Tänapäeval ei anna keegi enam niiviisi plaati programmi kirjeldusega sulle kaasa, et näe, seal on nüüd raamat peal." Arvutiga arvestamine käis nii, et nad toksisid andmed sisse ja said siis ise vahepeal ringi käia, sest see masin arvutas tükk aega. Ema lisas veel:"Jah, aeglane oli ja ragises nii, mis hirmus!" Kui arvestamine oli valmis, siis sai sealt veel igasugu asju välja trükkida. Teises loos räägib ema rublast oma hiilguse lõpul. Enne Eesti Krooni tulekut 1992. aastal läks rubla väga odavaks. Tänu sellele hakati töötajatele palju palka maksma, kuid alguses jäid kaupade hinnad poodides samaks ning korraks oli elu ikka väga hea, kuna sai endale lubada väga palju. Ema jutustab veel, et kuna rublades oli vaja väga palju palka maksta, siis kõigile ei jätkunudki reaalsel kujul eksisteerivat raha,vaid igaühele anti tsekiraamatud ja kirutati sellega palk välja. Ema ütleb, et ta on isegi poes ühel korral tsekiraamatut kasutanud
Selles sõjas kasutas Eesti küllalt oskuslikult ja efektiivselt ära need legaalsed võimalused, mis oli jäetud nõukogude võimu poolt demokraatia demonstreerimiseks, kuid mõeldud tegelikkuses mittekasutamiseks. Kokkuvõtte avas see tee omariikluse taastamisele konstitutsionalismile ja demokraatiale kohasel rahumeelsel viisil. KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võib eristada kolme Eesti Vabariigi seadust, mis eelnesid 1992.aasta EV põhiseadusele. Neid võib lühidalt iseloomustada järgmiselt: I Põhiseaduse tunnusejooned: kõrgeimaks võimukandjaks rahvas-teostas võimu valimiste, rahvaalgatuste, rahvahääletuse kaudu; seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline riigikogu, mis valiti 3 aastaks; üldine valimisõigus kõigil vähemalt 20-aastastel; täidesaatvat võimu teostas valitsus eesotsas riigivanemaga; valitsesid koalitsioonivalitsused.
Ema mälestus aastatest 1985-1992 Kirjutan ema mälestusest reisil Saksamaale : Välismaale minek oli tema noorusajal raske. Selleks pidi olema kelleltki küllakutse, mille aluselt sai taotleda viisat. Nii juhtuski, et 1990.aastal saatis ema isa sõber Saksamaalt Ahrensböcki linnast emale koos õega kutse. Kõik selliste dokumentide ajamine käis Tallinnas. Ema koos õega pidid viisa saamiseks sinna sõitma. Kui viisa lõpuks käes oli, sai ka valuutat vahetada, kuid see toimus tookord ainult ühel päeval nädalas ja elava järjekorra alusel. Ema koos õega pidid juba eelmine õhtu Tallinnasse sõitma, et hommikul hästi varakult järjekorda asuda- I korral aga jäid nad ilma, sest raha vahetati väga vähe ainult mõni inimene järjekorrast sai, II korral läks aga ema õde üksinda, oli järjekorras kolmas inimene, kes veel valuutat vahetada sai ja see oli õnn, sest järgmiseks päevaks oli neil juba ärasõidu piletid olemas: Leningradi r...
Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist transboundary movements) käsitlev konventsioon, Basel (1989) ÜRO kliimamuutuste konventsioon, New York (1992) Läänemere kaitse konventsioon, Helsingi (1992) Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede ja kaitse kasutamise konventsioon Helsingi (1992) Osoonikihi kaitse konventsioon (1985) ja selle Montreali Protokoll (1987) Laevadelt lähtuva saastuse konventsioon – MARPOL, London (1973) Õlireostusega seotud tsiviilvastutus konventsioon, Brüssel (1971) Konventsioon keskkonnamõjude hindamisest piirüleses kontekstis, Espoo (1991) Üldsuse kaasamise ja keskkonnainfo konventsioon (täistekst) Arhus (1998) Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Rio de Janeiro (1992) Rahvusvahelise tähtsusega märgalade konventsioon, Ramsar (1971) Eluslooduse ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsoon – CITES, Washington (1973) Euroopa eluslooduse j...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Kaugushüpe Referaat Annika Allik 9d 2009 Sisukord: 1Üldkirjeldus 2Võistluskorraldus 3Ajalugu 4Treening 5Medalivõitjad (alates 1992.a) Kasutatud kirjandus Üldkirjeldus Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal, hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kasti, mis on täidetud liiva või kruusaga. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole, siis on katse ebaõnnestunud. Hüpe koosneb neljast osast: ·hoojooks ·äratõuge
Lada Rosljakova 2015 Margaret Roberts 13. oktoober 1925 a. Grantham, Inglismaa. Õppis Oxfordi Ülikoolis keemiat ja Londonis õigusteaust. 1947-1951 töötas keemikuna ja hiljem kolm aastat advokaatina. Aastal 1951 abiellus ärimees Denis Thatcheriga ja 1953 sündisid neil kaksikud Mark ja Carol Thatcher. Varajane poliitiline karjäär Alamkoja liige (19591970) Valiti ta Britti alamkotta, kus oli saadik 1992. aastani. 1961 1964 oli ta pensioni- ja sotsiaalkindlustuse parlamendisekretär, hiljem aga kuus aastat konservatiivide varikabineti (ase)minister. Haridusminister (19701974) Aastatel 19701974 oli Thatcher Edward Heathi valitsuses haridusminister. Seejärel oli jälle varikabineti liige. Falklandi sõda (1982) Ta viis Suurbritannia 1982 sõtta Argentiinaga Falklandi saarte pärast ja toetas nali aastat hiljem USA pommirünnakut Liibüale.
EESTI 1939 1992 EESTI NSV 1944 1991 1. ENSV aeg enne Teist maailmasõda: 21.07.1940 07.07.1941 (vt. teemat EESTI RIIK JA RAHVAS TEISES MAAILMASÕJAS iseseisvuse kaotamine). 2. Teise maailmasõja tagajärjed Eestile: Teises maailmasõjas okupeeriti paljud riigid vastase poolt, kuid ainult Balti rahvaste omariiklust ei taastatud sõja lõppedes. Eesti kaotas Teises maailmasõjas hukkunute, põgenike, küüditatutena veerandi oma elanikkonnast, u. 280 000 inimest
põllumajanduses. Pinnavee seisundi hindamine füüsikaliskeemilised üldtingimused, fütoplankton, suurtaimed ja/või põhjataimestik, kalad, veereziim, vooluhulk, paisud. Pinnavee peamised seisundi halvedajad Liigne veevõtt. Reostus põllumajandusega seotud tegevustest (eutrofeerumine). Ohtlike ning toksisliste ainete kõrge sisaldus looduslikes vetes. Veekogude tõkestamine ja paisutamine. Jääkreostus. Seisund 1992. aastal Pinnavee kasutus suur. Punktreostusallikate koormus oli märgatavalt suurem. BHT7 koormus oli 94% suurem Fosfori koormus 79% lämmastiku koormus 71% Seisundi paranemine (alates 1992) Uute reoveepuhastite ehitamine Vanade puhastite renoveerimine Click to edit Master text styles Tööstus ja põllumajandus Second level tootmise kahanemine
1) Kuidas toimus põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine 90.ndate alguses? See toimus pärast omariikluse taastamist. Uue põhiseaduse eelnõu valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991. aasta lõpuks, järgnes üldrahvalik arutelu. 28. juunil 1992. aastal kiidei rahvahääletusel uus põhiseadus ülekaalukalt heaks. Presidendi- ja parlamendivalimised toimusid 1992. aasta septembris. 5.oktoobril 1992. aastal valiti Riigikogus taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Lennart Meri. Mart Laarist sai Isamaa liider. 1993. aastal alustas tööd Riigikohus. 1992. aastal vastu võetud põhiseaduse järgi on Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik, kus kõrgeimat võimu teostab rahvas. Põhiseadus sätestab, et riik peab ''tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilitamise läbi aegade''. Suurt tähelepanu pöörati kaitsejõudude, piirikaitse ja politsei loomisele.
Vene sõjavägi oli endiselt Balti riikides. Algasid Eesti Vene läbirääkimised Nõukogude vägede väljaviimisest. Tulemusena hakati aasta lõpus ka vägesid Eestist välja viima. Aasta alguses oli ka suur hindade tõus, kuid siiski oli lõunaks poodides kaup otsas. Meil oli madalam elatustase kui mujal Euroopas. Kehtestati talongid: või, makaronid, sai, tangained ja viin. Väljalõige ajalehest Saarte Hääl 14. jaanuar 1992. Kaubandusketis hakkas võimust võtma erakaubandus. Loodi erinevaid uusi ettevõtteid ja asutusi. Külasid varustasid söögi- ja joogipoolisega kauplusautod ehk lavkad. Toimus ka pidev omandijärgne tagastamine. 20. juunil hakkas kehtima Eesti kroon. Iga eestimaalane sai vahetada kuni 1500 rubla sularaha vahetuskursiga 10 rubla = 1 kroon. Saime tasku 150 krooni. Rahavahetus kestis kolm päeva. Eesti Panga presidendiks oli sellel ajal Siim Kallas. 1992
3.2. - 3.4. VABAD VALIMISED. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID. VALIMISKÄITUMINE Valimisõigus · valimisõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või sinna ise kandideerida; õigus osaleda valimistel või mitte osaleda · aktiivne valimisõigus e. hääleõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või osaleda referendumil, EV alates 18.eluaastast · passiivne valimisõigus e. kandideerimisõigus - kodanike õigus kandideerida esinduskogudesse jm KOV volikogu - alates 18. eluaastast RK - alates 21. eluaastast EP - alates 21. eluaastast President - alates 40. eluaastast · mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve (koht esinduskogus) EV põhiseadus hääleõigusest § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. § 57....
Film review "Scent of a Woman" 1992 by Martin Brest Scent of a Woman is the story of Frank Slade, a blind, retired army colonel who hires Charlie Simms, a poor college student on the verge of expulsion, to take care of him over Thanksgiving weekend. At the beginning of the weekend, Frank takes Charlie to New York, where he reveals to the student that he intends to visit his family, have a few terrific meals, sleep with a beautiful woman and, finally, commit suicide. Over the weekend, as they learn about life through their series of adventures, they start trusting eachother. Two absolute favourite scenes: The first is in the New York ballroom where the blind Lt. Colonel teaches a lady to dance the tango. It is so smooth and dramatic that even a couch potato is tempted to dance along. The second and most profound is the speech that Al Pacino makes in defense of Charlie at the prep school disciplinary hearing. It has to go down as...
maas. Tänapäeval juhtub kahjuks sellist olukorda tihti, sest tegevust juhitakse eesmärgi keskselt ning teatud osad jäävad märkamata. „First, the word invention itself, as the exploration of salients, reverse salients; and critical problems shows, can be misleading if it connotes discontinuity. Most modern inventions seem to be a part of continuum. Invention is usually correction of a reverse salient or bringing of a system into line with salient.“ (Hughes 1992, 115) Sõna ’leiutis’ iseeneslikult on eksitav, mida on näidanud tuleviku konseptsioonid ning nende vastuolulised aspektid. Oluline on, et ei aetaks segamini esiletõusvaid ja vastutöötavalt esiletõusvaid aspekte kriitiliste probleemidega. Probleem sõnastatakse esiletõusvate aspektide põhjal ning probleemi täpne määratlemine ise on juba teadlaste/leitutajate jaoks suur samm lahenduse poole. Hughes toob välja rea avastusi aastatest 1880-1910, mis on tulenenud otseselt teise
Helena tulve Koostaja: Jaagup Pung Sisukord 1. Elust 2. Tegevus 3. Looming 4. Tunnustused 5. Kuulamine Elust Helena Tulve sündis 1972. aastal Tallinnas. Heliloomingut õppis ta Tallinna Muusikakeskkoolis Alo Põldmäe, Tallinna konservatooriumis ErkkiSven Tüüri (19891992) ning Pariisi Rahvuslikus Regionaalkonservatooriumis Jacques Charpentier' juures. Ta on osalenud ka György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning Läänemere riikide noorte heliloojate kogunemisel Rootsis Gotlandil (1997). 2001. aastal võttis ta osa Pariisis toimuvatest IRCAMi elektronmuusika kursustest. TEgevus Aastast 2000 on ta Eesti Muusikakadeemia kompositsiooniõppejõud. 2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. 2008. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Looming Tulve varasemas loomingus do...
Eellugu Jugoslaavia kuulutati välja 1943. aastal ning nimetati Jugoslaavia Demokraatlikuks Föderatsiooniks. See moodustati endise Jugoslaavia kuningriigi jäänustest. 1946. aastal muudeti see Jugoslaavia Föderaatiivseks Rahvavabariigiks ja 1963. aastal Jugoslaavia Sotsialistlikuks Föderatiivseks Vabariigiks. Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik kehtis Teise Maailmasõja lõpust aastani 1992, millal see Jugoslaavia sõdade ajal ametlikult laiali lagunes. See oli kommunistlik riik, mis koosnes tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviinast, Horvaatiast, Makedooniast, Montenegrost, Serbiast ja Sloveeniast. 1992. aastal kaks järele jäänud riiki moodustasid liidu, Serbia ja Montenegro, ametlikult Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik, mida rahvusvaheline üldsus kunagi ei tunnustanud kui Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi järeltulijat. Üldkirjeldus
pandud, kuidas pommid plahvatasid linnades, neid peideti nutikalt igale poole, kuidas arstid peavad taluma lõppematuit ängi, kannatust, valu ja surma. 8. Arutleva kirjandi teemad 1. Armastus sõjas – meelepete või lootus. 2. Kuidas oli sõda mõjutanud Kipi/Almasy/Caravaggiot? 3. Ennastohverdav kaitseinstinkt (Hana puhul). 4. Elu hind sõjas. 5. „Kõike mida oskan, ma õppisin kõrbes.“ Essee „Inglise patsiendi“ kirjutas Michael Ondaatje 1992. aastal. See teos räägib lennukirusude vahelt leitud põlenud mehest, kelle beduiinid võtsid oma hoole alla, hiljem sattus ta aga sõjaväehospitali, kus tema eest hoolitses heasüdmalik õde Hana. Sündmustesse jätavad oma jälje ka demineerija Kip ja kunagine peretuttav Caravaggio. Autor on suutnud luua tegelastest väga seotud ja elava kujutluspildi, mängides edukalt välja elu keerdkäikudest tingitud raskused. Loos on põimunud traagiline armastus lootusega leida endale hingesugulane
Eesti alade haldusjaotus muinasajast tänapäevani, võõrvõimude vahetumine Kuni Muistse vabadusvõitluseni alguseni (13. saj alguses) oli Eesti ala võõrvõimudest vaba. Territoorium oli jaotatud maakondadeks (8+5), need omakorda kihelkondadeks ja küladeks. 1227, veebruar Muistse vabadusvõitluse lõpp, Eesti alad jagatakse 4 maahärra vahel: · Põhja-Eesti Taanile · Kagu-Eesti Tartu piiskopile · Kesk- ja Edela-Eesti Ordu valdusesse · Saared ja Lääne-Eesti Saare-Lääne piiskopile 1227, suvi Põhja-Eesti ja Tallinn lähevad Ordu valdusesse (s.o. Mõõgavendade ordu) 1238 Stensby rahulepinguga annab Liivi ordu Põhja-Eesti alad Taanile tagasi Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud kui Liivimaa, Taani alasid Põhja-Eestis nimetati Eestimaaks. 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti alad Saksa Ordule 1347 Saksa ordu kõrgmeister annab Põhja...
1920-1940 independent Republic of Estonia 23 August 1939 Molotov and Ribbentrop sign secret protocols according to which Estonia is annexed to Soviet sphere of influence 1945-1991 Soviet occupation 1988 Activities of Popular Front and the Singing Revolution 19-21 August 1991 coup d'état in Soviet Union 20 August 1991 Estonia declares independence and is recognised by about 40 countries. 1992 New constitution is adopted, money reform, Estonia is admitted to Council of Europe 1997 European Union starts accession negotiations 2004 Estonia becomes a member of EU and NATO I think that the history of Estonia is richer in different rulers than some other country's history and the influence of these cultures can still be seen in our modern Estonia.
Need vanad armastuskirjad Film, mis pole filmimaastikul kuigi tuntud, tehtud aastal 1992, mängivad väga head näitlejad, ülesehitus on Eesti kohta üllatavalt suurepärane ning mis kõige tähtsam lugu armastatud heliloojast Raimond Valgrest, kelle elutee oli keerukas ja jäi kahjuks liiga lühikeseks. Nagu juba mainisin, on filmil sisu ja kokku on kontsentreeritud huvitav ülesehitus. Veniva mõttelisuse ja kandvate pauside asemel on palju laulu, tantsu ja seltskonnamelu. Nagu elust ikka ei puudu nali, pidu, armastus ega raskus ja ebaõnn.
