..............................................................................5 4.SARNASUSED.....................................................................................6 4.1.Eesti ja Vene köögid...........................................................................6 4.2.Eesti ja Saksa köögid..........................................................................6 5.ERINEVUSED......................................................................................6 5.1.Eesti köök.......................................................................................6 5.2.Vene köök.......................................................................................6 5.3.Saksa köök......................................................................................7 LISA 1..................................................................................................8 LISA 2........................................................................................
Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM3 Janella Anvelt Eesti rahvusköök Referaat Juhendaja: Ruth Muru Särevere 2011 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Eesti toidu eripära....................................................................................................................... 4 Eesti toit on pärit Eesti ajaloost............................................
Eesti rahvustoidud Koostanud: Arina Savrasova Juhendaja: Elle Möller Pärnumaa Kutsehariduskeskus KO-7B Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt.
KAMA Kama on keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt süüakse (juuakse) hapupiima, keefiri või jogurtiga. http://et.wikipedia.org/wiki/Kama Eesti köök Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt.
Läänemere ääres, kus inimesed muutuvad aastaaegade vaheldumise rütmis. Sügistalvine eestlane on aeglane ja endassetõmbunud, suvine oluliselt erksam ja suhtlemisaltim. Päevavalgus ja õhusoojus määravad ka eestlase söömisharjumused. Pimedus ja pakane toovad lauale hapukapsad ja ahjupraed, süldi ja verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab eestlane poolenisti söönuks pelgast päikesese ja soojusest, ülejäänud kõhupoole täidavad värsked aiasaadused, kartul ning kõik muu kerge ja värske. Töö annab ülevaate Eesti rahvusköögist kommetest, ajaloost, tänapäevast(ehk siis Eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine). Üldisemalt uurisin teemasi: ,, kohaliku köögi eripärad", ,,muistsed kombed", ,,toidulaud tänapäeval". Infot sain internetist, raamatust ja konspektist. Kohaliku köögi eripärad Tuntu ja ettenähtu kõrval pakub uudishimulikule tulijale avastamisrõõmu kohalik köök.
seelik, potisinine värv villastel rõivastel. 2. Kirjelda Eesti toidupärandit. Millal hakati Eestis kasvatama ja toiduks tarvitama. Mis toite neist tehakse? Teateid eestlaste argi- ja pidupäevatoitudest ning söömistavadest enne 19. sajandi teist poolt on üsna napilt. Teada on, et toit oli äärmiselt ühekülgne ja kasin. 19. sajandi keskpaigas toimunud talurahvareform parandas meie esivanemate toitumisolusid ja hakkas välja kujunema tänaseks tuntud Eesti rahvusköök. Kuna eestlased olid põlistest aegadest põlluharijad, oli ka nende põhiline toit valmistatud teraviljast. Teraviljatoidud on olnud kõige olulisemaks paljude sajandite vältel ja hakanud teiste toiduainete laialdasemale kasutamisel maad andma alles 19. sajandil. · Teraviljad Esimene teravili, mida eestlased II aastatuhandel e.m.a viljelema hakkasid, oli oder, I aastatuhandel m.a.j tunti juba rukist ja kaera. Sel ajal kasvatati juba ka tatart ja kaunvilju
Ave Kiiber Tänapäevane Eesti köök Ajad ja kombed muutuvad. Oleme nii mõndagi traditsioonilisest toidukultuurist tänasesse päeva kaasa endaga võtnud, üsna muutumatul kujul, samuti ka muudetul kujul. Lisaks on ka palju toite, mille oleme peaaegu unustanud ning on mitmeid toite mille oleme seoses elu- ja toitumistavade muutusega hoopis kõrvale heitnud. Aja jooksul on meie võimalused, elutempo, teadmised toitumisest ning seeläbi ka toitumisharjumused muutunud, sellepärast, et kunagine
