Eesti alade haldusjaotus muinasajast tänapäevani, võõrvõimude vahetumine Kuni Muistse vabadusvõitluseni alguseni (13. saj alguses) oli Eesti ala võõrvõimudest vaba. Territoorium oli jaotatud maakondadeks (8+5), need omakorda kihelkondadeks ja küladeks. 1227, veebruar Muistse vabadusvõitluse lõpp, Eesti alad jagatakse 4 maahärra vahel: · Põhja-Eesti Taanile · Kagu-Eesti Tartu piiskopile · Kesk- ja Edela-Eesti Ordu valdusesse · Saared ja Lääne-Eesti Saare-Lääne piiskopile 1227, suvi Põhja-Eesti ja Tallinn lähevad Ordu valdusesse (s.o. Mõõgavendade ordu) 1238 Stensby rahulepinguga annab Liivi ordu Põhja-Eesti alad Taanile tagasi Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud kui Liivimaa, Taani alasid Põhja-Eestis nimetati Eestimaaks. 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti alad Saksa Ordule 1347 Saksa ordu kõrgmeister annab Põhja...
VANA-LIIVIMAA KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA RIIKIDE KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA eestlaste, liivlaste ja läti hõimude asuala, mille ristisõdijad vallutasid Ühtset riiki vallutatud aladel ei kujunenud Miks? 1236.a. toimus Saule lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 1237.a. loodi Saksa ordu Liivimaa haru, peagi hakati kasutama lühendatud nimetust Liivi ordu 1238.a. sõlmiti Stensby leping Saksa ordumeistri ja Taani kuninga vahel: 1) paavsti nõudmisel sai Taani kuningas Tallinna, Rävala, Harjumaa, Virumaa 2) lepiti kokku ühises võitluses Vene vürstiriikide vastu, et laiendada katoliku kiriku võimu LÄÄNIKORRA KUJUNEMINE MAAHÄRRA e. MAAISAND e. SENJÖÖR väikeriigi valitseja Liivimaal, jagas lääne, omas kiriku-, kohtu- ja haldusvõimu LÄÄN e. FEOOD maavaldus, mis saadi
Muinasaeg 13. saj alguses 8 maakonda ja Kesk-Eestis Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Kiviaeg Kunda, Narva, kammkeraamika ja 9000 eKr - väikesed maakonnad, 45 kihelkonda nöörkeraamika kultuur, pronksiaeg, rauaaeg 1227 Keskaeg Feodaalriigid, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne 1238 Stensby leping - Taani saab Põhja-Eesti (va Linnade rajamine, feodalismi kujunemine, 1227-1561 piiskopkond, Eestimaa hertsogkond Taani Järva) tagasi mõisate rajamine, talupoegade sunnimaisuse valdus Põhja Eestis (1227 ja 1238-1346), 1343-1345 Jüriöö ülestõus Taani müüb valdused kujunemine, katolik usulevik, kloostrite
319 dispetser Tootmine 1016 463 tööline Tootmine 794 332 autojuht Tootmine 1227 308 raamatupidaja Tootmine 1138 332 autojuht Tootmine 1472 463 tööline Tootmine 872 330 sekretär Tootmine 805 320 juhataja Tootmine 2772 308 raamatupidaja Tootmine 1238 338 treial Tootmine 1091 477 müügijuht Tootmine 1361 463 tööline Tootmine 1194 324 meister Tootmine 1481 337 lukksepp Tootmine 905 330 sekretär Tootmine 1150 330 sekretär Tootmine 905 463 tööline Tootmine 1016 337 lukksepp Tootmine 1361
-- , -, - - , . . 1156 850 3 . 16- 18 5 . 14,5 7 . 1238 - . - . . 1955 , . 1990 . 1485--95 . -- 2235 , 5 19 , -- 3,5 6,5 . , XIX . - - 40 - . - c .
Tagasi- Lati -vaade vaade Edasi horisont 1. Rp. 25 1238 1659 -421 25,032 Latt 3 -420 4/b 25 5927 6446 -519 24,614 Latt 4 98 4689 4787 98 -418 26,27 kasutan seda
" ": -, , , , , , , . - , : , - - , , , - , - , - , . , , , , , . , , . , , , , , . . . . - , , -, . - , 27,5 . , - - , - . , , . , , . -. 1147 . 1156 850 3 . 16-18 5 . 14,5 7 . . , . 1238 - . 1264 . 1339 . -- , - « », 1330 , -- « ».[1] 1933 . , ( ) . XV . 1830--40 . , 1365 , , . , . 1483 . . 1501--03 , .
Periood Muinasaeg Keskaeg Rootsi aeg (vara-uusaeg) Aeg 9. aastatuhat 1227 1227 1561 1561 1710 (1721) Haldusjaotus Maakonnad ja Tartu ja Saare-Lääne piiskopkond, Ordu riik, Taani valdused e. Eestimaa kubermang alates Rootsi kihelkonnad Eestimaa hertsogkond (1227, 1238 1346) ajast (Lääne-, Harju-, Järva-, Virumaa); Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti, Põhja-Läti), (Tartu, Pärnu ja Saaremaa)
-- , - , - - , . , - -- , . . -- 27,5 . -, - -- , -- . , (II . .). - , ( I . .) , , , . -. 1147 . 1156 850 3 . 16- 18 5 . 14,5 7 . . , . 1238 - . 1264 . 1339 . -- , -- « », 1330 , -- « ».[1] 1933 . , ( ) . XV . 1830--40 . , 1365 , , . , . 1483 . . 1501--03 , . XX , , 1905 . , . 1929 . 1367 , , ( , ). -- « ». XV . (1475--79), (1484--89), (1487--91), (1505--08) -- ( )
alguseni Ugandi, Sakala), kihelkonnad (45) keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani 13. saj-16. saj Tartu piiskopkond; valduste müümine, muutused talupoja keskpaik Saare-Lääne piiskopkond; õiguslikus olukorras); Eestimaa hertsogkond (Taani valdus Liivi sõda 1558-1583; Vana-Liivimaa 1227; 1238-1346); 1238 Stensby poliitilise süsteemi kokkuvarisemine, leping ordu ja Taani vahel, Taani sai sõjas osalejad: Venemaa, Rootsi, Poola, tagasi Põhja-Eesti v.a Järvamaa Taani; 1582 Jam Zapolski vaherahu Orduriik (jagunes komtuur- ja Venemaa ja Poola vahel Poola sai foogtkondadeks) Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti b) alates 1346
Venemaa sai tagasi Velikije Luki ning teised Poola valduses olnud alad, kuid pidi Poolale loovutama Liivimaa, Polacki ja Velizi. b) Plyssa vaherahu - sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel 10. augustil 1583. aastal Narva jõe parempoolse lisajõe Pljussa suudmes. Rootsi endale Liivi sõjas vallutatud alad Eestis, Ingerimaal ja Karjalas, Venemaa aga säilitas Neeva jõe suudmeala. 13. Millal toimusid järgmised sündmused? a) Stensby leping 1238. a. b) Jüriöö ülestõus 1343 -1345. a. c) Liivi sõda 1558 -1583. a. d) Härgmäe lahing 2. august 1560. a. e) Jam Zapolski vaherahu 15. jaanuar 1583. a. f) Plyssa e. Pljussa vaherahu 10. august 1583. a.
