Eesti keele sõnamoodustus Sõnamoodustus tegeleb motiveeritud sõnade analüüsi ja kirjeldusega. o Arbitaarsed ehk kokkuleppelised: maa, mets, vihm, lumi. o Motiveeritud: nimetamise aluseks on seos mõne teise sõna või nähtusega: maanaine, metsloom. Siia alla kuuluvad ka deskriptiivsed sõnad: auh-auh, kriiks. Sõnamoodustuse analüütiline ehk staatiline aspekt kirjeldab keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud). Sõnamoodustuse protsessuaalne ehk dünaamiline aspekt jälgib tegelikku keelekasutust ja kirjeldab, kuidas sõnad sünnivad ning kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse. Sõnamoodustusliigid: 1. Sõnade liitmine ehk kompositsioon, st sõnade moodustamine tüvesid liites: liivarand, talumaja. 2. Sõnade tuletamine ehk derivatsioon, st sõnade moodustamine tüve ja afiksit liites: liivjas, randlane,...
lauses tuumsõnadeks, nimetatakse süntaktilisteks sõnadeks. • Eesti keeles on sõnaliike, mis ei saa olla leksikaalse fraasi tuumaks, nt. konjunktsioonid ja afiksaaladverbid. Semantiline sõna • Semantiline sõna on väikseim iseseisev tähendust kandev üksus, millega keelekasutajal seondub sisu. • Sõnad võivad moodustada kompleksseid struktuure, liitsõnu, nende tähendus ei pruugi olla moodustusosade summa, tähendus võib olla idiomatiseerunud. Semantilised sõnarühmad: 1) sõnad, millel on ka ilma lausekontekstita piiritletud ja selge tähendus, nt. isikunimed või liigimõisteid väljendavad sõnad; 2) suhtelise tähendusega sõnad, mis sõltuvad teistest sõnadest ja vajavad neid oma tähenduste avamiseks; 3) osutussõnad e. deiktikud 4) ilma leksikaalse tähenduseta (sünsemantilised) sõnad; 5) sõnad, mis on leksikaalse fraasi osad, kuid millel puudub fraasis eraldi võetult tähendus. Pragmaatiline sõna
lekseemide tekkel esmase tähtsusega 2) Põhiline nimetamisviis on uute sõnade moodustamine keeles olemas olevate moodustusmallide järgi, st sõnamoodustus. Juba olemas olevad elemendid sõnad ja morfeemid on motiveeritud tähenduse kandjad. Sellisel juhul on tegemist morfeemse motivatsiooniga, st terviku tähendus on tuletatav koostisosade tähendustest. Enamik sõnu ongi motiveeritud koostisosade kaudu. Siin on motiveeritusel aga erinevaid astmeid, kuna osa tuletisi ja liitsõnu on idiomatiseerunud nende tähendus ei ole enam läbipaistev. (a. täielikult motiveeritud on nt sitskleit (parafraas ,,sitsist valmistatud kleit" kandub täielikult üle liitsõna tähendusse); b. osaliselt motiveeritud on nt käterätik parafraas ,,rätik käte kuivatamiseks" sobib ainult osaliselt, sest sõna on läbi teinud tähenduse laienemise; c. idiomaatiline, semantiliselt läbipaistmatu tähendus ei tulene koostisosade tähendustest, on isoleeritud, läbipaistmatu, nt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
