Eesti keele sõnamoodustus
Eesti keele sõnamoodustus
Sõnamoodustus tegeleb motiveeritud sõnade analüüsi ja kirjeldusega.
o Arbitaarsed ehk kokkuleppelised: maa, mets, vihm, lumi.
o Motiveeritud: nimetamise aluseks on seos mõne teise sõna või nähtusega:
maanaine, metsloom. Siia alla kuuluvad ka deskriptiivsed sõnad: auh-auh,
kriiks.
Sõnamoodustuse analüütiline ehk staatiline aspekt kirjeldab keeles olevate
sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi
on osad omavahel ühendatud).
Sõnamoodustuse protsessuaalne ehk dünaamiline aspekt jälgib tegelikku
keelekasutust ja kirjeldab, kuidas sõnad sünnivad ning kuidas ja mis eesmärgil neid
moodustatakse.
Sõnamoodustusliigid:
1. Sõnade liitmine ehk kompositsioon, st sõnade moodustamine tüvesid liites:
liivarand, talumaja.
2. Sõnade tuletamine ehk derivatsioon, st sõnade moodustamine tüve ja afiksit
liites: liivjas, randlane,...