mimemorf sõna koosseisus. Afiksid on seotud morfeemid ei saa esineda üksi, vaid ainult koos juurmorfeemiga tuletusliited ning muutemorfeemid (vormitunnused) 16. Vormimoodustus ja liiteline sõnamoodustus kasutavad ühesuguseid morfoloogilisi võtteid liidetakse juurmorfeemile afikseid: vormitunnuseid v tuletusliiteid, mis eesti keeles järgnevad tüvele. Ka afiksitele eelnevad tüvekujud, s.t muutetüvi ja tuletustüvi on sageli samad. Eristavaks teguriks on afiksi funktsioon: vormitunnused tähistava sõnaliigile omaseid grammatilisi kategooriaid, tuletusliited tähistavad leksikosemantilisi kategooriaid. Vastavalt sellele jaguneb morfoloogia MUUTEMORFOLOOGIAKS JA TULETUSMORFOLOOGIAKS. Olulisemad erinevused: a) SÕNALIIGI MUUTUVUS Muutemorfeem ei muuda tüve sõnaliiki.
Sufiksoidid e pooljärelliited:-võitu, -ohtu, -mees Liitverbid: liitsõnad, mille põhisõnaks on verb: alahindama, kuumsuitsutama, ristküsitlema. Liitverbide moodustusmallid: · Määrsõna + verb · Käändsõna nimetavas + verb · Adj + verb · S + verb Tüvi lihttüvi e juur (käsi/lane, käe/line), tuletatud tüvi (käsitle/mine, käsitse/ja) või liittüvi (käsitöö/line). Tuletusalus e alussõna sõna, millest on tuletis moodustatud. Alussõna tüvi varieerub. Tuletustüvi liite ees olev tüvevariant. Tuletuse alustüveks võib olla ka niisugune juurmorfeem, mis lekseemina ei esine. Tuletusliide modifitseerib alussõna tähendust, muudab sõnaliiki. Deverbaalid verbist tuletatud Denominaalid noomenist tuletatud Sõnapesa kõik sama juure tuletised Kolme tüüpi tuletusliited: · Liited, millel on üks kindel kategoriaalne tähendus: -kene, -tu (käsitu, silmitu), -la(haigla, sigala, tagala)
(õnnetu). 2. Liited, millest enamik kuulub ühte ja samasse semantilisse rühma: nt us (kiirus, õnnelikkus). 3. Liite tähendus on väga üldine ja selgub alles konkreetses sõnas: nt ik (põlvik, häälik) Põimliitsõna on selline sõna, mille eesosa laiendab järelosa: koolimaja, lehekülg. Rindliitsõna on selline sõna, mille osad on omavahel rinnastatud: sinimustvalge, ööpäev. Tuletusalus ehk alussõna on sõna, millest tuletis on moodustatud. Tuletustüvi on liite ees olev tüvevariant. Produktiivsus teatud liite abil võib teatud malli järgi teksti loomise käigus vabalt tuletisi moodustada, tuletusprotsess on regulaarne, vastuvõtjale ühemõtteliselt selge: nt mine (laulmine), -lane (tartlane). Leksikaliseerumine muutumine kindlaks sõnavaraüksuseks. Idiomatiseerunud muutunud tähenduslikult iseseisvaks. Frekventatiivid väljendavad katkendlikku korduvat tegevust. 1. le (rutlema, uitlema) 2
avati pole teada, kes ukse avas). · Tegusõna pöördelised vormid Need on lauses öeldiseks. Ilma nendeta poleks lauset. Lihtlauses on üks öeldis, liitlauses kaks öeldist. Nt: Ma läksin õue. ,,Läksin" on öeldis. · Eesti keele leksikoloogia (sõnamoodustus): 1. Liitmine Liitmisel liidetakse kokku kaks või enam tüvisõna. Nt: must + sõstar mustsõstar 2. Tuletus Tuletusel liidetakse kokku tuletustüvi ja liide. Nt: must + jas mustjas 3. Lühendamine Lühendamisel kaob alussõna lõpuosa ja säilib algusosa. Nt: linformatsioon info 4. Konversioon - Konversiooni puhul muutub sõnatüve sõnaliikteiseks ja tuletusliidet ei lisandu. Nt: julge + ma julgema 5. Tüvekordus Tüvekordusega kaasneb mõningane muutus tüvisõnas. Nt: pudi pudi-padi · Eesti keele jätkusuutlikus:
täpsustab, iseloomustab põhisõna (hambaarst, kohvikoor, jalgpall). Liitsõna sõnaliigi määrab põhisõna 2. Tuletusalus. Liide. Tuletis. Tuletuspesa. Tuletusalus e alussõna – sõna, millest on tuletis moodustatud. Alussõna tüvi varieerub. Tuletusliited – väljendavad mingit väga üldist, kategoriaalset tähendust, mis ilmneb konkreetsemalt alles võrdluses tuletusaluse sõnaga: -ke(ne), -tar, -nna, -ja. Tuletise ehk derivaadi osad on tuletustüvi ja tuletusliide. Sõnapesa ehk tuletuspesa – kõik sama juure tuletised 3. Liidete produktiivsus ja aktiivsus. Produktiivsus – teatud liite abil võib teatudmalli järgi teksti loomise käigus vabalt tuletisi moodustada, tuletusprotsess on regulaarne, vastuvõtjale ühemõtteliselt selge.-mine, -ja, -lane, -lik. Osa selliseid tuletisi on leksikaliseerunud, muutunud kindlateks ssõnavaraüksusteks, kuid siiski läbipaistvad:niitjas, vaesuma, parteilane
nt junkur `noormees, kavaler', tuhvlikangelane `naise valitsuse all olev abielumees', debiilmolufon `mobiiltelefon'. 5. Halvustava, laitva või põlgliku tähendusega on pejoratiivsed sõnad ehk pejoratiivid. Selliseid negatiivset suhtumist väljendavaid sõnu on eesti keeles nii tüvisõnade hulgas, nt loru, luhva, pastel `liiga pehmeloomuline inimene', kui ka tuletisi ja liitsõnu. Tuletistes võivad pejoratiivset tähendust kanda nii tuletustüvi kui ka tüvi ja liide mõlemad: -(a)rd lakard, kohmard, jõhkard, juhmard, logard, õgard, lõhvard, käpard, uimard; -is laaberdis, kooberdis, kooserdis, käperdis, lõhverdis, laterdis, vaterdis, paterdis, puterdis, pudrutis, sahmerdis, kekutis. Liitsõnade näiteid:närukael, lobamokk, pläralõug, pudrulõug, tainapea, tattnina, lontkõrv, kobakäpp, lääpjalg, paksmagu. 10. Sünonüümid, antonüümid, hüponüümid, homonüümid, paronüümid 1
Tuletusliiteid on eesti keeles Liitsõnadest saab edasi moodustada uusi liitsõnu ja nendest umbes sada, soome keeles aga näiteks ligi kakssada. Tuletis omakorda uusi liitsõnu. Sõnade arv ei ole piiratud, kuigi reaalses Asukoha põhjal jagunevad tuletusliited eesliideteks (tuletusprefiksiteks) ja järelliideteks (tuletussufiksi- Tuletustüvi Liide keelekasutuses väga pikki sõnu välditakse. Vastavalt sellele, mil- lises vahekorras on omavahel liitsõna moodustusosade tähen- teks). Eesti keel, nagu ka teised soome-ugri keeled, vara + ndus kasutab enamasti tuletussufikseid; üksikud olemas- võsa + stik dused ja mis määrab liitsõna terviktähendust, eristatakse kahte
annaabi.ee 
