M N K Mit. M N K Mit. ? kaashäälik - ? kaashäälik - - - kes? - - kes? - - - - ? - - - ? - - mis? - (- ,- ) mis? - - (- ,- ) M N K Mit. M N K Mit. ? kaashäälik - ? kaashäälik - - - kes? - - kes? - ...
... Y 1 : 1. 1. ......................... 3 2. ........................ 3 4 3. ................................. 4 8 4. ........... 9 12 5. ? ? ?..................... 14 16 6. . ?......................... 17 18 7. . ?..................... 19 20 8. .?............................. 21 25 9. .?.......... 26 30 10. ................ 31 32 11. ................................... 33 35 12. .......................................... 36 43 13. . ........................... 44 51 14. .............................................. 51 53 15. ......................................... 56 57 16. ........................................ 58 62 17. ...................................... 63 68 2. 18. ......................................................... 68 77 19. ............................................ 78 81 20. .............................................. 82 ...
7 - 9 1 1. 1. - - - - - - - - - - : : : - - - - - - - - - - NB! - - - - - - - 2 1.1. . 1. 2. ..... 3. ..... 4. ..... 5. ..... 6. ..... 7. .... 8. ..... 9. ..... 10. ..... 11. ...... 12. ..... 13. ..... 14. ..... 15. ..... 1.2. . 1. ............................ 2. ............................. ...
1. Küsilause ja hüüdlause Küsilauses on küsisõna kohe algul. Käksiva kõneviisis on mitmuse esimene pööre kõrgstiilne nt: Lulgem üks isamaa laul! Argistiilis eelistatakse kindlat kõneviisi nt: sööme või ärme sööme. Kindel kõneviis annab käsule kõrgema kategoorilisuse kui käskiv kõneviis nt: Sa tuled kohe siia. Tavalise kategoorilise käsu väljendajad kõnekeeles on küsilauses, mida kasutatakse käsuväljendamiseks käskiva intonatsiooniga nt: Kas jätad juba järele! Kaudne käsk vormistatakse möönva kõneviisi abil nt: Rohelised kogunegu koolimaja ette. Soovlaused ehk hüüdlaused algavad sidesõnaga kui või tingivas kõneviisis verbiga nt: Kui pääseks vaevast! Võetaks meid tõsiselt! Segedased on ka verbita soovlaused, kindlates situatsioonides kasutatavad standart väljendid nt: Tere hommikust! Nõrgemat käsku väljendava hüüdlause intonatsioonilised erinevused väitlausest on vähe märgatavad ning kirjas selle lõpus hüüu märki ei kasutata nt: Lähme t...
9- 1006- 10- 1523- 20- 1648- 90- 1297- 100- 10.1.1905- 200- 22.2.1791- 300- 30.5.1992- 400- 23.9.2007- 500- 30.10.2011- 600- 700- 800- 900- , 1000-
Keeleteaduse aluste ja üldkeeleteaduse sissejuhatuse kursuste grammatiliste kategooriate osa õppematerjal, pärit F. Karlssoni õpiku Üldkeeleteadus eestikeelsest tõlkest Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna verb v hüppama, jooksen nimisõna substantiiv s konn, elamine omadussõna adjektiiv adj ilus, karvasem arvsõna numeraal n üks, seitsmendik asesõna pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna adverb adv hästi, kaua asemäärsõna proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saam...
Ajad ja nende vormid.
, , Õpilase käsiraamat 1 Lp. õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6. Kesksõna (vormid, käänamine) Raamat on mõeldud Sulle ai...
Present Simple Present Continuous I walk I am (I'm) walking you walk you are (you're) walking he walks he is (he's) walking she walks she is (she's) walking it walks it is (it's) walking we walk we are (we're) walking they walk they are (they're) walking Present Perfect Simple Present Perfect Continuous I have (I've) walked I have been walking you have (you've) walked you have been walking he has (he's) walked he has been walking she has (she's) walked she has been walking it has (it's) walked it has been walking we have (we've) walked we have been walking they have (they've) walked they have been walking Past Simple Past Continues I walked ...
NACH Märgib tegevuse toimumist või kellaaega pärast mingit ajahetke. Es ist schon fünf Minuten nach sieben. Viis minutit seitse läbi. Wir kommen erst nach dem Urlaub. Me tuleme alles pärast puhkust. KURZ NACH Kasutatakse ebatäpse kella- või päevaaja märkimiseks, mis märgib aega pärast antud ajahetke. Kurz nach neun bin ich wieder zu Hause. Veidi pärast üheksat olen jälle kodus. VOR Märgib tegevuse toimumist või kellaaega enne mingit tegevust. Es ist fünf Minuten vor sieben. Viis minutit puudub seitsmest. Ich komme vor dem Urlaub noch vorbei. Ma astun enne puhkust veel läbi. Er ist vor zehn Minuten gegangen. Ta läks kümne minuti eest ära. UM Kasutatakse täpse kellaajaga. Kuna kellaaeg on seotud põhiarvuga, siis artiklit ei kasutata. Ich komme um sieben uhr. Ma tulen kell seitse. GEGEN Märgitakse ligikaudset aega. gegen Mitternacht - kesköö paiku gegen fünf Uhr - kella viie paiku gegen Mitttag - lõuna paiku AN Nädalapäevade ees. Kõik...
Alfabeto A/a Ee / ee J/j N/n R/r W/w B/b Ff / ff K/k Ñ/ñ S/s X/x C/c Gg / gg L/l O/o T/t Y/y Ch / ch Hh / hh Ll / ll P/p U/u Z/z Dd / dd I/i M/m Q/q V/v - Saludos y despedidas ¡Hola! ¡Hasta pronto! ¡Buenos días! ¡Hasta luego! ¡Buenas tardes! ¡Hasta mañana! ¡Buenas noche...
Present Perfect Simple The present perfect simple expresses an action that is still going on or that stopped recently, but has an influence on the present. It puts emphasis on the result. Form of Present Perfect Positive Negative Question I / you / we / the I have spoken. I have not spoken. Have I spoken? y he / she / it He has spoken. He has not spoken. Has he spoken? For irregular verbs, use the participle form (see list of irregular verbs, 3rd column). For regular verbs, just add "ed". Exceptions in Spelling when Adding `ed' Exceptions in spelling when adding ed Example after a final e only add d love loved final consonant after a short, stressed vowel admit admitted or l as final consonant after a vowel is doubled travel travelled final y after a consonant becomes i hurry hurried Use of Present Perfect ·...
Simple Past (Past Simple) The simple past expresses an action in the past taking place once, never, several times. It can also be used for actions taking place one after another or in the middle of another action. Form of Simple Past Positive Negative Question I did not no differences I spoke. Did I speak? speak. For irregular verbs, use the past form (see list of irregular verbs, 2nd column). For regular verbs, just add "ed". Exceptions in Spelling when Adding `ed' Exceptions in spelling when adding ed Example after a final e only add d love loved final consonant after a short, stressed vowel admit admitted or l as final consonant after a vowel is doubled travel travelled final y after a consonant becomes i hurry hurried Use of Simple Past · action i...
Past Progressive (Past Continuous) The past progressive puts emphasis on the course of an action in the past. Form Positive Negative Question I / he / she / it I was speaking. I was not speaking. Was I speaking? you / we / they You were speaking. You were not speaking. Were you speaking? Exceptions in Spelling Exceptions in spelling when adding ing Example come coming final e is dropped (but: ee is not changed) (but: agree agreeing ) after a short, stressed vowel, the final consonant is doubled sit sitting l as final consonant after a vowel is doubled (in British English) travel travelling final ie becomes y lie lying Use of Past Prog...
The Passive Voice Passive voice is used, when the focus is on the action. It is not important or not known, hovewer, who or what is performing the action. Passiivi kasutatakse siis, kui tegevust teostav isik on teadmata või tema mainimine ei ole oluline, või siis, kui tähelepanu on pööratud sellele, mida tehakse. Passiivi ajavormid moodustatakse abiverbi be pöördelistest vormidest vastavas ajas ja põhiverbi mineviku kesksõnast (III pv-past participle). BE vastav aeg+ Verbi III pv Tegevuse sooritaja näitamiseks kasutatakse eessõna by. Kui aktiivlause aluseks on asesõna (I, you, he, we, you, they, somebody...), siis jäetakse by- fraas ära. Aktiivlause muutmine passiivlauseks: 1. Leiame sihitise ja muudame ta aluseks. 2. Määrame öeldise ajavormi ja asendame ta passiivi vastava ajaga 3. Leiame aluse ja muudame ta eessõna by abil sihitiseks. Example: Jane baked a cake.-active sentence A cake was baked by Jane.-passive senten...
Lihtlause (The simple sentence) Lauseliikmed on alus (t/ie subject),iildis (the predicale), sihitis lthe objecr) ja mddrus (.the adver- blal1. Lau.eliikmek. rdih olla iiLl.,siksona r0i terve:dnade riihm ehl< lraas. faraline sdnajiirg on: Alus Oeldis Sihitis MAarus Tbm played sot:f yesteral0!-. My elder brother will play tahle tennis next week Lausete liigid (Klrds ol sentence.s) Viiitlaused (Statements'l teata...
docstxt/135973119127.txt
Jõulud eesti rahvakalendris Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks (1) ...... . Jõulud olid pühad päevad, mil üks ajastaeg (2) ...... lõppemas ja uus algamas. Maa pööras ennast valguse, soojuse, (3) ...... ja elu poole. Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning (4) ...... aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd (5) ......, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril. Tõusti varavalges, (6) ....... teha valmis jõuluvorstid ja panna käima jõuluõlu. Mõnel pool küll ei peetud seda päeva õlleteoks sobivaks. Oma õlu pidi olema igas peres ning seda pidi jätkuma jõulude (7) ...... . Eluruumid koristati ja puhastati ülima hoolega ja nüüd ei tohtinud (8) ....... pühkida enne, kui jõulud läbi vastasel korral kardeti, et ka õnn saab (9) ..... välja pühitud. Kui maja korras, toodi sisse jõuluõled ja see tähistas ...
Nimisõnade grammatiline sugu ja mitmus Meessoost on nimisõnad, mis lõpevad sufiksitega: - er ,- der Bäcker, der Wecker NB! erandid er lõpulised võivad olla ka nais- ja kesks. das Fenster, die Nummer - ler,- der Künstler - ner,- der Redner - en,- der Kuchen NB! esineb erandeid - ling,- e der Lehrling, der Schmetterling - ich,- e der Teppich - ig, -e der Pfennig - s,- e der Knirps - lõputa,verbist tulenevad nimisõnad gehen- der Gang, fliegen der Flug võõrapäraste sufiksitega: - or,- e der Motor, der Traktor - ist, - en der Idealist - ier,- e der Offizier - ent,- en der Student, der Präsident - eur,- e der Ingenieur, der Amateur, der Monteur - ant,- en der Musikant - and,- en der Doktorand - är,- e der Aktionär,der Millionär, der Sekretär - et,- en der At...
. 1. ............ 2. ......... 3. ......... 4. ......... 5. ........... 6. ............ 7. ........ 8. ........ 9. ......... 10........... 11........... 12........... 13......... 14......... 15........... 16......... 17........ 18......... 19.......... 20.......... . 1. ............ 2. ................ 3. ............. 4. ............. 5. ............. 6. .............. 7. ............ 8. ............ 9. ............... 10. .............. 1 . . : 1. -................................................................... 2. -............................................................................ 3. -........................................................................... 4. -........................................................................... 5. -........................................................................