Mis toimus? -1054- Tallinna asutamise aasta -1201- hakati piiskop Alberti käsul rajama Riia linna -1202- piiskop Albert asutas rüütliordu (Kristuse sõjateenistuse vennad e.Mõõgavendade ordu) -1208- sakslased tungisid Ugandisse, eestlaste Vabadusvõitluse algus. -1210- eestlaste võit Ümera lahingus -veebruar 1217- eestlaste võid sakslaste üle Otepää all. -21 sept 1917- Madisepäeva lahing -1219- kuninga Valdemar II juhtimisel tulid taanlased Tallinna alla. -1220- rootslaste sissetungi katse Läänemaale lüüakse tagasi. -1224- peale Tartu vallutamist oli kogu mandri Eesti võõrvõimu all. -1227- Vabadus võitluse lõpp, tulemuseks oli Eestlaste langemine võõrvõimu alla. -1236- Saule lahing, kus purustasid leedulased Mõõgavendade ordu -1238(1237)- Stensby leping, mille alusel jaoatati Eesti ala vallutajate vahel. -1242- Jäälahing Peipsi järvel, mille tulamusena jääb piir lääne ja ida; ordu ja venelaste vahel sajanditeks püsima -23 apr...
1186, 1199, 1201, 1202, 1208, 1210, 21.09.1217, 1219, 1227, 1236, 1238, 1242, 1248, 1290, 23.04.1343, 1346, 1397, 1523, 1524, 1535. NB Ei piisa ainult sündmuse nimetamisest vaid õpilane peab teadma ka selle sisu ja tausta. Meinhard, Berthold, Albert, Lembitu, Valdemar II, Aleksander Nevski, Valdemar IV. 1) Ristisõja põhjused. 2) Eestlaste allajäämise põhjused Muistses vabadusvõitluses. 3) Talupoegade olukord pärast Muistset vabadusvõitlust. 4) Keskaegsed Eesti linnad. 5) Maaisandate omavahelised suhted Vana-Liivimaal. 6) Vana-Liivimaa maapäev.
Keskaeg 1227-1558 Muistse Liivi sõda (-1583) Vabadusvõitluse lõpp Vana-Liivimaa koosnes Eestist ja Liivimaast. Eesti asus põhjas. Killustatud Eesti kuulus Taanile, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne pk, Ordu ( Liivi mõõgavendade 1236). 1238 Stensby leping Järvamaa läks ordule Taanile kuuluvaid alasti nimetati Harju-Viruks (Harjumaa ja Virumaa); Eestima Hertsogkonnaks. Ordu alade kõige kõrgem valitseja oli Liivi ordumeister, maa jaotati komtuur- ja foogtkondadeks. Kontuurkondi juhtisid komtuurid, foogtkondi foogtid. Rüütelvennad. Riia peapiiskop valitses Saare-Lääne ja Tartus, Tallinnas ei valitsenud. Vallutajate suhted põlisrahvaga 1. Milline Eesti piirkond langes kõige suuremasse sõltuvusse? Lõuna-Eesti Sakala ja Ugandi koos naaberväikemaakondadega 2. Kuidas regul...
Mõõgavendade ordu liitus Saksa orduga ning edaspidi kasutati nime Liivi ordu. Rooma paavsti vahendusel saavutatud kokkuleppe Taani alade tagastamise kohta realiseerimiseks saatis paavst Eestimaale jällegi legaadi Modena Wilhelm, kes pidas 1237/1238. aasta talvel läbirääkimisi maade tagastamise üle, mis reaalsuses seisnes ordu Põhja-Eesti orduvasallide elatusallikatest ilmajätmisest ning neile mõistlike kompensatsioonisüsteemi pakkumist, et säilitada rahu ning vältida sõjategevust. 1238. aastaks oli ordu poolt valluatud maavaldustest 5800 aakrist maast jäänud ordu valdusesse ainult 1895 aakrit[1]. Maade tagastamine venis kui 1238. aasta suveni, millal paavsti korraldusel kogunesid Taanis Sjællandi saarel legaat Modena Wilhelm, Liivimaa ordumeistri Hermann Balke ja Taani kuningas Valdemar II, kes sõlmisid Stensby lepingu 7. juunil 1238. Stensby leping oli ka aluseks Rooma paavsti poolt organiseeritud maa-alade vallutamiseks, kohta vaata Ristisõjad Venemaal Lahingud
NoorEesti JanRoss Liiver Triin Narva Rasmus Suik Peeter Roop 11A Tegutsemisaastad Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige 19051915 [1] Teine tase Kolmas tase Neljas tase Eesmärk avardada eesti Viies tase vaimset vaatepiiri euroopalikule pinnale: integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduste uusi suundi. http://www2.kirmus.ee/nooreesti/sirvi.php? id=1522 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Infot Teine tase Kolmas tase Neljas tase NoorEesti ideoloog ja ...
