Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lydia Koidula -Eesti rahvusliku teatri rajaja (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Leisi Keskkool
7.klass
Greete Kask
Referaat
Lydia Koidula -Eesti rahvusliku teatri rajaja
Aru 2013
Lydia Emilie Florentine Jannsen , (24.detsember 1843-11.august1886), kirjanikunimega Lydia Koidula on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna tegelane. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös.
19.veebruar 1873 abiellus ta Eduard Michelsoniga. Tal oli ka kolm last, kaks tüdrukut ja üks poiss.
Ta suri 1886 . aastal rinnavähki.
Vanemuise selts asutati 1865. aasta rahvusliku liikumise- ja kultuuritegelase Johann Voldemar Jannseni eestvõttel. Liikmeskonda kuulus eesti vaimueliit : Jakob Hurt , Carl Robert Jakobson, Heinrich Rosenthal, Lydia Koidula.
Vanemuise seltsis oma näidendeid („Saaremaa onupoeg “, „Säärane mulk “, „Kosjakesed“) lavastades pani ta aluse Eesti tearile.
Koidula jutulooming lähtus põhiliselt võõreeskujudest. Ta kirjutas 4 näidentit, 7 artiklit , 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse .
1870. aastate lõpul muutus teatritegevus seltsides massiharrastuseks ja Koidula näidendid said ülemaaliselt populaarseks.
Kasutatud kirjandus :
Wikipeedia.org
Google.ee
Lydia Koidula -Eesti rahvusliku teatri rajaja #1 Lydia Koidula -Eesti rahvusliku teatri rajaja #2 Lydia Koidula -Eesti rahvusliku teatri rajaja #3 Lydia Koidula -Eesti rahvusliku teatri rajaja #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Greete.Kask Õppematerjali autor
L.Koidula elulugu.

Sarnased õppematerjalid

Lydia Koidula-PowerPoint
9
pptx

Lydia Koidula (PowerPoint)

Lydia Koidula Ülenurme Gümnaasium 11.B Kersti Lõhmus Tähelepanuväärsed faktid Lydiast Sündis 24. detsembril 1843 Vana-Vändras ning suri 11. augustil 1886 Kroonlinnas. on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega Tema sünninimeks oli Lydia Emilie Florentine Jannsen. Johann Voldemar Jannseni tütar. Elulugu Lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Hiljem abistas isa ajalehetöös. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli

Eesti kirjandus
Koidula
1
rtf

Koidula

Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana-VändraTa lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps ­ Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar ­ Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule.

Eesti keel
Lydia Koidula
4
doc

Lydia Koidula

Lasnamäe Üldgümnaasium Referaat Lydia Koidula Autor: Juhendaja: Tallinn 2010 Lydia Koidula elulugu Lydia Koidula sünninimi on Lydia Emilie Florentine Jannsen. Ta sündis 24.detsembril 1843.aastal Vana-Vändras ning suri 11.augustil 1886.aastal Kroonlinnas. Ta oli üks Eesti kuulsamaid luuletajaid Johann Voldemar Jannseni tütar. Lydia Koidula ema oli Emilie Jannsen, tal oli ka üks õde Eugenie ja neli venda Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Koidula oli oma aja luule suurkuju, teda on nimetatud ka romantiliseks isamaalaulikuks. Kesksel kohal Lydia Koidula loomingus on rahvusliku liikumise tõusumeeleolust tiivustatud isamaaülistus ning truudusetõotus oma maale ja rahvale. Ta on kirjutanud ka palju erinevaid lastelaule. Koidula jutulooming lähtub põhiliselt võõreeskujudest. Oma

Ajalugu
Lydia Koidula referaat
8
doc

Lydia Koidula referaat

Tsirguliina Keskkool Referaat Lydia Koidula 2012 SISUKORD 1. Sissejuhatus..............................................................................................lk 3 2. Sisu............................................................................................................lk 4 2.1 Elulugu......................................................................................................lk 5 2.2 Looming..................................................................................................

Kirjandus
Lydia Koidula
16
pptx

Lydia Koidula

Lydia Koidula Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana- Vändra – 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Elulugu Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Luuletaja mehe ja tema noorelt surnud lapse kirstud jäid aga perekonna hauaplatsile Kroonlinna kalmistu Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. Looming Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline

Eesti keel
Lydia Emilie Florentine Jannsen
6
pptx

Lydia Emilie Florentine Jannsen

Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen Elulugu Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra lähistel Kolmel esimesel aastal ta koolis ei käind ja sai alghariduse isa käest Pärast 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli lõpetamist abistas ta isa ajalehetöös(Johann Voldemar Jannsen) Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus 19. veebruaril 1873 nad abiellusid Lydial sündis oma eluaja jooksul 3 last Hans Voldemar, Hedvig ja Anna Koidula suri 1886. aastal rinnavähki Looming Koidula oli oma aja luule suurkuju Ta on kirjutanud ka lastelaule "Vanemuise" seltsis oma näidendeid "Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk" lavastades pani ta aluse eesti teatrile

Eesti keel
Eesti kirjandus-Lydia Koidula
34
pdf

Eesti kirjandus: Lydia Koidula

Lydia Koidula (1843-1886) III kursus 2014 Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Elukäik ● Lydia Emilie Florentine Jannsen sündis 24. dets 1843 Vändra köstrimajas ● Isa – Johann Voldemar Jannsen ● Ema – Annette Juliana Emilie Jannsen ● 1850 – 1863 elas pere Pärnus ● 1863-1873 elas pereTartus

Eesti kirjandus
Ärkamisaja tegelased
3
doc

Ärkamisaja tegelased

Võrru. Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Tema tõlkelised jutustused "Reinuvader Rebane" ja "Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu Viru lauliku laulud, poeem Lembitu), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka Eesti rahva ennemuistsed jutud. Neid jutte nagu Kalevipoegagi on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849, Soome Kirjameeste Seltsi korraline liige aastast 1855, Ungari Teaduste Akadeemia välisliige aastast 1871. Kolleegiuminõunik aastail 1877-1882, elas surmani Tartus väimees Blumbergi juures,

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun