Eesti alade haldusjaotus muinasajast tänapäevani, võõrvõimude vahetumine Kuni Muistse vabadusvõitluseni alguseni (13. saj alguses) oli Eesti ala võõrvõimudest vaba. Territoorium oli jaotatud maakondadeks (8+5), need omakorda kihelkondadeks ja küladeks. 1227, veebruar Muistse vabadusvõitluse lõpp, Eesti alad jagatakse 4 maahärra vahel: · Põhja-Eesti Taanile · Kagu-Eesti Tartu piiskopile · Kesk- ja Edela-Eesti Ordu valdusesse · Saared ja Lääne-Eesti Saare-Lääne piiskopile 1227, suvi Põhja-Eesti ja Tallinn lähevad Ordu valdusesse (s.o. Mõõgavendade ordu) 1238 Stensby rahulepinguga annab Liivi ordu Põhja-Eesti alad Taanile tagasi Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud kui Liivimaa, Taani alasid Põhja-Eestis nimetati Eestimaaks. 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti alad Saksa Ordule 1347 Saksa ordu kõrgmeister annab Põhja...
Juliuse ja Augustuse panuse tõttu kalendrisse nimetasid roomlased kuu nimega Quintilis "viies kuu [alates märtsist]" ümber juuliks ja kuu nimega Sextilis "kuues kuu [alates märtsist]" ümber augustiks. 525. a lõi Dionysius Exiguus uue ajaarvamissüsteemi anno Domini (Issanda aastal), mille järgi dateerime sündmusi eKr ja pKr. Juliuse kalender oli Euroopas üldkasutatav Vana-Rooma impeeriumi ajast kuni 1582. aastani, mil paavst Gregorius XIII kuulutas välja kalendrireformi. Kehtestati Gregoriuse kalender. Ent mõned õigeusu kirikud (Jeruusalemma Õigeusu Kirik, Vene Õigeusu Kirik, Gruusia Õigeusu Kirik ja Serbia Õigeusu Kirik) kasutavad juliuse kalendrit tänini. Kui on oht Juliuse ja Gregoriuse kalendri kuupäevi segi ajada, siis kasutatakse määratlust "vana kalendri järgi" (lühend vkj) Juliuse kalendri kuupäevade puhul ning määratlust ,,uue kalendri järgi" (lühend ukj)
Tallinn pidas piiramisele vastu. 1579. aastal alustas Poola vägi Stefan Batory juhtimisel vastupealetungi. Peale edutut Pihkva piiramist (1581-1582) alustas Poola-Leedu rahuläbirääkimisi. See-eest olid rootslased üsna edukad. Nad vallutasid aastatel 1580- 1581 terve Põhja-Eesti ja Ingerimaa lääneosa. Venelased said aru, et asjad ei lähe päris nii, nagu neil plaanis oli ja otsustasid teha rahu rootslastega kui ka poolakatega. Nii sõlmitigi aastal 1582 Jam Zapolskis poolakatega rahu ja aastal 1583 Pljussas rootslastega. Viimane sündmus tähistabki sõja lõppu. Nii saigi selgeks, et põhjus, miks venelased seda sõda alustasid jäi neil saavutamata. Peale Liivi sõda jagunes Eesimaa ja Liivimaa Rooti (Suurem osa tänapäeva Eestist) ja Poola-Rootsi Vahel (Lõuna-Eesti ja ülejäänud Liivimaa).
Poola aeg Lõuna-Eestis Sandra Eensoo, Helen Hendrikson, Salme Ojasild, Elise Ustav, Maria Yastrebinskaya 10.A Hugo Treffneri Gümnaasium Üldine info · Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi koosseisu- Rzeczpospolita · 1561-1629 · Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti alad jaotati 1582 Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkonnaks, hiljem vojevoodkonnaks Algus · Vana- Liivimaa lõplik kokkuvarisemine · 1561. a saab Poola endale Liivi- ja Kuramaa - Rüütelkonna aadlikud jäid mitmetest oma privileegidest ilma · Mõisnikud nõudsid õigusi -oma usku vabalt pidada -senised seadused jäägu maksma -maa, mets ja rahvas jääks nende omaks · Algul pidas Poola valistus nendest kinni hiljem astuti üle · Allaheidetud rahvaste poolastamine
Kalender Erik Esnar, Martin Steinert AA-15 Kalender…!..Mis see on? •Kalender on kindel ajaarvamisspsteem. •Kalender võib olla ka ese, mis kalendrisüsteemi illustreerib nt:lauakalender. •Kalendrist saame me vaadata mis päev oli, on ja mis on ees. •Kalendris on 12 kuud ja igas kuus on 28-31 päeva oleneb kuust. Uue kalendri kehtestas 1582 aastal paavst Gregorius XIII, mis on täpsustatud ajaarvamissüsteemis. On olemas väga palju kalendreid nt: Eesti rahvakalender Kehtestati 1918 aastal Eestis Maavalla rahvakalender Rekonstruktsioon Tõnu Trubetsky Juliuse kalender Kehtestas Julius Caeser 46 ekr Sirvikalender Vanaarmeenia kalender Gregoriuse kalender Kehtestas paavst Gregorius XIII 1582 aastal Sellega veel kalendrid ei piirdu
Saaremaa jäi aga kuni 1648. aastani Taani koosseisu. Kelle käsutusse langes Kuramaa?2p Endine Kuramaa piiskopkond läks pärast hertsog Magnuse surma ja Poola-Taani konflikti üle esimesele. Tänutäheks Poolale alistatud Liivimaa olude korraldamisel läänistas Poola kuningas Zygmunt III suurkantslerile ja -hetmanile Jan Zamoyskile 1588. aastal Tartu staarostkonna. 5.Lahenda ristsõna. 10P Risti 8) 1582.aastal sõlmitud vaherahu Moskva tsaaririigi ja Poola vahel. 9) Aastatel 15581583 aset leidnud sõda/relvakonfliktide koosnimetus. 10)Liivi Ordu maameister, üks pikaajalisemaid liikmeid. Astus liikmeks 14-aastaselt. Võitles ja astus üles Liivi sõjas väepealikuna. Alla 1) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 15701577. 2) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 12371562
1. 22.jaanuar 1558 venelaste retk Tartumaale. 2. 1558 Mais langes Narva. 3. 1558 Juulis langes Tartu. 4. 1559 aprill- VAHERAHU 5. September 1559- Saare-Lääne müüb oma maad 6. 1560 langes Viljandi 7. Talurahva ülestõus Tähtsamad sündmused II 1. 1561- P-Eesti alistub Rootsile. 2. 28.november 1561- Liivi ordu alistub Poolale. 3. 1570-1578 Liivimaa kuningriik. 4. 1579 Poola pealetung. 5. 1581 Rootsi pealetung. 6. 1582 Jam Zapolski vaherahu 7. 1583 Pljussa vaherahu 8. 1558 Tartu piiskopkond läheb Venemaale. Peamine allikas oli B.RUSSOVI- LIIVIMAA KROONIKA! Tulemused 1582 Jam Zapolski vaherahu- Lõuna-Eesti läheb Poolale (1561-1629) 1583 Pljussa vaherahu- P-Eesti läheb Rootsile (1561-1710) (Vene-Rootsi vahel) Saaremaa läheb Taanile (1559-1645) sõda Rootsiga, Brömsebro rahu Saaremaa Rootsile. Muinasusund vs katoliiklus/luterlus
III valitsusajal, saavutas Poolas mõjuka positsiooni rekatoliseerimise põhijõudusid, jesuiitide ordu. Oma võimsuse tippu jõudnud Poola-Leedu suurriigis haaras katoliku kirik üha kesksema rolli keskvõimu kindlustamisel ja laiendamisel. Katoliku kiriku organisatsioon taastati ka Liivimaal: taasloodi katoliku piiskopkond, vahepeal luterlaste poolt üle võetud kirikuid anti tagasi katoliiklastele.Poola Liivimaa-poliitikas tõusis usuküsimus keskseks 1582. aastast. Tollane paavst Gregorius XIII (ametis 15721585) oli võtnud eesmärgiks taastada katoliiklus Põhja-Euroopas ja ühtlasi tugevdada Rooma kiriku mõju idas. Liivimaad käsitati võtmealana protestantliku Skandinaavia ja "skismaatilise" (s.t. kreeka õigeuskliku) Venemaa vahel, mistõttu sellele pöörati erilist tähelepanu. Liivimaa rekatoliseerimist juhtis isiklikult paavsti legaat, rahvusvahelise tuntusega jesuiit, itaallane Antonio Possevino. Oma tegevust Põhja-Euroopas 1570
LIIVI SÕDA 1558-1583 :põhj:võim Läänemerel,valduste laiendamine Liivimaa arvelt. Osalejad:taani(kun Friedrik 4.)rootsi(kun. Karl 13.)Venemaa(Ivan Julm) Poola-Leedu(kun. Sigismund 2. August) 1561-Vilniuse leping*ordu ja riia peapiiskopkond andsid end Poola kuninga Sigismund 2. õimu alla*privileegid Liivimaa aadlikele:usuvabadus, õigus töötada kohalukes riigiametites. 1582 Jam Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel, Lõuna-Eesti poola kuningale. 1582- Pljussa rahu* venemaa ja rootsi vahel* saaremaa jäi taanile EESTI alad pärast peale sõda: Liivimaa=Poolale, Eestimaa= rootsile, Saaremaa=taanile. 1629-Altmargi rahu, lõuna-est rootsile 1645-Brömnbo rahu, Saaremaa rootsile 1660-Oliva rahu, poola tunnistas rootsi õigust 1661-Kärde rahu ,venelased tunnistasid rootsi õigust. PÕHJASÕDA: 1700-1721 põhjused samad, mis liivi sõjal Osalejad:venemaa(peeter 1
Kalender Kalender on kindel ajaarvamissüsteem. Esimene kalender oli 30 auguga luuplaat, millesse tikkudega märgiti päevi. Läbi ajaloo on enimkasutatavad kuu-päikesekalendrid olnud Juliuse ning Gregoriuse kalender. Aastal 46 eKr kehtestas Julius Caesar päikeseaastal põhineva ajaarvamissüsteemi, mida tänapäeval tuntakse kui Juliuse ehk vana kalendrit. 1582. aastal paavst Gregorius XIII poolt kehtestatud Gregoriuse ehk uus kalender on täpsustatud ajaarvamissüsteem. Levinumad kalendritüübid on kuukalender, päikesekalender, kuu-päikesekalender, planeedikalender ja meelevaldne kalender. Kuukalender on sünkroniseeritud Kuu liikumisega (kuu faasidega). Kuukalender on näiteks islami kalender. Üks kuu on ligikaudu sama pikk kui üks kuu faaside tsükkel. Aastas on 12 kuud ning iga kuu koosneb 28-31 ööpäevast.
Deutsches Gymnasium Kadriorg Referat Tallinner Ratsapotheke Anet Müürsoo 11b 2011 Tallinner Ratsapotheke Die Tallinner Ratsapotheke (estnisch Tallinna Raeapteek) befindet sich am Rathausplatz der estnischen Hauptstadt Tallinn. Die Apotheke wird erstmals im Jahr 1422 in Dokumenten erwähnt, manche vermuten aber, dass sie noch älter ist. Sie gilt als eine der ältesten Apotheken Europas, die heute noch im Geschäftsbetrieb sind. Das Gebäude der Ratsapotheke ist am Rathausplatz 11 aufzufinden. Eigentlich handelt es sich um drei Gebäude, die miteinander verbunden wurden. Die Geschichte der Ratsapotheke ist besonders mit der Familie Burchart verbunden, die sie von 1582-1911 betrieben hat. Zunächst pachtete der Ungar Johann Burchart (von) Belavary de Sykava, der zwischen 1579 und 1581 von...
Milline oli kohalike elanike suhtumine sõjasündmustesse? Pikaajalise sõjategevuse tulemusena said kõige rohkem kannatada talupojad. Halvenenud olukord viis talupoegade vastuhakkude puhkemiseni. 10. Millised olulised muutused toimusid Eesti ajaloos järgmiste rahulepingute sõlmimise tulemusena? A)Rootsi ja Poola 1629 Kogu Eesti mandriala Rootsi võimu alla, samuti ka tänapäeva Põhja -Läti koos Riia linnaga JZ)Venemaa ja Poola 1582 Kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale T)Venemaa ja Rootsi 1595 Venemaa tunnustas Rootsi valdusi Põhja-Eestis, Rootsil tuli loobuda oma vallutustest Inglismaal. Kahe riigi piir hakkas kulgema piki Narva jõge P)Venemaa ja Rootsi 1583 Rootsile jäi nii Põhja-Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused B)Rootsi ja Taani 1645 Taani aeg Saaremaal sai oma lõpu 11. Milline nimetatud lepingutest muutis sinu arvates kõige rohkem Eesti ajalugu?
Eestlaste olukord sõjas: Sõda laastas armutult eesti alasid(metsikud rüüsteretked,erakordsed maksud, katk, näljahäda linnades) 1560-61 toimunud talupoegade ülestõus lääne ja harjumaal(sakslaste vastu) suruti maha. 1570 võitlesid eestlaste salgad venelaste vastu( ivo schenkenberg ja ohtsda jürgeni salgad) Sõja lõpp: 1579 aastal alustasid poola ja rootsi tõsisemat võitlust vene vägede vastu. Selle tulemusena aeti venelased kogu eesti aladelt välja. 1582 sõlmis poole venemaaga jam zapolski rahu. Millega lõuna eesti läks poola võimu alla. 1582 pljussa vaherahu andis rootsile võimu põhja eesti üle. Taanile jäi saaremaa. Eesti kolmekuninga valduses: Valitsemine ja halduskorraldus: maa läks kolme ossa, tekkisid vojeevoodkonnad ja staarostkonnad. Aadli ja talupoegade olukord: sigmmund augusti privileeg- talupoegade pärisorjus, aadlile tagastati endised valdused, maapäev.
Daatumid · 1582 Liivi sõja lõpp , Jam Zapolski vaherahu. ( Poola ja Venemaa) · 1583 sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, mis andis rootslastele Lääne ja PõhjaEesti · 1629 Altmargi vaherahu, Poola loovutab LõunaEesti Rootsile · 1632 Avatakse Tartu Ülikool · 1641 pärinevad esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. · 1645 Brömsebro rahuga sai Rootsi Taani kuningriigilt Saaremaa ja Muhu saare. · 1660 aastal Oliwa rahuga omandas Rootsi Rzeczpospolitalt Ruhnu saare. · 1681 Riigimõisate talupojade pärisorjuse kaotamine Rootsi riigi poolt · 1684 Forsseluis hakkas väljakoolitama koolmeistreid ja köstreid · 1686 Koolihariduse rajamine lihtrahva jaoks · 1688 Forsselius sai nõusoleku rajada koole sinna, kus tarvis · 1700 Põhja sõja algus · 1708 Tartu piiramine · 1710 Põhjasõja lõpp Eesti ja Liivimaa aladel · 1721 Põhjasõja lõp...
LIIVI SÕDA 1558 1582 (83) Liivi sõja peamised põhjused olid: · Tugeva keskvõimuga suurriigid Taani, Rootsi ja Poola - Leedu püüdsid saavutada kontrolli Läänemerel. · Venemaa püüdis saavutada väljapääsu Läänemerele. · Venemaa soovis kaotada Liivimaa võimude poolt kehtestatud piirangud kaubandusele (nt otsese kauplemise keeld vene ja teiste maade kaupmeeste vahel) · Vana Liivimaa oli Läänemere piirkonna nõrgim lüli Sõja ajendiks sai nn Tartu maksu küsimus. Venelased nõudsid, et Tartu Piiskopkond tasuks ühe marga aastas iga elaniku pealt (tagasiulatuvalt 50 aasta eest). Kuigi summa oli suur, nõustusid Liivmaa esindajad maksmisega, püüdes sel moel sõda edasi lükata. Kuna lepingule kirjutati alla, võis vene tsaar Ivan IV Julma (Groznõi) 1557.a õigusega raha nõuda. Vana-Liivimaa valitsejad üritasid pikendust paluda ja raha ei maksnud. Kuna vene sõjavägi ei olnud sel ajal seotud võitlustega teistes riigi piirkondades, ...
Claudio Monteverdi 13.02.13 Claudio Monteverdi sündis Cremonas, tema isa Baldassare Monteverdi oli arst,apteeker ja kirukuk. Claudio oli pere viiest lapsest vanim. Lapsepõlves õpetas teda kapellimeister Marc'Antonio Ingegneri, ta laulis ka kirikukooris. Hiljem õppis ta Cremona ülikoolis. 1582. aastal avaldas ta oma esimesed muusikateosed, milleks olid mõned vaimulikud motetid ja madrigalid. 1587. aastaks oli ta avaldanud oma esimese ilmalike madrigalide kogumiku. Monteverdi töötas Mantuas Vincenzo I õukonnas alguses laulja ja viiuldajana, alates 1602. aastast muusikajuhina. 1599. aastal abiellus Monteverdi õukonnalauljanna Claudia Cattaneo'ga, kes suri septembris 1607. Paaril sündis kaks poega ja üks tütar, kes suri veidi aega pärast sündi.
Vara-uusaeg 1.) LIIVISÕDA - Jaanuar 1558 - 1583 1560-talurahva ülestõus 1561-ustavusvanne (Tallinn andis Rootsi kuningale) Venemaa vallutused Liivimaal 1570- Tallinna esimene piiramine (7 kuud) 1572- Ivan Julm saabus Liivimaale, hakkas vägesid juhatama - vene rüüsteretked ulatusid ka Saaremaale ; mõne aastaga said venelased rootslaste ja poolakate käest suurema osa mandri-Eestist. 1577- Tallinna teine piiramine -(7 nädalat) vene väeülemate juhtimisel; hävitati Pirita klooster. Ivo Schenkenberg - käsitööliste väesalga juht Tallinnas; tema retked ulatusid Tartuni; hiljem sattus venelaste kätte ja hukati. 1576- Stefan Batary (Poola kuningas) 1578-ulatuslik pealetung venelaste vastu 1582- Venemaa-Poola vaherahu (sõlmiti Pihkvamaal) 2.) RAHULEPINGUD 1582- Poola-Venemaa vaherahu. Poola sai kõik venelaste vallutatud kindlused ! 1583- Venemaa-Rootsi vaheruhu (Pljussa) Rootsi sai nii Põ...
Hispaania teater ja Lope de Vega Mario Jurn MTT2 Lope de Vega Sündis 25.nov 1862 aastal Suri 27.aug 1935 aastal Oli kirjanik Hispaania draamakirjanduse suurkuju Kirjutas umbes 1500-2500 näidendit Säilinud on 425 näindedit Näidendeid "El perro del Hortelano" ("Kadekops") "La viuda de Valencia" ("Lesknaine Valenciast") "El maestro de danzar" ("Tantsuõpetaja") "Peribáñez y el comendador de Ocaña" "Fuente Ovejuna" "El mejor alcade, el Rey" "El caballero de Olmedo" Pildid Teater Hispaania teater on väga sarnane inglise teatrile. Hispaania teatri rajas kindlale alusele esimene silmapaistev hispaania näitekirjanik Lope de Vega. Teatreid ehitati igal pool Hispaanias, kaks kõige tähtsamat olid Madriidis – Corral de la Cruz (1579) ja Corral del Principe (1582). Pildi...