Eesti keel Rõhk Eesti keelsetel sõnadel on rõhk esimesel silbil, võõrsõnadel ja laensõnadel vastavalt lähtekeelsele sõnale. Veaohtlikud sõnad: "mõte - mõtte - mõttetu." "arutama - mitte harutama" "arukas - mitte harukas" "igihaljas - mitte higihaljas" Komad: Komad käivad sõnade ette: "et, sest, aga, kuid, vaid, siis" Komad käivad nende sõnade ette erandkorras:"ja, ning, ehk, ega, või" ees. Häälikud Kaashäälikud: j, v, l, m, n, r Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikute alaliik sulghäälikud: k, p, t, g, b, d Käänded Nimetav - küsimus: kes? ; mis? Omastav - küsimus: kelle? ; mille? Osastav - küsimus: keda? ; mida? Sisseütlev - küsimus: kellesse? ; millesse? Seesütlev - küsimus: kelles? ; milles? Seestütlev - küsimus: kellest? ; millest? Alaleütlev - küsimus: kellele? ; millele? Alalütlev - küsimus: kellel? ; millel? Alaltütlev - küsimus: kellelt? ; millelt? Saav - küsimus: kelleks? ; milleks? Rajav - küsimus: kelle...
1 Saksa keel Isikulised asesõnad Ich- mina er- tema(ms) wir- meie Mir- mulle ihm- talle(ms) uns- meile Mich- mind ihn- teda(ms) uns- meid Du- sina es- tema(ks) ihr- teie Dir- sulle ihm- talle(ks) euch- teile Dich- sind es- teda(ks) euch- teid sie- tema(ns) sie- nemad ihr- talle(ns) ihnen- neile sie- teda(ns) sie- neid Tegusõna ,,haben" (omama...mul on,sul on jne) Ich habe mul on Du hast sul on Er/sie/es hat tal on Wir haben meil on Ihr habt teil on Sie haben neil on Tegusõna ,,sein" (olema) pööramine Ich bin mina olen Du bist sina oled Er,sie,es ist tema on Wir sind meie oleme Ihr seid t...
INGLISE KEELE GRAMMATIKA Present Simple Lihtoleviku moodustamine Jaatav vorm Eitav vorm Küsiv vorm I make I do not make Do I make? He/she/it speaks He/she/it does not speak Does he/she/it speak? We/you/they go We/you/they do not go Do we/you/they go? NB! ERANDID! · Verbidele, mis lõpevad ss, h, ch, tch, x või oga, lisatakse ainsuse kolmdandas pöördes es. he does he goes he misses he watches he mixes · Verbid, mis lõpevad yga, mille ees on konsonant, muudavad y iks enne es lisamist. fly he flies carry he carries Võrdle: say he says Lihtolevik väljendab: · Antud momendil toimuvat tegevust, mis ei väljenda kest...
1 VENE KEELE GRAMMATIKA SISUKORD NIMISÕNA 3 Nimisõnade sugu 3 Nimisõnade mitmus 4 Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11
SILP JA SELLE LIIGID sAk/ sa s- algus A-tuum k-lõpp Eesti keeles on silbi kohustuslikuks osaks silbi tuum, milleks on üks või kaks vokaali. Silbid jagunevad P Pikk ja L lühike lühike silm on see mis lõppeb ainult ühe vokaaliga. NT: sA lA jA pikk silp on see kus lõpus on diftong e. Täishäälikuühend NT: kOI, mAA, tütar/tüttar tüdruk/tütruk K, P, T esinevad heliliste häälikute vahel kahekordselt. Ta/ba- ta/pa ta/pa tap/pa harjutus: pipi pikksukal on sada sünnimärki ja tuhat tedretähni - pi/pi pikk/su/ kal on sa/da sün/ni/mär/ki ja tu/hat te/dre/täh/ni L L P P P P L L P L P L P L L P L P L Ka Tommi ning Annika leiavad, et mida rohkem, seda uhkem- ka Tom/mi ning An/ni/ka lei/a/vad, et mi/da roh/kem, se/da uh/kem. L P L P P P L P P P L L P P L L P P Autobussi sisenes piletikontroll- Au/to/bus/si Si/se/nes pi/le/ti/kont/roll P L P L PL P L PL P P KÕNETAKT on kõnes esin...
