusest püstitada maailmarekord. Eesti meistrivõistlustel 1920. aasta juunis koguski üha enam imetlust äratav lühikesekasvuline (174 cm), kuid kehaliselt tugev atleet Aleksander Klumberg rekordilise punktisumma Stockholmi olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520. Maailmarekordiks ei kinnitatud seda tulemust siis ega hiljem, sest Eesti polnud veel Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu liige. IAAF-i maailmarekordite statistikakogumikus (1999) on Klumbergi 1920. aasta saavutus märgitud kui viimane
ei tohi ületada 6 m/s. · Kõikidel distantsidel staadionil peab olema automaatne ajamõõtja (fotofinis). 4.2 Usain Bolt Usain St. Leo Bolt (sündinud 21. augustil 1986 Trelawnyis) on Jamaica sprinter, neljakordne olümpiavõitja, 100, 200 ja 4×100 m teatejooksu maailmarekordi omanik ning viiekordne maailmameister. Ta on ainus, kes on olümpiamängudel püstitanud 100, 200 ja 4×100 m maailmarekordi, ning ainus, kes on olnud korraga nii 100 kui 200 m valitsev olümpiavõitja ja maailmameister. Usain Bolt sündis 1986. aastal Wellesley ja Jennifer Bolti pojana. Tal on vend Sadeeki ja õde Sherine. Tema vanematel oli külas nimega Trelawney Parish juurviljapood. Ta alustas jooksutreeninguid 10-aastasena, kui tema andekust märgati. 12-aastaselt oli ta juba oma kooli kiireim 100 meetri jooksja. Keskkoolis harrastas ta veel teisi alasid, kuid tema kriketitreener, nähes tema kiirust, soovitas tal keskenduda kergejõustikule. Tema treeneriks sai
" XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. I osa, 1900-1940. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 2002 Vahre, Sulev. Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasisesesvumiseni. Tartu, 2005 7 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu Esimesed MM-võistlused ja nende medalid 30. aprill 1922 1922. aasta märtsis toimusid Stockholmis kreeka-rooma maadluse MM-võistlused, kuhu Eestist saadeti rahanappuse tõttu vaid kaks meest: Eduard Pütsep kärbeskaalus ja Artur Kukk poolraskekaalus. Pütsep (fotol) alustas turniiri seljavõiduga norralase Pederseni üle, teises ringis kohtus ta maailmameistri Väinö Ikoneniga ning alistas soomlase, aga finaaalis suudeti Pütsep seljatada, nii et viimane pälvis hõbemedali. Siiski on tegu Eesti esimese MM-i medaliga. Kahjuks oligi see nende võistluste ainukese
Kahtlemata on orjentiiriks kõrgemad kohad suurvõistlustel ning märkimisväärt olevad saavutused. 1.1.5. Erika Salumäe Alustas rattaspordiga 1980. aastal spordikoolis Jüri Kalmuse juhendamisel, hilisemad treenerid S. Solovjov ja V. Leonov. Lõpetanud Elva õhtukeskkooli ja Smolenski Kehakultuuri Instituudi. Trekisõitu proovis esmakordselt 1981. aastal, mil saavutas kohe pronksmedali 500m paigaltstardiga sõidus Tallinnas (5). Kahekordne trekisprindi olümpiavõitja Kahekordne maailmameister Püstitanud 16 maailmarekordit Kümnekordne N Liidu meister Eesti aasta naissportlane 9 korda 1982- Jerevani trekil maailmarekord 1km lendstardiga sõidus (1. 12, 365) + N Liidu karikavõitja trekisprindis. Aasta lõpul murdis treeningul rangluu. 1983- Edmontoni universaalil 2 kulda- sprindis ja lendstardiga sõidus + hõbe punktisõidust. Eesti aasta naissportlane. 1984- MMi hõbe trekisprindid + hooaja 4 maailmarekordit