Viljandi Mirjam Kundla, Hendrik Vellamaa, Karl Erik Lillo, Erik Lepik Viljandi ajalugu Viljandi oli juba muistsel ajal Sakalamaa keskne linnus. Esimest korda mainiti Viljandit 1154. aastal maadeuurija Al- Idrisi poolt kui Viljandi ordulinnust. 1223. aastal loovutati Viljandi linnus rahulepinguga Mõõgavendade ordule. 1224. aastal hakati rajama ordumeister Volquini korraldusel kivilinnust varasema muinaslinnuse asemele. 1238. aastal sai Viljandi linna õigused. Viljandi ajalugu Esimest korda ilmus Viljandi nimi hansadokumentidesse 1346. aastal. 1481. aastal põletas Moskva vürstiriigi armee Ivan III juhtimisel Viljandi linna, kuid ei suutnud linnust vallutada. 1560. aastal õnnestus Moskva vürstiriigi armeel Viljandi vallutada. Viljandi keskajal Viljandi oli Sakala maakonna keskus. Keskajal olid Viljandis peamised tegevusalad kaubandus ja käsitöö. Viljandist läks läbi oluline kaubatee, mis suundus Tartusse Suurema osa oma tulust sai ...
, . 1147 , - , , -, « », , - ( ). , , , . , 15 1157 , , , . , -. . , , : , , . 2. . , - , , . 13 , . , , . , , III , . , 1319 , , , - . , " ", , , , , . , , . (1326 ). , 15 () , , . . . 1238 . 1365 . , 1380 ( «», 10 . ) , - . , 2 , 1382 , , . , , . 3. 1917 . 1918 () , , , , 15 -. . , . . 1924 , 1933 . 1935 . 1939 . , , , . 1931 , 400 , . : , , , . ( 20- 50- ) . , , , , . 4. 1605 I. 1606 ,
Keskaeg Maahärra enam-vähem sõltumatud valitsejad Ordumeister tähtsaim isik Liivi ordus. Talle kuulusid peamiselt Läti alad, Eestist Sakala kõrval ka Järva ja Kesk-Eesti vähemusmaakonnad. Komtuur- ja foogtkonnad ordualad jagunesid omakorda väiksemateks haldusüksusteks, mida juhtisid vastavad võimukandjad foogtid ja komtuurid Rüütelvennad olid Liivi ordu sisemises korrastuses olulisemad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvennad organisatsiooni sepad, pagarid, kingsepad jne. Preestervennad omasid ordus tähtsat kohta ja pidasid kiriklikke talitlusi Riia peapiiskop vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks Vana-Liivimaal. Talle allusid Tartu piiskop, Saarel-Lääne piiskop, aga samuti Kuramaa piiskop Lätis Kümnis kümnes osa talu saagist. Hinnus koormise kergem variant, kindlaksmääratud naturaalmaks Linnafoogt maahärra esindaja Oldermann tsunfti vanem Vitaalivend Läänemerel tegutsenud mererööv...
1238 Stensby lepin Taani sai ordult tagasi Harju- ja Virumaa ning järva jäi ordule 23. aprill 1343 jüriöö ülestõus 14. mai 1343 Sõjamäe lahing, kus sai surma u. 3000 eestlast Stift piirkond, kus piiskop valitses maahärrana diötsees piiskoppide vaimulik võimkond vasall läänimees, maahärra käest saanud isik, keda seob maahärraga truudusvanne vakus läänistatud või läänistamata maaüksus, millelt korjati maksu. maavaba vabatalupoeg mõis mõisa külast eemal asuv suurem omaette talu kabel külakatoliikluse keskus Hansa liit kaubalinnade liit. Sinna kuulusid Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Foogt oma haldusüksuse käsknik komtuur oma haldusüksuse käsknik Danzigi kongress toimus 1397 a. . Tülid Vana Liivimaa maahärrade vahel. Osa võtsid ka Saksa ordu kõrgemad aukandjad. Riia peapiiskopkonna inkorporeerimine ; Harju Viru vasallid said Junginengi armukirja ; Piiskopkonnad aga vabanesid kohustustet alluda ordule sõja ...
korda ning ehitas Eesti elanikud andis nendele usku oma võidusse! elas sellel tänaval. Nt Rüütli, Kingseppa, Kadrioru parki ja lossi. kalastamisega, Kullaseppa, Voorimehe. Ka peale Liivi sõda olukord ei korilusega ja loomade 1238. aastal sõlmiti Stensby rahulepe paranenud, sest kaubandus liikus Atlandi Selle perioodi lõpus küttimisega. Taani kuninga ja Liivi ordu vahel, Sel perioodil lõplikult kujunes välja ookeanile, kus suured maadeavastused lõppes Tallinna rae mille tagajärjel läks Tallinn uuesti Tallinna tänavavõrk. Mõned tänavate mängisid oma rolli
Vana Liivimaa Millega lõppeb Balti ristisõda? · Kuralased 1267 · Preislased 1283 · Semgalid (Lõuna-Läti esivanemad) 1290 sellega lõppeb ristisõda. Leedu 1236 purustasid zemaidid ja semgalid Saule lahingus Mõõgavendade ordu. Mõõgavendade ordust saab Saksa ordu Liivimaa haru. 1238 Stensby lahing Saksa ordu (Teutooni ordu) + Mõõgavendade ordu = Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) Miks ei jõudnud ristisõdijad Venemaale ? · Tülid Saksa Rooma keisririigis paavstimeelsete ja keisrimeelsete vael. · 1242 Jäälahing venelased takistasid ristisõdijate sissetungi Venemaale. · Mongolid hakkasid venemaad rüüstama, läänekristlaskond hoidis pigem ennast eemale, sest mongolid olid tugevad vastased. Nad ikestasid Venemaad. Mongolid tulid Hiinast ja Aasiast. Venemaa maksis neile andamit. Vana-liivimaa oli konföderatsioon · Ordu alad · Riia peapiiskop (Saare-Lääne ja ...
