Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti ja ohtlikud jäätmed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kindlast, asbest, elavhõbe, asbesti, käitlus, kanalisatsioonis, akud, lahustid, akusid, kantserogeen, plastik, anum, visata, majapidamises, patareid, õlid, lakid, tulekustutid, sisaldada, kaadmium, vanametalli, seadmed, konsulteerida, mürgised, prille, märgistatud, vedeldajad, järelvalve, loodusesse, enamlevinud, meditsiinijäätmed, leiduv, freoonVältida tuleb segunemist oma tavajäätmetega või muude ainetega. Jäätmete liigitamist ohtlike jäätmete hulka reguleerib Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määrus nr 103 "Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord" Enamlevinud ohtlikud jäätmete eelkäitlus Ohtlike jäätmete hulk on reaalselt väga suur, kuid siiski on neist mingi osa laiemalt tuntud kui teised. Kõige tuntumad on igasugused meditsiinijäätmed, elavhõbedat sisaldavad jäätmed, akud, patareid, õlid ja õlifiltrid, lahustid, värvid ja lakid, fotokemikaalid, elektroonikajäätmed, vanades külmkappides leiduv freoon, tulekaitseks kasutatav kiudjas mineraal asbest ning ka tulekustutid. Asbesti kasutusvaldkond hõlmab põhiliselt igasugu materjale, mis on seotud tulekaitsega, aga samuti kasutatakse seda tema painduvuse ning keemilise ja mehhaanilise vastupidavuse tõttu. Näiteks on asbest kasutatav torude isoleeraines, elektriseadmetes ning põranda- ja katusekivides
võivad sattuda pinna- või põhjavette. Kanalisatsiooni sattunud ohtlikud jäätmed raskendavad heitvete puhastamist. Lahustid võivad tekitada kanalisatsioonitorustikes plahvatusi. Põletamisel võivad ohtlikud jäätmed muutuda veelgi mürgisemateks gaasideks ja levida laiemale maa-alale. Loodusesse sattunud ohtlikud jäätmed võivad lõpuks jõuda tagasi inimeseni, sattudes vee ja toiduga inimorganismi. Raskemetallid, eriti kaadmium ja elavhõbe kogunevad organismis ja põhjustavad neeru-ning närvikahjustusi, ja võivad olla ka vähi põhjustajad. Ohtlike kemikaalide märgistus Ohtlike kemikaalide märgistus Ohtlike kemikaalide sümbolid T Mürgine (toxic) kemikaali sissehingamisel,allaneelamisel või naha kaudu imendumisel võib tekkida tõsine tervisekahjustus või järgneda surm T+ väga mürgine (very toxic) kemikaali, mis sissehingatuna, allaneelatuna või naha kaudu toimununa
Ohtlikud jäätmed Eestis SLAID1 Mida nimetatakse ohtlikeks jäätmeteks? On jäätmed, mis erinevad lihtjäätmetest, kuna avaldavad negatiivset mõju keskkonnale juba väikestes kogustes. Eelneva tõttu on oluline, et inimesed mõistaksid, kui oluline on eristada ohtlike jäätmeid tavajäätmetest ning viidaks vastavasse kogumispunkti. Kus toimub ohtlike jäätmete käitlus õigel viisil, mitte ei ladestata viimaseid loodusesse. Ohtlike jäätmete käitlus on oluline ka seetõttu, et vältida terviseriski oma kodus. SLAID2 Tüüpilised ühe hariliku inimese elustegevuse käigus tekkinud ohtlikud jäätmed on vanad akud ja patareid, õlijäätmed (vanaõli, õlifiltrid, õlised kaltsud), elavhõbedajäätmed (kraadiklaasid, lambid), vananenud ravimid, värvi-, laki- ja liimijäätmed, lahustid ning mitmesugused muud erinevad kemikaalid, elektroonika seadmed. ( kõrvale pilt oko 1) Ohtlike jäätmete pakendid
Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 11 Juhendaja: lektor Sirle Künnapas Esitamiskuupäev:26.10.2014 Tallinn 2014 SISUKORD 1.MIS ON OHTLIKUD EHITUSJÄÄTMED?............................................................................4 2.ASBEST.............................................................................................................................. 6 2.2. Mis on Asbest?............................................................................................................. 6 1.3. Kust võib leida Asbesti?...............................................................................................6 1.4. Jäätmekäitlus............................................................................................................... 7 1.4.1. Jäätmete kogumine........................................................................................
