Pani aluse Eesti Rahva Muuseumile. Osales ka ,,Noor- Eestis". Loomingu enamiku moodustavad söe- ja pliiatsijoonistused, vähem on teinud õli-ja temperamaali. Tegi olustiku- ja tööainelisi pilte. Illustreeris ,,Kalevipoja". Töid iseloomustab selge ja monumentaalne käsitluslaad. 1906.a. toimus esimene eesti kunsti ülevaatenäitus Tartus. Eesti arhitektuuris olid jätkuvalt ülekaalus eklektika ja historitsism. Juugendstiil hakkas levima 1904.a. paiku. Eesti kunst 1905-1919. Murranguaastad. Neil aastail arenes eesti kunst ja jõudis kokkupuutesse Euroopa uuendusliku- ma kunstiga. 19.saj. lõpul oli Eestis väga vähe võimalusi kunsti õppimiseks- tegutsesid vaid üksikud joonistuskursused. Edasi tuli minna Saksamaale või Peterburi. Paljud valisid viimase, kuna see asus lähemal. Ka Petrburis toimus mitmeid näitusi, kus eksponeeriti Lääne-Euroopa avangardistlikke töid. 1905.a. pingestus poliitiline olukord Venemaal ja
Laeva viimne ohe;Laine ainuke suudlus.Antiigi teemat lahendas ilusate kuid kaasaegsete ja realistlike inimtüüpidega.Amor ja Psyhe.Adamsoni stiil on voolav,maliline,elegantne.Peterburis kujunes tunnustatud portretistiks ja monumentalistiks.Tsaarivalitsus tellis temalt mitmeid ausambaid,eriti sõjaväeosadele ja laevadele.Russalka-1906 püstitatud samanimelise sõjalaeva mälestusmärgiks,mis uppus Soome lahte.Adamsoni suurimaks teoseks näis kujunevat Romanovite dünastia 300 a juubeli jaoks monument,kuid revolutsioon likvideeris tellija 1917 aastal ning see lõpetas ka Adamsoni karjääri Venemaal.Eestis telliti temalt Vabadussõjas langenute auks mälestusmonumente.Hoolimata muutunud tellijast jäi Admason kindlaks oma pateetilisele ja ülekuhjatud maalilisele stiilile. Pilet3. 2.19.-20.sajandi vahetuse kunst Eestis. Sajandi vahetus oli murranguline periood ka Eesti kunstiajaloos,kuid sisu oli teistsugune.Realism polnud veel täielikult välja arenenud,impressionismist rääkimata
....................................................................................................13 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................15 2 1.Kunstielu 20. sajandi algul Sajandi algul toimusid eesti kunstis, nii nagu kogu kultuurielus, suured muudatused. Ühiskond oli muutunud juba nii rikkaks, et kunstnikud said Eestis oma töid müüa ning nad ei pidanud võõrsil leiba teenima. Tekkisid esimesed võimalused saada eestikeelset kunstiharidust. Tallinnas avas 1903. a. oma ateljeekooli Ants Laikmaa ja Tartus 1904. a. Kristjan Raud. See haridus ei asendanud päris korralikku, kõrgemates koolides saadavat, kuid kanged eesti poisid õppisid ise omal käel, reisides palju, eelkõige Pariisi, külastades muuseume ja täiendasid end vabaakadeemiates (kool, kus väikese raha eest võisid kõik käia).
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Esimesed eestisoost kunstnikud Köler, Weitzenberg, Adamson • 1848 – 1855 õpingud Peterburi Kunstiakadeemias • 1858 – 1862 Itaalias, Roomas • 1861 – saab Peterburi Kunstiakadeemia. Algas originaalklassis, siis kipsiklassi, siis natuurini: kõige kõrgemaks astmeks peeti antiikmütoloogiast pärit figuraalkompositsiooni. Keskkond, kust ta välja kasvab, oli iseloomustav vararealism ja romantism.
Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3.KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 9 4. KUNST ISESEISVAS EESTIS 1919-1940 12 5.KUNST II MAAILMASÕJA AJAL 16 6.EESTI KUNST STALINISMI VÕIMUSES 1944-1955 19 7.SULA JA ILLUSIOONID 35 8.KAINENEMINE JA SKEPSIS 1960. AASTATE LÕPP 1970
Ajaloo referaat Esimese Eesti Vabariigi kunst õp. Ingrid Paggi Tallinna 21. Kool 11 c klass Andrea Tamm 2010 AJALOOLISED SÜNDMUSED 1918-1940 24.02.1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine 1919. a. korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus 1919. a. asutati Tartusse kunstikool "Pallas" 02.02.1920 Tartu rahu
Eesti rahvakultuur pole muidugi arenenud ainult omaette või endasse sulgununa. Juba kiviajast peale on Eesti alal põimunud eri suundadest lähtunud kultuurimõjud ja eesti rahvakunsti on täheldatud mitmeid väga kaugele laenatud motiive. Eestlaste hulka sulas teiste rahvaste esindajaid. Siiski on sajandeid püsinud külaühiskond ladestanud need välismõjud soomeugrilikule aluspinnale nõnda, et on et on säilitanud eesti rahvakunsti omapärane ilme. Kujutav kunst keskajal Piltidel ja kujudel oli keskaegses kultuuris teistsugune roll kui tänapäeval. Neid valmistati eelkõige selleks, et jagada inimestele usu ja moraaliõpetust. Siiski polnud nad ainult mingi "vaestepiibel", jumalasõna esitamine kirjaoskamatule rahvale piltide kaudu. Piltide ja kujudega austati ristiusule tähtsaid isikuid ja sündmusi. Bütsantsist lähtunud õigeusk pidas mitte ainult piltide religioosset sisu, vaid ka pilte endid pühadeks ja imettegevateks objektideks
Kunst iseseisvas Eestis 1919-1940 Koostaja: Tallinn 2011 Kujutav kunst 1919. aasta juulis, kui Vabadyssõja lahingud alles käisid, korraldati suur eesti kunsti ülevaatenäitus. Sellega tunnistas noor riik kunsti tähtsust rahvusliku eneseteadvuse loomisel. See näitus andis ülevaate eesti rahvusliku kunsti arengust alates Kölerist ja Weizenbergist, kuid aukoht oli antud sellistele "Noor-Eesti" ajajärgu kunstnikele nagu N.Triik, K.Raud, A.Laikmaa, K.Mägi, J.Koort. Näitust võib pidada kunstiajalooliseks piiripunktiks, sest see oli tunnustus eelmisele, rahvusliku kunstielu ehitajate põlvkonnale, kuid noorimale, avangardistlikult meelestatud haritlaskonnale tundus see põlvkond juba aegunud. 1918
Eesti kunst 20. sajandi alguses Referaat Kunstielu 20. sajandi algul Sajandi algul toimusid eesti kunstis, nii nagu kogu kultuurielus, suured muudatused. Ühiskond oli muutunud juba nii rikkaks, et kunstnikud said Eestis oma töid müüa ning nad ei pidanud võõrsil leiba teenima. Tekkisid esimesed võimalused saada eestikeelset kunstiharidust. Tallinnas avas 1903. a. oma ateljeekooli Ants Laikmaa ja Tartus 1904. a. Kristjan Raud. See haridus ei asendanud päris korralikku, kõrgemates koolides saadavat, kuid kanged eesti poisid õppisid ise omal käel, reisides palju, eelkõige Pariisi, külastades muuseume ja täiendasid end vabaakadeemiates (kool, kus väikese raha eest võisid kõik käia).