Madriid on: Hispaania Kuningriigi paelinn, Uus- Kastiilia ajaloolise maakonna keskus, Madriidi omavalitsusterritooriumi keskus. Linn asub Pürenee poolsaarel, Meseta kiltmaal (655 meetrit üle merepinna), Tajo lisajõe. Manzanarese ääres. Madriidi linn on maanteede- ja lennuliinide tähtis sõlmpunkt kogu riigi jaoks. Valencia on Hispaania sadamalinn idarannikul Vahemere ääres. Valencia asutasid roomlased 138 a. e.m.a. Sellel ajaloo perioodil oli Valencia roomlaste koloonia. 714- 1238 a. kuulus araablastele ja oli emiraadi keskuseks. Pärast seda sai Valencia vasallkuningriigi pealinnaks. Sevilla, linn Lõuna-Hispaanias Andaluusia omavalitsuspiirkonnas, Guadalquiviri jõe ääres. Sevilla on suur raudtee- ja maanteesõlm, koos merelaevadele sadamaga. Sevilla rajasid umbes 8. saj. e.m.a. foiniiklased. Sevilla oli 45 aastast e.m.a. Rooma koloonia. Barcelona asutasid 3.saj. e.m.a. kartaagolased, seejärel kuulus linn: roomlastele, lääne gootidele, araablastele ja frankidele.
AJALUGU . KRONOLOOGIA. 1453 - piiras Türgi sõjavägi Konstantinoopoli. 1494-1559 Itaalia sõja 1492 avastati Ameerika ( Christoph Kolumbus ) 1498 avastati India ( Vasco da Gama ) 1517 esitas Martin Luther oma seisukohad 95 teesina 1524-1526 talupoegade sõda 1555 Augsburgi usurahu 1545-1563 tehti põhjalikud muutused Trento kirikukogul 1566 algas ulatuslik pildirüüste ,ning karoliku kiriku varade hävitamine. 1588 . purjetas hiiglaslik Hispaania laevastik, mida kutsuti Võitmatuks Armaadaks, Inglismaa poole. 1581 kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II hukutatuks. 1237 lõpul ründasid mongolite väed Batu-khaani juhtimisel kirde-Venemaad. 1240 õnnestus mongolitel pärast pikaajalist piiramist vallutada Kiiev. 1380 peetud Kulikovo lahingus saavutasid venelased võidu. 1480 seisis Ivan III vägi mitu kuud silmitsi mongolitega Okaa harujõe Ugra ääres. 1316 sai troonile Gediminas. 1345-1377 Algirdas. 1385 sõlmiti Po...
Muistsete eestlaste linnusekompleks hõlmas ilmselt kogu Toompea mäge ning pealinnus oli kagunurgas kõige kõrgemal mäel. See oli arvatavasti puit-, muld- ja kuivmüüritisega kivilinnus. Tõsise ehitamisega tegi algust Mõõgavendade Ordu, kelle valduses oli Toompea12271237. Sel ajal valmis Toompea järsaku edelaosas kastell, mille kagunurgas kõrgus vahitorn. Kastelli kaitses ülejäänud Toompea poolt kaitsekraav. Pärast 1238. aastat hakkasid linnust edasi ehitama taanlased, nüüd aga mitte enda vanas, vaid Mõõgavendade Ordu poolt alustatud kohas. Nad jagasid kastelli müüriga kaheks, jättes selle lõunapoolse osa eeshooviks ning rajades põhjapoolsesse hooviasehalduri omakorda müüriga piiratud residentsi. Õuedevahelises müüris asuva värava kõrval kõrgus torn. 14. sajandi algul laiendati linnust Seal asus ka linnust all-linnaga ühendav värav (Lühikese jala värav).
· Uued rahvad Eesti alal Sakslased põhiliselt linnades, Rootslased lääne ja loode ranniku aladel Venelased Pepisi Põhja rannikul Juudid Tallinnas · Rahvaarv 16.saj keskel 300 000 3.Riigid Eesti alal · Tartu Piiskopkond · SaareLääne piiskopkond · Ordualad · Taanialad 1227,1238134 4.Tähtsamad sündmused · 1236 Saule lahing, Mõõgavendade ordu häving · 1237 Liiviordu moodustamine · 1238 Stenby leping Taani ja Ordu vahel, mille tulemusena sai Taani oma alad Ordu käest tagasi · 13431345 Jüriöö ülestõus · 1346 Taani müüs oma alad Ordule · 1558 1583 Liivisõda Sõja käigus hävisid Liivima keskaegsed linnade piirid ja sõja järel läks Eesti alad Rootsi ja Poola kätte 5.Linnad, kästiöö ja kaubandus · Eestis oli 9 linna Tallinn, Tartu, Rakvere, Narva, Viljandi, Paide, UusPärnu,VanaPärnu,Haapsalu · 4 Hansalinna
Esimene sajand võõra võimu all Rasmus Roos Paavstriigi teostamiskatse Ristiusustamisega sisenes Eesti Euroopas möllavatesse poliitilistesse vastasseisudesse. Konflikt paavsti ja keisrivõimu vahel. 1225. aastal saadeti Modena piiskop Wilhelm, kes pidi lahendama vastuolusid uute võimude vahel ning kuulama ära arvukad sakslaste vastu esitatud kaebused. Tahtis luua paavstile kuuluva vaheriigi, kuid ei saanud sest 1227. aastal piirasid orduväed Tallinna. Saabus Baldwin Aulnesur-Sambre’i kloostrist kes suutis mõjutada orduvendi Toompea linnust üle andma. 1233. rünnati paavsti vasalle, kes kõik tapeti Tallinna Toomkirikus. Feodaalriikide teke vallutatud aladel 1236. aastal sai Mõõgavendade ordu Salue lahingus leedulastelt lüüa. 1237. aastal ühinesid selle jäänused Saksa orduga. 1238. aastal Liivi ordu ja Saksa ordu vahel Stensby leping, millega sai Taani kunigas tagasi Tallinna koos Viru ja Harjumaaga, ...