,,Ehitismälestised Eestis" Raeapteek Võru Kesklinna Kool Anett Laidver 8.b Raeapteek Asukoht: Tallinn, Raekoja plats Nimi: Tallinna Raeapteek Hoonetüüp Ühiskondlik- ja teenindushoone Valmimisaasta Täpne valmimisaasta pole teada Tegutsenud 15.sajandi algusest Mõned ajaloolased pakuvad asutamisaastaks 1415 Arhitekt Arhitekt/id pole teada Hoone funktsioon Enne: Apteek Nüüd: Apteek ja muuseum Ajalugu 1422.aastal müüs Johannes Malner apteegi arst Hermannile Hermann sattus rahalistesse raskustesse Tolleaegne magistraat kattis Hermanni matusekulud 1579 ja 1581 aasta vahel tuli Tallinnasse ungarlane Johann Burchart ja võttis apteegi rendile 1582-1911 oli apteek kümne sugupõlve Burchartite omanduses Kirjeldus Kahekorruseline keldriga peahoone on ristikülikukujuline paekivist hoone Barok sti...
Stefan Batory ja Tartu Rauno Lemberg Elulugu Stefan Batory oli Transilvaania vürst. Sõdis Osmanitega ja oli vangis. Sai kuulsaks diplomaadina. Transilvaania aadlikud määrasid ta vojevoodiks. 22.04.1567 valiti Poola kuningaks. Liivimaa sõda 1575 ühines Poola Rootsiga sõjas Moskva tsaaririigi vastu. 1577 vallutas Ivan IV kogu Vana-Liivimaa ala. 1578 Rzeczpospolita ja Rootsi väed võitsid Vene vägesi. 1579/80 vallutasid Stefan Batory väed Polotski, Velikije Luki, Velitži ja Neveli. 1582 Sõlmiti rahu Venemaaga, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Stefan Batoryle. Seos Tartuga Kinkis Tartule aastal 1583 arvukalt privileege ja õiguse kasutada linna värvidena puna-valget. Tema asutatud Jesuiitide kolleegium pani aluse tulevase Ülikoolilinna kuulsusele. Pildid https://et.wikipedia.org/wiki/Stefan_Batory#/media/File:Jan_Matejko-Batory_pod_Pskowem.jpg Kasutatud allikad http://www.vanderkrogt.net/statues/object.php?webpage=ST&record=e e061...
Samal ajal vallutas Ivan IV kogu Poola-Leedu käes olnud ala ning pööras tülli "Liivimaa kuningaga", kes oli sunnitud põgenema Poola aladele. Poola-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Venemaast tugevamaks, 1578 toimus sõjategevuses pööre, 1580 purustati venelase vägi Võnnu lähedal. Samal aastal vallutasid poolakad Pihkva ning rootslased Pontus De la Gardie juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva. Sõja lõpp 1582 sõlmis Venemaa Poolaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583. Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale. 1584 suri Ivan IV. Kõige enam oli sõjas kannatada saanud kohalik Liivimaa elanikkond nii vaenuvägede röövimise kui kohalike sisside ja marodööride käes. 1561, 1566 ja 1571 laastas maad ka katkuepideemia. Liivi sõja sündmusi kajastas põhjalikult Balthasar Russow oma "Liivimaa
AJALUGU Liivi sõda SÕJA ALGUSE PÕHJUSED: · 16. sajandil tugevnes võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Poola, Leedu, Taani ja Rootsi vahel · 16. sajandil keelati venelaste otsene kauplemine välismaalastega ja tehti takistusi nii isikute kui kaupade venemaale pääsule · Liivimaa oli Läänemere äärsete riikide seas ainuke killustunud ja nõrk riik. 1554 Vaja oli pikendada vaherahu venelastega, ning venelased seadsid tingimusteks: 1) täielik kauplemisvabadus 2) maksta vene tsaarile (Ivan Julm) Tartu maksu 1 hõbe mark aastas iga kodaniku kohta. (lubati ära maksta 3 aasta jooksul) 1557 jäeti Ivan Julmale maks maksmata ning see jäi Liivi sõja ajendiks. 1558 kevadel algas otsene rünnak Liivimaa vallutamiseks; esimesena alistati Narva (pandi põlema) ning järgmisena Tartu 1559 sõlmiti vaherahu pooleks aastaks. Liivimaa alustas välisabi otsimist, poolalt saadi uueks ordumeistriks sai Gotthard ...
Hoone aadress on Lossi 25. Kiriku ehitamist alustati u 13. saj ja lõppes 16. saj Ehitatud gooti stiilis Tartu piiskopkonna peakirik ja piiskopi kirik (sellest tuleneb nimi) Ajalugu 10. jaanuaril 1525 reformatsiooni ajal kannatas toomkirik pildirüüste all, linnakodanikud tungisid kirikusse, purustasid pühakute kujusid ja krutsifikse. Venelased laastasid seda Liivi sõja käigus. Pärast 1582. aastat, mil Tartu langes poolakate kätte, tehti plaane toomkiriku renoveerimiseks ja uuesti kasutuselevõtuks, kuid järgnenud Poola- Rootsi sõjad nurjasid need plaanid. Rootsi võimu ajal lagunes toomkirik edasi, kuid matusepaigana jäi see kasutusele kuni 18. sajandini 1760. aastatel lammutati kiriku kõrged kaksiktornid, kuna need hakkasid kindlustustööde tõttu kalduma. Samuti müüriti kinni toomkiriku peauks. 19
Kristlik ajaarvamine Retrospektiivne ja prospektiivne ajaarvamine, mis lähtuvad Kristuse sünnist. Kristlik kalender ühendab endas nii tsüklilise kui ka lineaarse ajasüsteemi. Gregoriuse kalender On paavst Gregorius XIIe poolt 1582. aastal kehtestatud ajaarvamissüsteem. Määras aasta esimeseks päevaks 1. jaanuari. Selle kasutamisele võtmisel jäeti vahele 10 kuupäeva. Võeti Eestis vastu 1918. aastal. Juliuse kalender Päikesekalender, mille kehtestas Julius Caesar 01. Jaanuaril 45.a.eKr. Keskmine aasta pikkus 365,25 päeva. Iga nelja aasta tagant liigaasta, s.t. Iga neljas aasta on 366 päeva pikk Pühakute kalender Pühakute päevad on mälestuspäevad märtritele,
1659 Rootsi kuningas abiellub Poola kuningatütrega > Poola ja Rootsi liit 5) Liivimaa kuningriik 1570-1577 1570 Taani kuninga vend hertsog Magnus andis Ivan IV-le ustavusvande Sai Liivimaa kuninga tiitli ja Põltsamaale lossi ja Ivan IV onupoja tütre Maria 1570 7 kuud veneväed piirasid Tallinnat 1577 7 nädalat vene väed piirasid Tallinnat 6) Sõja lõpp Poola kuningas Stefan Batroy ründab Vene alasid > 1582 Jam Zapolski vaherahu > Poola saab Lõuna-Eesti Rootsi väejuht Pontus de la Gordie ründab üle külmunud Soome lahe Põhja-Eestit Poola võim Liivimaal 1582 Jam Zapolski rahu 1583 Tartus jesuiitide gümnaasium 1585 Tartus tõlkide seminar Rootsi võim Eestimaal Eestimaa hertsogkond 7 linnuselääni > mõisaläänid Peaaegu kogu maa väljajagamine mõisnikele 16.saj 1583 Pljussa rahu