Terminaator on eesti ansambel, mille teekond sai alguse Tallinna 10. Keskkoolist ehk siis praegusest Nõmme Gümnaasiumist. Jaagup Kreem hakkas tegema bändi 1987. aastal, õppides siis 7. klassis. Esimene avalik esinemine oli neil samal aastal Tallinna 47. Keskkoolis toimunud koolibändide festivalil. Esimest korda stuudiosse sattus Terminaator 1989. aastal. Esimesed tänaseni mängitavad lood "Charleen" ja "Meeletu maailm" lindistati 1991. aastal. Laiema tuntuse saavutas Terminaator 1992. aastal, kui võitis noorte bändide festivali Rock In. Samal aastal esines Terminaator juba Rock Summeri pealaval. Suurem tuntus tuli 1994. aastal esimese plaadiga "Lõputu päev", kus olid hitid "Torm", "Meeletu maailm" ja "Ainult sina võid mu maailma muuta". 1995. aastal rääkis bänd, et nende muusika muutub käredamaks ja agressiivsemaks ning nii ka läks. Ometi võidutses järgmiselt albumilt "Minu väike paradiis" pärit ballaad "Juulikuu lumi" terve aasta Eesti raadiojaamades. 1998
raskeks. See tähendab, et meie vajame õiguse kõrvale ka õiglust. Ma lõpetan Enn Soosaar sõnadega ,,...mööngem ohtugi, mida kätkeb õiguse ja õigluse süvenev konflikt ühiskonnas. Olukord, kus juriidiline korrektsus triumfeerib inimeste õiglustunde üle, tõukab meid vihma käest räästa alla. (Enn Soosaar Postimees 06.03.2009) Kasutatud kirjandus: 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/127042011002, Eesti Vabariigi põhiseadus, 1992. 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/105072013010, Karistusseadustik, 2002. 3. http://filosoofiakirjutamine.weebly.com/uploads/5/5/1/2/5512308/rawls.pdf, ,,Õiglus kui ausameelsus", John Rawls. 4. http://www.stat.ee/37855, STAT, Turvalisuse uuring, 2009. 5. https://www.eesti.ee/est/teemad/kodanik/oigusabi, Õigusabi. 6. http://arvamus.postimees.ee/90613/enn-soosaar-vajame-oiglust-oiguse-korvale, Enn
aastal rahva suurte lootuste keskele võimule esimene demokraatlikult valitud president Boriss Jeltsin. Radikaalsete majandusreformide tõttu jäi ta aga esialgsest populaarsusest ilma, kuna see jättis inimesed vaesusesse. Eriti halvasti mõjusid reformid neile, kes olid Nõukogude Liidu ajal riigi toetustest ja hoolekandest sõltuvad. Positiivsest küljest aga ületati toidukriis ja finantspoliitika saadi kontrolli alla. Aasta pärast 1992. aastal tekkinud konflikti parlamendi ja presidendi vahel, surus Jeltsin maha riigipöörde katse ning pärast nende vahelist tule avamist oli demokraatial lõpp. Hiljem võeti vastu uus põhiseadus, mis andis presidendile suured volitused. 1996. aastal sai ta teistkordselt presidendiks, kuid seekord mitte tänu rahvale, vaid oligarhidele. Halva tervise tõttu hakkas ta uut järeltulijat otsima ning 1999. aastal teataski ta otseetris enda ametist
Referaat Contra (Margus Konnula) pm1b 2014 Sisukord 1. Eluloost lk3 2. Loomingust lk3-4 3. Luulekogud ja muud kirjanduslikud Sarnid lk4-5 4. Luuletused lk6 2 Eluloost Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis 1989 1992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Tema abikaasa on Airi Hallik-Konnula ja ka kaks poega: Herbert ja Ver...
varjatud toel. 2009 aastast viibib seal Venemaa rahuvalvejõud. ’’Riigi’’-s kehtib Vene rubla, kehtib Moskva aeg ja piiri kontrollib Vene piirivalve. Abhaasia asub Musta mere ja Suur-Kaukasuse vahel. (nurgas oleval kaardil joonitud ala) Elanike arv on u 241 00, 2011.aasta seisuga. Abhaasia ja Gruusia sõja ajal vähenes elanikkond poole võrra, lahkusid peaaegu kõik grusiinid. Enamjaolt peetakse autonoomseks vabariigiks Gruusia koosseisus. 3.slaid Abhaasia kuulutas välja iseseisvuse 1992 aastal, mille tulemusel puhkes sõda Gruusia keskvalitsusega. Hiljem tuli Abhaasiale “appi” venemaa. Abhaasias lootsid apsuad säilitada autonoomia Gruusia koosseisus ning saavutada isegi senisest märksa enamat, kuid välja ei kuulutatud siiski iseseisvust või eraldumist Gruusiast. 1994. aastal sõlmitud vaherahu järele paigutati Abhaasiasse rahuvalvejõud, milles domineerisid Venemaa üksused. Abhaasiale jäi faktiline kontroll suurema osa üle oma territoorimusit
Muinsuskaitse selts 1987 Fosforiidikampaania1986 Moodustati rahvarinne 1988 Võeti vastu keeleseadus 1989.jaan. Rahareform 1991 Riigikodu/presidendi valimine 10.09.1992 4 kanditaati 1.voorus(rahvas valis):Andres Tarand, Lagle Parek, Lennart Meri, Arnold Rüütel edasi jõudis Meri ja Rüütel. 2.valimised 6.okt valisid rahvas ja riigikogu Rüütli ja Meri vahel. Peaministriks sai Mart Laar. Eesti rahvaesindus, mis võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni oli eesti vabariigi ülemnõukogu, 1992.a. põhiseaduse töötas välja põhiseaduslik assamblee. Rahvarinde juht- Edgar Savisaar Eesti Komitee esimees-Tunne Kelam Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees-Arnold Rüütel EKT juht 1988-1991- Väino Väljas 1990-1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991-1992 Eesti komitee(kongress) 1992-2002 Riigkogu Reasta varaseimast sündmusest: Fosforiidikampaania Loominguliste liitude ühispleenum Rahvarinde loomine Suveräänsusdeklaratsioon Eesti Kongressi avamine Eesti iseseisvuse taastamine 23.08