Eelroog: Kilupirukas Põhiroog: Küüslaugune sesisefilee kartuli-murulaugu rosettide ja põld-võõrkapsa salatiga Järelroog: Leivavorm õuntega Eesti köögist rääkides peetakse tavaliselt silmas 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Alates põlluharimise levikust on tähtsaimaks toiduks kujunenud teraviljatoidud. Tähtsaim on hapendatud taignast tume rukkileib. Lisaks leivale küpsetati hapendamata odrajahutaignast karaskit. Eestile omane teraviljatoit oli kama, mida tavaliselt söödi hapupiimaga. Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas. Kapsast söödi tihti hapendatult. Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa. Munatoidud, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima. Joogiks tarvitati ka kalja. Pühade ajal joodi ka õlut
muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued toiduained ja -valmistamisviisid. Peamised rahvusvahelised mõjud tulid linnade ja mõisate kaudu Saksamaalt ja Venemaalt. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid. Naisseltsid hakkasid korraldama kokakursusi, levis hoidistamine. Populaarseks sai talupoja tuhasküpsetatud kartul ja kaalikas. · 1920.-30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi kodunenud ja omased toidud nagu kartulisalat, marineeritud kõrvits ja hapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht, plaadikoogid jms. · 19.sajandi künnise ületamisega muutus ühtaegu ka euroopaliku kulinaariateaduse suund ja ka serveerimistavad
mäestikud. Mehhiko on suur maa, millel on tuhandeid kilomeetreid rannikualasid kahe ookeani ääres. Maa põhjaosas on kõrbealasid, karjakasvatusi ja hiigelsuuri viinamarjakasvatuspiirkondi. Lõunaosa moodustavad kõrgendikud, kus valitseb jahe kliima, vulkaanid, järved ja troopilised metsad. Mehhiko kööki üheselt on väga raske määratleda. Igas osariigis on oma eriilmelised variatsioonid kohalikust toidust. Mehhiko köök on segu maiade, asteekide, indiaanlaste ja hispaanlaste köökidest. TOIDUKULTUURI JUURED Mehhiko köök põhineb indiaani toidukultuuril. Toidu hing pärineb vanadelt kultuuridelt: asteekidelt, tolteekidelt, sapoteekidelt ja maiadelt. 16. sajandil tulid hispaanlased ja tõid oma mõjud. Mehhiklased võtsid kõik uue omaks, kuid säilitasid sealjuures oma endised söögiharjumused. Seejärel on tuntavalt mõjutanud toidukultuuri arengut prantslased 19.
tutvustame oma külalistele Mehhiko kombeid ja toidukultuuri, mida läheb vaja neil teada edaspidises elus. Üritus sisaldab kolme käigulist õhtusööki , mille juurde kuuluvad joogid ja aktiivne vabaaja veetmine. Määratlesime ära serveerimis viisi ning koostasime kolme roa kohta tehnoloogilised kaardid. Kursusetöös leiate veel valmistatava eelroa energia- ja toitaine sisalduse tabeli. Seal on välja toodud kui palju valke, süsivesikuid ja rasvu sisaldab antud roog. Juured Mehhiko köök põhineb indiaani toidukultuuril. Toidu hing pärineb vanadelt kultuuridelt: asteekidelt, tolteekidelt, sapoteekidelt ja maiadelt. 16. sajandil tulid hispaanlased ja tõid oma mõjud. Lisasid toidusedelisse sea-, kana- ja veiseliha ning munad, piima, või ja juustu. Hakati viljelema riisi ja nisu, kasvatama apelsini-, virsiku- ja aprikoosipuid. Uue maitseainena võeti kasutusele kaneel. Mehhiklased võtsid kõik uue omaks, kuid säilitasid sealjuures oma endised söögiharjumused
rütmis. Sügistalvine eestlane on aeglane ja endassetõmbunud, suvine oluliselt erksam ja suhtlemisaltim. Päevavalgus ja õhusoojus määravad ka eestlase söömisharjumused. Pimedus ja pakane toovad lauale hapukapsad ja ahjupraed, süldi ja verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab eestlane poolenisti söönuks pelgast päikesese ja soojusest, ülejäänud kõhupoole täidavad värsked aiasaadused, kartul ning kõik muu kerge ja värske. Ka Eestimaa külalistele on kõhurõõmude vaatevinklist parimaks ajaks hilissuvi, kui põhjamaa loodus esitleb oma aastaloomingut, kuigi maitsmisväärset leiab siit teistelgi aastaaegadel. Restoranid pakuvad rahvusvahelise köögi tuntud roogasid, lõunatada võib ka itaalia, mehhiko, jaapani, india ja veel mitut eksootilist moodi. Kohvikud meelitavad möödujat kohvi, värskete kookide ja saiakeste jumaliku aroombuketiga