Ohtlikud jäätmed Eestis, nende koguste dünaamika. Ohtlike jäätmetega seotud probleemid. S Definitsioon Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju inimese tervisele ja keskkonnale. Ohtlike jäätmete nimistu patareid ja akud elavhõbedat sisaldavad jäätmed (nt kraadiklaas) vananenud ravimid külmkapid, televiisorid ja monitorid värvid, lakid, liimid ja lahustid asbesti sisaldavad materjalid (nt eterniitplaat) olmekeemia jäägid ja nende pakendid (puhastusvahendid jms) mürkkemikaalid (putukaja taimemürgid) Jt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Ohtlikud jäätmed Ohtlikud jäätmed on inimtegevuse need jäägid, mis võivad oma keemiliste või muude omaduste tõttu põhjustada ohtu või kahjustada tervist või keskkonda. Erinevalt tavajäätmetest on ohtlikud jäätmed ka väikestes kogustes keskkonnale ja inimesele kahjulikud. Seetõttu ei tohi ohtlikke jäätmeid vedada lihtsalt prügilasse (seega ei tohi neid paigutada koos tavajäätmetega ühte konteinerisse), vaid nad vajavad erikäitlust. Samuti ei tohi ohtlikke jäätmeid põletada, juhtida kanalisatsiooni või lihtsalt loodusese paigutada. Ohtlike jäätmete hulka kuuluvad: · Aegunud ravimid; · Elavhõbedat sisaldavad termomeetrid; · Vanad päevavalguslambid (sisaldavad samuti elavhõbedat); · Vanaõli, õlifiltrid, õlinõud, õlised kaltsud; · Vanad akud; · Patareid; · Happed, leelised; · Värvi- laki- ja liimijäätmed; · Lahustijäägid; · Pestitsiidid; · Vanades k�
Eesti suurimad keskkonnaprobleemid on järgmised: - õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjub negatiivselt inimese tervisele, loodusele ja ehitistele; - tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke; - põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus; - veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid; - keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Jäätmete liigid : Olmejäätmed Eelkõige keskkonna aga ka inimeste tervise ja ohutuse seisukohast on oluline olmejäätmete sorteerimine, käitlemine ja taaskasutus. Kodumajapidamis
Eesti keskkonnaseisund Eesti suurimad keskkonnaprobleemid on järgmised: - õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjub negatiivselt inimese tervisele, loodusele ja ehitistele; - tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke; - põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus; - veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid; - keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Jäätmete liigid : Olmejäätmed Eelkõige keskkonna aga ka inimeste tervise ja ohutuse seisukohast on oluline olmejäätmete sorteerimine, käitlemine ja taas
endisest mürgisemaks ning levida suitsugaasidena keskkonda, kus kahjustavad elusolendeid, sealhulga Märkimisväärne osa kodustest ohtlikest jäätmetest tekib sõidukite hooldusel ja remondil ning elamute ehitusel ja remondil. Ka kodumajapidamises kasutatavad seadmed võivad sisaldada keskkonnale ohtlikke patareisid. Kõige tavalisemad ohtlikud jäätmed kodumajapidamistes on: · kasutatud õli ja õli sisaldavad jäätmed · kasutatud akud · mittekivistunud värvi-, liimi- ja lakijäätmed · lahustid · mürgid ja tõrjeained · ravimid · elavhõbedat sisaldavad jäätmed · raskeid metalle sisaldavad patareid, väikeakud ja akudega seadmed 2008 Tallinna Tööstushariduskeskus Näiteid ohtlikke jäätmeid sisaldavate kodumasinate ja seadmete kohta: · o elektriline hambahari o Tolmuimeja o habemeajamismasin