november 1561 sõlmiti Vilniuses leping, millega nii ordu kui ka Riia peapiiskopkond viimase veel andsid end täielikult Poola kuninga valitsemise alla. Poolale kuulsid Ordu ja Riia peapiiskopkonna alad. Rootsile Tallinn ja lähim ümbruskond. Narvast Viljandini Venemaa käes Saare-Lääne piiskopkond Taani käes Liivi sõja lõpp: 1578. aastal alustas Poola pealetungi venelaste vastu, ta tahtis vallutada Moskva ja dikteerida seejärel rahutingimused. Moskvani nad ei jõudnud, kuid 1582. sõlmiti Venemaa ja Poola vahel rahu, mis andis kõik venelaste vallutused Liivimaal Poolale. 1582. tulid ootamatult rootslased ning vallutasid Rakvere, Narva ning teised tähtsamad Põhja-Eesti linnused. Poolale läks terve Läti ala ja Lõuna-Eesti. Rootsile Põhja-Eesti Taanile Saaremaa. Poola-Rootsi jätkusõda Liivimaal: 1600 aasta augustis vallandus jälle sõjategevus Rootsi ja Poola vahel, mis koos vaheaegadega kestis 1629.aastani
aastal Kesk- Inglismaal, jõuka kindaltegija pojana Williami isa John Shakespeare abiellus 1557. aastal Mary Ardeniga Mary Arden tõi ilmale 8 last, neist 3 tütart surid noorena William Shakespeare oli oma pere kaheksast lapsest vanim William Shakespeare õppis Strattfordi Grammatika koolis Kogu kooli peale oli üks õpetaja Kooli võeti 7. eluaastast alates, õpetus kestis 14. eluaastani Shakespeare pereloomine 27. novembril 1582. aastal abiellus 18-aastane William 26- aastase Anne Hathawayga Neil sündisid tütar Susanna ja kaksikud Judith ja Hamnet, Hamnet suri 11 aastaselt Edasine elukäik 1587. aastal asus Shakespeare elama Londonisse Ta töötas ,,Lord Chamberlaini meeste" kompaniis,mis hiljem nimetati ümber ,,Kuninga meesteks". Sellest sai kõige kuulsam teatriasustus. Shakespeare kirjutas näidendeid Näitlejana polnud Shakespeare just kõige andekam
William Shakespeare Karolin Siimer G1BK2 Williami elust 23.04.1564 Stratfordis Avoni jõe ääres Peres oli 8 last 1582. a abiellus Anne Hathawayga Tal oli 3 last 1587. a läks Londonisse Dramaturg ja näitleja Williami elust 1596. a suri noorim poeg Hamnet 1602. a suri tema isa Oma teater Ta suri 23.04.1616 Williami loomingust 154 sonetti 36 näidendit 1595. a „Romeo ja Julia“ 1601-1602. a „Hamlet“ „Romeo ja Julia“ Vägivalda võitev armasutuse lugu Kahe vaenutseva suguvõsa lapsed
· Sündis jõuka kaupmehe ja põlluharija · ,,Suveöö unenägu" perekonnas Stratford-on-Avoni · ,,Veneetsia kaupmees" linnakeses. · ,,Henry IV" · Õppis kohalikus ,,grammatikakoolis". · ,,Romeo ja Julia" · Abiellus varakult endast 8 aastat · ,,Julius Caesar" vanema anne Hathawayga 1582.aastal · ,,Othello" · Tegutses näitleja ja dramaturgina. · ,,Kuningas Lear" · · ,,Macbeth" · ,,Hamlet" jt Tunnused Sõnum, tähtsus · Elurõõmsad ja lüürilised komöödiad · Õigustas kõikjal noorte inimeste
, . : 58°2200 . . 26°4300 . . / 58.366667° . . 26.716667° . . (G) (O) () 58°2200 . . 26°4300 . . / 58.366667° . . 26.716667° . . (G) (O) () 1030 , 98 561 (2011) (80%) (16%) UTC+2, UTC+3 · I .. , 1030 , ( « »), . 1061 . XIII , , , 1224 . , . 1280 . . . 1558 , , , 1582 , - . , 1583 , . XVII - , 1625 . . 1630 , 1632 , - II . , 1699 1710 . 1704 , , . 1721 , , , . 1764 II . 1763-1767 .. . -. 1770-1780 .. . 1802 . , , , . , « ». XIX , : 1864 . « ». 1865 . «». 1869 . . 1870 . 1872 . 1906 . «». - , - .
1. Aastaarvud Liivi sõda 1558-1583 Jam Zapolski rahu 1582 Pljussa vaherahu 1583 Altmargi rahu 1629 Brömsebro rahu 1645 Oliwa rahu 1660 suur näljahäda 1696-1697 Forseliuse seminari tegutsemisaastad 1684 esimene eesti keelne grammatika 1637 Tartu ülikooli asutamine 1632 2. Isikud Balthasar Russow Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik
Claudio Monteverdi Jaan Hellermann Gert Vahemäe GIII Claudio Monteverdi (1567-1643) Elulugu • Sündis Ceremonas (linn Itaalias) • Claudio oli pere viiest lapsest vanim • Lapsepõlves õpetas teda kapellimeister (orkesteri õpetaja) • Ta laulis ka kirikukooris • Õppis Ceremona Ülikoolis • 1582. aastal avaldas esimesed muusikateosed • Motetid ja madrigalid • Motett- mitmehääleline vokaalteos • Madrigal- Itaalia stiili polüfooniline (palju helisid) laulužanr Muusika areng • 1587. aastaks avaldas vaimuliku madrigalide kogumiku • 1602. aastal töötas muusikajuhina • Ta oli töötanud ka viiuldajana ja lauljana • 1613. aastal asus tööle dirigendina (muusikajuhina) Veneetsias ühes kirikus Pereelu • 1599
Liivi sõda 16.SAJ Sõja põhjused 1550.aastatel sõjaväe kasvades tekkis maa puudus, kuna teenistuse eest jagati maad. Väljapääs Läänemerele. Liivimaa sõjaline jõud oli nõrk. Tartu maks jäeti maksmata. Sõja käik 22. jaanuar 1558 tungisid Vene väed Tartu piiskopkonda. 1558.aasta kevadel alustasid Vene väed pealetungi Liivimaa täielikuks alistamiseks. Aprill-Narva piiramine. Mai keskel Narva alistus. Liiguti Tartu alla, sinna veeti suurtükke ja asuti linna piirama. 11.juuli alustati pommitamist, nädal peale seda Tartu alistus. Sõja käik 1559.aasta aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu. 1559 aasta sügisel üritasid ordu ja piiskopi väed Tartut tagasi haarata, kuid ebaõnnestusid. 1560. aastal 2.augustil hävitati Liivi ordu täielikult. 1563-1570 Taani ja Rootsi sõda, Taani kaotas Hiiumaa Rootsile. 1570 piirasid Vene väed Tallinna. 1572-1573 Vene v...
