Kas Eestil on vaja sõjaväge? Et sellel teemal arutleda peaks tegema endale selgeks mõned mõisted. Mida tähendab üldse sõjavägi või kaitsevägi? Ning peab teadma, mis on selle eesmärk ja printsiip.Kaitsevägi on vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mis asub kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Eesti riigikaitse on üles ehitatud totaalkaitse printsiibil ja riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, tema maa - ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Riigikaitse juhtimisstruktuur tagab kaitseväe valmisoleku rahuajal ja kriisiolukordades. Sõjalise kaitse teostajad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Kas on siis meil seda vaja?? Kuigi Eesti riik on väike, tal on vaja kaitset. Kaitse...
Kuidas on tagatud Eesti riigikaitse ja riiklik julgeolek? Õigus- ja korrakaitse tagab inimese igapäevase julgeoleku ning seaduslike õiguste austamise. Sisejulgeolek kuulub siseministeeriumi ning justiitsministeeriumi valitsemisalasse. Eesmärgiks on kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Ajalooliselt vanim riigi julgeolekustruktuur on arvatavasti armee ehk sõjavägi. Sõjavägesid on suuremaid ja väiksemaid; vabatahtlikest koosnevaid, üldise sõjaväekohustuse või palgalise teenistuse põhjal komplekteerituid. Tänapäeval on Eestis kaitseväeteenistus üldine ja kehtib 16 - 60-aastasele tervetele Eesti meeskodanikele. Aja teenistusse kutsutakse aga 18 27-aastased terved Eesti kodakondsust omavad noormehed. Tegevväes on rahuajal umbes 5500 inimest, neist ligikaudu pooled moodustavad ajateenijad. Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on president. Kaitsevägi ja vabatahtlikud riigikaitse- organisatsioonid kuuluvad kaitsemini...
Roosimägi: ajateenistusele pole alternatiivi (Eesti kaitsekulutused, riigikaitse) Brigaadikindral Urmas Roosimägi nentis, et Eesti jaoks pole ajateenistusele alternatiivi, kuna palgaarmee puhul pole võimalik tegutsemisvõimelist kaitseväge luua. ,,Lätis ning Leedus kaob armee kui selline ära. Sisuliselt on nende kaitsevägi on võimeline ainult missioonidel käima," rääkis Roosimägi. ,,Kui me tahame, et kaitsevägi kriisi- või sõjaolukorras tegutsemisvõimeline oleks, siis meie väiksel riigil pole ajateenistusele alternatiivi," lisas ta. Kui loobuda ajateenistusest, siis tuleb Roosimägi sõnul hakata tervet riigikaitse struktuuri ümber tegema. Riigikaitsesüsteemi välja ehitamiseks kulub tema hinnangul 20-25 aastat. ,,Aga kas saab öelda, mis toimub maailmas 10 aasta pärast?" küsis ta. Roosimägi sõnul oleks lühinägelik ajateenistus majanduskriisis oleva riigi kärpeplaanide tõttu lõpetada. (Eesti Päevaleht Online; 16. september 200...
Eesti võime ennast kaitsta Üheks riigi tunnuseks on selle territoorium ning selleks, et riik püsiks on vaja seda hoida ning kaitsta. Milline on Eesti võime ennast ja oma piire kaitsta? Eesti ajaloo vältel on loodud mitmeid sõjalisi organisatsioone, mille eesmärk on alati olnud üks – kaitsta meie riigi territooriumit. Eesti kaitsejõud koosnevad tänapäeval kaitseväest ja Kaitseliidust. Et sellel teemal arutleda peaks tegema endale selgeks mõned mõisted. Mida tähendab üldse sõjavägi või kaitsevägi? Ning peab teadma, mis on selle eesmärk ja printsiip. Kaitsevägi on 1991. aastal taasasustatud vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mis asub kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseliit on 1990. aasta veebruaris taasasustatud vabatahtlik Eesti riigikaitseorganisatsioon. Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib kaitseväe juhataja, kelleks on praeguse seisuga kindrall...
EESTI VABARIIGI KAITSEJÕUD Raivo Pehk 2006 Riigikaitse eesmärk (allikas: Rahuaja riigikaitse seadus) Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, tema maa- ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Riigikaitse eesmärkide saavutamiseks rakendatakse seaduses sätestatud alustel ja korras totaalkaitse põhimõttel kogu rahvas ning rahva ja riigi jõuallikad. Riigikaitse eesmärkide saavutamisel juhindutakse Eesti põhiseadusest ja seadustest ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest ja põhimõtetest. Eesti Vabariik arendab riigikaitse eesmärkide saavutamiseks rahvusvahelist koostööd ning võib ühineda sõjaliste ja kaitsealaste lepete ja liitudega. Riigikaitse juhtimine Eesti Vabariigi riigikaitse ...
1. Mis on demokraatia? Demokraatia erinevad vormid 2. Eesti Põhiseadus. Mis on? Kes vütab vastu? Kuidas muudetakse? 3. Riigikogu õigused ja ülesanded. 4. Vabariigi Valitsuse õigused ja ülesanded. 5. Vabariigi Presidendi õigused ja ülesanded. 6. Maavalitsuse ja omavalitsuste õigused ja ülesanded. 7. Eesti kohtusüsteem. Kuidas jaguneb ja millega tegeleb? 8. Kaitsevägi ja Kaitseliit. Mis need on ja kuidas jagunevad? 1) * Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitsust ehk riiki, kus on võimul rahvas. * Demokraatia on valitsusevorm, mille puhul rahvas teostab võimu,kas vahetult või valitud esindajate ehk saadikute ja esinduskogude vahendusel. * Demokraatia erinevad vormid: 1) otsene demokraatia on selline riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises 2)esindusdemokraatia- on selline riigikorraldus, kus rahvas valib endale esindajad ehk saadikud, et need kodanike huve täide vii...