Sellele rakendusuuringule järgnesid mitmed tööd, mis määrasid ära programmi tehnilised vajadused, regionaalse ja institutsionaalse arengu suunad ning finantseerimise jaotuse programmis osalejate vahel. Tootjavastutus ja probleemtooted Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtooted on: 1) patareid ja akud 2) mootorsõidukid ja nende osad 3) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad 4) rehvid Tootjavastutuse põhimõtte kohaselt peab tootja tagama tema turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise, korduskasutamise või nende kõrvaldamise. Nende tegevustega seotud kulud kannab tootja. Tootjal on kohustus koguda ja edasisele käitlemisele suunata ka sellest probleemtootest
· 05 01 05* Lekkinud õli · 05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed · 05 01 07* Happetõrvad (gudroonid) · 05 01 08* Muud tõrvad · 05 01 09* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted · 05 01 12* Õli sisaldavad happed · 05 01 14 Jahutuskolonnides tekkinud jäätmed · 05 01 15* Kasutatud filtersavi Tavalisemad ohtlikud jäätmed kodumajapidamises · Päevavalguslambid - elavhõbe · ravimid - mürgid, raskemetallid, orgaanilised lahustid · külmikud - freoon · süütesegud, gaasiballoon - tule-ja plahvatusohtlik · puhastuskemikaalid - orgaanilised lahustid · mootori-ja muu õli ning vedelkütused - ohustavad veekogusid, õli ei lase hapniku vette enam · patareid ja akud - raskemetall (vähk) · liimid, lakid, värvid - raskemetall · mürgid Muud ohtliku jäätmed · Tervishoiuasutuste ohtlikud jäätmed · sõjaväe reostus
TTÜ Tartu Kolledz Materjalide Taaskasutus I Anti Aben Miko Sorge Jäätmete sorteerimine Juhendaja: Tiina Vöö Tartu 2010 Sissejuhatus Inimese tekitatud jäätmed on erinevad. Üks osa neist kõduneb (nt toidujäätmed, puit- ja nahkesemed jne) ja läheb uuesti aineringesse, teine osa aga ei kõdune (nt plastmassid, klaas, metall jne). Osa äravisatavaid tooteid (nt elektripatareid, akud, huumlambid) sisaldavad selliseid keemilisi ühendeid ja mürke, mida ei tohi viia prügilasse. Need tuleb paigutada eri hoidlatesse. Prügimägede kasvu saab pidurdada, kui jäätmeid sorteerida. Kõrdunevatest jäätmetest saab valmistada komposti, mitmesuguseid jäätmeid (nt metall, klaas, paber) saab ümbertöödelda. Ohtlik prügi (ohtlikud keemilised ained, mürgid, elavhõbeda jäägid, patareid, akud, värvid jt) muudetakse esmalt kahjutuks. Selleka tuleb need viia ohtlike