aastal ja aasta hiljem peeti esimene maailma karikavõistluste sari. Esimesed maailmameistrivõistlused korraldati Prantsusmaa talikuurordis Tignes'is 1986. aastal. 1988. aastal Calgary olümpiamängudel oli vigursuusatamine kavas näidisalana, kus võisteldi balletis, küngaslaskumises ehk mogulis ja akrobaatilistes hüpetes. 1992. aastal Albertville'i olümpial olid samad alad kavas, kusjuures ballet ja akrobaatilised hüpped kuulusid endiselt näidisalade hulka, mogulis aga selgus esimene olümpiavõitja. Esimesteks olümpiavõitjateks tulid ameeriklanna Donna Weinbrecht ja prantslane Edgar Grospiron. Lillehammeris 1994. aastal lisandus olümpiamängude kavva vigurhüpped. 24 Kokkuvõte Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Elukutselised mäesuusatajad võistlevad maailmakarikasarja etappidel slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis ja kiirlaskumises. Võistlusi peetakse mitmel pool
Kuulitõuge, mis oli esimesel kahel EM-võistlusel kindlalt eestlaste valitsemisalas, peaks huvi pakkuma meile seekordki, sest esimest korda on korraga tules koguni kaks meest: Taavi Peetre ja Raigo Toompuu. Just kuulitõuge koos odaviske ja kümnevõistlusega ongi eestlasi senistel EMidel medalitega enim toitnud. Kas nüüd oleks järg kettameeste käes? Eestlaste medalid EM-võistlustelt Arnold Viiding 1934 (kuulitõuge) kuld Gustav Sule 1934 (odavise) pronks Aleksander Kreek 1938 (kuulitõuge) kuld Virve Roolaid 1954 (odavise) hõbe Heino Heinaste 1954 (kuulitõuge) pronks Linda Kepp
saj. alguses. Esimesed naiste meistrivõistlused olid Austrias 1918, esimesed naiste suured rahvusvahelised võistlused (nn. maailmamängud) Pariisis 1922. Aastast 1928 kuuluvad naiste kergejõustikualad ka OMde kavva. Kergejõustiku levikule on kaasa aidanud rahvusvaheliste võistluste kasv ja üha suurenev kava ning paljudes Euroopa riikides suvekuudel korraldatavad mälestus ja traditsioonilised võistlused. Eriti osavõturohked on tänavajooksud ja linnamaratonid. Sport Eesti vabariigi ajal Enne 1920. aastat oli sportlastel raske aeg, kergejõustiku arenguhoogu pidurdasid Saksa okupatsioon ja kodusõda. Noorte juurdevool kergejõustikku mõistagi lakkas. Alates 1920. aastast osalesid Eesti sportlased edukalt olümpiamängudel. Juba 24. mail 1901 loodi esimene spordiselts "Kalev", selle kavatsus oli ja on tänapäevani tegeleda ainult spordiga. 1919. aasta novembris kutsuti Eestimaa Spordiselts "Kalev"(esimees L. Tõnson) initsiatiivil
Ateenas orjanduslik demokraatia, Spartas aristokraatlik riik. Kolooniate rajamine. 4) Klassikaline (5. saj 330. a eKr) Kreeka kultuuri kõrgaeg. Ateena tähtsus kasvab. Ateena vs Sparta sõda. 490.a eKr toimus Marathoni lahing (pärslased vs kreeklased). 5) Hellenismi (330 146 a eKr) Poliitiline killustatus põhjustas majanduslanguse. Aleksander Suure sõjaretkedel levib kreeka kultuuri alane teave Idamaadesse. OM langusaeg. Roomlased tungivad Kreekasse. 6) Rooma võimu (146 eKr 395 m.a.j) Kreeka linnadel on autonoomia, neid valitseb Makedoonia provintsi asevalitseja. Rooma riigi jagunemisel 395. a. m.a.j jääb Kreeka Ida- Rooma riigi koosseisu Kreeka religioon (Kreeka jumalad): Olümpose jumalad: Zeus - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Hera - Zeusi abikaasa ja õde, abielunaiste kaitsja. Poseidon- Zeusi vend, merede valitseja. Hades - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Hestia- Zeusi õde, kodukolde jumalanna.
