Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti olümpiavõitjad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kuld, hõbe, kuldmedal, olümpiamängud, teenetemärk, maailmameistri, maadlus, maadluse, olümpiavõitja, rooma, maadleja, raskekaal, kergejõustiklane, nsvl, 1931, tõstja, kümnevõistlus, ralli, eduard, pütsep, pärnumaal, olümpiavõitjadland, antson, kiiruisutaja, gerd, kanter, kettaheitja, vasaraheites, order, riigivapi, osvald, käpp, yorktulemusega 455 kilo.Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Voldemar Väli Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Kergekaalus tuli ta Eesti meistriks 13 aastat järjest. Oma karjääri jooksul pidas Voldemar Väli üle poole tuhande matsi, millest võitis üle 90%Eesti tippu kuulus ta 21 aastat. Teda peeti kogu maailmas silmapaistvaks tehnikameheks. Osvald Käpp Osvald Käpp Osvald Käpp (17. veebruar 1905 Tallinn 22. detsember 1995 New York)
kaaluklassis 75 kilo. Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Eduard Pütsep Olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses, MM-võistluste hõbe kreeka-rooma maadluses 1922, MM-võistluste 4. koht kreeka-rooma maadluses 1921, kolmekordne Eesti meister (1921 -- 1925) Osvald Käpp Olümpiavõitja 1928 vabamaadluse kergekaalus, EM-hõbe 1926 ja -pronks 1927 kreeka-rooma maadluse kergekaalus. Eesti meister vabamaadluses (1925.,1926. ja 1928.) ning kreeka-rooma maadluses (1926. ja 1927.). Põhja-Ameerika meister kreeka-rooma maadluses 1929. ning vabamaadluses 1930. ja 1931. aastal. Voldemar Väli
EESTI OLÜMPIAVÕITJAD Alfred Neuland Alfred Karl Neuland (õieti Neiland; 10. oktoober 1895 Valga 16. november1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümpiavõitja. Aasta : 1920 Spordiala : tõstmine(kergekaal) Tulemus : 257,5 Eduard Pütsep Eduard Pütsep (21. oktoober 1898 Vastseliina vald 22. august 1960Kuusamo, Soome) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses. Aasta : 1924 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistriks tuli 13 aastat järjest. Aasta : 1928
Pärnumaa olümpiavõitjad Siin on kokkuvõtted kuulsaimatest Pärnumaal sündinud olümpiavõitjatest. Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 Varemurru, Saulepi vald – 17. juuli 1987 Tallinn) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis aastal 1936 nii Kreeka- Rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, 1937. aasta Euroopa meister Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kg raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114–115 kg. Ta võitis 1936. aastal Berliini Olümpiamängudel kulla Kreeka-Rooma maadluses ja vabamaadluses. 1937. aastal Euroopa meistrivõistlustel Pariisis võitis ta samuti kulla. 7
oli Eesti tõstja,1eestlasest olümpiavõitja. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Click to edit Master text styles Second level Eduard Pütsep Third level Fourth level Fifth level oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927. Eesti esimene olümpiavõitja maa- dluses. Voldemar Väli Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level oli eestimaadleja, olümpiavõitja1928 ja -pronks 1936. Väli esindas Eesti