Biolagunevad jäätmeid saab komposteerida piisava ruumi olemasolu korral oma aias täiesti tasuta, korteriühistutel on mõistlik tellida eraldi biolagunevate jäätmete konteiner, mille tühjendusvedu on oluliselt odavam kui segaolmejäätmetel. Aia- ja haljastusjäätmeid saab komposteerida samuti piisava ruumi olemasolu korral oma aias või viia tasuta jäätmejaama. Ohtlikke jäätmeid sealhulgas patareisid, akusid, kemikaale, nende pakendeid saab viia jäätmekogumispunkti või jäätmejaama. Patareisid ja akusid võetakse vastu ka bensiinijaamades ja kauplustes tasuta. Elektroonikajäätmeid ja vanu rehve saab viia poodi, kust kavatsetakse osta uued. Kui ei ole kavatsust uusi osta, tuleb viia need lähimasse kogumispunkti või jäätmejaama, kus neid tasuta vastu võetakse. Romusid sõidukeid saab viia tasuta sama automudelit müüvale kauplusele või viia romulasse
· jääkõlid ja õlifiltrid, õlised pühkmematerjale (kuni 20 liitrit) · värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmed jaepakendis (kuni 10 liitrit) · elavhõbedalambid (kuni 10 tükki) · aegunud ja kasutuskõlbmatud ravimid ja muud meditsiinilised jäätmed (kuni 2 kg korraga) · kemikaalide ja pestitsiidide jäätmed (kuni 10 liitrit) · elavhõbekraadiklaasid ja muud elavhõbedat sisaldavaid jäätmed (kuni 2 kg korraga) · patareid ja akud (piiramatus koguses) · Ohtlikke jäätmeid saab viia ka jäätmejaamadesse ja Lukoili tanklatesse (vähemalt Tallinnas) Kasutatud kodutehnika kogumispunkti tuleb viia: · vana või kasutuskõlbmatu olmeelektroonika ja kodutehnika, nt külmik, pesumasin, televiisor, elektripliit, mikser, triikraud, föön, raadio jne. Jäätmejaamades võetakse elanikelt tasuta vastu: · töötlemata puitu, vanametalli, plaste, suuremõõtmelisi ehitusjäätmeid (kivid, betoon,
Orgaanilised jäätmed: · Haljastujäätmed · Sõnnik · Reoveesete · Fekaalid · Olmejäätmed Ohtlikud jäätmed: Ohtlikeks loetakse oma omaduste poolest elustikule, keskkonnale või varale ohtu kujutavaid jäätmeid, mis nõuavad erikäitlust. Näiteid majapidamisest: päevavalguslambid, aegunud ravimid, aerosoole sisaldavad seadmed ( külmikud), gaasiballoonid, puhastuskemikaalid, õlid ja vedelkütused, pataerid ja akud, liimid, lakid, värvid, taimekaitsevahendid jne. Säästlik jäätmekäitlus: Jäätmete tervikkäitlus on mitmesuguste käitlusvõtete sihipärane koosrakendamine selleks, et keskkonnale ja tervisele ohutul moel ning võimalikult väikeste kulutustega vabaneda suurenevast jäätmehulgast. Jäätmematerjali sortimine ja taasväärtustamine. Tervikjäätmekäitlus hõlmab jäätmevoo kulgu tekkekohast lõppkäitluspaigani.
- kodukemikaalid - ehitusel tekkivad ohtlikud - vanaõli, õlised kaltsud, õlifiltrid jäätmed - värvi-, laki-, liimi- ja lahustijäägid - põlevkivi jäägid - väetised ja pestitsiidid - tööstusjäägid - rotimürk jm biotsiidid - ettevõtlus - kompaktlambid (ehk säästupirnid), - .... päevavalguslambid - patareid ja akud Mida peaks teadma tavainimene? Ohtlikud jäätmed tuleb koguda liigiti (eraldi segaolmejäätmetest) ja toimetada ohtlike jäätmete kogumispunkti. Eraisikud saavad väiksed kogused ohtlike jäätmeid viia jäätmejaama. Jäätmeid võetakse elanikelt vastu tasuta. Miks tuleb ohtlikke jäätmeid käsitleda hoolikalt? Tavajäätmete sekka sattunud OJ jõuavad prügilasse, kust need võivad sattuda pinna- või põhjavette.