rooma maadlejad Martin Klein, August Kippasto, Oskar Kaplur, August Pikker ja Georg Baumann, kergejõustiklased Elmar Reiman (maratonijooks), Johan Martin (teivashüpe), Eduard Hermann (käimine), Karl Lukk (käimine), sõudja Mart Kuusik ning Oskar Vilkmann moodsas viievõistluses. Mõningates teatmikes on eestlasteks loetud ka laskur Harry Blau ja võimleja Georg Maser, kuid selles, kas nad olid eestlased, pole senini selgust. Eestlastest sai medali Martin Klein võites hõbeda kreeka-rooma maadluse keskkaalus. Temast sai esimene eestlasest olümpiamedalivõitja. Berliin 1916 Jäid sõja tõttu ära. Antverpen 20. aprill 12. september 1920 Mängudel osales 29 riiki 2606 sportlasega, neist naissportlasi oli 64. Esimest korda osalesid olümpiamängudel Brasiilia, Eesti, Jugoslaavia, Monaco, Tsehhoslovakkia. Soome ja Uus-Meremaa võtsid esmakordselt osa iseseisvate riikidena. Olümpiamängude kavas oli 24 spordiala. Esmakordselt heisati olümpiamängudel viie
11 ja kettaheites 43.99-ga. Paides odaviskajana alustanud Maie Tiigi oli hiljem mitmekordne vabariigi meister kuulitõukes, kes oma parimate tulemustega 60-ndatest aastatest kuulub tänini Eesti kõigi aegade edetabelis kümne parema sekka. Paides suusatajana alustanud, hiljem Tallinna õppima läinud Aavo Luigela oli 1970- ndatel aastatel kaua aega Eesti parimaid teivashüppajaid. Suurde sporti jõudis ka praegu Riias elav Jaan Põldmaa, kes 1964-ndal aastal oli käimises NSV Liidu koondise olümpiakandidaat. Meestest on üks Järvamaa tugevamaid rekordeid Kalev Martsepa 1984. aastal püstitatud kõrgushüppe tippmark 2.24, millest siiani vabariigis on kõrgemale hüpanud vaid 6 sportlast. Pisut hilisemast ajajärgust on naistest vabariigi paremikku jõudnud Marika Raiski, Eesti meister 1991 kõrgushüppes (parim tulemus 1.80) ja 1992 kolmikhüppes (parim tulemus 12.46). Victoria Kass jõudis hõbemedalini 400 meetri tõkkejooksus.
Valgamaa Kutseõppekeskus KVK II Erge Ilja Andrus Veerpalu Referaat Juhendaja: Anneli Taul Valga 2009 Sisukord 2.Sisukord 3.Andruse elust 4-9.Ekskursioon suusastaari noorusmaile 10.Kasutatud kirjandus 11-14.Lisad Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal ) on eesti suusasportlane , kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja . Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit. Nimi: ANDRUS VEERPALU Hüüdnimi: Antu Sünniaeg: 08.02.1971 Sünnikoht: Pärnu Pikkus: 182 cm Kaal: 73 kg Klubi: Suusaklubi JÕULU Treener: Mati Alaver Endised treenerid: Johannes Toim, Eeri Tammik, Ene Aigro Suusad: Fischer Saapad: Salomon Kepid: Swix Kindad: Toko Riietus: ISC Suvine riietus: ASICS, Salomon Prillid: Rudy Keeled: eesti, vene ja soome keel
Theogenes oli 22 aastat elukutseline sportlane, saavutas 1300 võitu, nendest 24 pärjamängudel, ja rändas pidevalt ühest kohast teise. Kord määrati talle olümpiamängudel passiivsuse eest rahatrahv, mis võrdus päevilise perekonna 33 aasta sissetulekuga. Võistlused toimusid kahes kategoorias: meeste ja poiste seas. Ka hobused jaotati täiskasvanud loomadeks ja varssadeks. Vanusepiir ei ole teada. Kohtunikud otsustasid, kes millisesse kategooriasse kuulub. Tuli ette, et poiste olümpiavõitja järgmistel võistlustel varsti pärast olümpiamänge võitis meeste olümpiavõitjat. Olümpiavõitjad: 1169 aasta jooksul 293 korral toimuda jõudnud olümpiamängud andsid maailmale 4237 olümpiavõitjat, kellest on tänini teada ligikaudu tuhande atleedi nimi ja päritolu. Olümpiavõitjate nimekirjas on teada ka Rooma keisreid. Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks. Mängude sõjalised kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased.
Kui mõni võistkonnakaaslane sai sellise saavutuse eest NSV Liidu teenelise meistersportlase tiitli, siis Lepiku ajad arvati olevat ees. Ühest küljest ei eksitudki. Saavutuste lagi jäi küll ületamata, aga Lepik võistles väärikalt EM- võistluste finaalis veel Helsingis (1971) ja Roomas (1974), teenis 8-meetri- mehena viimase üleliiduliste meistrivõistluste hõbeda ja osales olümpial 1976. aastalgi, mil oli kolmekümnene. Kokku kaitses ta Nõukogudemaa kergejõustikuau üleliidulise koondise koosseisus 24 korda, püstitades nii raskesti saavutatava tähise järeltulijale. 1970. aastal Euroopa sisemeistrivõistluste võitmisele keskendunud Tõnu Lepik hüppas kevadel veel 8 m ligi, edasi aga vorm kõigi püüdluste kiuste langes. 1975. aasta rahvaste spartakiaadil tõi hõbemedali Tõnu Lepik. Tõnu Lepik Võib öelda, et Tõnu Lepik on end spordiajalukku jäädvustanud mitmekordselt. Alustame sellest, et 20-aastase noormehena ületas ta esimes eestlasena
09.1997 8289 2 Tallinn 29.06.1997 8281 1 Tallinn 06.07.2003 8268 4 Göteborg 07.08.1995 8235 8 Ateena 24.08.2004 8234 7 Talence 15.09.1996 Välja on toodud punktid, koht pärast viimast ala, võistluse toimumise asukoht ja lõpetamise kuupäev. Isiklikud rekordid kergejõustiku üksikaladel Erkki Noole poolt 1996 Tallinnas kümnevõistluse käigus (kokku 8362 punkti) saadud kaugushüppetulemus 8,22 m on ühtlasi maailmarekord kümnevõistluse käigus tehtud soorituste arvestuses. Seitsmevõistluses on Erki parim tulemus ja ühtlasi ka Eesti rekord Maebashis (Jaapanis) 7. märtsil 1999 saadud 6374 punkti. Selle tulemusega tuli Erki Maebashis 7. kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel teiseks. 2) Lapsepõlv: Erki Nool sündis 25. juunil 1970 aastal Võrus. Peres on kokku kuus last: neli õde- Margit, Ragne, Kairi, Elen ja vend Joel. Erki sündis perre neljanda lapsena. Ta vanemad on lihttöölised: ema Miina
aasta detsembris sõjavae spordikursustel Tallinnas Tondi kasarmutes. 1920. aastal toimusid Antverpenis olümpiamängud. Seal esineti hästi-Alfred Neuland sai kreeka-rooma maadluses kuldmedali, Jüri Losmann maratonijooksus ajaga 2:32.48,2 hõbemedali ja Alfred Schmidt (hilisema nimega Ain Sillas) sulgkaalu kolmevõistluses hõbemedali. Need olümpiamängud tõstsid spordi populaarsust tohutult, kasvas nii sportlaste kui spordiseltside arv. Kõige rohkem laienes kergejõustiku, jalgpalli, maadluse ja tõstmise kandepind, tekkis palju uusi seltse. Eriti võimsalt arenes jalgpall, sest see ala on baaside ja vahendite osas üpris vahenõudlik. Just 1920. aasta, kui loodi Eesti Spordiliit, ning sellele järgnenud aastad olid koondatud spordiliikumise rajamise ja otsimisega. Muidugi kasinates võimalustes. Kuid arengu tulemusena ei suutnud ESL enam juhtorgani rolliga toime tulla, tekkisid esimesed erialased keskorganisatsioonid. Esimesena iseseisvusid jalgpall ja talisport moodustades 1921