Piim ei olnud samuti igapäevane toiduaine. Aga olemasolul joodi piima värskena või hapendatult, valmistati kohupiima. Koort ja võid ei tehtud kuni19. Sajandini. Tehti erinevaid vedelaid kuumi toite ehk larpe. Teraviljaküpsetistest olid: Vatruskad. Ümmargused lahtised pirukad, mille täidiseks on kohupiim või harvem ka moos. Pliinid. Präänikud ehk meeleivad, milles mett on 50%, olid samuti teada-tuntud. Alates ristiusu tulekuga jagunes köök paastuajal lubatuteks (taime-kala-seeneroad) ja paastuajal keelatuteks (piima-muna-liharoad). Et üle poole päevadest aastas loeti paastupäevadeks (192 216 päeva olenevalt aastast), oli loomulik, et sel ajal lubatud toitude valikut püüti mitmekesistada. Jookidest on teada, et 9. Sajandil oli olemas kali. Kalja valmistamisel tehti seda korraga suurtes kogustes 500 1000 liitrit. Lisaks joogile oli kali paljude toitude valmistamise alus, näiteks külmad supid
......................14 6. Toiduainete tellimine.............................................................................................15 7. Toidu kalorsus.......................................................................................................17 2 1. Vene köögi iseloomustus Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Vene köök on laialt tuntud peamiselt oma delikatesside poolest: suitsutatud tuurakala (tuurabalõkk), sevrjuuga mädarõikaga, vähesoolane lõhe (väärislõhe), punane-, must- ja roosa (lõhelaste) kalamari, marineeritud ja soolatud seened (kuuseriisikad ja kivipuravikud). Vene köök, sellisel kujul nagu seda tänapäeval tuntakse, kujunes lõplikult välja üle saja aasta tagasi, XIX sajandi teisel poolel. Toidulauda iseloomustab külluslikkus ja seda mitte ainult varakate inimeste poolt
Eesti kulinaaria ajalugu Tinglikult võib Eesti toiduvalmistamise traditsioonid jagada kaheks: põllumajanduslikuks ja mereäärseks. Eesti pinnas on küllaltki kivine ja raskesti haritav, mis nõuab põllumeestelt suurt vaeva. Kliima on mereline. See soodustas meie köögi arenemist väga toitvaks ja kaloririkkaks - inimestel oli vaja koguda jõudu ja energiat. Rääkides mõjudest, valitseb Eestis skandinaavia köök ja kultuur, mis tähendab, et rohkem süüakse kala ja sealiha.On huvitav märkida, et erinevalt teistest Baltimaadest kasutati Eestis ka küüslauku. Muidugi erines vana ja erilisi traditsioone omava Tallinna köök teiste Eesti regioonide köökidest. Esmajärjekorras seepärast, et Tallinn oli Hansalinn. Laevadega tuli mitte ainult kaup, vaid ka uued kombed ja tundmatud toidud.Näiteks ilmus martsipan Eestisse tunduvalt varem kui Lätisse või Leetu.On huvitav, et tänapäeval tegeletakse
..........................7 ..............................................................................................................................................................7 Toidu energeetika..................................................................................................................................8 Sibul....................................................................................................................................................10 Rootsi köök.........................................................................................................................................13 Islandi köök........................................................................................................................................14 Norra köök..........................................................................................................................................14 Kasutatud kirjandus:...................................
Kultuurilugu Eesti köök www.eestitoit.ee Kodutöö : uurimustöö valitud piirkonna kohta. Lühike ja lööv ettekanne. Traditsioonilised toidud. 5 retsepti ( 4 vanaaegset, 1 tänapäevane ) TEEMA : IDA-EESTI JA SETOMAA Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur. See on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud igast suunast. Vanimateks teadaolevateks Eesti territooriumi kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda
Toiduga seotud kohad: 1. Palmse mõisa kõrts ja moonakatemajas asuv väljapanek talupoja tööelust leivavilja saamiseks mida tähendab traditsiooniline eesti köök? Tooge mõned näited menüüst iseloomulikest eesti köögi maitsetest Traditsioonilised Eesti köögi toidud on kujunenud vastavalt aastaaegadele: kevad kalatoidud, rabarber, lisaks on tulnud hakkama saada talveks sisse tehtud toiduvarudega; suvi kergemad toidud ja värske toidukraam, näiteks maasikad, metsmarjad, tikrid; sügis - kergemad toidud ja värske toidukraam, näiteks seened, kõrvits, peet, õunad, pihlakad; talv hoidised ja lihatoidud, hapendatud kapsad ja kurgid.
annavad ülevaate India köögi mingist osast. 3 1. INDIA KÖÖK 1.1. Ajaloost India toit hõlmab mitmekesist valikut regionaalsetest köökidest, mis pärinevad Indiast. Pinnase, kliima ja asukoha erinevuste tõttu, erinevad need omavahel väga palju ja kasutatakse kohapeal kasvatatud maitseaineid, maitsetaimi, köögivilju ja puuvilju. India köök on samuti väga palju mõjutatud religioonist ja kultuurilistest valikutest ning traditsioonidest. India köök peegeldab endas ligi 5000 aasta pikkust ajalugu, mis hõlmab erinevate gruppide ja kultuuride segunemist ning mis on viinud maitsete rohkusele ja piirkondlikele roogadele tänapäeva Indias. Hiljem mongolite, brittide ja portugali mõjutusi on lisatud niigi mitmekülgsele India köögile. Normaalne toiduvalik varases Indias sisaldas puuvilju, köögivilju, teravilju, mune, piimatooteid, mett ja mõnel juhul ka liha. Aja jooksul, mõned osad populatsioonist võtsid omaks taimetoitluse
ammendamatuks allikaks. Mehhiko kokakunsti väljakujunemine on kestnud palju sajandeid. Aja jooksu on välja kujunenud omalaadne, teistest kergesti eristatav ja oma riiki esindav mitmekesine kulinaarne traditsioon. See stiil viitab asteekide ja maiade tsivilisatsioonile. Aluseks on selle rahva ligipääs suurele valikule toiduainetele Enne Hispaania vallutajate saabumist olid praeguse Mehhiko aladel põhitoiduaineteks mais, avokaado, oad, kartul, tomat, tsillipiprad ja kõrvits, puuviljadest papaia, ananass ja mango. Tõhusamat kehakinnitust pakkusid kalkun ja part, rannikualadel kala ja mereannid. Asteegid andsid ühisesse toidukultuuri jumalate roaks kutsutava kakao ja shokolaadi.. Alates 1519 aastast hakkasid Hispaania konkistadoorid Vanast Maailmast sisse tooma suuri sarvilisi kariloomi, kanu, sigu, riisi, nisu, kaneeli, nelki, musat pipart, apelsine, virsikuid ja aprikoose. Varsti võtsid Mehhiko elanikud vastu need
Toidukorrad, toidukordade menüüde koostamine 85 Toidukaart, selle koostamise põhimõtted ja tööbid 92 Toidukaartide ja menüüde koostamine erinevatele klientidele 93 6. Kalkuleerimise alused 95 Külm- ja kuumtöötlemiskaod toitude valmistamisel 97 Toiduainete koguste ja kaduse arvutamine tooraine kalkuleerimisel 99 Toiduportsjoni ja eine hinna kalkuleerimine 103 7. Toiduvalmistamise alused 108 2 Toiduainete külm- ja kuumtöötlus 108 Toitude maitsestamise põhimõtted 113 Puljongid ja supid 117
KOOL ENDA NIMI MAAILMA KÖÖGID Referaad Juhataja: NIMI AASTA 2007 Hispaania köök 1 Hispaania köök on tüüpiline Vahemere maade köök, mida iseloomustab maitserohelise, tomatite, baklazaanide, pipra ja oliivide rohkus. Kuna Vahemere maade road on sarnased, võib nii mõnigi hispaania hõrgutis meenutada itaalia või prantsuse köögi toite. Hispaania köök on väga lihtne, siin domineerivad aed- ja juurviljad talupoegade söögilaualt sibul, küüslauk, pipar, maitseroheline. Maitseaineid tarvitavad hispaanlased mõõdukalt, üksnes safranit pannakse toitudele palju. Kuna temperamentsed hispaania kokad armastavad rahvustoidu valmistamisel eksperimenteerida, on igal roal hulgaliselt eri variante (raske on mõista, milline neist on põhiline). Sellel maal serveeritakse mitmesuguseid salateid ja aedvilju praetult
seetõttu usun, et saan selle referaadiga uusi ja huvitavaid toite teada. Uurimisülesanded: · selgitada välja milliseid toite Gruusias süüakse · saada uusi teadmisi Gruusia köögi kohta · anda väike ülevaade kommete kohta · võrrelda eesti ja gruusia kööki Referaadi materjale otsin internetist. Kasutan erinevaid blogisid, sest ametlikke allikaid gruusia köögi kohta on väga raske leida. 3 1. TOIT 1.1. Soolased road Gruusia köök on pikkade traditsioonidega ja võrratuid maitseelamusi pakkuv. Gruusias tarvitatakse rohkesti aedvilju, seetõttu sisaldavad toidud palju C- vitamiine. Gruusias kasvab rikkalikult pähkli- ja viljapuid, mitmekesistada, erilisi maitseid anda ja toidusedelit rikastada. Pähklitest valmistatakse mitmesuguseid kastmeid, pirukaid ja magustoite. Tihti kuuluvad pähklid suppide, köögivilja- ning lihatoitude koostisse.
Tõrva Gümnaasium Reelika Kase 11 klass Hiina köök Referaat Tõrva 2009 Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................lk 3 HIINA.....................................................................................................................................lk 4 HIINA KÖÖK...........................................................................................lk 5 Hiina köögi põhinõue..............................................................................
Talvel oli vaid kaks kindlat söömaaega. Vajadusel pakuti vahepeal ka oodet, vahepala. Kevadel, rändlindude saabumise ajal, võeti hommikuti enne tööleminekut linnupetet, hammustati mõni suutäis leiba. Vanasti usuti, et kui hommikul tühja kõhuga lindu nähakse või kuuldakse, siis see võib tuua surma, haigusi, vigastusi, pahandusi või muud õnnetust. [] Päeva peamist, õhtusööki ei keedetud igal õhtul, vaid 1-3 korda nädalas. Selleks oli siis supp või puder. Leibagi küpsetati suurem kogus korra nädalas või harvemgi. Eriti kiireks ajaks küpsetati lausa mitme nädala varu ette. Siis kulus ka seisnud tahket leiba vähem. Värsket pehmet leiba sai ainult pühade ja pidude ajal. [] Kindlaks oli kujunenud ka päevane peatoidu rütmiline vaheldumine, mis paikkonniti kõrvalekalletega oli üle Eesti üsna ühetaoline. Kahel päeval nädalas, tavaliselt kolmapäeva ja laupäeva õhtul keedeti putru
Mulgi pudru sünd oli tingitud uue vilja, kartuli kokkuhoiust. Et varutud vilju jaguks uueks saagikoristuse ajaks tuli varutud vilju toidutegemisel ühtlaselt kasutada ehk kokkuhoida ning just kokkuhoiu eesmärgil segatigi toidu tegemisel erinevaid vilju. Eesti leentes ja segatoitudes ei puudunud kunagi odratangud või odrajahu, olles iga roa tähtsaim koostisosa, nii peetaksegi vanemateks roogadeks just segatoite. Üheks selliseks segatoiduks on ka mulgi puder. Mulgid hakkasid siis esimesena tangupudrule 19. sajandi teisel poolel lisama kartuleid ja selliselt sündiski mulgi puder. Siit pärineb ka mulgi pudru sellised nimed nagu segadik, segadis ja segadispuder (nii nimetati mulgi putru peamiselt just Järvamaal ja Harjumaal). Kuna segatoitude üheks tekkimise põhjuseks oligi kokkuhoid või mingi koostisosa puudumine (näiteks mingit vilja kevadeni ei jagunud) või ikaldus, siis kandis mulgi puder ka sellist nime nagu sandiputr (peamiselt Urvastes)
Seentest valmistati suppe. Korjati metsamarju, millest tehti moosi; mustikaid, vaarikaid kuivatati; jõhvikaid säilitati värskena vees. Marjadest tehti pirukatäidiseid, keedeti kisselli ja magusaid suppe. Värsketest kaladest keedeti uhhaad. Kala valmistati mitmel moel - keedeti, praeti, küpsetati, soolati, vinnutati. Hilisemal ajal ka suitsutati ja marineeriti. Tervetest kaladest valmistati sülti. Põhiline lihaliik oli sealiha. Väga harva söödi veise- või lambaliha. Pidulikumaks peeti siiski veiselihasülti ja ka värskekapsasupp pidi veiselihast tulema parem. Veretoite vanausulised ei söönud. Igas majapidamises valmistati ka kohupiima ja võid. Kala vanausuliste moodi ehk vees praetud kala. Kõige levinum kalavalmistusviis Peipsi ääres ja sealne kõige popim toit. Valmistamine toimub järgmiselt: "Rookige ja puhastage kala, riputage peale soola. Koorige sibul, lõigake
Minu kui praktikandi tegevus ettevõttes: Praktika sooritasin kokana ja minule kehtis ametijuhend (Lisa3). Minu eesmärk oli toime tulla laeval oleva meeskonnaga ja seal oleva tööga, mis oli minujaoks uus, sest varajasem suurköögi kogemus puudus. Tahtsin näha võimalikult palju, sest laevas on palju erinevaid kööke ja tegevusi nendes köökides. Tahtsin näha suurtootmist ja samas huvitas mind ka A La Carte köök ja gurmee köök, kus oli vaja täpsust ja ilu. Samuti huvitusin erinevatest seadmetest, mida kasutati nii toiduvalmistamisel ja ettevalmistuste tegemisel. Laevale praktikale minek oli, siis minujaoks taaskord suur katsumus ja katsetamine. Millega ma muidugi suurepäraselt toime tulin. Ma loen enda tugevateks külgedeks seda et ma ei karda tööd. Kohanen kiirelt töövõtete ja seadmetega, mõtlen alati kaasa kui pean midagi tegema, et järgmisel korral iseseisvalt juba teha