koondamishüvitis, sotsiaalabi, ravikindlustus, pensionikindlustus. c) Õigusriigi põhimõtet elemendid. · põhiõiguste tagamine · võimude lahusus ja tasakaalustatus, kohtute sõltumatus · seaduseandja enda, valitsuse ja kohtu seotus PS ja seadustega · halduse seaduslikkus · õiguskindlus 6. Põhiseaduse muutmise kolm viisi. Mitu korda ja millistes küsimustes on 1992. a Põhiseadust muudetud? PS muutmise 3 viisi- rahvahääletus, RK 2 järjestikuse koosseisu poolt, RK poolt kiireloomulisena. 1. PS muudatus 25.02.2003 jõustus 2005- KOV volikogu valimisperioodi pikendati 4 aastale, vahevalimiste võimaldamine. Menetleti kiireloomulisena. 2. PS täiendus 14.09.2003 jõustus 2004- täiendus oli seotud Euroopa Liiduga ühinemiseks ja euro käibele võtuga- vastu võetud rahvahääletusel. 3
Eesti kroon (EEK, Ekr; knekeeles eek) on rahahik, mis oli Eesti Vabariigis kasutusel aastatel 1924 kuni 1940. Kroon veti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis 1992. aastal ja see kehtis 14. jaanuarini 2011. 15. jaanuarist 2011 kehtib Eestis maksevahendina ainult euro. Eesti Kroon oli kibel 19 aastat! (Kas ta ei vinud siis hte aastat veel olla? oleks saanud juubeli !) Pangathed Sellised rahathed olid kasutusel vanasti * 5 krooni * 10 krooni 1928 * 10 krooni 1937 A * [10 krooni 1940 B ei lastud tegelikult kibele] * 20 krooni * 50 krooni * 100 krooni Mndid Mnte oli kasutusel 9 erinevat nominaali: * 1 sent * 2 senti
REIN KELPMAN Egon Rehemaa E-08B REIN KELPMAN Sündis 13.aprillil, 1960, Tartus Isikunäitused · 1986 Tallinna Kunstihoone Galerii 1988 A. H. Tammsaare majamuuseum, Tallinn 1989 Kopenicker Bank, Berliin, Saksamaa 1990 Eesti Kunstifondi Galerii, Helsingi, Soome · 1991 Oulu Linna Noorte- ja Kultuurikeskus, Oulu, Soome 1991 Eesti Kunstifondi galerii (koos Jüri Arrakuga), Helsingi, Soome 1992 Volleby Instituut, Vasteras, Rootsi 1992 Tido krahviloss, Tido, Rootsi · 1992 Eesti Maja, Stockholm, Rootsi 1992 Galerii -G, Tallinn 1993 Galerii Luum , Tallinn 1994 Hannelore Greve Galerii (koos Mall Nukkega), Hamburg, Saksamaa 1992 Eesti Maja, Stockholm, Rootsi 1992 Galerii -G, Tallinn 1993 Galerii Luum , Tallinn 1994 Hannelore Greve Galerii (koos Mall Nukkega), Hamburg, Saksamaa 1995 Tuglas - Seura , Helsingi, Soome 1995 Tartu Kunstimuuseum, Tartu 1995 Galerii Sebra, Tartu 1995 Saksa Kultuuriinstituut, Tallinn
Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1981. 2001. aastal tunnustati teda Valgetähe V klassi teenetemärgiga ja 2006. Riigivapi III klassi teenetemärgiga. Rein Veidemann oli NLKP liige aastail 1972-1990 Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei liige 1989-1992 Keskerakonna liige 1992-1996. Eestimaa Rahvarinde Eestseisuse liige 1988-1992. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige 1990- 1992. Kuulus riigikogusse 1992-1995. Looming 2004. aastal sai A.H.Tammsaare nimelise Albu valla kirjanduspreemia romaani “Lastekodu” eest. Tõi uuendusena eesti kirjandusse matuseromaani. “Vikerkaare” toimetaja 1986-1989. See oli tol ajal Eesti ajakirjandustaevas, uus nähtus, valgustades poliitiliste keeldudega ümbritsetud nähtusi ja asju. Töö 1974–1977 ajalehe Tartu Riiklik Ülikool toimetaja
Eesti kroon Sisukord · 1 Kuldkroon (19241927) · 2 Eesti kroon aastatel 1928 - 1940 o 2.1 Pangatähed o 2.2 Mündid o 2.3 Eesti krooni kursid 2. jaanuaril 1928 · 3 Eesti kroon alates aastast 1992 o 3.1 Sedelid o 3.2 Mündid · 4 Vaata ka · 5 Välislingid · 6 Viited Eesti kroon on rahaühik, mis oli Eesti Vabariigis kasutusel aastatel 1924 kuni 1940 ning võeti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis aastal 1992. Kuldkroon (19241927) Alates 11. juulist 1924 kasutati Eestis väärtusühikuna Rootsi krooni väärtusega võrdset, kulla alusel seisvat niinimetatud kuldkrooni. Tegelikult kuldrahasid ei valmistatud ja Eesti krooni
käiku 1- ja 2-kroonised). · 27. märts 1991 EV ülemnõukogu moodustab rahareformi komitee koosseisus peaminister, Eesti Panga president ja üks sõltumatu teadlasest liige. · 10. mai 1991 Eesti sõlmib kroonide trükkimise kohta uue lepingu firmaga Thomas de la Rue, kes valmistab kroonide suuremad nominaalid kuni 500seni. · September 1991 Otsason lahkub erinevate skandaalide tagajärjel ametist. Keskpanga presidendiks saab Siim Kallas. · 23. jaanuar 1992 Ülemnõukogu eraldab Eesti Panga bilanssi 150 miljoni USA dollari eest kasvavat metsa, mis esialgu peab täitma valuutareservi ülesannet. · 27. jaanuar 1992 Saavutatakse kokkulepe Suurbritannia valitsusega Inglise Pangas deponeeritud 4 813,4 kilo kulla tagastamise kohta Eestile. Hiljem saab Eesti tagasi ka USAs deponeeritud kulla. · 20. mai 1992 Ülemnõukogu võtab vastu rahaseaduse ja seaduse Eesti krooni tagamise kohta. · 25. mai 1992 Eestist saab IMFi liige. · 11. juuni 1992