Ohtlike jäätmete kogumispunkti tuleb viia: jääkõlid ja õlifiltrid, õlised pühkmematerjale (kuni 20 liitrit) värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmed jaepakendis (kuni 10 liitrit) 6 elavhõbedalambid (kuni 10 tükki) aegunud ja kasutuskõlbmatud ravimid ja muud meditsiinilised jäätmed (kuni 2 kg korraga) kemikaalide ja pestitsiidide jäätmed (kuni 10 liitrit) elavhõbekraadiklaasid ja muud elavhõbedat sisaldavaid jäätmed (kuni 2 kg korraga) patareid ja akud (piiramatus koguses) NB! Ohtlikke jäätmeid saab viia ka jäätmejaamadesse, tanklatesse ja statsionaarsetesse vastuvõtupunktidesse. Kasutatud kodutehnika kogumispunkti tuleb viia: vana või kasutuskõlbmatu olmeelektroonika ja kodutehnika, nt külmik, pesumasin, televiisor, elektripliit, mikser, triikraud, föön, raadio jne. Jäätmejaamades võetakse elanikelt tasuta vastu: töötlemata puitu, vanametalli, plaste, suuremõõtmelisi ehitusjäätmeid (kivid, betoon, etc),
· jääkõlid ja õlifiltrid, õlised pühkmematerjale (kuni 20liitrit) · värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmed jaepakendis (kuni 10liitrit) · elavhõbedalambid (kuni 10tükki) · aegunud ja kasutuskõlbmatud ravimid ja muud meditsiinilised jäätmed (kuni 2kg korraga) · kemikaalide ja pestitsiidide jäätmed (kuni 10liitrit) · elavhõbekraadiklaasid ja muud elavhõbedat sisaldavaid jäätmed (kuni 2kg korraga) · patareid ja akud (piiramatus koguses) NB! Ohtlikke jäätmeid saab viia ka jäätmejaamadesse ning Lukoili tanklatesse. Kasutuskõlbmatute patareide jaoks on Tallinna linnas 155 kasutuskõlbmatute patareide kogumiskasti. Ohtlike jäätmete vastuvõtupunktide, Lukoili tanklate ja kasutuskõlbmatute patareide kogumiskastide asukohad saate teada Tallinna abitelefonilt 1345 või netiaadressilt http://www.tallinn.ee/est/g2262s19733 ja http://www.tallinn.ee/est/g2262s19730
kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Nagu näha saab jäätmeid liigitada erinevatel alustel. Samad jäätmed võivad kuuluda erinevate kategooriate alla. Nii võib tekkida olukord, kus samad jäätmed satuvad erinevatesse kategooriatesse ning võib tekkida topelt liigitus. Kehtib põhimõte, et jäätmeid on mõistlik liigitada eelkõige nende omaduste järgi, millest sõltub nende käitlus kõige rohkem. Kõige efektiivsema ja loodussäästlikuma tulemuse saavutamiseks peab jäätmete liigitus olema ühtne. Jäätme liigiti Eestis Eestis tekkis 2006-2010 aastal keskmiselt 19 144 141 tonni jäätmeid. Sellest keskmiselt 11 334 515 tonni tavajäätmeid ning 7 799 964 tonni ohtlikke jäätmeid. Põhikoguse ohtlikest jäätmetest toodab põlevkivitööstus, põlevkivitööstus maha arvatud keskmiselt 195 697 tonni ohtlikke jäätmeid
Ohtlikud jäätmed on küll enamasti väikesed, kuid nendest lahti saamine on keeruline. Nad erinevad teistest just selle pärast, et nad on oma keemiliste omaduste tõttu inimestele ja keskkonnale kahjulikud, kui nad loodusesse jätta või isegi siis kui nad kodus liiga kaua vedelevad. Neid käsitletakse tavaliselt teistest eraldi. Ohtlikke jäätmeid on tegelikult väga palju, kuid enim tuntud on igapäevased kodus olevad esemed. Näiteks kõige tavalisemad ohtlikud jäätmed on patareid ja akud. Kindlasti ei tohi neid põletada, sest siis vabanevad elavhõbe ja kaarmium, mis õhku ja vette sattudes põhjustavad erinevaid haiguseid. Patareidest saab vabaneda, viies need kaubanduskeskustes asuvatesse kogumispunktidesse. Säästlikum on aga kasutada akusi, sest need kestavad kauem. Ohtlikud on ka elektroonikajäätmed, mida paljud inimesed tihti ekslikult tavaprügi hulka viskavad. Tegelikult on nendes mitmed kahjulikud ained, nagu tina, elavhõbe ja liitium,
konteinerisse viia saab tasuta. Biolagunevad jäätmeid saab komposteerida piisava ruumi olemasolu korral oma aias täiesti tasuta, korteriühistutel on mõistlik tellida eraldi biolagunevate jäätmete konteiner, mille tühjendusvedu on oluliselt odavam kui segaolmejäätmetel. Vanu ravimeid saab viia tasuta tagasi apteeki või ohtlike jäätmete kogumispunkti. Ohtlikke jäätmeid sealhulgas patareisid, akusid, kemikaale, nende pakendeid saab viia jäätmekogumispunkti või jäätmejaama. Elektroonikajäätmeid ja vanu rehve saab viia poodi, kust kavatsetakse osta uued. Kui ei ole kavatsust uusi osta, peaks viima need lähimasse kogumispunkti või jäätmejaama, kus neid tasuta vastu võetakse. Patareisid ja akusid võetakse vastu ka bensiinijaamades ja kauplustes tasuta, niiet ei ole raske nei sinna viia, kui käiakse pidevalt poodides nii kui nii.
