Leisi Keskkool 7.klass Greete Kask Referaat Lydia Koidula -Eesti rahvusliku teatri rajaja Aru 2013 Lydia Emilie Florentine Jannsen, (24.detsember 1843-11.august1886), kirjanikunimega Lydia Koidula on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna tegelane. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. 19.veebruar 1873 abiellus ta Eduard Michelsoniga. Tal oli ka kolm last, kaks tüdrukut ja üks poiss. Ta suri 1886. aastal rinnavähki. Vanemuise selts asutati 1865. aasta rahvusliku liikumise- ja kultuuritegelase Johann Voldemar Jannseni eestvõttel. Liikmeskonda kuulus eesti vaimueliit: Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson, Heinrich Rosenthal, Lydia Koidula. Vanemuise seltsis oma näidendeid (,,Saaremaa onupo...
Ärkamisaja kirjanikud 2014/15 Ärkamisaeg Ajajärk, mil algas eestikeelses kirjasõnas rahvuse teadvustamine ja eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine Lydia Koidula Kirjanikunimega Lydia Koidula (koidu aeg) sündis 12. detsembril 1843 Vändra lähedal, elas Pärnus ja Tartus. esimene naiskirjanik, luuletaja, ajakirjanik põhiliseks luuležanriks oli isamaaluule. Tuntud luuletused: „Sind surmani“ „Mu isamaa on minu arm“ Friedrich Robert Faehlmann Eesti kirjanik ja arst Sündis Virumaal Kaarli mõisas Alustas „Kalevipoja“ koostamist Avaldas 1866 „Eesti rahva ennemuistsed jutud“ Tuntumad muistendid: „Emajõe sünd“ „Vanemuise laul“ „Koit ja Hämarik“ Fr...
RAHVUSLIK LIIKUMINE Rahvusliku liikumise poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised eeldused - õigusliku ja majandusliku seisundi edenemine (talurahvaseadused!) 1816/19 pärisorjuse kaotamine - iseseisev otsustamisõigus, vallakogemus 1849/56 raharendile - majanduslik edenemine, parema haridusega lootus paremale elule Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste I põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Viis selleni et, eestlaste eneseteadvus tõusis, hakkasid teadvustama, oma minevikku ja keelt. Kujunes välja eesti rahvus. - suhteliselt soodne poliitiline õhustik Aleksander I ja Aleksander II ajal Rahvusliku liikumise juhid J. V. Jannsen: Hakkas välja andma Perno Postimeest, kus ta pöördus esimest korda maarahva asemel Eesti rahva poole. Hiljem Tartusse, Eesti Postimees. asutas t...
Lydia Koidula Sven Seinpere Kevin Oper Ralf Pagil Kris Kuusmaa Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändras. Koidula isa oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. J.V. Jannsen on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepräast oli Lydia Koidula koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis ta ladusalt õppima...
Ärkamisaja Kirjanikud Kristiina Toomik Lagedi Kool 2014/2015 Ärkamisaeg oli 19. sajandi keskel (1860-1885)alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen 24. detsember 1843 – 11. august 1886 Johann Voldemar Jannseni tütar Pärnus asub Koidula Muuseum Abikaasa : Eduard Michelsoni Eesti esimene naiskirjanik Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja ja eesti algupärase näitekirjanduse rajajaid. 1865 ilmus tema esimene luulekogu ,,Waino-lilled’’ Koidula kirjutas Isamaalist luulet Kadunud Koidula on 100 kroonise peal. Küla vainul väike oja voolab, tihe pärnapuu ta kaldal seisab seal ma tihti seisin sinuga. Kõneldes küll näitas latv end väänvat, kõnet näitsid lained kohisevat — õnnelaulu kuuls...
Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana-Vändra oli eesti esimene naiskirjanik ja eesti koolmeistri ja rahvusliku liikumise juhi Johann Voldemar Jannseni tütar. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis Koidula ladusalt rääkima ka eesti keelt. Kui Jannsenite perekond Pärnusse kolis, ei olnud see supellinnana populaarne. See oli aga üle Eesti kõige tähtsam väljaveosadam. Esimesel kolmel aastal Pärnus ei käinud Lydia koolis, sest oma alghariduse sai ta oma isa käest.1854. aasta sügisel astus Koidula aga Pärnu Linna Tütarlastekooli, mis oli tol ajal kõrgeimaks õppeasutuseks tütarlastele Baltimail ja vastas umbes keskkoolile. Sealses koolis sai L. Koidula selgeks prantsuse ja vene keele. Kooli lõpetas ta kursuse parimate hinnetega ja see aitas tal saa...
Ärkamisaeg- oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus. Venestamine- Vene keel ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele. Aleksandrikool- oli aastail 18881906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. 2. Friedrich Reinhold Kreutzwald- Eesti ärkamisaegne suurkuju, kirjanik, rahvaluulekoguja ja arst.Eepose "Kalevipoeg" autor. Johann Voldemar Jannsen- oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele, 1857. aastal andis välja nädalalehe Perno Postimees, õhutas eestlasi talusi ostma, 1864.aastal asutas uue ajalehe Eesti Postimees, tema algatusel loodi mänguselts Vanemuine ja Eesti Põllume...
Lydia Koidula (1843-1886) III kursus 2014 Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Elukäik ● Lydia Emilie Florentine Jannsen sündis 24. dets 1843 Vändra köstrimajas ● Isa – Johann Voldemar Jannsen ● Ema – Annette Juliana Emilie Jannsen ● 1850 – 1863 elas pere Pärnus ● 1863-1873 elas pereTartus ● Ta oli esimene Eesti naisajakirjanik Kooliaeg ● Esimese õpetuse sai Lydia kodukoolis isalt ● 1854 alustas õpinguid Pärnu Saksa kõrgemas tütarlastekoolis ● Kooli lõpetas 1861 väga heade tulemus...
Lydia Koidula Ülenurme Gümnaasium 11.B Kersti Lõhmus Tähelepanuväärsed faktid Lydiast Sündis 24. detsembril 1843 Vana-Vändras ning suri 11. augustil 1886 Kroonlinnas. on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega Tema sünninimeks oli Lydia Emilie Florentine Jannsen. Johann Voldemar Jannseni tütar. Elulugu Lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Hiljem abistas isa ajalehetöös. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus nad abiellusid 19. veebruaril 1873 ning asusid elam...
Lydia Koidula 1843-1886 Tartu Kunstikool Keiu Kaur Lydia Emilie Florentine Jannsen ▪ Kirjanikunime sai Carl Robert Jakobsonilt (See nimi tähistas koidu aega) ▪ Koidula on meie esimene naiskirjanik, luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonna tegelane. Kodu ja perekond ▪ Koidula sündis 12.detsembril 1843 Vändra lähedal. ▪ Tema lapsepõlve koduks oli kunagine Vändra kihelkonna köstrimaja. ▪ Koidula isa oli Johann Voldemar Jannsen, kes on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja Eesti Postimehe väljaandja, esimese Üldlaulupeo juht. Kodu ja perekond ▪ Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel. ▪ Vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis Koidula rääkima ladusalt eesti keelt. Kool ja elukoha vahet...
Aastaaegade vaheldumise mitmekesisus Juhan Liiv ja Lydia Koidula aastaaegadest luuletuste võrdlus Aastaajad lähevad märkamatult teineteisest üle. Kõik juhtub kiirelt ja silmapaistmatult. Loodus tahaks end justkui salaja muuta, nii, et keegi sellest aru ei saaks. Tema maalilisust ja ilu tahavad kirjanikud oma luuletustes välja tuua võimalikult palju. Läbi luuleridade on looduse rikkalikkust ja võimu ning muutusi hea näidata. Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva biograafiaga isik. Mõlemad luuletajad on kirjutanud palju loodustemaatilist luulet. Liivi loodusluule on koondunud aastaaegadele, enamasti sügisele: ,,üle külmetanud / sügisese maa, / pa...