Mõõgavendade ordu Saksa ordu Liivimaa haru 1238- Stensby leping Eestimaa hertsogkond (Põhja- Eesti) Läänimehed- rüütlid, kes linnuses elasid ja kaitsesid Viljakümnis- protsentuaalne andam; Hinnus- kindlas suurusega andam 1343- Jüriöö ülestõus. Taani kuningas tahtis oma Eesti osa Saksa ordule maha müüa, kuid tekkisid Taani vasallidega arusaamatused. Eestlaste 4 kuningat, Tallinna piiramine, abi palumine, Haapsalu piiramine, Paide linnuses kuningate tapmine, juulis oli Pöide linnuse piiramine. Saksa ordu sai Põhja-Eesti. Maaisanda domeen- kogu maa,talupojad harisid, mille tuludest kattis ta riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud Läänivaldus- maa, mida said vasallid sõjateenistuse eest 1420- alustati maapäevadega- regulaarsed Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine; välis- ja majanduspoliitilised küs. Adratalupojad- pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid aj kandma teokoo...
Järva maakond asub Põhja-Eestis. Teated maakonna kohta pärinevad juba eelajaloolisest ajast. Hõlmas valdava osa praegusest maakonnast ning selle naaberalasid (Harju, Lääne-Viru ja Rapla maakonnast). 13. sajandi alguses oli Järvamaal rohkesti põlispõlde ja suhteliselt tihe asustus (2000 adramaad). Maakond koosnes kolmest muinaskihelkonnast, nimeliselt on teada Lõpekund. Järvamaa alistus 1218. a. Riia piiskopile, langes 1220. a. taanlaste, 1227. a. Mõõgavendade Ordu ja 1238. a. Stensby lepinguga selle järglase Liivimaa Ordu võimu alla. 1265. a. ehitati Järvamaa ja muistse Alempoisi maakonna piirialale Paide ordulinnus. Mõisamajandus arenes Järvamaal (haldusüksusena oli see orduvõimu ajal Järva foogtkond) aeglaselt, feodaalrent oli suhteliselt väike ja vabatalupoegade arv suurem kui mujal Eestis. Ambla, Järva-Jaani ja Peetri kirikukihelkonnad asutati 13. sajandi esimesel poolel, Koeru kihelkond sama sajandi teisel poolel, Järva-Madise kihelkond enne 1427
Keskaeg Eestis 13.saj algus-16.saj teine pool Muistne vabadusvõitlus Saksa piiskopid: Meinhord- Theodorichiga püüti Eestit ristiusustada Berthold-liivlastega tülid, langes Albert- 1201.a Riia linn, Maarjamaa( alistatud maa pühendati Neitsi Maarjale) 1202.a Mõõgavendade ordu- ordumeister, rüütelvennad, preestervennad jne. 1208.a Sissetung Eestisse Ugandi- põh.: röövisid saksa kaupmehi, Otepää linnus süüdati Ugalased võtsid appi sakalased ja tungisid latgalite maale( nii algas m. Vabadusvõitlus) 1210.a Võnnu piiramine Mõõgavendade tähtsaim tugipunkt piirasid linnuse, põgenensid Ümera lahing-võit 1211.a Viljandi piiramine kasutati sakslaste poolt kiviheitemasinat vaherahu, lubati ära ristida Eestlaste vastuplaan Toreida linnus-taandusid Hakkas leivma katk Toreida vaherahu-3 aastat 1212...
Meinhardi ülesandeks tehti Liivimaa ristiusku toomine. Bertholdi ei tahtnud liivlased vastu võtta,siis sai ta peapiiskopilt korraldused ristiusu korraldamiseks.Albertil oli kindel eesmärk rajadfa Liivimaal kirikuriik ja kogu maa pühendamine Neitsi Maarjale,1199 pühitseti ta Üksküla piiskopiks. 1201-Albert alustas saksa asunike tarvis Riia linna ehitamist,kuhu viis piiskopkonna keskuse, asutati Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu.Ordu allutati küll piiskopile,kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. 1208-võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid,kes relvastatud vastupanu ei osutanud,lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu.Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eestile tehtavates sõjakäikudes,Järgnevalt vallutatiPolotskile alluvad Vene väikevürstkonnad Jersika ja Koknese,Edasi suunati pealöö eestlaste vastu.jõudsid ristisõdijate retked eestim...
KESKAEG: LIIVIMAA RISTISÕDA *12 saj. rajati Lübeck-oli tähtsaim saksa linn. *Misjonär- ristiusu levitaja. *Meinhard, Berthold, Theoderich, Albert- saksa piiskopid, kes levitasid risttiusku. *Albert- tema ajal, 1201, algas Riia ehit., on seotud Eesti ristiusustamisega. 1202- mõõgavendade ordu- Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu, sinna koondusid põhijõud. *Kaupo- Liivlaste juht. Muistne vabadusvõitus *algas 1208- algas võitlus eestlaste vastu, peam. rünnakud olid Sakala ja Ugandi maakonnas (hirmutusretked) *1210- Ümera lahing- Koiva jõe ääres, lätis. Eesti vägi läks Võnnu (cesis) linnust vallut. Eesti võit. *1212-1215- vaherahu *1217 veeb.- Otepää lahing- Eestlaste võit *1217 -21.sept.- Madisepäeva lahing- Viljandi lähedal, Eesti kaotus, Kaupo ja Lembitu- Sakala maavanem hukkusid. (*1217- Taani väed Eestisse *1218- Rootsi väed Eestisse) *1219- Taani kuningas Voldemar II tuli Tallinna alla ja lasi ehit. kivilinnuse sinna. *1220-roots...