Eesti olümpiavõitjad Merilin Jürine KK11-PE Alfred Karl Neuland · Oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümipiavõitja · Spordiala tõstmine (kergekaal) · Tulemus 257,5 (72,5-75-110) · Võitis kulla Antwerpenises 1920 · Võitis hõbemedali Pariisis 1924 · Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit Eduard Pütsep · Oli Eesti maadleja, esimene olümpiavõitja maadluses · Spordiala kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal), võitis kulla 1924 · Võitis EM-hõbeda 1927 · 4-5 koht 1920 Anwerpenises Kreeka-Rooma maadlus · 6 koht 1928 Amsterdamis Kreeka-Rooma maadlus ja 9 koht vabamaadluses · Võitis hõbeda maailmameistrivõistlustel 1922 Stockholmis ja 1927 Budapestis, mõlemad Kreeka- Rooma maadlusega Voldemar Väli · Oli Eesti maadleja, esindas Eestit 34 korda · Spordiala Kreeka-Rooma maadlus · Võitis kulla 1928 Amsterdamis · Pronksi 1936 Berliinis
juuni Sevilla, Hispaania) 2005 68.61 (Eesti rekord; 24. aprill San Diego) 2005 70.10 (Eesti rekord; 28. aprill San Diego) 2006 72.30 (Eesti rekord; 4. september Helsingborg) 2006 73.38 (Eesti rekord; kõigi aegade 3. tulemus; 4. september Helsingborg) 6 Tunnustused Gerd Kanter on pälvinud kaks korda valgetähe teenetemärgi. Esimest korda IV klassi teenetemärk aastal 2006 ning I klassi teenetemärk 2009. aastal. Gerd Kanter on valitud aasta meessportlaseks 2007. 2008. ja 2011. aastal. 27. septembril 2007 andis Eesti Post välja Gerd Kanterile pühendatud tervikasja nr 40 1 ehk postkaardi koos esimese päeva templiga. 25. septembril 2008 andis Eesti Post välja Gerd Kanterile pühendatud postmargi 2 ja esimese päeva ümbriku 3. 8. detsembril 2008 anti Gerd Kanterile üle Eesti Olümpiakomitee teenetemärk. Aprillis 2010 valiti ta Euroopa kuu parimaks meeskergejõustiklaseks
1. Mis on olümpiamängud ? Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva.
................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte...................................................................................... 11 Lõpetuseks.............................................................................................. 23 Kasutatud allikad..................................................................................... 24 Olümpiamängud Sissejuhatus Olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad suveolümpiamängudest ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga
Müürspee TÜ/ Rockis, kuid ta on mänginud ka Miami Heatis, Dallas Mavericksis, Tel Avivi Amccabis, Haifa Hapoelis, 6 Saloniki Arises, Ateena AEK- s, Moskva Dünamos, Kaasani UNICS- is, Moskva AKSK- s ja Permi Ural Greats- is Korvapalluritest on Eestis veel näiteks Tiit Sokk, sündinud 15. novembril, 1964. aastal, kuid hetkel on ta korvpallipeatreener Dalkia/ Nybiti meeskonnas. 1991. aastal tuli T. Sokk Tallinna Kalevi kossesisus NSVL meistriks. Gert Kullamäe, sündinud 3.juunil, 1971. aastal Tallinnas. Tanel Tein, sündinud 10. jaanuaril, 1978. aastal Tartus. Tarmo Kikerpill, sündinud 13. juunil, 1977. aastal Tartus. Kuulsaim Eesti, vene päritoluga, iluuisutaja on Anna Levandi, sündinud 30. juunil, 1965. aastal Moskvas. Ta on lõpetanud Moskva Kehakultuuriinstituudi, A. Levandi treeneriteks on olnud Stanislav Zuk ja Eduard Pliner. Ka A. Levandi ise tegeleb
Tal on tütar Kristin-Helen. Elab Norras, Oslos. · Anatoli smigun sündis 5 detsembril 1952 ja on Kristin smigunni isa.Anatoli on endine suusataja ja töötab treenerina. Anatoli Smigun on seitsmekordne Eesti meister suusatamises. · Rutt smigun sündis 4. mail 1954. Ta võitis 1970 juunioride EM-il 5 km murdmaasuusatamises kulla ja teatevõistluses hõbeda, 1973 sai mõlemal alal kulla. · NSVL meistrivõistlustel 1972 võitis ta teatesuusatamises pronksi. Aastatel 19711974 sai ta NSVL juunioride meistrivõistlustel kokku kolm kulda ja ühe pronksmedali. · Eesti meistrivõistlustel sai aastatel 19701984 20 kulda, 4 hõbedat ja 1 pronksi, lisaks teatevõistluses 6 kulda ja 2 hõbedat. Juunioride meistrivõistluste saavutused ja saavutused olümpiamängudel Kristina on juunioride maailmameistrivõistlustelt võitnud: kaks kuldmedalit (1997
Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid.Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. 1. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses,Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes
Tõnu Meijel. Sai 1992 a. Barcelona OM-il 50m vabaujumises 31. ja 100m vabaujumises 32. ning 4x100m kombineeritud teateujumises 15. koha, 1996 a. Atlanta OM-il tuli 50m vabaujumises 26. ja 100m vabaujumises 22. kohale, 2000 a. Sydney OM-il 50m vabaujumises 29. ja 100m vabaujumises 43. kohale. Sprindi EM-il 1991 100m kompleksujumises pronks ja 4x50m kombineeritud teateujumises 6. koht; 1993 a. 100m kompleksujumises hõbe ja 50m vabaujumises 7.-8. koht. Juunioride EM-il võitis 1989 a. 100m vabaujumises hõbeda ja 4x100m teateujumises Nõuk. Liidu meeskonnas kulla. 1989-90 a. oli vabaujumises 3-kordne Nõuk. Liidu meister. 1993 a. oli MK-l 100m kompleksujumises üldarvestuses teine. Eesti meister vaba-, selili-, rinnuli-, libik-, kompleks- ja teateujumises kokku 38 korda suvistel (1988-2000) ja 66 korda talvistel meistrivõistlustel (1987-98). Parandanud Eesti rekordeid lühikeses ja pikas ujulas 72, sealhulgas
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool Uurimistöö EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU Autor: Kristofer Paulberg Juhendaja: Leene Soekov Pärnu 20121 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................3 2. Antiikolümpia ehk Olümpiamängud ajalugu.........................................................................4 2.1. Päritolu............................................................................................................................4 2.2. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta........................................................................4 2.3. Ajalugu............................................................................................................................4 2.4
Hackenschmidt, saades III koha tõstmises ning tulles Euroopa meistriks maadluses. Asutati Tartu Jalgratta Sõitjate Selts "Taara" 1899 Asutati Krüüdneri Jalgratta Sõitjate Selts "Kiirus" 1900 Asutati St. Peterburi Eesti Jõukarastuse Selts "Kalev" 1901 Võeti kasutusele Tallinna tänava kruusaauk spordiplatsina, praegune Tartu Ülikooli staadion. Asutati Tallinna Jalgrattasõitjate Selts "Kalev". G.Lurich ja G.Hackenschmidt tulid esimest korda elukutseliste maadluse maailmameistriks. Asutati Tartu Spordiring, mis sai 1907 nimeks "Aberg" ja 1919 "Kalev" 1903 Euroopas hakati asutama Lurichi nime kandvaid spordiseltse 1904 Haapsalus toimusid esimesed võistlused jääpurjetamises 1905 "Kalev" avas liuvälja Gonsiori aias Tallinnas 1907 Tartu Ülikoolis moodustati esimene üliõpilaste spordiring "Sport", mis järgmisel aastal sai ülikooli valitsuselt tegutsemisloa 1908 Eestis hakkasid levima jalgpall, kergejõustik, tennis, uisutamine. Anton Õunapuu
Eesti kergejõustiku olümpiavõitjad Pärast iseseisvuse väljakuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920. aasta suveolümpiamängudel, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. aasta taliolümpiamängud. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940. aastal. 1980. aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991. aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamises. Kokku on Eesti sportlased olümpiamängudelt võitnud 26 kuldmedalit. Neist kergejõustikus neli. Eesti kergejõustiku olümpiavõitjad 1912 2008 Jüri Tarmak (kõrgushüpe) München 1972 Jüri Tarmak (sündinud 21. juulil 1946) on eesti endine tippkõrgushüppaja, 1972. aasta suveolümpiamängude võitja kõrgushüppes. Esimese Eesti kergej�
SAVERNA PÕHIKOOL KEHALINE KASVATUS Sandra Sumberg Suusatamine referaat veebruar 2015 Sisukord 1) Sissejuhatus 2) Levinumad sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Vaba - ehk uisustiil 3) Murdmaasuusatamine Eesti tuntumad murdmaasuusatajad 4) Laskesuusatamine Eesti tuntumad laskesuusatajad 5) Mäesuusatamine Eesti tuntumad mäesuusatajad 6) Kasutatud allikad Sissejuhatus Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel.Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Parema libisemise või vastupidi, pidurdamise tarbeks määritakse suuski sageli suusamäärdega, suuskade kinnitamiseks jalgade külge pruugitakse suusasaapaid. Vanimad jäljed suusatamisest pärinevad kaljujoonistelt ja koopamaalingutelt. Vanim suusk on
aastal sai ta endale õe Katrini. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/- wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4hi) Kristina isa Anatoli Smigun on seitsmekordne Eesti meister suusatamises ja töötab alates 1982. aastast murdmaasuusatamise treenerina. Teda on tunnustatud III klassi Valgetähe teenetemärgiga ja valitud korduvalt Eesti aasta treeneriks. (Vikipeediast: http://et.wiki- pedia.org/wiki/Anatoli_%C5%A0migun) Kristina ema Rutt Smigun on samuti võitnud medaleid nii Eesti kui ka NSVL meistrivõistlustel murdmaasuusatamises (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Rutt_%C5%A0migun). Õde Katrin Smigun on samuti endine Eesti suusataja. Ta on võitnud Eesti meistrivõistlustel (1992-2001) 3 kulda, 6 hõbedat ja 2 pronksi, lisaks teatevõistluses 6 kulda. Juunioride MM-il 1998. a võitis ta 5 km-s kulla ja 15 km-s pronksi. Nagano olümpiamängudel sai Katrin 15 km-s 13., 5 km-s 20. ja jälitussõidus 15. koha, mis olid Eesti naissuusatajate seni parimad olümpiasaavutused
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kadi Hinrikus KM12-PE EESTI SPORDI AJALUGU Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2014 1 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu SISUKORD Asutatakse „Eesti spordileht“ 20. aprill 1920.........................................................3 Antverpeni olümpiamängud 15. august 1920........................................................5 Eesti esimesed suusavõistlused 20. jaanuar 1921.................................................7 Esimesed MM-võistlused ja nende medalid 30. aprill 1922....................................8 Pariisi suveolümpiamängud 03. mai 1924.............................................................9 Spordielu arendamine 1920. Aastatel juuni 1926................................................10
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Marek Trei 11B EESTI MOTOKROSSI AJALUGU JA KUIDAS MINA SATTUSIN MOTOKROSSI JUURDE Aastatöö Juhendaja: Mehis Merilaine PÄRNU 2015 Sisukord 2.3 Üleliidulistest meistrivõistlustest......................................................................................................9 Sissejuhatus Mina valisin selle teema, kuna olen viimased aastad sellega ise seotud olnud ja see huvitab mind. Oma töös räägin Eesti motokrossi ajaloost (aastad 1966-1990), perekond Leokitest, kes on üle maailma kuulus motodünastia, Gert Krestinovist ja kuidas ma ise sattusin selle ala juurde. Räägin ka sellest, kuidas ala, mis mind alguses üldse ei huvitanud, on saanud minu elu loomulikuks osaks.