Meie võim jäi alles vaid Tallinnasse ja Hiiumaale. Sõja lõpu poole tegutsesime Poolaga teinetesit segamata Eesti eri osades. Meie tegevuse suund oli vene võimu alla langenud alade tagasi vallutamine. Meid saatis suur edu Lääne- ja Virumaal. 1581. aastal ületasid meie väed Soome lahe, vallutasid Rakvere ja rea väiksemaid linnuseid. Meile alistusid ka Haapsalu, Narva ja Paide ning natuke hiljem oli kogu Põhja-Eesti meie võimu all. 1581 kuni 1582 aastal liikusid meie väed võidukalt Laadoga järveni välja. 1583Ndal aastal sõlmisime Venemaaga rahu. Suutsime endale säilitada kogu Lääne- ja Põhja-Eesti ning ka senised vallutused Ingerimaal. Liivi sõda oli meie jaoks lõppenud.
*) Neli kuulus Hansaliitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. -) Liivi sõdade perioodil muutusid alade omanikud: 1) Tartu piiskopkond kuulus Moskvale. 2) Saare-Lääne alad müüdi Taanile 1559. 3) Liivi Ordu andis end kaitsele Poola-Leedu alla ning 1561 alistus ta neile lõplikult. 4) Viru-, Lääne- ja Harjumaa alad alistusid 1561 Rootsile, Pljussa. -) Kolme kuninga aeg tõi uusi muutusi: 1) Aastast 1582 kuulusid Poola-Leedule Lõuna-Eesti alad, kuid 1629 läksid need Rootsile, Altmargi vaherahuga. Üleväina Liivimaa oli jagatud kolmeks president-/vojevoodkonnaks (Tartu, Pärnu ja Võnnu). Maa oli jagatud ¾ riigimõisadele, ¼ eramõisadele; viimane oli jagatud 1/3 Poolale, 1/3 Leedule ja 1/3 Saksamaale (kohalikele sakslastele kuulus 1/12 maast). Poola-Leedu aladelt kadus Vana-Pärnu ja tekkis Valga.
Liivisõda 1.Põhjus- kaubatee euroopasse (1558-1583) 2.Venemaa,Liivi Ordu, piiskopkonnad 3. Ketler-viimane ordumeister Ivan Julm-vene tsaar, kes pürgis itta siberisse Hertsog Magnus-Liivimaa kuningas Russow-kroonika kirjutaja Schenkenberg-sissisalga juht Sigismund II August-Poola kuningas Batory-Poola kuningas, alustas pealetungi venelaste vastu 4.Narva ja Tartu 5.Narva 6.kõrged maksud ja mõisasundus 7.Jam Zapolski vaherahu (Poola -Venemaa)1582 Pljussa vaherahu(Rootsi -Venemaa)1583 8.Taani-Saaremaa Rootsi-Põhja-Eesti Poola-Lõuna-Eesti Põhjasõda 1.1700-1721, Rootsi, Venemaa,Saksimaa Rahulolematus naaberriikides 2.1710 katkuepideemia 3.Uusikaupunki rahu (1721) Roosti kaotas Venemaast sai suur vürstiriik 4.Karl XII-Rootsi kuningas Peeter I - vene suurvürst Rahvastik 1.Näljahäda, katkuepideemia 3.Balti aadel-saksa päritolu mõisnik Kindralkuberner-valitsusametnik rüütelkond-aadlike kogukond ...
ääres. Seal elas kõigest kaks tuhat inimest. Shakespeare` ide perekonnas oli kaheksa last, kellest kolm surid juba lapsepõlves. William oli pere kolmas laps ja ühtlasi ka vanim poeg. Tema õe ja kolme venna kohta on säilinud mõningaid andmeid. Richard elas kogu oma elu StratforduponAvonis ja suri vallalisena kolmekümne üheksaselt. Gilbert oli puidukaupmees. Joan abiellus William Hartiga, kes oli mütsitegija. Kõige noorem vend Edmund töötas hiljem koos oma vanema vennaga. 1582. aastal abiellus ta endast 8 aastat vanema lese, Anne Hathawayga. Neile sündisid kolm last, tütar Susannah ja kaksikud Hamnet ja Judith. Hamnet suri 11aastaselt. Seitse aastat hiljem tunti Shakespeare'i kirjaniku, näitleja ja lavastajana. Hamneti surm 1566. aastal andis Shakespeare'ile inspiratsiooni kirjutada "Hamlet", mis ilmus 1603. Aastal. Teater ja lavastaja 1603. aastal. Londonis oli Shakespeare ka näitetrupi "The Lord Chamberlains Men" kaasomanik.
· 1517. kinnitas Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi, millega mõistis hukka kiriku patuvabastuskirjade müümise. Loetakse kiriku-uuenduse ehk reformatsiooni alguseks. · 1525. ilmus esimene teadaolev eestikeelne raamat ja 1535. esimene säilinud eestikeelne Wanradt-Koelli katekismus. · 1578. ilmus Baltazar Russow` ,,Liivimaa kroonika", mis on olnud suureks abiks ajaloosündmuste mõistmisel ja kirjapanekul. · 1582. kehtestas paavst Gregorius XII gregooriuse kalendri. Renessansiaja kirjanikest suurkujud on (nim. ka ,,Kolm kuulsat firenzelast") Dante Alighieri (1265-1321) Tuntuimad teosed: ,,Jumalik komöödia", ,,Purgatoorium". märksõnad: ,,Kõik lootus jätke, astudes sisse siit..", põrgu 9 ringi, Vergilius tarkuse kehastus, Beatrice kaunis abiline, kelle nimel pingutada, 7 surmapattu. Francesco Petrarca (1304-1374) Soneti looja, petrahism, tuntuimad teosed: ,,Laulude raamat", ,,Kantsoon".