orduga ning edaspidi kasutati nime Liivi ordu. Rooma paavsti vahendusel saavutatud kokkuleppe Taani alade tagastamise kohta realiseerimiseks saatis paavst Eestimaale jällegi legaadi Modena Wilhelmi, kes pidas 1237/1238. aasta talvel läbirääkimisi maade tagastamise üle, mis reaalsuses seisnes ordu Põhja-Eesti orduvasallide elatusallikatest ilmajätmisest ning neile mõistlike kompensatsioonisüsteemi pakkumist, et säilitada rahu ning vältida sõjategevust. 1238. aastaks oli ordu poolt vallutatud maavaldustest 5800 aakrist maast jäänud ordu valdusesse ainult 1895 aakrit. Maade tagastamine venis kui 1238. aasta suveni, millal paavsti korraldusel kogunesid Taanis Sjællandi saarel legaat Modena Wilhelm, Liivimaa ordumeistri Hermann Balke ja Taani kuningas Valdemar II, kes sõlmisid Stensby lepingu 7. juunil 1238. Stensby leping oli aluseks Rooma paavsti poolt organiseeritud maa-alade vallutamiseks. 7
Ajalugu Vana-Liivimaa-keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki -maaisandat Eestimaa hertsogkond-Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuh. hõbemarga eest Rüütelkond-vasallide seisuslikud korporatsioonid Kümnis-1/10 talu saagist põhikoormisena Hinnus-n kindel naturaalmaks Vakused-u. 100 talust koosnevad maad eestlastest vanemate juhtimisel eeskätt maksustusühikuna. Kodukariõigus- Adrakohtunik Adratalupoeg Üksjalg-adratalunike pojad, kellele isakodus elatist ei jätkunud Vabatalupoeg-olid end koormistest raha eest vabaks ostnud Maavaba-ülikute järeltulijatest taluomanikud, kes koormistest vabad ja osaledes sõjateenistuses kergeratsanikena Raad-linnavalitsus:Tln.-s 24 raehärrat (pooled neist valitsesid ühel aastal, pooled teisel aastal, kuna palka ei makstud) Bürgermeister-rae juhatus Sündik-juuraharidusega seadusetun...
kirjutatud “Filosoofia lohutus” aastal 524, mida on kirjeldatud kui tähtsaimat ja mõjukaimat teost keskaegses Läänes. Esimene vaimulik ning eestikeelne teos oli Wanradt-Koelli katekismus, mis ilmus alles 1535. aastal. Lääne-Euroopas toimusid mitmed protsessid tunduvalt varem kui Eestis näiteks lääniaadlite teke. Kui Läänes tegutsesid lääniaadlid juba aegu varem siis Eestis hakati lääniaadlitest juttu tegema alles pärast Stensby lepingu vastuvõmist 7. juunil 1238 aastal. Rajades linnuseid, jagati maa läänideks, lääne omasid senjöörid ning vasallid kasutasid läänistatud maid. Lääne- Euroopas töötas see süsteem üldiselt samamoodi kuigi materjalid ning ehitusstiilid olid mõisate ning linnuste ehitamiseks erinevad. Võrreldes ülejäänud Euroopaga, kus nii aadlikud kui talupojad olid enamjaolt samast rahvusest, olid Eestis talupojad eestlased ning aadlikud enamjaolt sakslased
Farmers from the neighbouring counties, were the masters In 1219 King Valdemar II of Denmark conquered the stronghold From that time on the stronghold of Toompea belonged to foreign rulers After the subjugation, the Danes immediately set out to fortify it In the following years, the Danish stronghold was repeatedly besieged All attempts ended in failure Timeline Occupied in 1227 by the Order of the Brethren of the Sword In 1238 the rights of the Danes in North Estonia were restored and Toompea was once again ruled by Danes In 1346 Denmark sold its possessions to the Teutonic Order Until 1561 Toompea belonged to the Livonian Order According to the Altmark peace treaty of 1629, Estonian territories went to the king of Sweden Already earlier (1561), new rulers had come to Toompea In 1710 the knighthood of North Estonia signed the Harju capitulation treaty
ndatel jõudsid esimesed misjonärid Liivialadele (tsistertslased). Meinhard, Berthold- piiskopid. OSALEJAD Eestlased Latgalid Liivlased Rooma katolikukirik- sai mõjuala juurde(põhja poole). Rajati katoliku kirikuid (igasse kihelkonda) 1 Saksa ordu- valitseti linnustesüsteemi abil. P-Eestis (Taani aladel) rajati ka mõisaid. 1238 läks Stansby lepinguga P-Eesti Taanile. 1346 (pärast Jüriööd) müüd Taani valdused Saksa ordule. Venelased – 1242 Jäälahing Peipsil Novgorodi Aleksander Nevski – Liivi ordu = lõppes süstemaatiline vallutus Eestlaste alla jäämise põhjused 1. Sõjajõu puudus- mehi oli vähe ja sõjavarustus oli niru. 2. Kõik tahtsid Eesti alasid endale- Riia kirik, Taani, Rootsi. 3. Venelased oli nii liitlased kui ka vaenlased. (Liitlased- Tartu kaitsmine,