Ravimijäätmed Kõik ravimid, mis ei vasta kvaliteedinõuetele, mille kõlblikkuseaeg on möödas(aegunud) või mille kasutamine on Eesti Vabariigis keelustatud. Kemikaalide jäätmed Elavhõbedajäätmed Purunenud , vanad termomeetrid ning elavhõbedat sisaldavad reagendid Kasutatud elavhõbedalambid Kasutusest kõrvaldatud halogeentorud, päevavalguslambid ning elavhõbeda (luminessentslambid) lambid valgustitest Ohtlike jäätmete nimistu Kasutatud (vananenud) või riknenud akud ja patareid Garaazijäätmed Õlijäätmed , seadmete, sõidukite hooldusel tekkinud õlide ja määrdeainete jäätmed, kasutatud liiklusrehvid, õli ja õhufiltrid Radioaktiivsed jäätmed Kasutusest kõrvaldatud ravi-ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained Tsütostaatilised jäätmed Sidumismaterjal, ühekordsed kindad, põlled, linad, mis on protseduuri käigus kokku puutunud tsütostaatiliste ravimitega Ohtlike jäätmete pakendamine Kanister
suurenenud 2007. aastal segaolmejäätmete hulgas 6500 t paberi- ja papijäätmeid. Üle 10 korteriga majadel ja ettevõtetel, kus tekib üle 25 kg vanapaberit nädalas, on kohustus omada vanapaberikonteinerit. Seega on vähenenud segaolmejäätmetega ladestava paberi - ja papijäätmete kogus veelgi. 2.5 Ohtlikud jäätmed Ohtlike jäätmeid tekib nii majapidamistes kui ettevõtetes. Majapidamistes jääb üle peamiselt vanu akusid ja patareisid, värvijäätmeid, õliseid jäätmeid, vanu ravimeid, päevavalguslampe jmt. Ettevõtetes tekib nii spetsiifilisi tootmisjääke kui majapidamistega sarnaseid ohtlike jäätmeid. 8 Tartu linna eraisikutelt ohtlike jäätmete kogumist 2007. a iseloomustab joonis 2. joonis. 2 Tartu linna eraisikutelt ohtlike
lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv tagajärjel, nagu puhastusjäägid, pakkimismaterjalid, mahutid; vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on 6) Q6 kasutamiskõlbmatud päraldised, nagu tühjad patareid, kasutatud katalüsaatorid; 7) Q7 ained, mis ei toimi enam nõutaval tasemel, nagu saastunud happed, lahustid, ära visanud, kavatseb seda teha või on kasutatud karastussoolad; 8) Q8 tööstusprotsessijäägid, nagu räbud, destillatsioonijäägid; kohustatud seda tegema. 9) Q9 saastetõrje- ja puhastusprotsessijäägid, nagu skraberisetted, kottfiltritolm, kasutatud filtrid;
.............3 1.Mis saab jäätmetest?................................................................................................................4 1.1 Mida teha vana külmkapi või pesumasina ehk elektroonikaromuga?...................4 1.2 Tasuta võetakse vastu ka romusõiduk ja vanarehvid..............................................5 1.3 Väldi "mustalt" tegutsevat ettevõtjat.......................................................................6 1.4 Patareid ja akud ei kuulu olmeprügi hulka..............................................................6 2. Kas ja millised jäätmeid võib kodus põletada?....................................................................8 3.Pesuvahenditootjad saastavad jätkuvalt Läänemerd.........................................................10 4. Rahvusvahelised kruiisilaevad toidavad vetikate õitsenguid Läänemerel......................12 5. Milline poekott valida?..................................................