Moodne kunst Enamus kunstiajaloolasi alustab moodsat kunsti 20nda sajandi ja fovismiga. Moodsat kunsti iseloomustas kunstivoolude ülikiire vaheldumine, nad on sageli tihedalt seotud ja eksisteerivad ka paralleelselt. Kuni II maailmasõjani oli Pariis vaieldamatuks maailma kultuurikeskuseks, Pariisis elasid lühemat või pikemat aega eri maade kunstnikud. Kunstis räägitakse Pariisi koolkonnast. Pärast II ms sai kunstielu keskuseks New York, USA. II ms järgset kunsti, eriti alates 60ndatest, on peaaegu võimatu stiilideks lahterdada, pigem liikumisteks ja laiemateks nähtusteks. Fovism(19051907) Tekkekoht Pariis, tekkeajaks loetakse 1905 sügissalongi näitust, kus tuli välja rühm kunstnikke oma töödega, kus värvid olid erakordselt puhtad, aga joonistus tinglik. Voolule andis nime kunstikriitik
Raplamaal Keava külas, kus rabades, metsades ja niitudel jalutades õppis tundma loodust ja selle ilu. Linnas koolis käies, paneelmajas elades, meenusid talle pildid looduses nähtust ning nii ei läinudki palju aega kui ta sirutas käe pintsli järele, et need mälupildid nähtavaks teha. Sedamoodi joonistades ja maalides on ta oma oskusi täiendanud ja kvaliteeti lihvinud. Pea alati jääb rõhuma tunne, et saaks veel paremini, kuid enamasti on aega nii vähe! Tema jaoks on oluline, et kunst pakuks silmale ilu ja oleks võimalikult realistlik. Tema maale Tema tehtud plakatid Evald Okas Sündinud 28. novembril 1915 Tallinnas on tänaseni tegev Eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu. Okas alustas oma kunstnikukarjääri õppides Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Tallinnas, kuid arreteeriti ning küüditati Nõukogude vägede poolt pärast Teist maailmasõda Jaroslavli vangilaagrisse Venemaal. Jaroslavli vangilaagris tutvus
SISSEJUHATUS Eesti Vabariik kuulus 1920. Ja 1930. Aastail Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka ning seetõttu on loomulik, et eesti kunsti ajalugu on suurtes joontes nende omaga sarnane. Ka Eestis võib rääkida avangardismi levikust ja realismilähedusest ning isikupära soosiva kunsti õitsengust. Rahvuslik kunstielu oli välja kujunenud alles 20. Sajandi alguses, kuid seda imetlusväärsem on kiire aren, mille eesti kunst 1920. Aastaks oli läbi teinud. Juba Vabadussõja ajal korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus, millega Eesti riik tunnustas kunsti tähtsust rahvusliku eneseteadvuse loomises. Lisaks loodi veel samal aastal Tartusse kunstikool ,,Pallas", mis oli peamine kujutatava kunsti õpikoda tol hetkel. Eestis on 20. Sajand olnud palju kuulsaid ja vähem kuulsamaid kunstnikke. ,,Pallas" juhid Konrad Mägi, Nikolai Triik ja Ado Vabbe, Anton
Eesti kunst 1. Esiaja kunst Kestab Eestis 9. at eKr. - 13. Saj pKr. MESOLIITIKUM Pulli asula Pärnumaal, leitud odaotsi, ahinguid. Leitud vähe, kuna elati vähe aega. Kunda Lammasmäe, leitud kalapüügiahinguid,õngekonksususid (tegeleti kalapüügiga), puhukirveid. Elatud kauem kui Pulli asulas. Kunda kultuuri esemed kivist, luust. Mesoliitilist kultuuri Kunda kultuuriks. NEOLIITIKUM Soome- ugrilaste saabumist rannikule seostatud Narva keraamikaga. Lihtsad, kaunistusteta savinõud. Suuremad kaunistused 4. at. keskpaigas
· "Itaalia poisikese" · "Mia padrona" August Ludvig Weizenberg · 1837 Võrumaal Erastvere vallas 1921 Tallinnas · Külakingsepa poeg. · Kuni 1982 töötas mõisatislerina. · 1862 edasiõppima Berliini mööblitöökodadesse, kuid tutvudes seal kujutava kunstiga, küpseb 26- aastasel noormehel kindel otsus saada kujuriks. · 1973 1890 Roomas. 1978 korraldas Tallinnas provintsiaalmuuseumis oma isikunäituse (esimene näitus, kus eksponeeriti eestlase kunsti). · 1890-1914 Peterburis · 1914 1921 Tallinnas. · Esimene eestlasest vabakunstnik st elatus ainult oma kunstist. Näitused Peterburis, Roomas, Pariisis, Riias, Moskvas ja mujal. Looming Portreed: Ema portree, Kreutzwaldi portree, Teosed: Linda", "Vanemuine", "Hämarik " "Koit" . Amandus Adamson Elulugu · Amandus Heinrich Adamson sündis 12. novembril 1855 Paldiski lähedal Uuga-Rätsepal.