Vana-Liivimaa Pt 8.-12. Haldusjaotus 13. saj • 1226 Modena Wilhelmi vaheriik • 1227 ordu vallutab Põhja-Eesti • 1237 Liivi ordu • 1238 Stensby leping • 1297 kodusõda ordu ja Riia linna vahel Välissuhted • 1236 Saule lahing • 1260 Durbe lahing • 1263 ja 1270 leedulased rüüstavad Eestit • 1410 Grünwaldi lahing • 1242 Jäälahing Jüriöö ülestõus 1343-1345. Osapooled • Taanlased • Harju-Viru vasallid • Sakslased • Eestlased Jüriöö ülestõus 1343-1345. Sündmuste käik • 23. apr 1343 ülestõusu algus Harjumaal • Ülestõus Läänemaal • 4. mai kohtumine Paides
a. 2007. aastal, see oli tingitud loomade sigismisprobleemidest ja ka sellest, et palju lõpptiineid mullikaid müüdi välismaale, samuti EHF tõugu loomad annavad rohkem piima kui EPK, kuid see eest on EPK lehmadel tervis ja jalad tugevamad kui EHF karjal. Kõik pullvasikad müüakse talus Estonian ACB Vianco OÜ kaudu Itaaliasse, v.a. need , mis on müüdud Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistule, 2007. aastal müüdi 2 pullvasikat. Maid on kasutuses 1238 ha haritavat maad ja looduslikku rohumaad, metsamaad 176 ha. Tabel Talu maakasutus ha Aasta 2003 2004 2005 2006 2007 Looduslik 101 101 101 101 101 rohumaa Kultuurrohumaad 367 317 158 218 197 Rohumaa 191 191 191 202 204 uuendus
asulad Eestis, Pulli ja Reiu · u. 5000 a. e.Kr hakatakse kasutama savinõusid · 1800 a. e.Kr pronksiaja algus · 500 a. e.Kr rauaaja algus · 1030 Jaroslav Tark (Kiievi vürst) vallutab Tartu (1061. a. vallutavad eestlased tagasi) · 1154 araabia geograafi kaardil märgitakse Tallinna · 1208-1227 eestlaste muistne vabadusvõitlus · 1210 Ümera lahing · 1217 Madisepäeva lahing · 1219 taanlased tungivad Põhja-Eestisse · 1224 Tartu langeb · 1238 Stensby leping, Põhja-Eesti uuesti Taani valdusse · 1248 Tallinn saab linnaõigused · 1343-1345 Jüriöö ülestõus · 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule · 1502 Smolino lahing, liivimaalased löövad Vene vägesid · 1558-1583 Liivi sõda · 1561 Vana-Liivimaa lõpp: ordu alistub Poolale ja Tallinn läheb koos Põhja-Eestiga Rootsile · 1582 ja 1583 Jam Zapolski rahu ja Pljussa vaherahu lõpetavad Liivi sõja
1. Mida nim vana-liivimaaks 2. Millised feodaal riigid moodustati Vana-liivimaaks 3. Millised on eestlaste õigused ja kohustused 4. Millised võõrvõimude omavahelised ja naabridega suhted 5. Keskaegsed linnad ja nende õiguslik korraldus eestis 6. Maapäev 7. Jüriöö ülestõus, põhi käik, tulemus 8. Selgita mis alad,linnaõigus,põgenemiste, sündmustik, linna foogt, gild, tsuft, sleraa 9. Mida tähendas välj:Linna õhk teeb vabaks 10. Milline mõju ristiusul eestlastele 11. Mis on reformatsioon, miks sai alguse vastas kat. Kirik 12. Iseloomusta karoliku hariduse elu,kooli tüübid ja õpelt mida? 13. Millist mõju avaldus reform. Eesti kultuuri ja haridusele 14. Rusowi kroonika ajalooline tähtsus 15. Lühisõja puhkemise põhj. Ja mis sõja ajandiks 16. Liivisõja tulemus, rahu lepingud 17. Kes olid?:M.Lutheri;G.Kettlei;Hertsogmagnus;B.Russow,S.Batory, P.de la Galdie 18. Mis toimus ? 1238;1343;1346;1525;1535;1558;1582;1583;1628,1645. 19. iseloomusta roots...
hakkas aina rohkem alasid endale vallutama ja astus lepingust üle, mis neil oli Taaniga tehtud. Millal loodi Liivi ordu, kellest, miks? Loodi aastal 1236. Liivi ordu-Mõõgavendade ordu sai taanlastelt lüüa ja kõik kes jäid alles Mõõgavendade ordust liideti Saksa ordule juurde(lisas kõvasti tugevust) ja hakati kutsuma Saksa ordu Liivimaa haruks ehk Liivi orduks. Millal sõlmiti Stensby leping, kelle vahel, milles kokku lepiti? Leping sülmiti aastal 1238. Stensby lepingu sisu oli sellest, et paavsti nõudmisel pidi Liivi ordu tagastama Taani kuningale vallutatud alad(Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa). Kes ja miks hakkasi maid läänistama? Maid läänistasid maahärrad, kes jagasid neid sõjaväeteenistuses teeninud läänimeestele, et saada endale sõjavägi kaitseks. Näiteks Taani kunn, Saare-Lääne ja Tartu piiskop. Mis jäi talupoegade elus endiseks: 1)Isiklik vabadus. 2)Õigus pärilikule maakasvatusele.
1030 Kiievi vürst Jaroslav Tark vallutab Tartu, mis jääb 31. aastaks Vene võimu alla 1238 Stensby lepinguga läheb Tallinn, Rävala, Harju- ja Virumaa Taani valdusesse; Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund ja osa Vaigast Liivi ordule; Ugandi, Jogentagana, osa Vaigast Tartu piiskopkonnale; enamik Läänemaast ja saartest Saare-Lääne piiskopkonnale. 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 1583 Rootsi ja Venemaa sõlmivad Pljussa vaherahu. Lõpeb Liivi sõda. Rootsile jääb Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti läheb Poola ja Saaremaa Taani võimu alla. 1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 16...
kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, skraa tsunfti põhikiri, mis on rae poolt kinnitatud, seek hooldekande asutus, varjupaik, sündik linnajurist, mittesakslane mõiste maarahva kohta keskajal, läänistama maa kasutamisks andmine feodaalile kõrgema võimu poolt, vasall feodaal, kes sai oma senjöörilt maad, mõisategu - koormis, mis tasuti feodaali põllul töötamisega, agul eeslinn, mis on linnamüürist väljaspool, 1238 stensby leping, millega Eestimaa tagastati Taanile, 1343 jüriöö ülestõus, mis lõppes eesti hertsogkonna müümisega Saksa ordule 1346 taani kuningas loovutas oma valdused saksa ordu kõrgmeistrile, 1525 esimene eesti keelne trükis, 1535 wanradt koelli luterlik katekistmus, 1523 usupuhastus jõudis liivimaale, 1517 usupuhastuse algatamine martin lutheri poolt, 1227 1558 / 1561 eesti keskaeg, 1242 sakslaste ja
Lembitu ja Kaupo). Põhja-Eestis sekkuvad taanlased aastal 1219 Tallinn,selle lahingu ajal tuli taevast taanlaste sõnul alla rist , mis hiljem sai nende rahvussümboliks ja mida nüüd tuntakse kui Dannebrogi. Mandri-Eesti vallutamisega saadi hakkama 1224ks aastaks , Muhu ja Valjala ots tuli 1227 selle Saaremaa linnuse alistamisega lõppeski sõda .Pärast sõja lõppu hakkavad Taani kuningas,Riia piiskop, Mõõgavendade Ordu jne. Eestit oma suva järgi jagama. Stensby lepinguga 1238 jaotati Eesti täielikult ära. 1343 Jüriöö ülestõusuga üritati end küll Lääne jumalast vabastada , sest Taani kuningas näitas üles oma nõrkust ja üritas Eestit maha müüa.Eesti kavalpead otsustasid mässata mõisnike vastu. Ülestõus ebaõnnestus ja karistuseks oma mässumeelsuse pärast pärisorjastati paljud sakslaste poolt , kes nüüd olid kogu Eesti omanikud Taani kuningaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Võõraste tulekuga hakati kirja panema eestlaste ajalugu
vakuseid. XVI sajandil vabadest talupoegadest oli saanud sunnimaised pärisorjad. Vana- Liivimaa siseolud. Jüriöö ülestõus. Võimuvõitlus Peamine võimuvõitlus käis peapiiskopi ja ordu vahel. Käis ka pidev võitlus Riia linna pärast. Sest oli põhimõtte, kellel Riia pihus, see võis tunda ennast peremehena. Vahetult pärast muistset vabadusvõitlust olid Mõõgavennad Põhja- Eesti endale vallutanud, kuid 1238. Aastal tehtud Stensby lepinguga oli ordu sunnitud uuesti Põhja- Eestist Taani kasuks loobuma. Jüriöö ülestõus (1343- 1345) 343 aastal tehti katse taas ennast esiisade maal maksma panna. 1343 aastal 23.aprillil , jüriööl algas kokkulepitud märguande peale (milleks oli mäekünkal süüdatud maja), ülestõus Harjus. Süüdati Padise klooster ja tapeti seal elanud 28 munka. Ülestõus levis ka läänemaale, hakati piirama Haapsalu linna
Tallinna vanalinn kuulub alates 1997. aastast UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Põhja eesti rannikule tekkis asustus umbes 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutuselevõtuga Toompea künkale linnuse. Vene kroonikates on seda linnust nimetatud K...
Riia piiskop moodustas 1228. a Läänemaast ja Saaremaast Saare-Lääne piiskopkonna ning 1236. a ühinesid Mõõgavendade riismed Saksa orduga ning varasemad Mõõgavendade vallutatud aladest ning nende ordust sai Saksa ordu Liivimaa haru, mis lisas omakorda sõjalisele jõule tublisti rahvusvahelist kandepinda, arvestades, et Saksa ordul oli valdusi nii Pühal Maal kui ka Itaalias ja Saksamaal ning veel lisaks head suhted paavsti ja keisriga. Põhja-Eesti saatus oli 1238. a Stensby lepinguga Taani kuninga kätes, kes andis Saksa ordule Järvamaa tingimusel, et viimased ei raja sinna linnuseid. 2.Eestlaste suhted vallutajatega Vallutajad tunnistasid esialgu eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele ning ehki välissuhtluse ja väliskaubanduse haarasid enda kätte kohalikud sakslased, avas see talurahvale oma toodangu turustamiseks laiemad võimalused. Maa alistamisel rahvas ristiti ja kohe seejärel alustati kirikute
Ajalo o line s ündmus Ee s ti po liitika 1910-1940 Te gi: Juhe ndaja: 1910 Noor Ee s ti liikumine · Tartus kokku tulnud noorte rühmitus · eestikeelse linnakultuuri algust · modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle · eesti keeleuuenduse raamliikumist Vahetuv Valitsus · I Riigikogu avamine 4 Jaanuar 1921 · II Riigikogu avamine 7 juuni 1923 · III Riigikogu avamine 22 juuni 1926 I Riigikogu · Asutaja kogu Esimees A. Rei · Riigikogu esimees O. Strandmann Eesti Vabariigi Valitsus 02.08.1923 26.03.1924 · Riigivanem - Päts, Konstantin Rahaminister - Vestel, Georg Siseminister - Einbund (Eenpalu), Karl (Kaarel) Välisminister - Akel, Friedrich Karl Haridusminister - Veidermann (Veiderma), Aleksander Sõjaminister - Anderkopp, Ado Teedeminister - Ipsberg, Karl Kaubandus-tööstusminister - Rostfeld (Roostfelt), Põllutööminister - K...
Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvas! Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema. Eesti ja läti alad: Liivimaa, Taanile allutatud Põhja-Eesti: Eestimaa. Maa jaotati osadeks, mida hakkasid juhtima Maahärrad. Taani valdusi nimetati üldiselt Harju-Viruks. Maahärrad: Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. Feodaalse killustumise ajajärku nimetatakse Eestis Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehastuseks oli Liivi orduriik.(1237). Oli formeeritud mõõgavendade orgust mis 1236 tegevuse lõpetas.(saule lahing). Tähtsaim isik ordus oli ordumeister. Talle kuulusid läti alad, sakala kõrval ka Järva ja kesk- eesti väikemaakonnad. Lisaks veel valdusi Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Ordu pealinnaks oli Riia....siis Cesis (võnnu linnus). Orduala jagunes: komtuur- ja foogtkondadeks. Liivi ordu sisemine korrastus: rüütelvennad (vormiriietus oli valge mantel musta ristiga), poolvennad(sepad, pagarid, kingsepad), preestervennad (pidasid k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