läbivad mäestikud. Mehhiko on suur maa, millel on tuhandeid kilomeetreid rannikualasid kahe ookeani ääres. Maa põhjaosas on kõrbealasid, karjakasvatusi ja hiigelsuuri viinamarjakasvatuspiirkondi. Lõunaosa moodustavad kõrgendikud, kus valitseb jahe kliima, vulkaanid, järved ja troopilised metsad. Mehhiko kööki üheselt on väga raske määratleda. Igas osariigis on oma eriilmelised variatsioonid kohalikust toidust. Mehhiko köök on segu maiade, asteekide, indiaanlaste ja hispaanlaste köökidest. 1.1 Ajalugu 1.2 Toit 1.3 Söögikombed Toidutare räägib meile, et Mehhikos toidusse ja söömisesse suhtutakse tõsiduse ja austusega. Argipäevane põhisöömaaeg leiab aset hilisõhtul ning algab tavaliselt supiga, mis peaaegu alati sisaldab tomatit ja spagette ning sageli tortiljaribasid. Supile järgneb taldrikutäis riisi või
omapärane rannaelamu. Koosnes kõrvutisest toast ja kojast ja nende kõrvale hoone otstesse ehitatud tubakambrist ja kodakambrist. Viimast kasutati sahvri või aidana. Lõpuks on olemuselt suitsutuba (ka see rannaelamu on) ka saun, mida Eestis kasutati kehvikuelamuna. 1 Lääne- ja Põhja-Saaremaal leidusid ka elamuid, mille keskel asus roovialune kiviseinte, võlvlae, lahtise kolde ja enamasti laest lähtuvad korstnaga köök, kuhu avanes elutubasid kütva suitsuahju suu. Algselt oli roov tulekindel kate tuleaseme kohal. Mõnevõrra arenenum kuju sellest oli mantelkorsten. Leitakse, et rehielamu algvorm oli korstnata suitsutuba, sauna tüüpi elamu. Põhiline leivavili oli rukis ja see vajab meie kliimaoludes kõige enam kuivatamist. Rehe ja elutoa liitumist kinnitab ka selle rahvapärane nimetus rehetuba
kaasavaraks tellima tema isa. Uus mööbel paigutati elukambritesse, rehetuppa jäid vanad ja viletsamad asjad. (3) Talurahva toit Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud taignast tume rukkileib. Lisaks leivale küpsetati hapendamata odrajahutaignast karaskit, uuemal ajal ka nisujahust sepikut ja pühade puhul valget saia. Eestile omane teraviljatoit on ka kama keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt söödi hapupiimaga . Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas. Viimaseid söödi tihti tuhas küpsetatult, kapsast värskelt või hapendatult. Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa. Munatoidud olid haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad
Eestlase põhine toiduaine on vili. Jahu toodetest oli leib nii keskne, et sellest kujunes kogu elatus ja võrdkuju. Leib muutus toidu ja heaolu sümboliks. Leib oli ümbritsetud austusega. Maha kukkunud leivale anti suud. Varasemates sajanditel kus toitu jätkus vähem. Oldi ka oma kõhu täitmisel kasin. Eestlane hoidis kokku ikka oma kõhu arvelt. Häid palu maitsti, neist ei söödud kunagi kõhtu täis. Viimase pooleteisa sajandi jooksul on igapäevaseks söögiks lahutamatuks kaaslaseks kartul. Kuid kestseks jäi siiski leib, piim, kaunviljad, liha, tangud ja jahu. Toidu valmistamine möödunud pooleteisa sajandi jooksul on väga muutunud. Toidu maitse määrab suuresti toidu valmistamine. Sooja toitu valmistati peamiselt rehetoa ahju koldel. Soojad toidud olid peamiselt tehtud keedu toidud. Ahjus või ahju põrandal küpsetati naeriseid ja kaalikaid. Päevane toidu kogus sõltus toiduainete varudes. Söögikord polnud mitmekäiguline. Söögikord oli aastaajaga vahelduv