· 1940ndatel pidi maalikunst tuginema jutustavale sisule, selle vorm pidi olema väiklaselt ja täpselt loodust jäljendav, värvikäsitlus tuhm ja arglik. · Arhitektuuris püüti juurustada nõukogulikku eklektilist tornide ja sammastega stiili. Evald Okas · (28. november 1915 30. aprill 2011) · oli eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu. · Firenze Kunstiakadeemia auliige. · Loomingulised tegevusalad: maal, monu-mentaalmaal, graafika, eksliibris, tarbekunst · looming on omalaadne ajastudokument: ühest küljest on ta otseselt jäädvustanud (alates rindejoonistustest) oma aega ja kaasaegseid, teisalt peegeldab see neid keerulisi arengukäike ja murranguid, mida eesti kunst poole sajandi jooksul on läbi teinud. · Mida aastakümme edasi, seda suuremast loomisrõõmust ja maalilisest vabadusest see räägib. Süngeim aeg möödus 1950-ndate lõpus · Paljude kunstnike töödesse hakkas jälle ilmuma värve
12. KUNST I MAAILMASÕJA AJAL. DADA JA METAFÜÜSILINE KUNST 1. Kuidas reageerisid paljud kunstnikud I maailmasõja puhkemisele? Tekkisid mässumeelsed ja anarhistlikud rühmitused. 2. Kus asus Voltaire`i kabaree? Mis laadi etendused seal toimusid? Zürichis, Sveitsis. Näidati kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. 3. Mida püüdsid dadaistid maailmale öelda? Kunstnikud pettusid ühiskonnas ja selle väärtustes, nad põlgasid ,,korralikku kodanikku" kes oli sõja puhkemises kaasosaline. 4. Mis laadi teoseid eelistasid dadaistid luua? Eesmärk oli rabav uudsus, sokeerimine
aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. Nikolai Triik (1884-1940) 884. aastal Tallinnas sündinud Nikolai Triik on üks meie esimesi linnakeskonnast pärit kunstnikke. 1901. aastal siirdus ta Peterburi parun A. Stieglitzi kunsttööstuskooli. Selles koolis õppisid väga paljud eesti esimese põlve kunstnikud. Kool valmistas ette joonistusõpetajaid ning tehnilisi joonestajaid, valitses akademistlik vaim. Kõik õppurid kiitsid aga sealset suurepärast raamatukogu. Pärast 1905. aasta revolutsioonilisi rahutusi kustutati N. Triik õpilaste nimekirjast. Ka Triigi esimesed esinemised jäävad sellesse keerulisse ja rahutusse aega. Ta tegi ajalehtedele suurepäraseid poliitilise sisuga karikatuure, kuid erilist tähelepanu äratas tema romantiline ratsanik Tulekandja
mistõttu on siinne kultuurilugu teistele sama religiooni maadele sarnane. 1920. aastatel levis avangardism. Avangardism on kunstistiil, mida iseloomustavad piiride rikkumine, riskimine, tungimine tundmatule territooriumile, vastu astumine ühiskondlikule arvamusele, terav intellektuaalne profileerumine. Avangardismile on omane ka hukutav, kodanlusvastane protest, mis on seotud eelkõige dadaismi ja sürrealismiga. 1930. aastail levis Eestis realismilähedane isikupära soosiv kunst. Rahvuslik kunstielu kujunes välja 20. sajandi alguses, kuid sellest ajast saati on see kiiresti arenenud. 1919. korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus, millega tunnustati kunsti tähtsust eneseteadvuse loomises. 1919. aastal asutati ka Tartusse Kõrgem Kunstikool Pallas. Kooli asutamise mõtte taga olid kunstnikud Konrad Mägi, Ado Vabbe ning Anton Starkopf. Koolis tegutsesid maali-, joonistamis- ja skulptuuriateljeed. Kultuuriajaloost pidas loenguid Hendrik Sepp,
Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................2 Sissejuhatus...........................................................................................3 Kerge muusika.......................................................................................4 Tõsine muusika.....................................................................................5 Kujutav Kunst.......................................................................................6 Skulptuur...............................................................................................8 Graafika...............................................................................................10 Arhitektuur..........................................................................................12 Teater......................................................................................
Kus sai Eestis õppida tarbekunsti erialasid? Pallase kool avati 1919. aastal Tartusse. Tarbekunsti erialasid sai õppida Tallinna Riiklikus Kunsttööstuskoolis. 3. Nimeta kolm „Pallase“ eesotsas olnud kunstnikku. Milline oli tänu neile selles koolis valitsev vaim? Pallase eesotsas olid KONRAD MÄGI, NIKOLAI TRIIK ja ADO VABBE. Tänu neile juurdus Pallases vabameelne ja avangardilembene vaim. 4. Millistest avangardlikest kunstivooludest said eesti kunstnikud mõjutusi 1920. aastatel? 1920. aastate alguses oli tunda saksa sõjajärgse eksperssionismi mõjusid, lisaks oli esindatud ka kubismist lähtunud konstruktivism. 5. Milline oli eesti maalikunstnike suhe impressionismiga? Too näited. Juba 1920. aastate keskpaiku oli näha Ado Vabbe loomingus impressionismilähedast loodusvaatlust. Kõige järjekindlamalt esindasid impressionismi PAUL BURMAN ja VILLEM ORMISSON. 6
Itaalias on kolm suurmeistrit: Leonardo da Vinci- Mona Lisa. Läks ka Prantsusmaale, Prantslaste kutsel. Elas oma viimaste eluaastateni Prantsusmaal. Pikaajalised sõjad, mis laastasid Eestit 16. sajandil takistasid siinset arhitektuuri tegevust. Ainuke silmapaistvam paiste Renessanssi arhitektuurist on Tallinnas Mustpeade vennaskonna hoone. Huvitav on ta oma fassaadi, raidportaalide ja reljeefide poolest. Eesti kunst Tähtis osa Eesti kunstis 20. sajandil oli ANTS LAIKMAA-l. Põhilise kunstilise ettevalmistuse sai ta Düsseldorfi akadeemias. Laikmaa loomingus esineb vaheldumisi portree ja maalikunst. Ants Laikmaa tööd kõnelevad kunstnikuoskusest maksimaalselt kasutada pastellvärvide väljenduslikke võimalusi. KONRAD MÄGI Sündis kaunis Hellenurmes. Nagu mitmed selle põlvkonna kunstnikud nii jäi ka tema süsteemikindla koolituseta. Seda asendasid lühiajalised õpingud ja matkad Soome,