OLULISED AASTAARVUD: EESTI 17. SAJANDIL 1558-algas Liivi sõda 1582-Jam Zapolski rahuVenemaa-Poola vahel Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti läksid Rootsile 1583-Pljusa rahuVenemaa-Rootsi vahel Põhja-Eesti läks Rootsile 1629-Altmargi rahu - Poola loovutas Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsile 1645-Taani loovutas Rootsile Saaremaa (Bromsebrö rahu) 1661 Kärde rahu- Venemaa loobus nõudmistest Baltimaadele 1630-asutati gümnaasium Tallinnasse ( praegune Gustav Adolfi-nimeline) 1632-asutati gümnaasium Tartusse 1632-asutati Tartu Ülikool (Academia Gustaviana) asutamisele kirjutas alla Rootsi kuningas Gustav II Adolf 1660-1688-Bengt Gottfried Forseliuse eluaastad 1684-asutas B.G.Forselius Tartusse seminari köstrite ja koolmeistrite ettevalmistamiseks 1686-B.G.Forselius käis 2 koolipoisiga Rootsis, et tõestada Eesti talupoegade võimekust 1. Kas me võime nimetada Rootsi aega ,,vanaks heaks Rootsi ajaks"? Pluss...
1569 hertsog Magnus rajab Moskva vasallkuningriigi keskusega Põltsamaal. 1570 Vene vägede rünnak Tallinnale ja 7 kuud kestnud piiramine hertsog Magnuse juhtimisel ebaõnnestub. 1575 1576 peaaegu kogu Eesti, ka Saaremaa ja Pärnu langevad venelaste kätte; talupoegade (Ohtra Jürgen) ja mõisameeste (Ivo Schenkenberg) vastuaktsioonid. 1577 jaanuar Tallinna viimane piiramine (7 nädalat), venelased lahkuvad saavutamata edu. 1582 Vene-Poola vaherahu Jam Zapolskis, Stefan Batory annab Ivan IV-le tagasi tema poolt vallutatud Vene alad, saades vastu venelaste poolt vallutatud Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti. 1583 Pljussa jõel Vene-Rootsi vaherahu, Venemaa tunnustab Rootsi võimu Eestis ja Ingerimaal, loobub nõudlustest nendele aladele. Liivi sõda saab läbi KOLME KUNINGA AEG. Poola võim Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis (1582 1629) 1582 Liivimaale laieneb Sigismund Augusti privileeg
Varauusaeg: Eesti kaart oli tunduvalt muutunud. Jagatud piirkondadeks.Puudus keskvõim. Tugevad naabrid:Taani,Rootsi,Poola liitis Leedu,Venemaa.Liivi sõja ajend:Tartu maks-tuli tasuda 3 aasta jooksul.Ordumeistri ja peapiiskopi kergemeelne nõustumine-st.nõudmised õigupärased. Maksu(hõbemark iga inimese kohta aastas)kokkukogumiseks ei tehtud midagi.Sõja algus:1558.jaan.Vene väed tungisid Tartu piiskopkonda ja Ida-Virumaale.Rüüstasid neid.Ivan Julm annab võimaluse maks ära maksta,kuid raha ei sadud kokku.1558 kevadel alustavad vene väed pealetungi Narvale.Teine pealetung Tartule.Narvas suured tulekahjud.Taanduti Narva kindlusesse.Tartu kaupmehed alistuvad samuti.Alistuvad ka väiksemad piirkonnas ja linnused.Otsitakse abiväge välismaalt.Liivi ordu pöördus Poola poole abipalvega.Saaremaa Taani kuningale(ostis Saaremaa ära).1559 pooleks aastaks vaherahu.Välisabi otsimine oli aktiivne.Liivi ordu viimased võitlused:1560 Liivi ordu viimane välila...
1.Mis põhjustas Liivi sõja? Kõik sõtta astunud riigid olid huvitatud oma valduste laiendamisest Liivimaal. Sõja tegelikud põhjused peitusid aga vastandlikes kaubandushuvides. Kõige rohkem ihkas Liivimaad Venemaa, mille troonil istus võimukas valitseja Ivan IV ehk Ivan Julm. Sel laieneval ja agressiivsel riigil oli vaja laiendada kaubavahetust Lääne Euroopaga, millega liivlased polnud aga nõus. 2.Mis oli Liivi sõja ajend? Ajendiks sai Tartu maks, mida Tartu piiskopkonna feodaalid ei suutnud maksta. 3.Mida kujutas endast Liivimaa hertsogiriik ja kes oli hertsog Magnus? Liivima kuningriik- Lääne- ja Kesk- Eesti alad ( Haapsalust Pärnuni, Paide, Põltsamaa) (Moskva hakkas otsima toetajaid kohaliku aadli hulgast, pakkudes endisele Saaremaa asevalitsejale Taani hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit. Vallutatud linnustest loovutas Ivan Julm Magnusele Põltsamaa, millest sai nukukuningriigi keskus) Hertsog Magnus- endine Saaremaa asevalit...
Varauusaeg: Eesti kaart oli tunduvalt muutunud. Jagatud piirkondadeks. Puudus keskvõim. Tugevad naabrid: Taani, Rootsi, Poola liitis Leedu,Venemaa. Liivi sõja ajend: Tartu maks-tuli tasuda 3 aasta jooksul. Ordumeistri ja peapiiskopi kergemeelne nõustumine - st. nõudmised õigupärased. Maksu (hõbemark iga inimese kohta aastas) kokkukogumiseks ei tehtud midagi. Sõja algus: 1558. jaan. Vene väed tungisid Tartu piiskopkonda ja Ida-Virumaale. Rüüstasid neid. Ivan Julm annab võimaluse maks ära maksta, kuid raha ei sadud kokku. 1558 kevadel alustavad vene väed pealetungi Narvale. Teine pealetung Tartule. Narvas suured tulekahjud. Taanduti Narva kindlusesse. Tartu kaupmehed alistuvad samuti. Alistuvad ka väiksemad piirkonnas ja linnused. Otsitakse abiväge välismaalt. Liivi ordu pöördus Poola poole abipalvega. Saaremaa Taani kuningale (ostis Saaremaa ära). 1559 pooleks aastaks vaherahu. Välisabi otsimin...