Kaasaegsed olümpiamängud Suveolümpiamängud Ateena 1896 Olümpial osalesid 12 riigi sportlased: Austraalia, Austria, Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Sveitsi, Taani, Ungari ja USA. Sportlaste arv kõigub eri allikates 219 ja 311 vahel. Võisteldi 9 spordialal: kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, riistvõimlemine. Võistlusalasid oli 43. Majutuse pidid võistlejad endale ise otsima. Omapärane võistlusala oli 100 m vabaujumine sõjalaevade madrustele. Registreerus 14 võistlejat, kuid ainult 3 neist julges hüpata külma vette. Eestlane Hermann Lerchenbaum oli tulnud olümpiale osalema sõudmises sõjalaevade päästepaadil USA eest, kuid sõuderegatt jäi tormi tõttu ära. Eestlane pidi piirduma
Suurema osavõtjate arvuga võistlustes kasutatakse tavaliselt eelringe ja finaali. Eelring koosneb esimesest kolmest voorust ning seal saavad heita kõik võistlejad. Finaali pääsevad esimese kolme vooru 8 parimat või mõningal juhul kõik need, kes on enne võistluse algust määratud normi täitnud. Finaalis saavad kõik võistlejad veel kolm katset ning selgub parim, sealjuures loevad ka esimese kolme katse tulemused. 2. AJALUGU 2.1 ANTIIKMÄNGUD Mükeene ja Rooma impeeriumi vahelisel ajal kasutati viskoda peamiselt ründerelvana. Kuna viskoda oli tavalisest odast kergem, andis see võimaluse vastast kaugemalt rünnata. Sportlased hakkasid kasutama odasid, mis olid sõjas kasutatud viskodadest veelgi kergemad. Põhjuseks oli soov demonstreerida visete pikkusi, mitte niivõrd sportlaste paremusjärjestust. Peamine vahe antiikmängude ja tänapäevase oda vahel on nahkrihm, mis oli keritud oda keskosa ümber
aastal ja aasta hiljem peeti esimene maailma karikavõistluste sari. Esimesed maailmameistrivõistlused korraldati Prantsusmaa talikuurordis Tignes'is 1986. aastal. 1988. aastal Calgary olümpiamängudel oli vigursuusatamine kavas näidisalana, kus võisteldi balletis, küngaslaskumises ehk mogulis ja akrobaatilistes hüpetes. 1992. aastal Albertville'i olümpial olid samad alad kavas, kusjuures ballet ja akrobaatilised hüpped kuulusid endiselt näidisalade hulka, mogulis aga selgus esimene olümpiavõitja. Esimesteks olümpiavõitjateks tulid ameeriklanna Donna Weinbrecht ja prantslane Edgar Grospiron. Lillehammeris 1994. aastal lisandus olümpiamängude kavva vigurhüpped. 24 Kokkuvõte Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Elukutselised mäesuusatajad võistlevad maailmakarikasarja etappidel slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis ja kiirlaskumises. Võistlusi peetakse mitmel pool
..............................................................................................................19 Allikad..........................................................................................................................20 Lisand..........................................................................................................................21 Sissejuhatus «Kiiremini, kõrgemale, tugevamini!» 1.1 Kaasaaegsete OM ajalugu Nüüdisaegsed olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal
Pronksi võitmises polnud enam kahtlustki. Aun ootas veel teiste sportlaste lõpetamist ning aitas üles tõsta Holdorfi, kes ennast täiesti tühjaks oli jooksnud. Seejärel märkas Aun Kudut ja Korobkovi, kes talle tribüünialusest käigust rõõmsalt kahte sõrme näitasid Aun oli teine. 10 Nii Nõukogude Liidu kui ka Saksa FV spordiajakirjad tunnis-tasid, et Aun oleks vabalt võinud olla olümpiavõitja, sest tema Kiievis joostud 1500 m aeg 4.17,6 oli olnud tugevam Hol-dorfi Jenas joostud 4.48,8-st lausa 207 punkti võrra, mis oleks andnud Aunale olümpiavõidu. Sellegipoolest oli Auna tulemus fantastiline Rein Aun tõi NSV Liidule esimese kümnevõistluse hõbemedali. Kümnevõistluse võitis Holdorf 7887 punkti, teiseks jäi Rein Aun 7842 punktiga ning kolmas oli Walde 7809 punkti-ga. Pjedestaalile minekuks pani Aun selga esindusdressid, kuid nähes, et konkurendid on liiga
96m. ,,Anna Iljustsenko esindas Eestit 2012. aasta suveolümpiamängudel. Tulemusega 1.90 saavutas ta 15. koha." (Wikipedia 2013) Naiste kaugushüppe rekord kuulub Ksenija Baltale.8.augustil 2010. aastal hüppas ta 6.87m Tallinnas.Ksenja põhialaks oli seitsmevõistlus, preagu aga kaugushüpe.Ksenjal on ka päris head saavutused.Parimad nendest on 2009.aastal toimunub Berliini Maailmameistrivõistlustel 8.koht tulemusega 6.62m ja 2009.aastal Torinos toimunud sisemeistrivõistlustel kuld, tulemusega 6.87m.Tema isiklik rekord seitsmevõistluses on 6180 punkti, millega ta on Eesti kõigi aegade tabelis teisel kohal. (Wikipedia 2013) Kaire Leibak on parim Eesti naiskolmikhüppaja. Tema isiklik rekord ja ühtlasi Eesti rekord on 2006. aastal Pekingis juunioride maailmameistrivõistlustel hüpatud 14.43m.Tema nimel olev Eesti siserekord on 14.26m.Lisaks sellele on tal kõrgeid saavutusi noorte ja juuniorite meistrivõistlustel.2005. aastal noorte meistrivõistlustel 2
6. 2005 12. märts Holmenkollen Norra klassika Muud sportlikud saavutused: 15-kordne Eesti meister aastatel 19902005. Maailmakarika kohad kokkuvõttes Aasta Koht 1994 77 1995 73 1997 72 1998 26 1999 22 2000 43 2001 42 2002 19 2003 7 2004 7 2005 13 2006 26 Tunnustused · Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk 2002 · Valgetähe I klassi teenetemärk 2006 · Aasta meessportlane 1999, 2001, 2002 ja 2006
64 79.17 2004 Kji Murofushi 82.91 Ivan Tihhon 79.81 Esref Apak 79.51 Vadim Devjatovski 2008 Primoz Kozmus 82.02 Ivan Tihhon 81.51 81.61 6 MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSTE MEDALIVÕITJAD Aasta Kuld Hõbe Pronks Zdzislaw Kwasny , Poola 1983 Sergei Litvinov , NSVL 82.68 Juri Sedõhh , NSVL 80.94 79.42 Ralf Haber , Saksa DV 1987 Sergei Litvinov, NSVL 83.06 Jüri Tamm, NSVL 80.84 80.76
Nii võitis kümnevõistluse 7139 punktiga ameeriklane Robert Mathias. Lipu selle hooaja tippmark oli aga Harkovis saavutatud 7780 punkti. Üle 600 punktine edu, lausa mäekõrgune. Ilmselt vaid Lipust sõltumatud asjaolud oleks võinud takistada sel hooajal olümpiakulla võitu. Sama hooaja kuuliõuke tippmark 16.73 oleks andnud hõbeda. 1950 aastal ei pääsenud Lipp 16.93-ga ohustama Husebyt, kes kaitses sel aastal EM-tiitlit 16.74-ga. (Raid_1996)Veel üks reaalne euroopameistrivõistluste kuldmedal saamata. 1952. aastal osales Lipp veel Helsingi olümpia eelses laagris kindla koondislasena, kuid KGB teatas jälle, et tal tuleb koju sõita. Olümpial küsinud kümnevõistleja Mathias teistelt koondislastelt Lipu kohta. Saades vastuseks päheõpitud vale, et Lipp on vigastatud, hingas mees kergendatult. Ta teadis, et vaid Lipp oleks võinud ohustada võitu.(Press_2006) Meie spordisangar teadis seda ka ise, kuid parata polnud midagi. 3.1. Võrdluses teistega