Kaitsejõud- selle struktuur, teenistus, distsipliin ja relvakonfliktid. Kaitsejõud on rahuaja riigikaitse seaduse järgi sõjaväeliselt korraldatud üksus, mis koosneb kaitseväest ja Kaitseliidust. Eesti riigikaitse juhtimine ja korraldamine toimub demokraatlikest põhimõtetest lähtuvalt. Põhimõtete elluviimisel tagatakse seadustega piiritletud õigused, kohustused ja vastutus, mis sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse 10. peatükis. Kaitsejõududest suurim ja tähtsaim on kaitsevägi, mis sai alguse Eesti Rahvaväest (1918). Eesti Kaitsevägi allub Kaitseministeeriumile. Üldiselt Kaitseväe ülesanneteks on hoida kontrolli Eesti (maismaa, territoriaalvete, õhuruumi) üle, osaleda rahvusvahelistes kriisiohje- ja rahuoperatsioonides, rahvusvaheline kaitsekoostöö, toetada vajadusel pääste- ja hädaabitöid, ning kollektiivne kaitsmine Eesti või teiste NATO liikmesriikide hädajuhul. Kaitseväe j...
Teema 12: erakonnad ja valimised 1. Mis vahe on majoritaarsel ja proportsionaalsel valimissüsteemil? Majoritaalses saab võitja parlamendis kõik kohad, proportsionaalses saab nii palju kohti, kui palju on saadud hääli. 2. Mis valimissüsteem on kasutusel Eestis? Proportsionaalne valimissüsteem 3. Mida tähendab määratlus vasakpoolne erakond või parempoolne erakond? Vasakpoolsel erakonnal on suur roll riigis ja parempoolsel väike roll riigis. 4. Mis Eesti erakonnad on vasakpoolsed, mis parempoolsed? Vasakpoolsed on SDE ja keskerakond ja parempoolsed on Irl ja reformierakond. Teema 13: kohalik omavalitsus 1. Nimeta kohaliku omavalitsuse üksuseid ja omavalitsusüksuste valitsusorganeid. Volikogu ja valitsus 2. Kuidas toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised (millal, kes saab valida/kandideerida, mida valitakse jne). Volikogu valitakse iga 4 aasta tagant. Kandideerida saab v...
Riigikaitse Eestis Riigikaitset on vaja igale riigile nii sise- kui ka välisvaenlaste eest kaitse leidmisel, sest muidu seda riiki ei eksisteeriks. Riigi kaitsmine agressorite eest on selle riigi rahva ülesanne ning seega on loodud erinevad riigikaitse üksused ja lisaks ka erinevad liidud mitmete riikide vahel. Eesti riigikaitse põhineb Eesti kaitsejõududel, välislepingutega sätestatud sõjalisel koostööl ja vabatahtlikel ühendustel. Eesti kaitsejõud põhinevad Eesti Kaitseväel, mis koosneb maaväest, mereväest,õhuväest ja vabatahtlikul ühendusel Kaitseliidul. Kuna kaitseväe tegevuse jätkumine ning uute liikmete organisatsiooni astumine on väga oluline, siis on oluline ka see , et Eestis kehtib täisealistele noormeestele ajateenimise kohustus. Eesti riigikatise tähtsaimaks osaks võib pidada kaitseväe tegevust, sest ilma selleta ei oleks meil mingit kaitset välisvaenlaste vastu. Kuna meie naaberriik ...
Ühiskond Pt.14-15 1. Millal alustas tööd Politsei ja Piirivalveamet? Mis liideti veel sinna juurde? 2. Kes on Politsei ja Piirivalveameti peadirektor? 3. Mis on prefektuur? 4. Kuidas jagunevad prefektuurid? 5. Nim. 3 ülesannet Politsei ja Piirivalveametis. 6. Nim. 3 isikut tõendavat dokumenti. 7. Kus saab õppida politseinikuks? 8. Nim. 3 tingimust politseinikuks saamisel. 9. Kes abistavad politseid? 10. Kes on abipolitseinikud? 11. Nim. 3 abipolitseinikuks saamise tingimust. 12. Mis on KAPO? 13. Nim. Vähemalt 4 Kapo ülesannet. 14. Millal ja kes hävitas Eesti iseseisva sõjaväe? 15. Millal lahkus Vene sõjavägi Eestist? 16. Millal hakati uut armeed looma? 17. Mis on kaitsevägi? 18. Millised 2 varianti oli sõjaväe loomisel? 19. Mida kujutab endast reservarmee? 20. Palju on sõdureid Eesti sõjaväes rahu ajal? 21. Sõjavägi on apoliitiline... mida see siis tähendab? ...
Eesti eriüksused Miks vajalikud? · Ohtlike kurjategijate kinnipidamiseks · Pantvangikriiside lahendamiseks · Tähtsate riigitegelaste turvamiseks · Terrorismivastaseks võitluseks · Riigi sisejulgeoleku tagamiseks · Riigi välispoliitika toetuseks Kelle käsutuses? · Keskkriminaalpolitsei · Kaitsepolitsei · Kaitsevägi Keskkriminaalpolitsei · K-Komando Loodi aastal 1991 · Kandis nime Politseireserv · Loojaks peetakse Lembit Kolki Ülesanded · Piiripunktide kaitsesalgad · Lennukikaaperdus · Juri Ustimenko · "Pronksöö" · Kaitseministeeriumi rünnak K Kaitsepolitsei · Grupi kuni jao suurune üksus · Salastatus · Reageerimisvõime KAPO Kaitsevägi · Riigi välispoliitika toetus · Operatsioonid Lähis-Idas · Somaalia rannik ...
Maakonnad ja omavalitsused. 1. Kas maakond on omavalitsus- või riiklik üksus? Maakond on riiklik üksus. 2. Millised on maavanema ja maavalitsuse ülesanded? Kuidas pannakse ametisse maavanem? Maavanema ülesanne: maakonna juhtimine. Maavalitsus: maakonna riikliku halduse teostamine; käsutada riigivara; korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. Planeerida regiooni arengut. Maavanem pannaks ametisse viieks aastaks. Selle nimetab ametisse valitsus, kuid on vajalik, et nõus oleksid ka maakonna omavalitsuse esindajate koosolek. 3. Mida tähendab, et vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused? See tähendab, et neil on oma valitud esindusorgan volikogu ja oma eelarve. 4. Milline on kohaliku omavalitsuse ülesehitus? Valla/linnapea, valla/linnavalitsus, volikogu, volikogu esimees. 5. Millised on omavalitsuse peamised ülesanded? Omavalitsuse peamised ülesanded on korraldada sotsiaalabi ja teenuseid; korralda elamu- ja ...