1. (?) ..----,, , , c..---- , ..-----,, ,, ,, 2. ( ?) ..---- , , , ( ?) , , , 3. ( ?) !!!! , , 4. (?) ..----- , ,, ..---, ..----, , ,, 1. . . 2. . () . 3. . . 4. = =. . 5. . . 6. = . 7. . = 8. . . 9. . 1. 1. . 2. ,,,. 3. , 4. (.)- . ........................c(.)- -........................
42 KUULA & KORDA GRAMMATIKA SISUKORD ARTIKKEL 44 Umbmäärane artikkel - UN / UNA 44 Määrav artikkel – EL, LA 44 ASESÕNA 45 Isikulised asesõnad 45 Omastavad asesõnad 45 Näitavad asesõnad 46 MUY ja MUCHO 46
DER DAS DIE DIE Plural(Mitmus) Nominativ DER DAS DIE DIE (Wer? Was?) ein ein eine (Kes?Mis?) Genitiv DES DES DER DER (Wessen?) eines eines einer (Kelle? Mille?) Dativ (Wem?) DEM DEM DER DEN (Kellele? einem einem einer Millele?) Akkusativ DEN DAS DIE DIE (Wen? Was) einen ein eine (Keda?Mida?) Wie?-Kuidas? Warum?-Miks? Wo?-Kus? Wohin?-Kuhu? Wohere?-Kust? Wie oft?- Kui tiht...
58 KUUL UULAA & KORD KORDA ORDA GRAMMATIKA SISUKORD Lk. ARTIKKEL Umbmäärane artikkel A/AN 60 Määrav artikkel THE 60 ASESÕNA Isikulised asesõnad 62 Omastavad asesõnad 62 SOME, ANY ja NO ning nende liitvormid 62
Sanaluokka Nomini-käändsõna Substantiivi-nimisõna Adjektiivi-omadussõna Partikkeli-muutumatu sõna Verbi-tegusõna Pronomini-asesõna Adverbi-määrsõna Aikamuodot Preesens-olevik Imperfekti-lihtminevik Perfekti-täisminevik Pluskvamperfetki-enneminevik Sijamuodot Nominatiivi - nimetav Genetiivi omastav Akkusatiivi akkusatiiv Partitiivi osastav Essiivi olev (-na) llatiivi sisseütlev Inessiivi seesütlev Elatiivi seestütlev Allatiivi - alaleütlev Adessiivi alalütlev Ablatiivi alaltütlev Komitatiivi kaasaütlev Instruktiivi viisiütlev Abessiivi ilmaütlev Translatiivi Saav Lauseen jäsenet Subjekti alus Predikaatti öeldis Objekti sihitis Predikatiivi öeldistäide Adverbiaali määrus Postpositio tagasõna Prepositio eessõna Partitsiip kesksõna Modukset Indikatiivi-kindel kõneviis Konditionaali-tingiv kõneviis Imperatiivi-käskev kõneviis Potentiaali-potentsiaal Positiivi-algvõrre Komparatiivi-keskvõrr...
Sisukord EESTI KEEL 1 HÄÄLIKUÕIGEKIRI 1.1 Üksikhääliku õigekiri 1. Helitud häälikud: g, b, d, k. p, t, s, h,f, s, z, z, helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, I, m, n, r, v. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k,p,t: võtsin, heitsin, kaktus. Selle reegli järgi tuleb helitu hääliku järele kirjutada rõhuliide -ki: mütski, karpki, leibki, helilise hääliku järele -gi: laulgi, koergi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla g, b, d järgmistel juhtudel: 1) liitsõnades ei muutu üksiksõnade kirjapilt: raudtee, kingsepp, kaudkõne; 2) liite ees säilib sõnatüvi muutumatuna: jalgsi, kodakondsus, õudsed; 3) sama sõna eri vormides säilib sõna tüvi muutumatuna: leidma - leidsin, kärbes - kärbse; 4) võõrsõnades: absoluutne, röntgen. 2. Kahekordse täishääliku järel kirjutatakse üks k, p, t: vaatan, kõiki. 3. Kahe- või en...
1 SAKSA KEELE GRAMMATIKA SISUKORD ARTIKKEL 3 Umbmäärane artikkel 3 Määrav artikkel 3 ASESÕNA 6 Isikulised asesõnad 6 Omastavad asesõnad 6 Näitavad asesõnad DIESER, DIESE ja DIESES (see) 7
1. vene keele arvud ja järgarvud 0 25 1 26 2 27 3 28 4 29 5 30 6 40 7 50 8 60 9 70 10 80 11 90 12 100 13 101 14 200 15 300 16 400 17 1000 18 1001 19 1400 20 7000 21 10 000 22 100 000 23 1 000 000 24 1 000 000 000 1. 12. 2. 13. 3. e 14. 4. 15. 5. 16. 6...
First Conditional: A real possibility in the future A First Conditional sentence is for future actions dependent on the result of another future action or event, where there is a reasonable possibility of the conditions for the action being satisfied. Formation: if + present simple, + will For example: If she gets good grades, she will go to university. We are talking about the future, but we use a present tense for the condition and will for the result. In this case, the person is sure about going to university. We can use other modal verbs in the result part of the sentence. For example: I Condition Result Possibility F she gets good she will go to If the condition is met, then she definitely If grades, university. will go he gets good he may go to If He is not sure about g...
transkriptsioon. abvgde ë zzi j k l mn o p r s t uf h c c s sc y ' è ju ja a b v g d e (je) jo (o) z z i i (j) k l mn o p r s (ss) t u f h (hh) ts ts s sts õ e ju ja Grammatika Isikulised asesõnad Ainsus Mitmus 1. 2. 3. , , Küsisõnad "mis", "kes", "kuidas", "miks", "milleks", "kui palju", "kus", "kuhu", "kust", "millal", "milline", "milline, kumb", , "missugune". Grammatiline arv Kaasaegses vene keeles on kaks grammatilist arvu: ainsus ja mitmus.Vanavene keeles oli ka duaal, mille grammatilised tunnused on vene keeles osaliselt säilinud.
Eesti keele grammatika Koostas G.Jalivets KUHU? MIS? KUHU? SUVILA SUVILASSE RAAMAT RAAMATUSSE PINAL PINALISSE LOOMAAED LOOMAAEDA LASTEAED LASTEAEDA KAUPLUS KAUPLUSESSE..KAUPLUS SE RAAMATUKOGU RAAMATUKOKKU TEATER TEATRISSE ARVUTI ARVUTISSE VIHIK VIHIKUSSE KUHU?MIS? KUHU? KOTT KOTI SUSS SUSSI KAPP KAPI TASS TASSI PARK PARKI AED AEDA TRENN TRENNI KINO KINNO SAAL SAALI JÕUSAAL JÕISAALI SAUN SAUNA ÕU ÕUE HOOV HOOVI KÖÖK KÖÖKI KUHU? Pane tähele! MIS? KUHU? TUBA TUPPA JÕGI JÕKKE MESI METTE VESI VETTE KÄSI KÄTTE MÄGI MÄKKE SUUR SUURDE PUHAS PUHTA UU...
Sõnamoodustus 1) Tuletamine = tüvi + tuletusliide ( -mine, -ja, -kene ) Nt: laulmine, laulja, laulukene 2) Liitmine = tüvi + tüvi Nt: kassikakk, allmaaraudtee 3) Nulltuletus = tüvi + lõpp ( käände-, pöördelõpp ) 4) Tuletamine + liitmine + nulltuletus Nt: mägi-roni-ja-le 5) Lühendamine Nt: autobuss = buss Liitsõna Liitsõna = tüvi + tüvi + jne Nt: kirjutuslaud Mitu : täiendsõna mis täpsustab. Nt: kirjutuslaud (kirjutus- täpsustab lauda) 1 : annab põhiinfot. Nt: kirjutuslaud (laud on põhisõna) Kokku-lahku sõltub verbist ehk tegusõnast 1) Täiendsõna on lühenenud Nt: võõras keel - võõrkeel 2) Täiendsõna on nimetavas käändes Nt: raudne uks - rauduks 3) Täiendsõna on mitmuse omastavad(mille?kelle?) Nt: mägede tipud - mäetipud 4) Täiendsõna on sihitislik(millelegi sihitud) Nt: avaldatakse rõõmu - rõõmuavaldus 5) Täiendsõna on mitmusliku sisuga Nt: müakse pileteid piletimüük ( mitmus->ainsuseks) Ko...
1. Active/Passive Active - the professor teaches the students. Passive - The students are taught by the professor 2. Present Simple [VERB] + s/es in third person. Tegevus on korduv või tavapärane. You speak English. I play tennis. Cats like milk. The train leaves tonight at 6 PM. I am here now. Active= Once a week, Tom cleans the car. Passive= Once a week, the car is cleaned by Tom. 3. Present Continuous [am/is/are + present participle]. Tegevus toimub/ei toimu praegusel hetkel. You are watching TV. You are learning English now. I am studying to become a doctor. I am meeting some friends after work. Active= Right now, Tom is writing the letter. Passive= Right now, the letter is being written by Tom. 4. Past Simple [VERB+ed] or irregular verbs. Tegevus algas/lõppes minevikus täpsel ajal. . You called Debbie. I saw a movie yesterday. I finished work, walked to the beach, and found a nice place to swim. I lived in Brazil for two year...
Table of contents 1. Introduction 2. History 2.1. Early Hospitals 2.2 Recent developments 3. The National Health Service 4. Diseases 5. First Aid 6. Medicine and elements of medical care 7. Doctors 8. Ways of keeping health 9. Conclusion 10.Used materials 1. Introduction The human body is just like a machine with many parts. Each part has a special job, and all the parts work together to keep you alive and healthy. Good health is one of the most important things in life. There are certain things we can do to stay healthy. We should eat a balanced diet that includes the right kinds of food and drink plenty of clean, fresh water. We should exercise regularly, strengthening our muscles and keeping us in shape. Exercise helps the blood circulate around our bodies, cleaning out waste and supplying plenty of oxygen. It is also important what we get enough sleep. The number of hours we sleep we need dep...
Book 1 BASIC ENGLISH BASIC ENGLISH GRAMMAR GRAMMAR BASIC ENGLISH GRAMMAR Book 1 Book 1 Younger students at beginning to intermediate levels will greatly benefit from this step-by-step approach to English grammar basics. This is the ideal supplement to your language arts program whether your students are native English speakers or beginning English language learners. Skill-specific lessons make it easy to locate and prescribe instant reinforc...
docstxt/123015362031418.txt
Masku Neu Femi Plural Nominativ Der / er Das / es Die / e Die / e Wer? Was? (Kes? Mis?) Akkusativ Den / en Das / es Die / e Die / e Wen? Was? Wohin? (Keda? Mida? Kelle? Mille? Kuhu?) Gegen, für, um, ohne durch, entlang. Dativ Dem / em Dem / em Der / er Den / en Wem? Wo? Woher? (Kellele? Millele? Kus? Kuhu?) Bei, zu, nach, von, aus, mit, ausser, helfen, gratulieren, danken. Genitiv Des / en (s) Des / en (s) Der / er Der / en Wessen? (Kelle, mille oma?) Während, statt, wegen, trotz. *Nom, Akk : an, auf, über, vor, zwischen, hinter, neben, in, unter. *...
English Grammar - The most common tenses in English Tense Signal words Use Estonian Form Examples · something happens repeatedly *korduv tegevus every day · how often something happens *püsiv olukord sometimes, *tulevikus · one action follows another I work Present twice a week toimuv, seotud · things in general infinitive he works Simple always, often sõiduplaanidega · after the following verbs (to love, ...
Lección 1 Numbrid 1100 (numeros 11000): 1 Uno 2 Dos 3 Tres 4 Cuatro 5 Cinco 6 Seis 7 Siete 8 Ocho 9 Nueve 10 Diez 11 Once 12 Doce 13 Trece 14 Catorce 15 Quince 16 Dieciseis 17 Diecisiete 18 Dieciocho 19 Diecinueve 20 viente 30 Treinta 40 Cuarenta 50 Cincuenta 60 Sesenta 70 Setenta 80 Ochenta 90 Noventa 100 Ci...
2) Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärk on kokkuleppeline sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Keelemärgil on kaks poolt: tähistaja ehk häälikujärjend ja tähistatav ehk objekt ise. Onomatopoeetilised sõnad- sõnad, milles tähistaja ja tähistatava vahel valitseb motiveeritud seos. Nt. Sulisema, vulisema. Sünonüüm-samatähenduslik sõna nt. Karu, mesikäpp. Autonüüm-vastastähenduslik sõna nt. Ilus-kole 1. Homonüüm- erineva tähendusega sõna, mis on sarnase kirjapildi või hääldusega. 1. Jaguneb: -homograaf-sama kirjapilt, erinev hääldus näiteks palk-mida makstakse ja palk nagu puupalk. -homofoon- erinev kirjapilt, sarnane hääldus(paar-baar). 2. Paronüüm ehk sarnassõna-kirjapilt ja hääldus sarnane, kuid mitte sama, tähendus ...
KAANETE TABEL.
Ainsus.
I(;irirtt: Mitmuse Kadn de-
Kedn de-
lopp. tu n nus. lopp.
N irnetar: l
adjective + preposition omadussõna + eessõna proud of, good at, married to adverb particle Some verbs are followed by adverb particles. Examples are: put on, take off, give away, bring up, call in. Sometimes the particle is detached from the verb and put after the object. •He took his boots off. •They called the doctor in. apposition a grammatical construction in which two usually adjacent nouns having the same referent stand in the same syntactical relation to the rest of a sentence (as the poet and Burns in “a biography of the poet Burns”) back-reference In grammatical analysis, the term reference is often used to state a relationship of identity which exists between grammatical units, e.g. a pronoun 'refers' to a noun or noun phrase. When the reference is to an earlier part of the discourse, it may be called a 'back-reference' (or anaphora); collective noun Collective noun is the name we give to a group of nouns...
РУССКИЙ ЯЗЫК В ТАБЛИЦАХ Правила, таблицы, примеры Справочное пособие для учащихся с эстонским языком обучения Õpilase käsiraamat 1 Lp. õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, ...
,,nagu'' mitte võrdluse ette: ta on rumal nagu lauajalg. +selline/niisugune/säärane nagu; pole koma kui ,,nagu'' on lause alguses, siis on koma vabatahtlik. koma siis, kui algab loetelu(mitmed mängijad, nagu Ronaldo, ...)v kui järgneb öeldis (oleks, teeks jne) Olevas käändes komaga ei eraldata. Bugatti kui kiireim auto/kiireima autona ,,Kui'' komaga siis, kui puudub öeldis. Ta tegi nii palju, kui nõutud. Parem, kui ma teisiti teeks. Kui öeldist ei saa juurde mõelda, on võrdlus. Ilm on sama ilus kui eelmisel aastal. Koma siis, kui on vastand: taat on vähemalt kuuekümnene, kui mitte rohkemgi. Kõrvallausega sama lugu(tahtsin parasjagu õue minna, kui telefon helises.) Eraldatakse: Kas Sina, haritud inimene, tead, mis on elu mõte? AGA: Kas Sina, haritud inimesena tead, mis on elu mõte? (omastav kääne, koma ainult ees) isegi kui, olgugi et, vaevalt et jne ühtsena. EESASEND komaga:Ostes 3 pakki, saad neljanda tasuta. Ta vaatas ringi, teadmat...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