02.10.2012 Rahvuslik kunstielu kujunes välja 20. sajandi alguseks. Kunsti ajalugu oli suurtes joontes sarnane Põhja- Euroopa Ferdi Sannamees. Lamav demokraatlike naisfiguur. 1927. Pronks, marmor väikeriikide omaga. Kunstikool ,,Pallas" Asutati 1919-ndal aastal Tartusse. Peamine kujutava kunsti õppeasutus Eestis. Kooli juhtisid välisamaal tegutsenud kunstnikud Konrad Tartu kunstikool ,,Pallas" Mägi, Nikolai Triik ja Ado Vabbe. Ekspressionism 1920. aastate alguses oli tunda saksa sõjajärgse ekspressionismi mõju, eriti graafikas. Selle mõju avaldus enamasti mõõdukalt, pehmenenult ja dekoratiivsemalt. Maalija Peet Aren ja kujur Anton Sparkopf, Eduard Wiiralt. Anton Starkopf. Leda. 1930. Tamm. Konstruktivism Seda viljeles Eesti
Eesti 20. sajandi esimese poole tuntuim ja silmapaistvaim graafik Eduard Wiiralt (Viiralt) sündis 20. märtsil 1898 Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. 1909. aastal siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal, kuid maailmasõja puhkedes asusid nad edasi Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. 1914. aasta oktoobris avatud Tallinna Kunsttööstuskool oli
Selles ütleb ta, et on vaja luua ülemaaline kunstiselts, mis teeniks kogu rahvast ja aitaks rahuldada kunstivajadusi sisukate näituste korraldamise kaudu. "Kunst on kõikide päralt," esitas Laikmaa rõhukalt oma demokraatliku põhimõtte. Peale artikli ilmumist sõitis kunstnik Peterburi, et seal õppivate noorte eesti kunstnikega välja töötada seltsi põhikiri. Vaatamata tehtud ettevalmistustele ei saanud kunstiseltsi asutamine sedapuhku teoks. Vanemad ja tuntumad kunstnikud -- A. Weizenberg ja A. Adamson -- jäid algatuse suhtes ükskõikseks ja skeptiliseks. Elama otsustas Laikmaa asuda Soome Viiburisse või selle ümbruskonda. Sealt sõitis ta saabuvaks talveks Peterburi, kus tal arvukate tutvuste tõttu oli võimalus portreetellimusi hankida. Suviti elas ta Imatral ja Vallinkoskil. Soome-aastatest saavad alguse Laikmaa maastikumaalid, mis tõusevad, osaliselt portreemodellide puudumise tõttu, juhtivaks zanriks. Need tööd
Paiba talus Hans Laipmani ja Leenu Redlichi neljateistkümnenda lapsena. Peale esimese naise Triinu Redlichi surma võttis Hans naiseks tolle noorema õe Leenu. Aja jooksul oli neil kokku tervenisti kuusteist last, kellest aga täiskasvanuikka jõudsid vaid kolm: Mai, Bernhard ja Hans. 1883. a. oktoobris toimus Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitus, peamiselt saksa kunstnike töödest. Seal Kanuti gildimaja saalides nägi ja koges noor Laikmaa esmakordselt elus, mida maalikunst kõike suudab. Näitus andis niipalju hoogu, et ta oma senised katsetused kokku korjas ja nendega kubermangugümnaasiumi joonistusõpetaja, Düsseldorfist Tallinna tulnud Th. A. Sprengeli juurde nõu küsima läks. Sprengel leidis nendes katsetustes midagi olevat ja ei pidanud ülearuseks õhutada tundmatut algajat kunsti alal edasi õppima. See oli nagu esimene teednäitav valguskiir, sinnapoole polnud teda varem mitte keegi osanud suunata. 1891