Eesti riigikaitse kulutused Mis on üldse riigikaitse? Eesti riigikaitse on üles ehitatud totaalkaitse printsiibil ja riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Riigikaitse juhtimisstruktuur tagab kaitseväe valmisoleku rahuajal ja kriisiolukordades. Sõjalise kaitse teostajad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Kaitseväe operatiivstruktuuri põhijõud on rahuajal sõjaliselt väljaõpetatud reservis olevad üksused. Väheste ressurssidega riigi puhul on kirjeldatud lähenemisviisi eelis see, et rahuajal hoolitsevad reservväelased oma ülalpidamise eest tavaelus ise ja ainsaks riigipoolseks kulutusteks on väljaõpe. Balti riikidest on Eestil kõige suuremad riigikaitse kulud, lisaks suudaks Eesti sõja ajal suurema sõjaväe luua. Leedul on aga arenenum õhuvägi. Oleks eksitav väita, ...
NATO Euroopa LiitUSA Koostöö julgeolek. Kollektiivkaitse. Rauno Leppik NATO PõhjaAtlandi Lepingu Organisatsioon Loodi 4. aprillil 1949. aastal NATO kõrgeim organ on PõhjaAtlandi Nõukogu NATO peasekretär on alates 2009. aasta 1. augustist Anders Fogh Rasmussen NATO liikmesriigid Alates 2009. aasta 1. aprillist on NATO liikmeid 28. 1949 (asutajad): Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani 1952 Kreeka ja Türgi 1955 Saksamaa LV 1982 Hispaania 1990 laienemine endise Saksa DV alale 1999 Poola, Tsehhi ja Ungari 2004 Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia 2009 Albaania ja Horvaatia kollektiivkaitse PõhjaAtlandi pakti viienda artikli kohaselt võetakse ühe liikmesriigi vastast rünnakut kui kallaletungi kogu ühenduse vastu. Eesti NATO sõjalistes ...
Maakonda juhib 5aastat maavanem, kelle määrab ametisse Vabariigi valitsus. Linnades ja valdades on volikogud. Maavanem määrab maavalitsuse. ülesanded: Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust, planeerida regiooni arengut. Kohtusüsteem on asutus mis tegeleb konfliktide lahendamisega. Eestis on kohtusüsteem astmeline: 1) Maa- ja linnakohus(Harju, Viru, Pärnu, Tartu) kriminaal ja tsiviilasjad. Apellatsioon - 30 päeva jooksul võimalus edasi kaevata. 2) Ringkonnakohus (Tartu, Tallinn, Jõhvi) 3) Riigikohus. Kassatsioon - uuritakse eelmisi protsesse. 4) EL kohus. Halduskohus tegeleb eraisikute ja riigiametnike vaheliste tüliküsimustega (3astmeline, apellatsioon) Õiguskantsler - põhiseaduslik järelvalve, juhib oma kantseleid ja võtab osa riigikogu istungitest. A. Jõks. Valitakse 7aastaks, peab olema erapooletu(A-poliitiline) juriidiline kõrgharidus. Kohtuniku...
1. Kes on kohustatud hoolitsema abivajavate perekonnaliikmete eest? Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. 2. Kes võivad eestis vabalt valida elukutset, tegevusala ja töökohta? Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. 3. Kes võivad kuuluda eesti erakondadesse? Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud. 4. Kes on eestis viibides kohustatud hoidma elu ja keskkonda? Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. PÕHISEADUS JA TEISED ÕIGUSAKTID Konstitutsioon ehk põhiseadus on riigi kõrgeim seadus. Eesti vabariigi põhiseadus võeti vastu 1992.aastal pärast taasiseseisvumist. Ig...
KAITSEJÕUD Markus Andreas Henrik Link 08.12.2010 Sisukord 1) Kaitsejõudude jagunemine 2) Kaitseväe peamised ülesanded 3) Maavägi 4) Merevägi 5) Õhuvägi 6) Kaitseväeteenistuse kohustus 7) Kaitseliit 8) Ajateenistus 9) Kaitsepolitsei 10) Eesti Kaitseväe tehnika Kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja riigi kaitse. Kaitsejõudude olulisemad osad: Kaitsevägi Kaitseliit Maaväg Mereväg Õhuväg Eriorganisatsioon i i i Malevad id Kaitseväe peamised ülesanded Osutada relvastatud vastupanu agressorile, teavitada maailma puhkenud sõjast. Abistada tsiviilelanikke kriisiolude...
Riigikaitse Täna räägin ma teile riigikaitsest. Õigus- ja korrakaitse tagab inimese igapäevase julgeoleku ning seaduslike õiguste austamise. Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on president. Kaitsevägi ja vabatahtlikud riigikaitseorganisatsioonid kuuluvad Kaitseministeerimui valdusalasse. Tavaliseslt räägitakse sellest valdkonnast kui riigi sisejulgeolekust, mis kuulub siseministeeriumi ning justiitsministeeriumi valitsemisalasse. Nagu termin riigikaitse ütleb, on eesmärgiks kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Eesti kaitsejõudude olulisemad osad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Ajalooliselt vanim riigi julgeolekustruktuur on ilmselt armee ehk sõjavägi. Tänapäeva Eestis on kaitseväeteenistuse kohustus üldine ja kehtib 16- 60-aastastele tervetele Eesti meeskodanikele. Ajateenistusse kutsutakse 18-27- aastased terved Eesti kodakondsust omavad noormehed. Ajateenistus kestab 8 või 11 kuud olenevalt selle...
Eesti riigikaitse 1.Mis on kaitsevägi? Kaitsevägi on Vabariigi Valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mis asub Kaitseministeeriumi valitsemisalas. 2. Millised piirangud on ette nähtud tegevusteenistuses olevatele isikutele? Ei tohi lahkuda ilma loeata ajateenistusest, alkoholi tarbimine on keelatud. 3. Kes on Eesti kaitseväe juhataja? Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib Kaitseväe juhataja. Alates 5. detsembrist 2011 on Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras. Kaitseväe juhataja juhib kaitsväge nii rahu kui sõja ajal ning vastutab kaitseväe valmisoleku eest täita riigikaitselisi ülesandeid. Kaitseväe juhataja nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikogu. 4. Millises vanuses Eesti meeskodanikud on kaitseväekohuslased? Meestel on 17.-60. eluaastani kaitseväeteenistuse kohustus. 5. Nimeta vähemalt 5 ohvitseri auastet alustades kõige kõrgemaga! ...