Eesti 19.saj. keskpaigast kuni 20.saj. alguseni Rahvusliku ärkamisaja eeldused, ajalooline tähtsus.Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad (Jannsen,Koidula, Hurt, Jakobson) janende ettevõtmised, tegevus. Miks hääbus rahvuslik ärkamisaeg? EELDUSED: TÄHTSUS: Pärisorjuse kaotamine Hakati ennast tundma ühtse rahvana Talude päriseks ostmine Sündis rahvuslik teater, kunst Eestlaste harituskonna kujunemine Kujunes välja ühtne kirjakeel Rahva haridustaseme kasv Pandi alus laulupidude traditsioonidele Mõisnike eestkostest vabanemine TÄHTSAMAD EESTVEDAJAD: EESTVEDAJAD ETTEVÕTMISED Jannsen • Et propageerida rahvuslikke ideid, siis selleks asutas ta...
Vana-Liivimaa kirjanduse peamised zanrid; 1. luule eelkõige ladina- ja ülemsaksakeelsete luuletuste alamsaksakeelsed töötlused; jagunes: vaimulik kuule, Spruchdichtung (sententsid), minnelaulud (armastusluule), Liivi sõja teemaline luule 2. draama vastlamängud, karnevalid, müsteeriumid, koolidraama; 1206 esimene teade teatrietendusest Baltimaades 3. kroonikad kirjutatud kindlaid reegleid ja traditsioone järgides, põhiteemaks paganate ristiusku pööramine miks? kuidas?, lisaks ajaloolisele kirjeldusele ühtlasi poliitiline/diplomaatiline dokument, loeti baltisakslaste pidudel ette pigem mõeldud kuulamiseks kui lugemiseks Rootsi-aegse luule (akadeemiline luule Tartus/uusladina luule; saksa barokk ja Tallinna luulering) üldiseloomustus; 1. Tartu akadeemiline luule oluline kiire poeetiline reageerimine igapäevasündmustele, tüüpemotsioonide kujutamine, mitte niivõrd kunstilin...
Lydia Koidula Lydia Koidula sündis 24. dets. 1843. Vana - Vändras ja suri 11. aug. 1886. Kroonlinnas. Tema põrm ümbermaetud Tallinna metsakalmistul 1949. 11 .aug. 21.juuli 1945. avati Pärnus Ülejõe Kooli, Lydia Koidula nimeline muuseum. Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vana-Vändras. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus- maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed, kus kasvas palju õuna-, pirni-ja kreegipuid. " Meil aiaäärne tänavas" sündis ilusale Vändra loodusele mõeldes. Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (ehk Jaan Jenseni) esiva...
Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (kirjanikunime sai Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres. Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (Johann Voldemar Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis) oli põline vändralane, kes on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost ja sellepärast oli Lydia Koidula p...
Lydia Koidula, kodaniku nimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ta sündis 24. detsembril 1843 Vändra lähedal. Isa: Koidula isa Johann Voldemar Jannsen nimeks oli esialgu hoopis Jaan Jensen, mille ta hiljem ära muutis. Jannsen oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda. Kui ta varakult vaeslapseks jäi, pandi noor Johann valla kulul kihelkonnakooli. Seal hakkas ta huvi tundma muusika vastu ning tal endal oli ka lauluanne. Hiljem sai ta ka koolis õpetaja koha. Johann Voldemar Jannsen on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht. Ema ja õed-vennad: Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel, kui...
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................1 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 2 ELULUGU.......................................................................................................................2 LOOMING.......................................................................................................................4 KOKKUVÕTE................................................................................................................ 7 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................9 SISSEJUHATUS Lydia Emilie Florentine Jannsen, luuletajanimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. aastal Vana-Vändras. Ta on Eesti esimene naiskirjanik. Tema pani aluse eesti...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Fryderyk Chopini elu ja looming (1810-1849) Autor: Evelyn Landing Klass: 12c Tartu 2012 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Frederic Chopini varajane elu........................................................................................ 4 Väikevormid......................................................................................................... 7 Suurvormid........................................................................................................... 7 Kokkuvõte.............
VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS Suurkõõgi kokk ÕK26 EERO FEDULIN Lydia Koidula Referaat ajaloost Väike-Maarja 2013 SISUKORD: 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Koidula tähtsus Eesti kultuuris 4. Suhted kultuuritegelastega 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus 2 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks Lydia Koidula, sest olen temast palju kuulnud ja tema isiksus pakub mulle huvi. Tema täisnimi on Lydia Emilie Florentine Jannsen. Kirjanikunimega Lydia Koidula -oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega, on Eesti esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Suurim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Oma referaadis annan ülevaate L. Koidula...
