ööpäev. Tuletusalus ehk alussõna on sõna, millest tuletis on moodustatud. Tuletustüvi on liite ees olev tüvevariant. Produktiivsus teatud liite abil võib teatud malli järgi teksti loomise käigus vabalt tuletisi moodustada, tuletusprotsess on regulaarne, vastuvõtjale ühemõtteliselt selge: nt mine (laulmine), -lane (tartlane). Leksikaliseerumine muutumine kindlaks sõnavaraüksuseks. Idiomatiseerunud muutunud tähenduslikult iseseisvaks. Frekventatiivid väljendavad katkendlikku korduvat tegevust. 1. le (rutlema, uitlema) 2. skle (tantsisklema, kõnnsiklema) 3. tle (arutlema, imetlema) 4. i (sähvima, kompima) 5. u laksuma, praksuma) 6. ki, -gi (ohkima, möögima) 7. ku, -gu (haukuma, näuguma) Momentannverbid väljendavad ühekordset tegevust. 1. ata (jõnksatama, niutsatama) 2. ahta (urahtama) Kontinuatiivverbid väljendavad pidevat kestvat tegevust. 1
parteilane. Osa aga tähenduslikult iseseisvunud, idomatiseerunud: õpetaja, laulja, koristaja, ehitaja. Probleemik tuletamise puhul on paronüümide teke. Tavalisemaid tüvemuutusi tuletiste puhul: 1) Alustüvi lüheneb konsonantlõpuliseks, kui liide algab vokaaliga 2) Tüve lõpphäälik ja liite algushäälik kattuvad 3) Tüvevokaali teisenemine 4) Sidehäälik tüve ja liite piiril 5) Alustüve nõrgenemine Frekventatiivid väljendavad tegevuse kordumist, saame väljendada ainult sufiksi abil. le, -skle, -tle, -i, -u, -ki, -gi, -ku, -gu Momentaanverbid: -ata, -ahta Kontonuatiivverbid: -ise, -tse, -rda Väited harjutustest: Produktiivne sõnatuletusmall tähendab eelkõige, et see mall on semantiliselt ja morfoloogiliselt regulaarne, reeglitega kirjeldatav. Idomatiseerunud tuletisteks nimetatakse selliseid, mis on tähenduslikult iseseisvunud. Liitsõnad on mitmemorfeemilised sõnad.
8. Tegusõna. Tegusõna väljendab tegevust või olemist ja vastab küsimusele mida tegema? Morfoloogiliselt on verb pöördsõna, süntaktiliselt esineb ta lauses öeldisena. Tähenduse järgi võib verbe jagada: Tegemisverbid Olemisverbid, olemisverbid. Objektiga seostumise alusel jagunevad verbid: Sihilisteks-tegema, Sihituteks-käima, Verbide jaotus tegevuslaadi alusel. Kestus 1) momentaanid – väljendavad hetkelist või ühekordset tegevust: haugatama, minema; 2) frekventatiivid – väljendavad korduvat tegevust: hõikuma, limpsima; 3) kontinuatiivid – väljendavad kestvat tegevust: vaatlema, küsitlema; 4) inhoatiivid – väljendavad tegevuse algust: hakkama, uinuma. Verbide jaotus struktuuri alusel: Lihtverbid, Liitverbid, Ühendverbid, Väljendverbid, Ahelverbid 9. Käändsõna tüvi (ühe- ja kahetüvelisus, tüvevokaal, tüve silpide arv, tüvemuutused). Ühe- ja kahetüvelisus
kolmekäändelise või osastavalise sihitisega verbiga. Kui sihitis esineb lauses üksi, st ilma laiendita, on verbiga edastatav situatsioon irresultatiivne, nt veereta vaati! Kui aga verbi juurde kuulub määrus, muutub sama verb resultatiivseks ja kolmekäändeliseks, nt veereta vaat eemale! Samuti käituvad ka ahvatlema, ehmatama, arstima, juhtuma, kallama. Verbide jaotus tegevuslaadi alusel. Kestus 1) momentaanid väljendavad hetkelist või ühekordset tegevust: haugatama, minema; 2) frekventatiivid väljendavad korduvat tegevust: hõikuma, limpsima; 3) kontinuatiivid väljendavad kestvat tegevust: vaatlema, küsitlema; 4) inhoatiivid väljendavad tegevuse algust: hakkama, uinuma. Verbide jaotus struktuuri alusel: 1. Lihtverbid koosnevad ühest tüvest, nt küsima, käima, sõdima. 2. Liitverbid. Koosnevad kahest kokkukirjutatud tüvest, kusjuures liitverbi komponendid on lahutamatud, nende vahele ei saa paigutada muid sõnu. Liitverbi tunneme ära selle järgi, et
annaabi.ee 