KOHTUVÕIM JA KORRAKAITSE Õigus tähendab üldkehtivate ja kokkuleppeliste käitumisnormide kogumit. Kohtuvõimu teostab sõltumatu kohus. Kohtuasutuste ülesanne on seaduste tõlgendamine ja rakendamine ning erapooletu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. ÕIGUSSÜSTEEMID Õigussüsteem tähendab ajalooliselt kujunenud ühtset õigusemõistmise traditsiooni. Jaguneb kolmeks: Mandri-Euroopa: kohtumõistmine põhineb põhjalikel seadustel, kohtunik on eluks ajaks ametisse nimetatud riigiametnik Angloameerika: rahvapoolt valitud kohtunik, puudulik seadusandlus, kohtuniku otsusel väga suur vokaal, vandekohtunikud Islamiõigus: sariaat, arhailine õigusemõistmine, kummalised karistused(käe maharaiumine, kividega surnuks loopimine) ÕIGUSHARUD - reguleerivad sarnaseid ühiskondlikke suhteid. Eraõigus-kaubandusõigus, majandusõigus, tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus)(tsiviilasi: abielulahutus, pärandiasjad, lapsendamine, võlanõu) Av...
Kaitsevägi Arvele võtmine: · Kaitseressursside Amet võtab meessoost Eesti kodaniku arvele 17aastaseks saamisest ja kannab tema isikuandmed kaitseväekohustuslaste registrisse. · Ajateenistusse kutsutakse alates 18. eluaastast meessoost Eesti kodanik , kelle tervisesisund vastab ajateenistusse asumiseks vajalikele nõuetele ja kes ei ole saanud ameti pikendust · Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon hindab kutsealuse terviseseisundit ning otsustab, kas ta sobib ajateenistuse läbimiseks või mitte. Juhul kui kutsealune ei ole nõus arstliku komisjoni otsusega, saab seda otsust edasi kaevata Kaitseministeeriumi arstlikule vaidekomisjonile. Arvele võtmine: · Seadus lubab kaitseväeteenistusest keelduda usulistel ja kõlbelistel põhjustel. Mille tagajärjel tuleb läbida asendusteenistus ja esitada taotlus Kaitseressursside Ametile, et põhjendada miks ta ei soovi ajateenistusse minna. · Kutsealune peab tea...
1. Politsei ja piirivalve ülesanded - Euroopa välispiiri tagamine - Kodakondsuse määratlemine ja dokumentide väljastamine - Turvalisuse ja avaliku korra tagamine riigi sees - Kuritegude menetlemine ja ennetamine avaliku korra tagamine, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, kohtueelne kuritegude uurimine, karistuste määramine/täide viimine oma pädevuse piires 2. Kes võib saada politseinikuks Politseiametnikuna võib teenistusse võtta 19-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud ulatuses ning vastab politseiametniku kutsesobivuse nõuetele (nõuded isikuomadustele, haridusnõue, füüsilise ettevalmistuse nõuded). 2. Kus võib õppida politseinikuks politseikoolis pärnumaal 4. Kirjelda politsei struktuuri Eestis on 4 regionaalset politseiprefektuuri. * Ida Politseiprefektuuri tö...
Avalik arvamus Ühiskondlik arvamus on täiskasvanud isikute suhtumine või hoiak ühiskonnas toimuvatesse sündmustesse, leivitatavatesse plaanidesse või liidritesse. Tänapäeval kujuneb ühiskondlik arvamus peamiselt meedia abil. Ühiskonna võim indiviidi üle avaldub kahel viisil: seadusandlusena ja avaliku arvamusena. Avalik arvamus mõjutab seadusandlust ja seaduste puudumine või olemasolu. Seadusandlus on mõjutatud ühiskondlikust arvamusest ning seaduste olemasolu või puudumine mõjutab omakorda ühiskondliku arvamust. Seadusandlus mõjutab üksikisiku võimaliku karistuse abil, ühiskondlik arvamus aga üksikisiku heakskiidu või hukkamõistu abil. Seadusandlus kehtestatakse, ühiskondlikku arvamust ei saa kehtestada. Ühiskondlik arvamus on mõjutav ühikonna poolt aktsepteeritud arvamusliidrite seisukohtade, ühiskonnas levitatav reklaami ja propaganda poolt. Tänapäeval on ühiskondliku arvamuse üheks suure...
PRAKTILINE TÖÖ 5 Ülesanne 1 Märksõna: tordid Kahjuks, mitte kõik artiklid on täidatud annotatsioonidega. Mõlematel on lisatud märkused, aga seda ei saa pidada annotastioonideks. Nad näevad välja rohkem nagu selgitus. Arvan, et neid võiks veel täidata, sest nad ei ole piisavalt informatiivsed. Kui valida selle märksõna 9 tulemustest parimad annotatsiooni, mina valiksin need 2. Minu meelest nad on piisavalt sisulised ja korrektsed Ilves, Lehte. Haapsalu juubelipirukas ootab 145 küpsetajat. // Lääne Elu. - (2004/May/25) - Lk. 1 MÄRKUS: Haapsalu linnavalitsus kutsub Haapsalu 725. juubeli puhul õles Eesti pagarifirmasid, restorane jt. osalema 725 meetri pikkuse piruka kьpsetamisel. Lõhidalt ka juubeliüritustest Vilbas, Maire. Rahvas pani Ridala valla uhkuse tordi sisse. // Lääne Elu. - (2009/Apr/25) - Lk. 6 MÄRKUS: Juubeli puhuks valmistatud koduvalla kaardiks olid seatud imekaunid ja maitsvad külatordid. Samas: Tordid ja tordimeistrid Ü...
Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis Enne liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga valitses Eesti erakondade vahel täielik konsensus välis-ja julgeolekupoliitika valdkonnas. Arvamus, et üks ja ainus võimalus tagada täielik julgeolek, on liituda NATO-ga, lükkus ümber pärast liitumist. Selgus, et meil on selleks mitmeid võimalusi ja valikuid. Eelkõige seisnevad vastuolud erinevate jõudude vaheliste õiguste ja kohustuste mittevastavusest seadustele ja õigustele. Ka President Toomas Hendrik Ilves leidis, et kogu taasiseseisvumisperioodi on ilmestanud vastuolud kaitseministeeriumi ja kaitsejõudude juhtide vahel, mis on tulenenud esimesest iseseisvusajast põhiseadusesse jäänud rudimendist. Presidendi arvates ei peaks kaitsevägi olema põhiseaduslik institutsioon, mille juhataja määrab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul, vaid täitevvõimu struktuur, mille juhi määrab ametisse valitsus ning mille juht asub kaitseministri otsea...