Sissejuhatus Ma valisin Lydia Koidula sellepärast, et on oli üks eesti kuulsamaid ja armastatumaid luuletajaid ning ma tahan temast rohkem teada saada, mida ta teinud on. Ma loodan temast teha pika referaadi, kus on temast palju infot. Mu eesmärk on temast palju teada saada. Lapsepõlv vändras Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (ta sai oma kirjanikunime Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) oli meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja. Peale nende oli ta ka ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Väga suur väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suur-Jaani pole viiva maantee juures. Koidula lapsepõlvekoduks...
CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE TORMA PÕHIKOOL LYDIA KOIDULA ,,ELU JA LOOMING" Referaat Koostaja: Jaak Raud 8. klass Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2011 2 Sisukord CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE TORMA PÕHIKOOL............................... 1 LYDIA KOIDULA ,,ELU JA LOOMING"......................................................................1 Referaat..............................................................................................................................1 Koostaja: Jaak Raud 8. klass............................................................................................. 1 Juhendaja: Toomas Aavasalu............................................................................................ 1 Torma 2011.....................................................
Lydia Koidula Referaat Juhendaja: Siiri Meidla Koostas: Annie Leesment Abja 2008 Sissejuhatus Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus- maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed, kus ...
· Info. Sissejuhatus. Keskaeg (13-15 sajand) · Renessansi ja barokiajastu kirjandus (16-17 sajand) · Valgustusaja ja klassitsismi kirjandus (18. sajand) · Romantism ja sajandivahetuse kirjandus (19. sajand) · Sajandialguse kirjanikud, ungari avangard ja ajakiri Nyugat ja selle esindajad I (20 sajandi esimene pool) · Ajakirja Nyugati esindajad II (20. sajandi esimene pool) · Ungari kirjandus pärast II maailmasõda: Proosa- ja draamakirjanikud · Ungari kirjandus pärast II maailmasõda: Luuletajad · Ungari kirjanikud väljaspool Ungari piire, Transilvaania ungari kirjanduse esindajad. Kaasaegne ungari kirjandus. Kirjandusvoolud : · keskaeg 13-15. saj. · renessanss 16-17. saj. · barokk 16-17. saj. · valgustus (klassitsism) 18. saj. · romantism 19. saj. · modernism 20. saj. algus · postmodernism 20-21. saj. 13-15 sajand KESKAEG ungari keele ja kirjanduse esimesed mälestised...
Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa Kordamisküsimuste vastused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Seejuures võiks näidata, kas ja kuidas ilmneb neis kolonialistlik vaatepunkt. Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Bartholomeus Anglicuse "De proprietatibus rerum": Revala on varem barbaarne provints, Taanist kaugel eemal, ent nüüdseks Kristuse usu ja Taani kuningriigi alla heidetud. Selle üht osa kutsutakse Virumaaks, seda nimetatakse nõnda sõna rohelus järgi, sest seal on palju rohu- ja karjamaid ning paljudes kohtades metsa. Tema maapind on keskmiselt viljakas, niisutatud veekogude ja järv...
Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa - pikemates teostes on kõrvalteemad Idee - kirjandusteose peamine mõte - väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse Stiil - kõrge = pidulik, kõrgendatud - keskmine = neutraalne - madal = argipäevane Eepika ja selle alaliik eepos Eepika ja eepose seos - 1...