Fr.R.Faehlmann, J.Nocks, H.Jürgenson, Fr.R.Kreutzwald- nad kõik olid haritlased. Uute mõtete levimist rahva seas võib ka järeldada ka sellest lauses: "Kiirelt muutuvad ühiskondlikud olud ning 1840. aastatel maad tabanud vapustused (väljarändamine, rahutused, eriti aga usuvahetusliikumine), sundisid rahvast senisest sügavamalt juurdlema oma olemuse üle, vastama paljudele uutele küsimustele. Kes ma üldse olen, kuidas ja miks tunnen end seotuna just selle maa ja rahvaga?" ( S.Õispuu 1992 ) 3 2.RAHVUSLIKU LIIKUMISE TEGELASED 19. SAJANDIL 2.1Friedrich Reinhold Kreutzwald (1802-1882) (Foto 1. F.R.Kreutzwald ) 1857. aastal ilmus Fr.R.Kreutzwald kirjutis "Kalevipoeg". Sellest sai tõeline silt eri rahvusliku liikumise faaside vahel
Estnische Banknoten · 1 Kroon: (bräunlich-gelb) Vorderseite Kristjan Raud (estnischer Künstler, Bildungs-und Museumsaktivist), Rückseite Toompea loss (Burg auf dem Domberg) in Tallinn. Ausgegeben 1992, heute durch die 1-kr-Münze ersetzt und daher kaum mehr im Umlauf anzutreffen. · 2 Krooni: (gräulich-blau) Vorderseite Karl Ernst von Baer (estnischer Anthropologe deutscher Abstammung, Naturforscher, Geograph), Rückseite Universität Tartu (gegr. 1632 vom schwedischen König). Ausgegeben 1992 (schlechte Qualität), 2006 und 2007 (leicht verändert, gute Qualität). · 5 Krooni: (orange) Vorderseite Paul Keres (estnischer Schachspieler, Internationaler
arvestuskontroll, kohtulik kontroll)) Peamised arengujärgud. Väljumine Moskva kontrolli alt: • Valitsemiskorraldus - Valdavalt kohaliku (ENSV) kontrolli all. • Riigirahandus - Esimesed seadused alates 1989 (riigieelarve, isemajandamine), NSVLi keskpanga ja riigikassa tegevus kuni1992 • Julgeolekustruktuurid - Siseministeeriumi kohalik alluvus 1990, politsei loomine 1991 Oma institutsioonide ülesehitamine • Valitsemiskorraldus - Uus valitsusreform 1992,kohaliku omavalitsuse korralduseseadus 1993,Vabariigi Valitsuse seadus 1995, avaliku teenistuse seadus 1996 • Riigirahandus - Oma raha kasutuselevõtt 1992, vabakaubandusleping Euroopa Liiduga 1995 • Julgeolekustruktuurid - Eesti sõjaväe loomine 1991–1992.Vene sõjaväe väljaviimine 1994. Ühinemine partnerlusega rahu nimel 1994 Euroopastumise mõju • Valitsemiskorraldus - EL-i poliitikate koordineerimise mehhanismide loomine (algul
Algul keskenduti ajukahjustustega laste ravimisele, kid kogenud oma meetodite edu, õpetati täissõnameetodit ja teisi mudilaste intelktuaalse arengu toetamise viise ka tavalaste vanematele. Nüüdseks on neid üle maailma kasutatud juba pool sajandit. (Lage & Karu-Espenberg 2006:48) 4 KUI VANALT ALATA Küsimus, millal hakata lapsele lugemist õpetama on oma loomult kütkestav küsimus? Millal on laps küps üldse midagi õppima? (doman 1992:133) Teisest eluaastast ülespoole muutub lugema õppimine lapse jaoks iga aastaga järjest raskemaks. Viieaastaselt on lapsel kergem lugema õppida kui kuueaastaselt, neljaastaselt jälle kergem kui viieselt. Parim aeg lugemema õppimise alustamiseks on kahe aastaselt kuigi alustada võib juba ka kümnekuuse lapsega, kuid siis tuleb õpetamisele pühendada rohkem aega ja energiat. (Doman 1992:133) Lapse lugema õpetamisel tuleb silmas pidada õpetaja suhtumist ja hoiakut ning
põhiülesandeid: osaleb riigi majanduspoliitikas, hoolitseb finantsstabiilsuse eest Eestis, korraldab sularaharinglust Eestis, valmistub saama üheks Euroopa kooskõlastatud majanduspoliitika ja ühtse rahapoliitika võrdväärseks kujundajaks teiste euroala keskpankade seas. 3 Eesti Pank Eesti pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919. aastal. 19.juunil 1992 kell 21.00 kuulutati välja rahareform. Päev hiljem hakkas kehtima valuuta seadus, rahaseadus ja seadus Eesti krooni tagamise kohta. Eesti Vabariigi ainukeseks kehtivaks maksevahendiks sai Eesti kroon. Eesti Panga presidendid läbi aegade: · märts 1919 august 1919 oli panga president Mihkel Pung · oktoober 1920 oktoober 1925 oli panga president Eduard Aule · oktoober 1925 november 1926 oli panga president Artur Uibopuu
aastal lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo erialal. Nõukogude administratsioon ei lubanud tal ajaloolasena töötada. Lennart Meri leidis tööd Eesti vanimas, Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina. Pärast lühikest teenistust suursaadikuna Soomes (23.04.199210.10.1992) valiti Lennart Meri Eesti Vabariigi riigipeaks. Meri vannutati ametisse 6. oktoobril 1992. aastal. 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks. Lennart Meri oli teist korda abielus. Ta abikaasa Helle Meri (1949) töötas aastani 1992 Tallinna Draamateatris näitlejana. Esimene abikaasa Regina Meri emigreeris 1987 Kanadasse. Õppimine: Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist ning on pidanud üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Kõige soojemalt meenutab ta oma õpinguid Lycée Janson de Sailly's Pariisis.
Fu Mingxia Child Prodigy Name: Roland laipaik Fu Mingxia Born August 16, 1978 in Wuhan, Hubei, China Is a top female diver, multiple Olympic gold medalist and world champion. Chinese diver Fu Mingxia won the platform- diving world championship in 1991 at the age of 12, making her the youngest diving champ of all time. She also holds the notoriety of being the youngest Olympic-diving champion, having earned a gold at the 1992 Barcelona Games when she was just 13 Early life Though she was just a child, Fu demonstrated remarkable poise and body control. Instead, they suggested she pursue diving, though Fu, only about seven years old at the time, could not swim. Through a strenuous training program, Fu learned to set aside her fears and progressed quickly. At times, Fu practiced 100 dives a day. 1992 Summer Olympics Barcelona
w 1208 840 1208 920 0 w 1112 920 1208 920 0 w 1248 920 1208 920 0 w 1208 840 1248 840 0 w 1176 880 1176 800 0 w 1248 800 1176 800 0 150 1896 584 1944 584 1 2 5 150 1896 680 1944 680 1 2 0 150 1896 840 1944 840 1 2 0 150 1896 616 1944 616 1 2 0 150 1896 648 1944 648 1 2 0 150 1896 808 1944 808 1 2 0 150 1896 776 1944 776 1 2 0 153 944 616 1016 616 1 2 0 w 928 592 928 608 0 w 944 608 928 608 0 x 24 139 35 142 0 20 8 x 24 195 35 198 0 20 4 x 19 257 30 260 0 20 2 x 28 332 39 335 0 20 0 152 1992 808 2120 808 0 3 0 152 1992 632 2120 632 0 4 5 w 1944 840 1960 840 0 w 1960 840 1960 824 0 w 1960 824 1992 824 0 w 1944 808 1992 808 0 w 1944 776 1992 776 0 w 1944 584 1960 584 0 w 1960 584 1960 600 0 w 1960 600 1992 600 0 w 1944 616 1992 616 0 w 1944 648 1992 648 0 w 1944 680 1960 680 0 w 1960 680 1960 664 0 w 1960 664 1992 664 0 w 1960 504 1992 504 0 w 1960 520 1960 504 0 w 1944 520 1960 520 0 w 1944 488 1992 488 0 w 1944 456 1992 456 0 w 1960 440 1992 440 0 w 1960 424 1960 440 0
50000 50000 Hüdro- ja tuuleenergia tootmine 0 0 1989 1991 1993 1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2011 1988 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 Aastad Energiabilanss Energia import ja eksport 150000 300000
Magic Johnson NBA Kogu oma NBA-karjääri mängis ta Los Angeles Lakersis: 19791991 ja 19951996. Tegevsportlasena oli ta 207 cm pikk ning kaalus 116 kg. Ta oli üks kõige pikemaid tagamängijaid, kes on NBA-s mänginud. Ta tuli viis korda NBA meistriks: 1980, 1982, 1985, 1987 ja 1988. NBA finaalis mängis ta 9 korda. 1992. aastal tuli ta ka olümpiavõitjaks. Ta on NBA läbi aegade parim karjääri jooksul keskmiselt antud resultatiivsete söötude osas (11,2) ja play-offides antud resultatiivsete söötude osas (2346). 1981. ja 1982. aastal oli ta NBA-s kõige rohkem vaheltlõikeid teinud mängija, vastavalt 3,43 ja 2,67. Kolm korda (1987, 1988 ja 1990) valiti ta NBA kõige väärtuslikumaks mängijaks ja kolm korda (1980, 1982 ja 1987) NBA finaalide väärtuslikemaks mängijaks
1991 5 Yes RC 1991 7 Yes TH 1991 3 No PW 1991 5 No JH 1991 4+ No LN 1991 7 No AC 1992 3 No MW 1992 5 Yes DF 1992 4 Yes RG 1992 4 No DJ 1992 5 No PD 1992 6+ No AC 1992 4 No MW 1992 3 No DF 1993 3+ No RG 1993 4 Yes DJ 1993 1 Yes PD 1993 1 No AC 1993 7+ No MT 1993 1+ No DJ 1993 4 No RC 1994 4 No TH 1994 5 Yes PW 1994 6 Yes JH 1994 5 No LN
Eesti Komiteest. 21. augustil jõudsid vene sõjaväeüksused Eestisse. Osaliselt vallutati teletorn. Õhtuks suruti riigipöördekatse Moskvas maha ja sellega normaliseerus olukord ka Eestis. Esimene riik, kes tunnustas Eesti iseseisvust, oli Island. Üsna pea tegi seda ka Venemaa (Jeltsin). 6.sept. 1991. tunnustas Balti riikide täielikku iseseisvust NSVL Riiginõukogu. Sept. võeti Eesti vastu ÜRO-sse. 28. juunil 1992. võeti rahvahääletuse teel vastu Eesti Vabariigi põhiseadus (jõustus 3. juulil). Vastavalt põhiseadusele valiti 20.sept. 1992. Eesti kodanike poolt Riigikogu ja president. Valimistel osales 67,4% kodanikest. Kõige rohkem kohti sai "Isamaa". Presidendikandidaatideks olid: A.Rüütel "Kindel Kodu" 42,67 % L.Meri "Isamaa" 28,77 % R.Taagepera 23,83 % L.Parek ERSP 3,85 % 1
http://g3.nh.ee/images/pix/900x585/a379ddf2/lambad-lammas-loomad-magiveis-magiveise-vasikas-osmussaar-tall-talled http://www.nupsu.ee/wp-content/uploads/2011/09/mesilane.jpg Lihatoodang Eestis 350 300 250 200 Eluskaal 150 Tapakaal 100 50 0 1980 1984 1988 1992 1996 2000 2004 2008 2009 2010 2011 2012 2013 http://www.stat.ee/34217?highlight=loomakasvatus Loomakasvatussaadused Eestis Loomakasvatussaadus liha jaguneb veel omakorda viite gruppi: Sealiha Veiseliha Linnuliha Lamba- ja kitseliha Küüliku- ja nutrialiha http://www.stat.ee/34217?highlight=loomakasvatus Sealiha 90 80 70 60 50 Liha kokku