Eesti riigivorm ja riigikord · Vabariik · Parlamentaarne riigikord · Esindusdemokraatia Võimude lahususe süsteem · Valitsuse ja Riigikogu ülesanded · Mõisted: opositsioon, koalitsioon, valitsuskoalitsioon · Presidendi roll parlamentaarses demokraatias Riigi- ja kodanikukaitse (ptk 1415) · Kes on Eesti Vabariigi riigikaitse kõrgeim juht? · Kaitsevägi ja selle väeliigid, kaitseväe otsene juht · Kaitseliit · KAPO · Üldise sõjaväeteenistuskohustuse tingimused o Kaitseväeteenistuskohustus o Ajateenistuskohustus Eesti majandus (ptk 1620) Eesti majanduse üldised arengusuunad · Avatud majanduse mõiste Eelarve · Mis on eelarve, mis defitsiidiga eelarve? · Kes koostab, kes võtab vastu eelarve? · Mida tähendab, et eelarve peab olema tasakaalus? · Eelarve suuremad kuluartiklid Maksud · Maksu mõiste ja maksukogumise eesmärk · Otsesed ja kaudsed maksud. Mis on tulu...
ISESEISEV KODUNE TÖÖ infot leiad www.riigikogu.ee , www.valitsus.ee , www.president.ee , www.agri.ee , sinu valla/linna koduleht jt 1. Millised on Riigikogu alatised komisjonid? Riigikogus on 11 alatist komisjoni ja need on Euroopa Liidu asjade komisjon Keskkonnakomisjon Kultuurikomisjon Maaelukomisjon Majanduskomisjon Põhiseadusekomisjon Rahanduskomisjon Riigikaitsekomisjon Sotsiaalkomisjon Väliskomisjon Õiguskomisjon 2. Millised on Riigikogu fraktsioonid ja kes neid juhivad? Riigikogu fraktsioone on 6 ja need on Eesti Keskerakonna fraktsioon ja seda juhatab Kadri Simson , Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon ja seda juhtab Martin Helme, Eesti Reformierakonna fraktsioon ja seda juhatab Urve Tiidus, Eesti vabaerakonna fraktsioon ja seda juhatab Andres He...
RIIGIKAITSE 1. 1.Mida uurib Eesti sõjaajalugu? Sõjaajalugu uurib sõjanduse eri valdkondi, nende toimet ja tagajärgi ühiskonnale minevikus (s.t. pole ainult sõdade ajalugu). Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik Eesti pinnal või eestlaste ja teiste siinsete rahvuse esindajate osavõtul toimunud sõjasündmused ning nende mõju ja tagajärjed ühiskonna arengule. 2.Nimeta põhjused, miks kaotati muistne vabadusvõitlus 13.saj? Eestlaste lüüasaamisele aitas kaasa poliitiline hajutatus, välispoliitiline isoleeritus ja sõjatehniline mahajäämus (polnud vastasega võrdsel tasemel varustuse poolest). 3.Millal algas ja lõppes Vabadussõda? 28.november 1918 03.01 1920 hakkas vaherahu kehtima 4. Kes oli Johan Pitka ja milles seisneb tema tähtsus Eesti Vabadussõjas? Johan Pitka oli Eesti kontradmiral, Eesti mereväe looja ning esimene ülem Vabadussõjas. Samuti oli ta üks vabadusvõitluse juhte 1944.aastal. Johan Pitka ol...
Eesti vabariik 23. veebruaril 1918.a kuulutati Endla teatri rõdul Pärnus esmakordselt välja Eesti Vabariik. Iseseisvusmanifesti luges ette Maanõukogu liige Hugo Kuusner. 24. veebruaril kuulutati Tallinnas välja Eesti Vabariik ning moodustati Ajutine Valitsus, mille eesotsas oli Konstantin Päts. Iseseisvuspäev on väga oluline sündmus Eesti ajaloos. Kuidas tähistada aastapäeva? * Vabariigi aastapäev algab lipu heiskamisega. Hommikul päiksetõusu ajal heisatakse Pika Hermanni tornis riigilipp. * Igal aastal mälestatakse vabadussõjas langenuid. Mälestusmärkide juures toimuvad mälestusteenistused, millest saab osa võtta ja langenute mälestuseks lilli või pärgi asetada. * Kaitsejõudude paraad. Eesti Kaitsevä...
Kose Gümnaasium Kursust kokkuvõttev töö Õpimapp Kelly Talimaa 11S Kose 2016 Sissejuhatus Antud kursust kokkuvõtvas töös on üles kirjutatud kursusel läbitud klassitunnid ja välitunnid. Autor kirjutab oma töös lühidalt, mida tunnis räägiti. Antud kokkuvõtva töö eesmärk on avardada silmaringi ja jätta meelde tunnis õpitud materjal. Töös on välja toodud autori meeldivamad ja mittemeeldivamad tunnid koos põhjendustega. Autor räägib mida talle meeldis kõige rohkem õppida ja mis ei olnud tema jaoks üldse huvitav. Kokkuvõtva töö autor kasutab oma töös tundides koostatud konspekte, oma mälu, interneti lehekülgi ja reservväelase mälestusi ajateenistusest. 09.12.2015 Meditsiin Sissejuhatus meditsiini Meile käis rääkimas Kaitseliidus tegev noor naine. Ta rääkis meile meditsiinist ja kiirabitööst. Tõi ka palju elulisi näiteid. Alustas ta juttu sellega, k...
Eesti vabariigi riigikogu ja , kompaniid ja sõjavägi Riigikogu 101 liiget. Riigikogu kuulutab välja sõjaseisukorra. Eesti Vabariigi president on Eesti Riigipea ja riigikaitse kõrgeim juht. Valitsus-täidesaatev võim Kaitsejõud relvastatud struktuur Kaitsevägi valmis riiki sõjaliselt kaitsma. Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded! Sõjaväemudelid :elukutseline(d) relvajõud Reservväed: need mobiliseeritakse ainult ohu korral üksustesse. Miinipilduja patareis on : tagalarühm,-siderühm Kolm jalaväekompanii moodustavad jalaväepataljoni põhja. Tagalakompanii tegeleb söögi, pesu,postkast, surnute matmisega. Üksikvõitleja kes koos paarilisega, moodustavad lahingupaari. Pooljagu on 4-6 kaitseväelast Jagu moodustab kahest pooljaost, kelle ülem on seersant. Rühm koosned 3 jaost ja selle ülem on leitnant.(30-35 meest) Brigaad, mis koosneb 3-4 jalaväepataljonist(6000-8000 meest) Diviis, mis moodustub 3-4 brigaadist Korpus, kuhu kuulub 3-4 di...