4. Tiit Sokk · Sündinud: 15. november 1964 · Pikkus: 191 cm · Positsioon: 1 · Kaal: 90 kg Korvpallur Tiit Sokk võitis NSV Liidu koondise juhtmängijana olümpiakulla 1988. aasta Souli mängudel. Isa August Soku juhendamisel sporditeele sattunud Tiit Sokk jõudis 1981. aastal Liidu juunioride ja viis aastat hiljem Liidu täiskasvanute koondisse.Esimene suurem edu oli koondislasena 1986. aastal võidetud MM-i hõbe. kaks aastat hiljem kuulus Sokk sellesse Liidu meeskonda, kes suutis olümpiaturniiril alistada suurfavoriidi USA ja võita kuldmedali. Tee olümpiaeduni ei olnud kerge. Turniiri alustati alagrupis kaotusega Jugoslaaviale. Seejärel võideti Austraalia ja siis Puerto Rico alles lisaajal. Lõpuks saadi alagrupis teine koht, aga mängupilt oli halb. Alles medalimängudes sai meeskond mootori käima. Veerandfinaalis saadi Brasiiliast pärast kaotatut poolaega jagu 110:105
JÄRVA-JAANI GÜMNAASIUM kehaline kasvatus 10.klass Marge Raja ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD,OLÜMPIAMÄNGUD TÄNAPÄEVAL JA 2008.AASTA VÕITJA GERD KANTER Referaat Aineõpetaja:Aili Vaasli Järva-Jaani 2008 Antiikolümpiamängud: Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias, hiljemalt 776.aastat eKr kuni 393.aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Krrekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas Hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Elusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid
· Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia auliige, 1991 · Rakvere aukodanik, 1995 9 http://et.wikipedia.org/wiki/Arvo_P%C3%A4rt 9 · Sydney Ülikooli audoktor (Austraalia), 1996 · Ameerika Kirja- ja Kunstiakadeemia auliige, 1996 · Tartu Ülikooli audoktor, 1998 · Eesti Vabariigi Kultuuripreemia, 1998 · Riigivapi II klassi teenetemärk, 1998 · Durhami Ülikooli audoktor (Suurbritannia), 2002 · Santa Cecilia Rahvusliku Akadeemia (Rooma) auliige, 2004 · Aasta Helilooja tiitel ajakirjalt Musical America (USA), 2005 · Euroopa Kirikumuusika Auhind (Saksamaa), 2005 · Riigivapi I klassi teenetemärk, 2006 · Freiburgi Ülikooli teoloogiateaduskonna audoktor (Saksamaa), 2007 · Eesti Filharmoonia Kammerkoori 2006. aasta septembris ilmunud plaat Da Pacem
Eesti kergejõustiku ajalugu Kes meist ei oleks tegelenud ühel või teisel määral kergejõustikuga proovinud joosta, hüpata, kivi visata või raskusi heita? Iseenesest on need tegevused juba aegade algusest saati inimest paelunud. Inimloomusele on omane konkurents ja mõõduvõtt liigikaaslasega kes on väledam, kes tugevam... Võisteldes (ja võites) muutub harrastajas tekkinud huvi peagi sportlikuks kiindumuseks. Kõik see on ju inimesele loomulik elutegevus. Kui võrrelda maailma ja Eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustikualadel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud. Oleme uhked, et kergejõustikus on olümpiavõitjaks tulnud kolm eestlast - Jüri Tarmak kõrgushüppes (1972), Jaak Uudmäe kolmikhüppes (1980) ja Erki Nool kümnevõistluses (2000), kokku on eesti kergejõustiklased olümpiamängudelt ning EM ja MM v
annaabi.ee 