Leenu Redlichi neljateistkümnenda lapsena. Peale esimese naise Triinu Redlichi surma võttis Hans naiseks tolle noorema õe Leenu. Aja jooksul oli neil kokku tervenisti kuusteist last, kellest aga täiskasvanuikka jõudsid vaid kolm: Mai, Bernhard ja Hans. 1883. a. oktoobris toimus Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitus, peamiselt saksa kunstnike töödest. Seal Kanuti gildimaja saalides nägi ja koges noor Laikmaa esmakordselt elus, mida maalikunst kõike suudab. Näitus andis niipalju hoogu, et ta oma senised katsetused kokku korjas ja nendega kubermangugümnaasiumi joonistusõpetaja, Düsseldorfist Tallinna tulnud Th. A. Sprengeli juurde nõu küsima läks. Sprengel leidis nendes katsetustes midagi olevat ja ei pidanud ülearuseks õhutada tundmatut algajat kunsti alal edasi õppima. See oli nagu esimene teednäitav valguskiir, sinnapoole polnud teda varem mitte keegi osanud suunata. 1891
ringkäik, inimese osalus looduses. 5. Mis oli sümbolistidele tähtsam teose sisu või vorm? Esmatähtis, mis on pildil kujutatud, mitte kuidas seda on tehtud. 6. Vali üks peatüki juures olevatest piltidest? Mis teeb selle sümbolistlikuks? Arnold Böcllini „Surnute saar“ - arvati et sõudja sümboliseerib paadimeest, kes surnuid üle jõe transportis 8. Millised on skulptor Auguste Rodini kõige tähtsamad teosed? Balzaci monument, „Põrguväravad“, „Mõtleja“ 2. Juugendstiil 1. Millisesse kunstnikerühmitusse kuulus William Morris? Millise ajastu kunsti võtsid selle rühmituse liikmed eeskujuks? Prerafaeliididide. Keskaja või vararenessanssi. 2. Millele pühendas Morris oma energia ja varanduse? Hääbuvate käsitöötraditsioonide taaselustamisele. 3. Miks õigupoolest tunti 19.saj lõpukümnenditel vajadust uue stiili järele? Taheti vabaneda kõrgrenessanssi ja sellele toetunud kunsti mõjust. 4
"Lääne neiu" ja Edith Schlaffi portree. 1903. a. ilmus Laikmaa üleskutse "Teatajas". Selles ütleb ta, et on vaja luua ülemaaline kunstiselts, mis teeniks kogu rahvast ja aitaks rahuldada kunstivajadusi sisukate näituste korraldamise kaudu. Peale artikli ilmumist sõitis kunstnik Peterburi, et seal õppivate noorte eesti kunstnikega välja töötada seltsi põhikiri. Vaatamata tehtud ettevalmistustele ei saanud kunstiseltsi asutamine sedapuhku teoks. Vanemad ja tuntumad kunstnikud -- A. Weizenberg ja A. Adamson -- jäid algatuse suhtes ükskõikseks ja skeptiliseks. Elama otsustas Laikmaa asuda Soome Viiburisse või selle ümbruskonda. Sealt sõitis ta saabuvaks talveks Peterburi, kus tal arvukate tutvuste tõttu oli võimalus portreetellimusi hankida. Suviti elas ta Imatral ja Vallinkoskil. Soome-aastatest saavad alguse Laikmaa maastikumaalid, mis tõusevad, osaliselt portreemodellide puudumise tõttu, juhtivaks zanriks. Need tööd kõnelevad muudatustest Laikmaa
Põhjendatult võiks toa kodust rehetuba noore Antsu esimeseks kunstikooliks pidada. Ema Leenu oli hakkaja, toimekas, alati kõigest huvitatud, abivalmis, osavõtlik ja rõõmsameelne naine. Just temalt olevat Ants saanud oma vaimukuse ja kunstimeele. 1883. a. oktoobris toimus Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitus, peamiselt saksa kunstnike töödest. Seal Kanuti gildimaja saalides nägi ja koges noor Laikmaa esmakordselt elus, mida maalikunst kõike suudab. Näitus andis niipalju hoogu, et ta oma senised katsetused kokku korjas ja nendega kubermangugümnaasiumi joonistus- õpetaja, Düsseldorfist Tallinna tulnud Th. A. Sprengeli juurde nõu küsima läks. Sprengel leidis nendes katsetustes midagi olevat ja ei pidanud ülearuseks õhutada tundmatut algajat kunsti alal edasi õppima. See oli nagu esimene teednäitav valguskiir, sinnapoole polnud teda varem mitte keegi osanud suunata