Eesti vabadussõda Kirjutan esse teemal Eesti vabadussõda ja filmi ,,Nimed marmortahvlil'' põhjal. Eesti Vabadussõda algas peale seda kui kirjutati alaa Esimest maailmasõda lõpetavale vaherahule. Olukord Eestis oli pingeline, sest kaitsevägi ei alles loomisel. Lahingutest võtsid osa ka kooliõpilased. ,,Nimed marmortahvlil'' algab sellega kui Tartusse pandi üles kuulutused, kus kutsuti mehi armeese. Rahvas oli tusane ja kisuti kuulutusi maha. Käämeril ja Käsperil tekkiis vaidlus kommunismi üle. Ahas ei teadnud kumma poolt olla, kas kommunistide või rahvuslaste poolt. Raekotta tõsteti üles eesti lipp. Koolipoistel polnud üldse plaanis sõtta minna aga asjaolude kokkulangemisel sattusid nad lahinguväljale, kuna poisse kutsuti sõtta ja pool klassi läks omakaitsesse. Ahas ei astunud kuhugi, kuna kahtles kõiges. Lõpuks levis kuuldus, et inglased on jõudnud Tallinna. Kõikjal kostus suurtükkide laskmist. Poisid jagune...
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti Vabariigis on kodanikuks on inimene, kellel on Eesti riigi kodakondsus. Riik ja seal elavad kodanikud on väga tihedalt seotud. Tänu kodanikuks olemisele on meil õigused, aga ka kohustused riigi ees. Eesti kodakondsusel on mitmeid eeliseid võrreldes määratlemata kodakondsuse staatusega. Kuid mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Eesti kodanikuna on mul õigus käia hääletamas Riigikogu, kohalikul omavalitsuse valimistel ja võtta osa rahvahääletustest. Iga uus täieõiguslik valija võiks saada ning paljudes kohtades ka saab mingi meene selle eest, et on esmakordselt käinud valimas. See päev on neile väga tähtis, sest nad saavad anda oma panuse, et nende valitud kandidaat pääseks Riigikokku ning saaks seal oma piirkonna eest seista. Mina sain oma esimesele valimisel tänutäh...
Tegus kodanik on riigi rikkus Inimestel on vaja korralikult toimivat riiki. Ilma kodaniketa ei saa riik toimida. Selleks, et riik oleks edukas on vaja tegusaid kodanikke. Kodanik saab tegus olla mitmel moel: tegutsemine vabatahtlikuna erinevates organisatsioonides, tegelemine ettevõtlusega, osalemine riigikaitses ja nii edasi. Kas tegus kodanik on riigi rikkus? Kirjandis räägin lähemalt vabatahtlikkuse erinevatest vormidest mille kaudu saab kodanik olla kasulik nii riigile kui ka teistele kodanikele. Üheks vormiks on hädas olevate inimeste abistamine. Väga suurt abi pakub toidupank, mis jagab tühja kõhuga inimestele toidukraami. Toit jõuab toidupanka läbi teiste kodanike, kes annetevad toitu toidupanga korvidesse. Toidupanka toetavad ka mõned kauplused ja ettevõtjad. Toidupanga tegevus toimib vabatahtlike kodanike toel. Teine vorm on ,, Teeme ära" talgud. Talgute mõte on t...
Mida tähendab mulle eesti vabariigi loomine 1918. Aastal? Aastal 1918 kirjutasid kolm Päästekommitee liiget alla Eesti Vabariigi iseseisvumisele. Need mehed olid Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms. Eesti oleks siiani Vene võimu all, kui need kolm meest poleks teinud isetegevust ning alla kirjutanud Eesti Vabariigi iseseisvumismanifestile. Poleks tekkinud ühtset Eesti keelt ega ühtset Eesti meelt. Me peaksime siiani rääkima venekeeles ning lugema venekeelset ,,punast" ajakirjandust. Eesti vabariigi loomine 1918. Aastal on tähtis kogu maailmale. Sest kui me oleksime siiani vene võimu all, siis oleks venelastel võimalik ka okupeerida Läti ning Leedu ja sealt edasi kogu Euroopa peale minna. Kuid kuna Eestil on piisavalt tugev Kaitsevägi, siis pole Venemaal võimalustki Eestit jälle okupeerida. Küllalt tugevalt on arenenud sõjatehnika ning nüüd käivad peamised sõjad Aatom- ja tuumapommidega ning venelastel on ...
Eesti riigikaitse üldine korraldus Eesti riigikaitse eesmärk on kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Eesti riigikaitse üldine korraldus · Üksikisiku turvalisus on tihedalt seotud riigi ja ühiskonna ning globaalse julgeolekuga. · Laiapindne riigikaitse riigikaitsega on seotud erinevad eluvaldkonnad: Meditsiin Tööstus Kaubandus Kommunikatsioonid Haridussüsteem Grupitöö: Mõelge läbi ja tooge näiteid kuidas nimetatud valdkonnad on seotud riigikaitsega? · Kaasaegsed julgeolekuohud mitmekülgsed, hõlmavad nii sõjalist kui mitte-sõjalist mõõdet · Sise- ja välisjulgeolek on omavahel seotud · Jõuliselt on esile kerkinud uued julgeolekudimensioonid: küberjulgeolek, propaganda · Arengud on kiired: algselt madala intensiivsusega probleem võib eskaleeruda Eesti julgeolekut vahet...
Egert Palkmets kuupäev: 15 .0 4. 20 15 Kas Eesti peaks loobuma üldisest sõjaväeteenistuskohustusest ja minema üle täielikult palgaarmeele? Lühiarutlus Lähitulevikus võib tulla aeg, mil Eesti peab kaitsma end, kehtkestama mobilisatsiooni ja astuma vastu Vene vägedele. Kuid kas Eestil oleks parem minna sõjaväekohustusest üle palgaarmeele? Mobilisatsiooniarmeega satub Eesti Vabariigi kui iseseisva riigi ek...