18. okt. 05 Narratiiv Benedict Anderson ,,Mõttelised kogukonnad" Seostab kirjanduskultuuri teket rahvusühiskondade tekkimisega. Tekib ühtne inforuum inimesed hakkavad lugema ühtesi ja samu uudiseid, samas keeles. Kaasaaegne romaan tekkis ajakirjanduse pinnal. Romaanid olid seotud reaalsete sündmustega. Nad on üles ehitatud paljude tegelaste ja (paljude) paralleelsete tegevusliinidega, erinevad sellepoolest luuletustest ja lühijuttudest. Tegevusliinid ja tegelased põimuvad omavahel ainult natukene. Kõik (tähtsad) tegelased ei pea omavahel tuttavaks saama, seega on tegemist nagu osaga ühiskonnast. Virginia Wolf ,,Mrs. Dalloway" näiteks. Kuulevad sama kellalööke ja tunnetavad teineteist. Kui varasemas ühiskonnas olid tähtsad hierarhiad, siis rahvusühiskonnas ei oma see niivõrd suurt tähtsust. Rahvuskollektiividel on kõigil kesksed lood enda kohta. Lugu: Me oleme siin Eestimaal olnud juba viimased 10 000 aastat. Vs Me oleme pidevalt uue...
Kirjanduse arvestus Pilet 1: August Gailiti elu ja looming. August Gailit elas 1891 1960. Ta sündis Tartumaal puussepa peres. Isa oli lätlane, ema oli saksastunud eestlane. Gailit õppis juba kodus mitut keelt rääkima kodus läti keel, vanavanematelt saksa keel, peres osati eesti keelt, koolis õppis vene keelt. Gailit õppis Valgas. 1906 (15-aastane) läks õppima Tartu linnakooli, aga seda ei lõpetanud. 1907 1911 elas Tartus, kus ta andis eratunde ja käis ülikoolis meditsiiniloenguid kuulamas. Gailitit huvitas psühhiaatria. 1909 (18-aastane) oli trükis esimene novell - ,,Öö". Gailiti vennad elasid Riias ning 1911 läks ta ka ise sinna. Ta töötas ajalehes ja tegi koostööd erinevate Eesti ajakirjadega. I maailmasõja ajal oli Gailit sõjaajakirjanik. 1916 (25 aastat) oli rinne Riia lähedal ning Gailit kolis Tallinna. 1917 kohtub ta alustava Siuruga, mis ühendab kirjanikke, kunstnikke ja teisi. Gailit kohtub oma ...
Viljandi Gümnaasium Sarnased karakterid ja läbivad teemad J.Austeni romaanides “Uhkus ja eelarvamus” ning “Veenmine” Uurimistöö Autor Annabrita Kalda, II HK Juhendaja õp Vilma Härmik Viljandi 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. JANE AUSTENI BIOGRAAFIA 4 1.1 Päritolu ja perekond 4 1.2 Tom Lefroy 5 1.3 “Esmamuljed’’ 5 1.4 Hüvasti Steventon 6 1.5 Abieluett...
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on...
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euro...
Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism - 15/16 sügis Üldine sissejuhatus: Valgustust ja romantismi vaadeldakse tihti koos, sest nad nö „jooksevad üksteisele sisse“. Valgustus tähistab maailma ümber mõtlemist. Maailm muutub radikaalselt ka muudes valdkondades (industrialiseerumine). 18. sajand on maailmakorra muutumise tähis. Valgusutus paneb rõhku inimeste teadmistele ja haridusele. Inimesi kutsutakse üles mõtlema oma peaga (usuvastasus?). Hariduse arenemise ja tähtsuse eelduseks oli tehnika, ja eriti trükitehnika, areng. Tekkis ka trükikontrolli küsimus, sest kõike, mida trükiti, ei jõutud lihtsalt kontrollida ja reguleerida (see oli ka Prantsusmaal revolutsiooni ja poliitika vastase liikumise edasiviiv jõud). Keskendume nüüd põhiliselt inglise valgustusele. 1711 „The Tatler“ – esimene ajaleht. Loetakse ajalehtede avaldamise alguseks. 18. sajandil hakkas ilukirjanduse hulk suure...
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi......................................................................
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ...
Türgi rahvaste kultuur: eksamiküsimused Aserbaidzaani kirjandus Mehdi Hüsseini romaan ,,Apseron" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Iljas Äfandijevi romaan ,,Pajuarõkk" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Anar Rzajevi romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast), lühiromaan ,,Dante juubel" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Maksud Ibrahimbekovi lühiromaan ,,Õnneliku lõpuga lugu" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Räsul Rza luuletuste eestikeelne tõlkevalimik. Sellest ,,Värvide tsükkel" (Valida üks värv, kirjeldada...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