Lühiuurimus Kuressaare Gümnaasium Kunsti ajalugu aastatel 1920-1940 Koostaja:Kadri Järvalt Klass: 9a Kuressaare,2009 Kunst 1930. aastail Realism Realism on moodne kunst, mis arenes üha suurema abstraktsuse suunas. Kunstinäitustel ja kunstielus tervikuna tervikuna moodustas see aga suhteliselt väikese osa, ülejäänu kuulus traditsioonilisele, rahvale enam arusaadavale kunstile. 1920. aastate lõpul toimus realismi taassünd ka moodsas kunstis. Realism avaldus sel ajal erinevates vormides, millele kunstiteadlased on andnud eri nimetusi. Üheks selliseks oli 1920. aastatel Saksamaal levinud ekspressionistliku tunnetega uusajalikkus
KUNSTIAJALUGU 1) KUNST 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSEL 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst ei ole oma taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid on väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutub siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid, aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellepärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevaid, isegi vastandlikke taotlusi.
kujul umbes a.1330, kuid ehitati ümber XVXVI saj., nagu ka toomkirik ja Niguliste kirik. Pühavaimu kiriku koor ehitati XIII sajandi lõpul; kahelööviline pikihoone pärineb XIV sajandi esimesest poolest. Hoogsale ehitustegevusele kirikuarhitektuuri alal annab ränga hoobi Jüriöö ülestõus a. 1343- 1345. Selle tagajärjel tuleb kirikute ehitamisel seisak, mis kestab ligi pool sajandit. Ehitustegevus elavneb uuesti umbes a. 1400. XVI sajandi esimesel poolel elab eesti arhitektuur läbi suure õitsenguaja. Tallinnas ja Põhja-Eestis kujuneb välja omapärase ilmega ehitusviis ja me võime rääkida Tallinna koolkonnast. XV sajandi alguses ehitati toomkiriku basilikaalne pikihoone. Torn pärineb a.1779. XV sajandi esimesel poolel valmis Niguliste kiriku (LISA 10) pikihoone ja torn, mille barokkvormides kiiver ehitati a. 1695. Aastast 1425 pärineb kodakiriku süsteemis ehitatud Oleviste kiriku koor, mille võlve toetavad saledad kaheksatahulised piilarid
portretist ja kasutas palju oma loomingus pastelle, Nikolai Triik, kelle tuntuim töö on Juhan Liivi Portree ja Kristjan Raud, kes on tuntud oma söejoonistega ja samuti illustreeris esimese Kalevipoja. Kolmik on jätnud Eesti kultuuri sügava jälje loomingulise tegevusega ja näituste korraldamisega. Ants Laikmaa (1866-1942) nägi ja koges aastal 1883 Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitusel esimest korda elus, mida kõike maalikunst suudab. Näitus andis sellise hoobi, et ta korjas kokku kõik oma senised katsetused ja läks nendega joonistusõpetaja A. Sprengeli juurde nõu küsima. Sprengel nägi tema teostes midagi ja õhutas teda kunstialal edasi õppima. See oli Laikmaa esimene valguskiir ja tõuge teele, kuhu teda pole keegi kunagi osanud varem suunata. Laikmaad nimetatakse kaanekukeks - kuulutamas koitu ja millegi uue algust. Ta oli esimesi eesti kunstnikke, kes peale õpinguid kodumaal tegutsema asus.