Tapa linn Autor Karmen Rebane Tapa on 5478 elanikuga vallasisene linn Põhja-Eestis Lääne-Viru maakonnas. Tapa linna pindalaks on 17, 4 km 2 , mis on võrdne Viljandi pindalaga. Tapa on eelkõige tuntud oma raudteejaama ja kaitseväelinnaku poolest. Tapa nimi tuleb Tapa küla nimest, kahjuks pole teada, millal Tapa küla tekkis, kuid Tapat mainiti esmakordselt külana 1482. aastal ja mõisana 17. sajandil. 19. sajandil rajati Tapa mõisa aladele raudteejaam, mis sai oma nime mõisalt, seejärel tekkis Tapa alevik, mis sai oma nime Tapa raudteejaamast ning 1926. aastal sai Tapa linnaõiguse. Algselt kutsuti Tapat Tapsiks ning enamus pärimuste järgi sai Tapa oma nime lahingute ja langenutega, kuid sellel puudub ajalooline tõepõhi. Veel seostatakse Tapa nime Tapa majanduselus suure osatähtusega olnud liha- ja vortsitööstustel ning seetõttu kutsuti alevikku pikka aega vorsti...
Eesti julgeolek Riigikogu IRLi liige ning väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütleb: „Maailm meie ümber on muutunud üha keerulisemalt tajutavamaks, ohtuderohkemaks ning raskesti etteaimatavaks. Seetõttu on loomulik, et väike iseseisev Eesti peab oma turvalise tuleviku nimel tõsiselt julgeolekusse investeerima.” Tänaseks 2014. aastaks on Eestis julgeolek suuresti tagatud ja seda tänu Ameerika Ühendriikide presidenti Barack Obama visiidile ja Walesis toimunud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni tippkohtumise tõttu. Samuti on Vladimisr Putin öelnud: „Baltimaad mind ei huvita.” Kuid kunagi ei saa olla kindel sõja mittetulemises ning alati tuleb valmis olla. President Putin on suutnud taastada kontrolli Venemaa üle ning alates 2008. aastast alustanud kõigi vahenditega oma mõjuvälja laiendamist endise impeeriumi ruumis. Rünnak Gruusia vastu peatas NATO laienemise Lõuna-K...
NATO Koostaja: Kristina Pau Juhendaja: Helle-Mai Luts Rühm: P3e 2009 SISUKORD 1.Eesti NATOS 2.Eesti riigikaitse juhtimine 3.Kaitsevägi 4.Eelarve 5.Kaitseinvesteeringud 6.NATO investeeringud 7.Kaitseplaneerimine 8.Rahvusvahelised operatsioonid EESTI NATOS Eesti on astunud julgeolekuruumi mida nimetatakse NaTOks.Nato põhimõteks on,et kui kasvõi ühe liikmesriigi juleolek on ohus siis on ohus ka teised rigid. Iga liikmesriik on kohustatud NATO asutamisdokumendile,Washingtoni lepingule alla kirjutades jagama teistegakollektiivset kaitse riske ja kohustusi ja ka sellest tulenevaid hüsvisi. Tänases tegevuses lähtub NATO nii alusaktidest kui ka NATO Strateegilisest Kontseptsioonis kirjeldatud juhistest. NATO Strateegilise Kontseptsiooni täpsustavaks dokumendiks on Kõikehõlmav Poliitiline Juhis. Täpsemalt on see siis detailseim strateeg...
DEMOKRAATIA riik, kus võimul rahvas · Otsene rahvas osaleb otseselt otsustamises · Esindusdem. otsustajateks rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Nt: kõik praegused dem. riigid Monarhia veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim · Absoluutne e. piiramatu kogu võim kuulub ühele valitsejale. Nt: Bahreini emiraat · Konstitutsiooniline e. piiratud monarh + parlament. Nt: GB, SWE, NOR Vabariik valitav võim, riigipeaks president EESTI PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA Võimude lahusus seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim Parlamentaalne korraldus rahvas valib otsestel valimistel parlamendisaadikud Presidentaalne korraldus rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi Föderaalriik piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. Nt: RUS, USA, GER Unitaarriik kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Nt: GB, FIN, SWE, NOR, EST Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seadu...
Kordamine Ühiskonnaõpetus 1. Selgita: Demokraatia valitsemisvorm. Rahvavõim. Otsene demokraatia inimesed saavad otseselt hääletada (rahvahääletus) Esindus demokraatia valitakse esindajad. Monarhia võimu pärandamine. Absoluutne monarhia kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale. Konstitutsiooniline monarhia e. piiratud monarhia. Ainuvalitseja jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga. Vabariik kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Diktatuur üks isik on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Autoritaarne diktatuur võim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne diktatuur võim kuulub ainuparteile või sõjaväe juhtkonnale. Täielik kontroll ühiskonna üle. Siirderiik valitsemise vormi või viisi vahetatakse. Siirdeperiood periood, mille jooksul toimub totalitaarse ...
Sõjaajalugu uurib sõjanduse valdkondi, nende toimet ja tagajärgi ühiskonnale minevikus. Muistne vabadusvõitlus algas 1208, kui ristisõdijad tungisid Eestisse ja lõppes 1227 Saaremaa vallutamisega Eesti vabadussõda 1918-1920 Johan Pitka 1872-1944. Esimene ülem vabadussõjas ning Eesti mereväe looja. Julius Kuperjanov 1896-1919. Lõi kuperjanovi pataljoni, mis oli üks tugevamaid rühmasid sõjas. Johan Laidoner 1884-1954. Sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas. Aleksander Tõnisson 1875-1940. Üks rahvusväeosade juhte. Landeswehri sõda 1919 5juuni-2juuli Võnnu lahing toimus 23 juuni 1919. Tänapäeval võidupüha (maakaitsepäev). Tartu rahuleping sõlmiti 2. Veebruar 1920. Tartu rahuleping on tänapäeval tähtsaim dokument, mis näitab et Eesti on iseseisev. Sõjaks nimetatakse relvastatud konflikti riikide vahel. Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus, maa-ala. Territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus...
Demokraatia on valitsemine valitud esindajate kaudu Ministeeriumid Justiitsministeerium (kristen Michael), Haridus- ja teadusministeerium (jaak Aaviksoo),Kaitseministeerium (urmas reinsalu),Keskkonnaministeerium (keit pentus-rosimannus),Kultuuriministeerium (rein lang),Majandus-ja kommunikatsiooniminister (juhan parts),Põllumajandusminister(helir-valdor seeder) ,Rahandusministeerium (Jürgen ligi),Siseministeerium (ken-marti vaher),Sotsiaalministeerium (hanno pevkur), Välisministeerium (urmas paet) Maavalitsuse ülesanded: Korraldada ja kordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, planeerida regiooni arengut. Kohaliku omavalitsuse ülesanded Korraldada sotsiaalabi ja-teenuseid, korraldada elamu- ja kommunaalmajandust, organiseerida ühistransporti, korraldada heakorda ja kekskonnaplaneerimist. Eesti kohtusüsteem I maakohtud, halduskohtud , II ringkonnakohtud, III riigikohus. Õiguskantsler teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse ...
