mimemorf sõna koosseisus. Afiksid on seotud morfeemid ei saa esineda üksi, vaid ainult koos juurmorfeemiga tuletusliited ning muutemorfeemid (vormitunnused) 16. Vormimoodustus ja liiteline sõnamoodustus kasutavad ühesuguseid morfoloogilisi võtteid liidetakse juurmorfeemile afikseid: vormitunnuseid v tuletusliiteid, mis eesti keeles järgnevad tüvele. Ka afiksitele eelnevad tüvekujud, s.t muutetüvi ja tuletustüvi on sageli samad. Eristavaks teguriks on afiksi funktsioon: vormitunnused tähistava sõnaliigile omaseid grammatilisi kategooriaid, tuletusliited tähistavad leksikosemantilisi kategooriaid. Vastavalt sellele jaguneb morfoloogia MUUTEMORFOLOOGIAKS JA TULETUSMORFOLOOGIAKS. Olulisemad erinevused: a) SÕNALIIGI MUUTUVUS Muutemorfeem ei muuda tüve sõnaliiki.
Arbitaarsed sõnad - kokkuleppelised: maa, mets, vihm, lumi, suur, elama, jooma, sööma Motiveeritud sõnad nimetamise aluseks seos mingi teise sõnaga või nähtusega: maanaine, maamees, metsloom, metslane, lumelinn, lumivalge. Sõnamoodustus tegeleb põhiliselt motiveeritud sõbade analüüsi ja kirjeldusega. Sõnamoodustuse analüütiline e staatiline aspekt kirjeldatakse keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud). Sõnamoodustuse protsessuaalne e dünaamiline aspekt jälgitakse tegelikku keelekasutust ja kirjeldatakse, kuidas sõnad sünnivad, kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse. Ühtlasi kirjeldatakse keeletarvitaja sõnamoodustuskompetentsi. Sõnamoodustuse liike: · Kompositsioon e sõnade liitmine sõnade moodustamine tüvesid liites: liivarand, talumaja, päikesepaiste, taevaingel, põrgukoer · Derivatsioon e sõnade tuletamine sõnade moodustami...
Eesti keele sõnamoodustus Sõnamoodustus tegeleb motiveeritud sõnade analüüsi ja kirjeldusega. o Arbitaarsed ehk kokkuleppelised: maa, mets, vihm, lumi. o Motiveeritud: nimetamise aluseks on seos mõne teise sõna või nähtusega: maanaine, metsloom. Siia alla kuuluvad ka deskriptiivsed sõnad: auh-auh, kriiks. Sõnamoodustuse analüütiline ehk staatiline aspekt kirjeldab keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud). Sõnamoodustuse protsessuaalne ehk dünaamiline aspekt jälgib tegelikku keelekasutust ja kirjeldab, kuidas sõnad sünnivad ning kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse. Sõnamoodustusliigid: 1. Sõnade liitmine ehk kompositsioon, st sõnade moodustamine tüvesid liites: liivarand, talumaja. 2. Sõnade tuletamine ehk derivatsioon, st sõnade moodustamine tüve ja afiksit liites: liivjas, randlane,...
avati pole teada, kes ukse avas). · Tegusõna pöördelised vormid Need on lauses öeldiseks. Ilma nendeta poleks lauset. Lihtlauses on üks öeldis, liitlauses kaks öeldist. Nt: Ma läksin õue. ,,Läksin" on öeldis. · Eesti keele leksikoloogia (sõnamoodustus): 1. Liitmine Liitmisel liidetakse kokku kaks või enam tüvisõna. Nt: must + sõstar mustsõstar 2. Tuletus Tuletusel liidetakse kokku tuletustüvi ja liide. Nt: must + jas mustjas 3. Lühendamine Lühendamisel kaob alussõna lõpuosa ja säilib algusosa. Nt: linformatsioon info 4. Konversioon - Konversiooni puhul muutub sõnatüve sõnaliikteiseks ja tuletusliidet ei lisandu. Nt: julge + ma julgema 5. Tüvekordus Tüvekordusega kaasneb mõningane muutus tüvisõnas. Nt: pudi pudi-padi · Eesti keele jätkusuutlikus:
täpsustab, iseloomustab põhisõna (hambaarst, kohvikoor, jalgpall). Liitsõna sõnaliigi määrab põhisõna 2. Tuletusalus. Liide. Tuletis. Tuletuspesa. Tuletusalus e alussõna – sõna, millest on tuletis moodustatud. Alussõna tüvi varieerub. Tuletusliited – väljendavad mingit väga üldist, kategoriaalset tähendust, mis ilmneb konkreetsemalt alles võrdluses tuletusaluse sõnaga: -ke(ne), -tar, -nna, -ja. Tuletise ehk derivaadi osad on tuletustüvi ja tuletusliide. Sõnapesa ehk tuletuspesa – kõik sama juure tuletised 3. Liidete produktiivsus ja aktiivsus. Produktiivsus – teatud liite abil võib teatudmalli järgi teksti loomise käigus vabalt tuletisi moodustada, tuletusprotsess on regulaarne, vastuvõtjale ühemõtteliselt selge.-mine, -ja, -lane, -lik. Osa selliseid tuletisi on leksikaliseerunud, muutunud kindlateks ssõnavaraüksusteks, kuid siiski läbipaistvad:niitjas, vaesuma, parteilane
nt junkur `noormees, kavaler', tuhvlikangelane `naise valitsuse all olev abielumees', debiilmolufon `mobiiltelefon'. 5. Halvustava, laitva või põlgliku tähendusega on pejoratiivsed sõnad ehk pejoratiivid. Selliseid negatiivset suhtumist väljendavaid sõnu on eesti keeles nii tüvisõnade hulgas, nt loru, luhva, pastel `liiga pehmeloomuline inimene', kui ka tuletisi ja liitsõnu. Tuletistes võivad pejoratiivset tähendust kanda nii tuletustüvi kui ka tüvi ja liide mõlemad: -(a)rd lakard, kohmard, jõhkard, juhmard, logard, õgard, lõhvard, käpard, uimard; -is laaberdis, kooberdis, kooserdis, käperdis, lõhverdis, laterdis, vaterdis, paterdis, puterdis, pudrutis, sahmerdis, kekutis. Liitsõnade näiteid:närukael, lobamokk, pläralõug, pudrulõug, tainapea, tattnina, lontkõrv, kobakäpp, lääpjalg, paksmagu. 10. Sünonüümid, antonüümid, hüponüümid, homonüümid, paronüümid 1
Tuletusliiteid on eesti keeles Liitsõnadest saab edasi moodustada uusi liitsõnu ja nendest umbes sada, soome keeles aga näiteks ligi kakssada. Tuletis omakorda uusi liitsõnu. Sõnade arv ei ole piiratud, kuigi reaalses Asukoha põhjal jagunevad tuletusliited eesliideteks (tuletusprefiksiteks) ja järelliideteks (tuletussufiksi- Tuletustüvi Liide keelekasutuses väga pikki sõnu välditakse. Vastavalt sellele, mil- lises vahekorras on omavahel liitsõna moodustusosade tähen- teks). Eesti keel, nagu ka teised soome-ugri keeled, vara + ndus kasutab enamasti tuletussufikseid; üksikud olemas- võsa + stik dused ja mis määrab liitsõna terviktähendust, eristatakse kahte
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