,,Jäätmeseaduse" §25 lõikes 3 punktis on patarei ning aku määratletud järgmiselt: patarei ja aku ühest või enamast elemendist koosnev mittetaaslaetav (patarei) või taaslaetav (aku) vooluallikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Vastavalt ,,Jäätmeseaduse" §25 lõike 2 punkti 1 kohaselt on patareid ja akud probleemooted, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Patarei ja aku tootja on isik, kes müügiviisist sõltumata kas valmistab patareisid ja akusid või veab neid Eestisse sisse majandus- ja kutsetegevusena. Patarei ja aku tootja on jäätmeseaduse kohaselt ka nende elektri- ja elektroonikaseadmete ning mootorsõidukite, millele ei laiene
erkpunase värvusega mineraal kinaver, mida tunti ja kasutati vanas Kreekas ja Rooma riigis. Tõlkes tähendab kinaver draakoni verd. Juba eelajaloolisel ajal joonistati sellega koopa ja hauakambrite seintele. Plinius nimetas elavhõbedat elavaks hõbedaks, Aristoteles aga vedelaks hõbedaks. Alkeemikud tundsid elavhõbedat planeet Merkuuri järgi merkuuriumi nime all, sest elavhõbedatilkade kiire laialivalgumine meenutab Zeusi käskjala Mercuriuse väledat liikumist. Elavhõbe mürgistas kroonitud päid, teadlasi, kalureid. Elavhõbe ja tema ühendid on äärmiselt mürgised. Juba araabia alkeemikud märkasid, et isegi skorpionid pagevad ruumist, kus on elavhõbedat. Elavhõbedaühenditega mürgitati 16. sajandil Rootsi kuningas Erik XIV. Elavhõbedamürgistusse suri Inglise kuningas Charles II, kes alkeemikuna uuris elavhõbedast kulla saamist. Arvatavasti mürgitas Antonio Salieri 1791. Aastal sublimaadiga Wolfgang Amadeus Mozarti
aerotankis piisavalt kõrge (tagastusmudaks). Uut muda kasvab kogu aeg juurde. Aerotankis oleva muda kontsentratsioon peaks olema püsiv seega peab süsteemist osa muda kõrvaldama. Liigmuda eemaldatakse kas otse aerotankist või tagastusmudatorust. Liigmuda juhitakse tavaliselt eelsetititesse, kus ta settib koos eelsetiti settega, ja nn. segamuda pumbatakse mudakäitlusele. On selgunud, et segamuda käitlus on hõlpsam mudade eraldi käitlusest. Eelsetitus ei ole aktiivmudaprotsessi puhul alati vajalik, kuigi ta vähendab aerotanki reostuskoormust ja kõrvaldab suurema osa vees olevast heljumist. Olenevalt 1 g muda orgaanilise kuivaine kohta reoveega ööpäevas tulevast BHT koormusest (g) jaotatakse aktiivmuda protsesse: kõrge-, normaal- või madalakoormuselisteks e. kestusaeratsiooniprotsessiks, kuna siin reovee viibeaeg on muudest variantidest pikem. +Samuti on selles protsessis:
aerotankis piisavalt kõrge (tagastusmudaks). Uut muda kasvab kogu aeg juurde. Aerotankis oleva muda kontsentratsioon peaks olema püsiv seega peab süsteemist osa muda kõrvaldama. Liigmuda eemaldatakse kas otse aerotankist või tagastusmudatorust. Liigmuda juhitakse tavaliselt eelsetititesse, kus ta settib koos eelsetiti settega, ja nn. segamuda pumbatakse mudakäitlusele. On selgunud, et segamuda käitlus on hõlpsam mudade eraldi käitlusest. Eelsetitus ei ole aktiivmudaprotsessi puhul alati vajalik, kuigi ta vähendab aerotanki reostuskoormust ja kõrvaldab suurema osa vees olevast heljumist. Olenevalt 1 g muda orgaanilise kuivaine kohta reoveega ööpäevas tulevast BHT koormusest (g) jaotatakse aktiivmuda protsesse: kõrge-, normaal- või madalakoormuselisteks e. kestusaeratsiooniprotsessiks, kuna siin reovee viibeaeg on muudest variantidest pikem.