"Karin. Indrek. Tõde ja õigus. "Pianoola ehk Mehhaaniline 4." klaver" Esietendus 2006 Platonov, esietendus 1995 "Tõde ja õigus. Teine osa" "Kolm musketäri" Esietendus 2005 Felton, esietendus 1995 "Hamlet" "Valge abielu" Esietendus 1999 Isa, esietendus 1993 "Romeo ja Julia" "Nii see on (kui teile nii näib)" Esietendus 1992 Sinjoor Ponza, esietendus 2006 Olulisemad tööd väljaspool Linnateatrit Lavastused: Rollid: "Laulatus" Tusenbach, "Kolm õde" Toruni Wilam Horzyca nim. teater "Ugala" 1988 2004 Tuletõrjuja, "451 kraadi Fahrenheiti" "Tout payé ehk kõige eest on Moskva teater "Et cetera" 2007 makstud"
mõningad näited. Nagu sõnast ,,rahareform" aru võib saada, on see seotud rahaga ning seetõttu alustasingi oma referaati raha defineerimisega ja kuidas see meieni tuli. Teises peatükis keskendusin rohkem rahareformi olemusele ning kolmandas peatükis olen toonud rahareformide näidetena välja Eesti neli rahareformi, kuna just nende kohta oli kõige rohkem informatsiooni. Lisades olen välja toonud Euroopa Parlamendi liikme Indrek Tarandi arvamusloo rahareformist ja rahavahetusest ning 1992. aasta rahareformi komitee büroo juhi Enn Teimanni meenutuse rahareformist 1992. aastal. Referaadist saab hea ülevaate rahareformide olemusest ning samuti ka näidetena välja toodud Eesti rahareformidest. Head lugemist! 3 RAHA Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad.
Martin Haug, Tehnotroonika 1.rühm ÜL.1 [energiabilanss] Näitaja 1991 1992 1993 1994 Turba tootmine 5715 6478 4175 5810 Küttepuidu tootmine* 8735 7445 7275 12725 Muu kütuse tootmine* 0 0 0 0 Hüdro- ja tuuleenergia tootmine 0 3 6 9 Põlevkivi tootmine 184448 170672 126705 136992 Märkus: Mõõtühik: teradzauli Näitaja .
Tartu Kunstikooli õppejõud 1955–1961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent, toimetaja 1963–1968 Tallinnfilmi stsenarist 1968–1971 ning 1986–1988 Tallinnfilmi produtsent 1985–1987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis 1988–1990 Eesti Instituudi asutaja ja direktor 1990–1992 Eesti Vabariigi välisminister 1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes 1992–2001 Eesti Vabariigi president kaks ametiaega järjest (tagasi valitud 1996). Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis (Lennart Meri) Rüütel Elulugu 10.05.1928-tänapäev 1949 Jäneda Põllumajandustehnikum 1964 lõpetas töö kõrvalt Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal 1972 põllumajandusteaduste kandidaat
Venemaa ja Ukraina 8. detsembril 1991. Need riigid deklareerisid, et Nõukogude Liit on sügavas kriisis ning saadetakse laiali. fosforiidikampaania- protest, millega rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis ametkondi uue fosforiidikaevanduse rajamisest loobuma "Eestimaa Laul" - üritus, kus 11. septembril 1988 a kogunes Tallinna Lauluväljakule umbes 300 000 inimest üle kogu Eesti esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule Põhiseaduslik Assamblee - 1992 a. Eesti Vabariigi Põhiseaduslik Assamblee kiitis heaks põhiseaduse eelnõu, alustas tööd 13 september 1991 Eesti kongress - esindusorgan, mis valiti 1990. aasta veebruarisLaulev revolutsioon - 1987-1988 aastal toimunud sündmused, mille eesmärk oli taastada Eesti iseseisvusAugustimäss - rahva vastuseis riigipöörde suhtes 19. augustil 1991 Sametrevolutsioon - 1989 Tsehhoslovakkias toimunud veretu riigipööre Lennart Meri - Temast sai esimene demokraatlikult valitud Eesti president
Eesti kultuuriloolane Rein Veidemann Rein Veidemann on sündinud 17. oktoobril 1946. aastal. Ta on eesti kirjandusteadlane, kirjanik, ajakirjanik ja kultuuriloolane. Ta on Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi eesti kultuuriloo professor. Rein Veidemann kuulub alates 1981. aastast ka Eesti Kirjanike Liitu. Aastatel 1954-1965 õppis ta põhi- ja keskkoolis. Esimesed seitse kooliaastat käis ta Pärnu 1.- 7-klassilises koolis ning ülejäänud aastad Pärnu 1. Keskkoolis. 1969-1974 õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Tema esimene tunnustust saanud kirjanduskriitiline kirjutis ilmus juba ülikooli ajal, täpsemalt 1971. aastal. Alates 1984. aastast on ta filoloogiakandidaat oma väitekirjaga ,,Eesti nõukogude kirjanduskriitika 1958-1972". Rein Veidemann on töötanud mitmetel ametitel. Tema esimesed ametid on pea kõik olnud seotud tema erialase haridusega. Ta on töötanud Tartu Riikliku ülikooli toimetajana,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