Pakikandjaga sõjatandrile EPL Priit Simson 9. Veebruar 2011 Meedia väljaannetest selgub, et iga aastaga väheneb sõjaväkke minevate noormeeste arv. Mis on sellise kõrvalehoidmise põhjuseks? 1944. a suvel ilmus ajalehtedes üleskutse noortele lennuväe abiteenistusse astumiseks ning sinna ilmus pea 700 noort, kes saadeti väljaõppele. Miks olid noormehed nõus Eesti eest välja minema, kuid nüüd mitte? Kas see oli nende soov seista vastu Eesti taasokupeerimisele või ehk hoopis noorte poiste suur seiklushimu? Ilmselt on rahval 1944. a kaitsjate saatus silme ees. Kõige õilsamad ja vapramad mehed läksid mulda ning neid jäid leinama tuttavad ja perekonnad. Tõenäoliselt on inimestel siiamaani kartus, et midagi sellist võib jälle juhtuda. Ja juhtubki, sest sõda on halastamatu. Pole mingeid vastuargumente. Asi pole tänapäeva noortes, nii on see alati olnud--sõda on tahetud vältida ning sellest kõrvale hiilida. Seda tehti minevikus, tehakse praegu ja...
Afganistan ja Eesti Afganistani ja Eesti omavaheliste suhtete algus v Eesti Vabariigi esimestel aastatel puudusid Eesti ja Afganistani vahel omavahelised kontaktid. v Esimesed diplomaatilised kontaktid Eesti ja Afganistani vahel Londoni saatkondade tasemel (alates 1923) ei arenenud viisakusvisiitidest kaugemale. v 1930 tekkisid aga perspektiivid suhete süvendamiseks. v Eesti valitsus lootis leida Afganistanis turgu eesti kaupadele. Eesti-Afganistani kaubavahetus v Kaubavahetus algas 1932. aastal. v Nimetamisväärset ulatust kaubavahetus siiski ei saavutanud, kuid üksikutel aastatel õnnestus Eestil eksportida Afganistani vähesel määral paberit ja väike kogus telefoniaparaate. v Eesti import Afganistanist oli tühine, koosnedes paarist juhuostust (põrandavaibad, karusnahad). Eesti taasiseseisvumine v Afganistan...
Pärisorjuse kaotamine Eestis · Liivimaal 2 vöörmündrit 1801.a. võimule tulnud Aleksander l(1801- Talurahva koosseis 1825) oli nõius muutma majanduslikke olusid. · Mõisarahvas 10% Jakob v.Berg-Eesti rüütelkonnapeamees 1802(Eestimaa)-1804(Liivimaa) · Pererahvas 40% Talurahavaseadused: · Vabadikud e. Popsid 20% · Pärisorjuse kaotamin Talurahva koormised. · Teaoteekoormiste normeerimine · Teotöö (Liivimaal) · Naturaal andamid · Talude pärandatav kasutamisõig. · Raharent · Talupoegade müümine keelati · Nekruti andmine ( Riiklik ) · Kodukariõigus : 2 p. Arestis v 15 · Pearahamaks ( 70 kopikat hiljem 5x kepihoopi ...
DEMOKRAATLIK VALITSEMINE 2.1. Demokraatlikud valitsemisvormid: esindusdemokraatia, osalusdemokraatia Demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos tähendab rahvast ja kratos võimu. Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitust ehk riiki, kus võimul on rahvas. Demokraatia tugisambad on rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduse ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus (pluralism), sallivus ja koostöö ning kompromissivalmidus. Demokraatia püsimisel on tähtis presidendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus ning rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Samuti võimu kontrollimine selleks loodud institutsioonide poolt, et tagada ühisvara kasutamine rahva huvides, Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek, vältida riigivõimu kuritarvitamist. Demokraatiale on ...
Lähte Ühisgümnaasium Kuidas suhtutakse Eesti osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides? (Lühiuuring) Lähte 2008 SISUKORD 1. Mida tähendab Rahvusvaheline organisatsioon 2. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 3. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon 4. Euroopa Liit 5. NATO Miks osaleb Eesti rahvusvahelistel operatsioonidel? Inimeste arvamus osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides Kokkuvõte Kasutatud allikad 1. Mida tähendab Rahvusvaheline organisatsioon? Rahvusvaheline organisatsioon on rahvusvahelise tegevuspiirkonnaga organisatsioon. Eristatakse kahte liiki rahvusvahelisi organisatsioone: Valitsustevahelised organisatsioonid Valitsustevaheline organisatsioon on vähemalt kolme riigi poolt rahvusvahelise lepinguga ühiste eesmärkide saavutamiseks loodud organisatsioon, mis omab asutajaliikmetest iseseisvat tahet ning ...
Eesti riigi plussid ja puudused Eesti on ideaalse asukohaga väikeriik, kus elab ligikaudu 1,3miljonit inimest, kellel on oma keel- eesti keel. Kuigi oleme palju arenenud, on väljaränne suur. Aga kas Eestis on ka hea elada? Eesti riik on üks arenenumaid riike IT- valdkonnas. Meie loodud on Skype ning E- riigindus on enamustest riikidest mitmeid samme kõrgemal. Võrreldes mitmete teiste riikidega, on meil tasuta kõrgharidus neile, kes soovivad õppida. Koolid pakuvad eestlastele palju võimalusi ning on ka kindlasti suurte saavutustega. Näiteks Tartu Ülikool saatis 2013. aastal kosmosesse oma ehitatud satelliidi. Eestis on kõrgelt arenenud kaitsevägi ning kuulub alates 2004. aastast NATO-sse. Me teeme koostööd teiste NATO-riikidega ning areneme läbi selle pidevalt. Kuna meid on vähe, on suurem võimalus inimesi ühtsena hoida, hea näide selleks on üldlaulupidu. See on aeg, mil eestlased hoiavad üksteiselt käest ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