Vanaõlide teke ja käitluse esimesed etapid Vanaõli on mis tahes mineraal-, taimsel või sünteetilisel õlil põhinev määrdeaine, kütte-, tööstus- või muu õli, emulsioonid kaasa arvatud, mis on muutunud kõlbmatuks sellele algselt määratud otstarbe jaoks ning mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on [1] kohustatud seda tegema. Vanaõli kuulub ohtlike jäätmete hulka. Kuna ohtlikud jäätmed on oma omaduste poolest inimesele ja keskkonnale kahjulikud, nõuavad nad erikäitlust ning seetõttu tuleb neid koguda olmejäätmetest lahus. Vanaõli tekib nii ettevõtetes(autoremondi töökojad, autobaasid jne) kui ka koduses majapidamises. Kui vanaõli tekitajal, ehk jäätmevaldajal, ei ole olemas jäätmeluba ega ohtlike jäätmete käitluslitsentsi, siis on ta kohustatud oma vanaõli edasi andma isikule, kes omab nii jäätmeluba kui ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. Füüsiline isik on kohustatud oma kodumajapidamises ja i
kahjustunud kaasa arvatud materjalid, seadmed või muud esemed, mis on õnnetusjuhtumi tagajärjel saastunud; 5) Q5 materjalid, mis on saastunud või kõlbmatuks muutunud sihipärase tegevuse tagajärjel, nagu puhastusjäägid, pakkimismaterjalid, mahutid; 6) Q6 kasutamiskõlbmatud päraldised, nagu tühjad patareid, kasutatud katalüsaatorid; 7) Q7 ained, mis ei toimi enam nõutaval tasemel, nagu saastunud happed, lahustid, kasutatud karastussoolad; 8) Q8 tööstusprotsessijäägid, nagu räbud, destillatsioonijäägid; 9) Q9 saastetõrje- ja puhastusprotsessijäägid, nagu skraberisetted, kottfiltritolm, kasutatud filtrid; 10) Q10 metallide töötlemise ja viimistlemise jäägid, nagu treilaastud, valtsimistagi; 11) Q11 toorme kaevandamise ja töötlemise jäägid, nagu kaevandamisjäägid, naftatootmisel tekkinud muda; 12) Q12 rikutud materjalid, nagu PCB-ga saastatud õli;
varale ega keskkonnale. Jäätmetekke vältimine - Jäätmetekke vältimine on meetmete kompleks, mis on suunatud jäätmete ning nende koostises olevate ainete ja materjalide koguse või jäätmete keskkonna- ja terviseohtlikkuse vähendamisele. Probleemtoode - Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad: patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. ajalugu Jäätmete ajaloo võib põhimõtteliselt jagada kolme erinevasse ajajärku: 1. Enne asulate tekkimist kui igal pool valitses naturaalmajandus, mis tähendas seda, et inimesed tarbisid nii palju kui neil eluks vajalik oli. Kõik jäätmed mis tekkisid olid pärit loodusest ja nende vähesuse tõttu suutis loodus ka tekkinud jäätmetega toime tulla. 2
maha võtta. *Sellesse konteinerisse võib panna ka pakendid, mis ei ole kokku puutunud toiduga, või on siis puhtaks tehtud. *Hoidke Eesti metsi ja saatke paber taasringlusesse ja ostes eelistage vihikuid, mis on just sellisest paberist toodetud. 8. Ohtlikud jäätmed *Vanad ravimid, fotokemikaalid, olmekemi-kaalid, taimekaitsevahendid, patareid, elavhõbeda jäätmed, õlijäätmed, õlifiltrid, värvijäätmed, lahustid, ohtlike ainetega saastunud/määrdunud pakendid, kaltsud, riided, filtermaterjal, akud, päevavalgus-lambid jt. kodumajapidamistes jm sarna-ses tekkesfääris tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunktidesse. *Ohtlikud jäätmed tuleks viia ettenähtud konteinerisse. *Märgid mis näitavad, et see on ohtlik aine: 9.Looduslikult jagunevad jäätmed ja kompost. *Maal saab kõik, mis looduses laguneb panna komposti hunnikutesse.
annaabi.ee 