Barokiajastu Heliloojad Rebekka Vainov 10b Claudio Monteverdi 15. mai 1567 Cremona - 29. november 1643 Venezia Ta oli Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija. 1582. aastal avaldas ta oma esimesed muusikateosed, milleks olid mõned vaimulikud motetid ja madrigalid. Oma eluajal oli ta õukonnas laulja, viiuldaja – Pärast seda kirikus dirigent ja preester Ta maeti Frari kirikusse. Antonio Vivaldi 4. märts 1678 Veneetsia – 28. juuli 1741 Viin. Ta oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Tema kuulsaim teos kannab koondnime: “ Neli aastaaega” -"Le
saavutanud kuid Taani pidi lõpuks leppima ainult Saaremaaga Jõudude muutumine 1569. aastal loodi Poola-Leedu ühendatud riik mis pidas Vana-Liivimaad oma valduseks. Venemaa survestab 1570 loodi vasallkuningriik mida juhtis hertsog Magnus kes kuuletus venemaale. Samal aastal mindi koos Tallinnad valutama, kuid tulutult. Ja nii mitmeid kordi. Lõpuks jäi vallutamata ainult Kuramaa ja Riia. Tulemused 1577. omas Venemaa pea aegu kõike kuid 1582 tehti Jam Zapolski leping millega Venemaa loovutas oma osa Poolale 1583 lepiti Rootsiga kolme aastane vahe rahu Ja saaremaa jäi Taanile.
(1558-1583) KOKKUVÕTE LIIVI SÕJAST KATI AAVIK, KP-13B Liivi sõda oli konflikt, mis sai alguse Ivan Julma vägede sissetungiga Liivimaale 1558. aasta jaanuaris. Esialgu Vene-Liivi sõjana alanud konfrontatsioon laienes peagi, kui Vana-Liivimaa kokku varises ning see jagati Taani, Rootsi ja Poola-Leedu vahel. Puhkes ulatuslik konflikt, mis koosnes tegelikult mitmest erinevast sõjast ja mida saab ühte siduda vaid Ivan Julma isiku tõttu. Ometi on nimetus Liivi sõda ajalookirjutuses juurdunud ja 1582 ning 1583 sõlmitud Jam Zapolski ning Pljussa rahulepingud võimaldavad esimesele konfliktideseeriale Liivimaal 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandi alguses (seda on nimetatud ka Liivimaa Saja-aastaseks sõjaks) teatava vahejoone tõmmata. 1551 a. Liivimaalased püüavad rahu Venemaaga pikendada 1554 a. Venemaa nõuab rahuläbirääkimist...
ROOTSI AEG Kultuurielu põhijooned Kõrgharidus *liivimaa kindral kubener J.Skytte eesvõtul avati 1630a. Tartus Gümnaasium. *30.Juulil 1632 kirjutas GustavIIAdolf alla Tartu Ülikooli asutamis ülikule. Talurahva koolid *1684-avati Tartu lähedal Piiskopimõisas õppeasutus külakooli õpetajatele välja koolitamiseks. *1687-liivimaa maapäeva otsusega tuli igasse kihelkonda asutada kool talulastele ja palgata koolmester. Eesti keele trükisõna *1637-anti välja eesti keele grammatika õpikH.Stahl *17.sai lõpul korraldati piibli konv. Kus tegeleti eest keele uurim. Ning õigekirja reeglite paika panemisega. *1693-avaldati J.Hornungi käsitlus Tallina murdelise kirjaviisi kohta. *1686Tõlkisid ja avaldasid Andreas ja Adrian Virginius uue testamendi(Wastse Testamendi)- Lõuna murdeline. *Ajakirjanduse algust loetakse ajalehest ,,Revalsche Post-Zeitung" 1689-1710 Vana hea Rootsi aeg Positiivne: *pandi täpsemalt paika talupoegade koormised *kiriku kirraldus...
Ei ole ühel tasapinnal. Nimed antiikmütoloogiast, loomad, kujundid. Kokku 88 tähtkuju, 57 Eestis nähtavad. Loojumatud tähtkujud põhjanaela ümbruses Loojuvad tähtkujud tulevad ja lähevad (aastaajad) Kogu aeg loojas tähed Lõuna pooluse ümbruses AJAARVESTUS: Vööndi aeg Maa on jaotatud 24 vööndiks, iga vöönd 1h. Eesti +2GMT Kalendrid: Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582. aastal kehtestatud täpsustatud ajaarvamissüsteem, mis on praegugi kasutusel Eestis MAA RÜHMA PLANEETIDE ÜLDISELOOMUSTUS: Maa-tüüpi e. Kiviplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss Koosnevad peamiselt kivimitest ja metallidest, on suure tihedusega, tahke pind, pöörlevad aeglaselt, pole rõngaid, vähe kaaslasi. VEENUS JA MARSS TÄPSEMALT: Marss väike, orbiit maa omast piklikum, pöörlemisperiood 3% ja telje kalle 4% maa omast erinev. Fantastiline kokkusattumus.
AJALUGU . KRONOLOOGIA. 1453 - piiras Türgi sõjavägi Konstantinoopoli. 1494-1559 Itaalia sõja 1492 avastati Ameerika ( Christoph Kolumbus ) 1498 avastati India ( Vasco da Gama ) 1517 esitas Martin Luther oma seisukohad 95 teesina 1524-1526 talupoegade sõda 1555 Augsburgi usurahu 1545-1563 tehti põhjalikud muutused Trento kirikukogul 1566 algas ulatuslik pildirüüste ,ning karoliku kiriku varade hävitamine. 1588 . purjetas hiiglaslik Hispaania laevastik, mida kutsuti Võitmatuks Armaadaks, Inglismaa poole. 1581 kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II hukutatuks. 1237 lõpul ründasid mongolite väed Batu-khaani juhtimisel kirde-Venemaad. 1240 õnnestus mongolitel pärast pikaajalist piiramist vallutada Kiiev. 1380 peetud Kulikovo lahingus saavutasid venelased võidu. 1480 seisis Ivan III vägi mitu kuud silmitsi mongolitega Okaa harujõe Ugra ääres. 1316 sai troonile Gediminas. 1345-1377 Algirdas. 1385 sõlmiti Po...
Raeaepteek Raeapteegi hoone asub Raekoja platsi kirdenurgas. Kahekordse ehitise barokse fassaadi taha jääb kolm keskaegset hoonet, mis mitmel korral on ümber ehitatud. Esimene hoone, kus asub tänane muuseumisaal, on endisaegne vaekoda, mida mainiti esimest korda 1396. aastal. 14. sajandini olevat seal olnud vanglaruumid, hiljem oli seal vaekoda ehk kaalukoda. Vaekojale järgnes apteegihoone, kus täna asub offitsiin. See on suure ärkliga osa. Ärkel on ülakorruste kõrgusel seinast eenduv hooneosa Fassaadi lõpetab väikese ärkliga osa, mis on endine Pühavaimu kiriku pastoraat. Apteegihoone esimene ulatuslikum uuendamine toimus 1550. aastal. Tõenäoliselt pärineb fassaadi liigendamine sellest ajast. Fassaadi praegune barokne üldilme pärineb aga ilmselt 1663. a. toimunud suuremast remondist. 19. sajandist pärineb maokujutistega peauks. Apteegihoone teine korrus oli kasutusel apteekri eluruumiden...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