neljavõistluse, mille kavas olid kivitõuge, kettaheide, kaugus- ja kõrgushüpe. Samal päeval leidis Tallinnas aset teinegi, täiesti olümpialik kümnevõistlus. Selle korraldas võimlemisseltsi "Sport" asutanud Artur Kukk. ,, (Wikipedia 2013) Eesti kümnevõistlejatest on tunnustamist väärt kaks meest.Aleksander Klumberg ja Erki Nool.Klumberg jõudis ajalukku pronksmedaliga 1924. aasta Pariisi olümpiamängudel.Tema käes oli ka maailmarekord, mille ta saavutas 1922. aastal Helsingis, kuid juba 2 aastat hiljem ületati see ameeriklase poolt. Erki Nool tegi ajalugu selle sajandi algul ta võitis 2000. aastal Austraalias toimunud olümpiamängud. Olümpiavõitjaks tuli Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja.Teine suur saavutus on 2001. aastal
Kergejõustik olümpiamängudel Nüüdisaja suveolümpiamängud · I Ateena 1896 · II Pariis 1900 · III St. Louis 1904 · IV London 1908 · V Stockholm 1912 · VI Jäid ära 1916 · VII Antverpen 1920 · VIII Pariis 1924 · IX Amsterdam 1928 · X Los Angeles 1932 · XI Berliin 1936 · XII Jäid ära 1940 · XIII Jäid ära 1944 · XIV London 1948 · XV Helsingi 1952 · XVI Melbourne 1956 · XVII Rooma 1960 · XVIII Tokyo 1964 · XIX Mexico 1968 · XX München 1972 · XXI Montreal 1976 · XXII Moskva 1980 · XXIII Los Angeles 1984 · XXIV Soul 1988 · XXV Barcelona 1992 · XXVI Atlanta 1996 · XXVII Sidney 2000 1896 Ateena Keskne võistlusala oli maraton. Et tollal ei tuntud veel süstemaatilise treeningu mõistet, oli maratonidistantsi läbimine omamoodi kangelastegu. Maratonijooksu võitis kreeka postiljon Spyros Louis, kellest sai kohe rahvuskangelane
1969 aasta jaanuaris võitis Tõnu Pääsuke 15 km laskesuusatamise esikoha rahvusvahelistel juunioride võistlustel Rumeenias, 2. märtsil Zakopanes lõppenud maailmameistrivõistlustel saavutas Pääsuke juunioride 15 km distantsil 5. koha. 1970. aastal valmis Otepääl laskesuusatajatele mõeldud Andsumäe lasketiir, mille ehitasid peamiselt sportlased ise. Veebruaris 1970 saavutas Tõnu Pääsuke juunioride MM-il taas 5. koha ja 4x7,5 km teatesõidus tuli Pääsuke NL-i koondise koosseisus pronksmedalile. 1972. aastal võitis Matti Paavo juunioride maailmameistrivõistlustel N-liidu koondisega 3x7,5 km teatevõistlusel pronksmedali. 1974. aastal võisteldi esimest korda Eesti meistrivõistlustel 10 km sprindis. 1975. aastal täitis Matti Paavo suurmeistri normi. 1976. aastal oli Ants Freimuth Eesti parimana NL meistrivõistlustel 20 km distantsil üheteistkümnes. 1983. aastal võitis Even Tudeberg juunioride laskesuusatamise MM-il 15 km
annaabi.ee 
