Keskaeg 1227-1558 Keskaeg Eestis: ...on Eesti ajalooperiood Vanaaja ja Uusaja vahel. 1. Varakeskaeg (5.11. sajand) feodaalse korra kujunemine ja võidukäik valitseb naturaalmajandus perioodi lõpul algab linnade kujunemine feodaalne killustatus 2. Kõrgkeskaeg (11. sajand 13. sajandi lõpp) valitseb lollide korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke 3. Hiliskeskaeg (14. sajand 16. sajandi algus) keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega kapitalistliku majanduse tekkimine Sündmustest: 1. Keskaja alguseks loetakse siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud al...
EESTI MUINASAJAL Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on umbes 11000 aastat vanad pärit keskmisest kiviajast ja avastatud Sindi lähedal. Nad elatasid jahist ja kalapüügist, koduloomadest tundsid koera, elasid püstkodades. Neid kutsuti Kunda rahvaks, sest enne Sindist leitiasulakoht Kunda lähedal põhjarannikul. Umbes 7000 aasta eest algas noorem kiviaeg mil hakati kasutama keraamikat, ehitama maju ja külvama kaera, hiljem kangast kuduma. 500 aastat e. Kr algas rauaaeg. Rauda sulatati soomaagist. Enne seda valitsenud pronksiaja tooteid saadi vahetuskaubana, kuna pronksi metalle Eestis ei leidu. Sel ajal kujunes välja eesti rahvas ühise keele, usu ja kometega, mida esmakordselt mainis rooma ajaloolane Taeitus 98. aastal. Arenes karjakasvatus. Põllul kasvatati kaera, otra, nisu ja rukist. Pärast Lääne-Rooma riigi langemist 476. aastal suurenes Skandinaaviast pärit viikingite rändamine, sõdimine ja kauplemine. Peale...
eesti kangelane, keda teame nimepidi). Peale Madisepäeva lahingut, kus eestlased said lüüa, alistasid venelased Mandri-Eesti kesk- ja lääneosa, kuid ei suutnud oma jõududega agressiooni jätkata ning piiskop Albert pöördus abi saamiseks Taani kuninga Valdemar II poole. Taanlased tungisid 1219. aastal Eestisse ning alistasid Revala, Harju-, Viru- ja Järvamaa. 1220. aastal sekkusid võitlusse Eesti ala pärast ka rootslased. 1223-1224 sakslased vallutasid kõik Mandri-Eesti linnused ja 1227. aastal alistati ka Saaremaa. Eestlaste lüüasaamise põhjustasid: halvem relvastus, nõrk halduskorraldus, puudulik koostöö teiste hõimudega ning vastupanuvõime nõrgenemine pikaajalise sõjaolukorra tagajärjel (Läti Henriku Liivimaa kroonika).
LÕPPVAATUS 12211227 Saarlased haarasid ohjad · 1221 Tallinna piiramine ebaõnnestus · 1222 tehti taanlastele tuul alla · Vabastati Varbola Viimane katse maad vabastada · Sõlmiti liit Pihkva ja Novgorodiga · 1223 vallutati Viljandi, Otepää, Tartu · 1224 suveks olid sakslased tagasi vallutanud · Tartu langemine 1224 suvel · Tartu langes pika piiramise ja tormijooksu tulemusena Viimane mandri tugipunkt Saaremaa oli Eesti käes Saaremaa alistati 1227 TULEMUSED Muistse vabaduse lõpp · Jakobsoni kirjeldatud 700 aastase orjapõlve algus Järk järgult hakati piirama eestlaste vabadust Keskaja alhgus · Euroopa kultuuri juurdumine Lüüasaamise põhjused · Nigelam relvastus ja väljaõpe · Ei olnud ühtset riiki väljakujunenud Iga MK võitles enda eest Kokkuleppest ei peetud kinni · Vastase ülekaal ja mitme rinde soda
MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) EELLUGU XII saj-l algas sakslaste tung itt, lähtepunktiks rajati Lübecki linn. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid olulise positsiooni Ojamaal ning sealt suunduti edasi Venemaa linnadesse. Nii kohtuti ja kaubeldi ka eestlaste, liivlaste ja teiste Baltimaade rahvastega. 1184.a-l hakkas Meinhard liivlaste seas ristiusku levitama, paljud lasidki end ristida, nend hulgas ka Toreida vanem Kaupo. Meinhard pühitseti Liivimaa piiskopiks, ta rajas Üksküla kiriku ja kivilinnuse. Tema abiliseks oli munk Theoderich. Liivlastele said aga saksalste tõelised plaanid selgeks ja nad pesid end puhtaks. Peale Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Ta kogus suure ristisõdijate väe ja läks Liivimaale tagasi. Seal sai ta lahingus surma, kuid sakslased saavutasid siiski võidu. Järgmiseks piiskopiks sai Albert, energiline ja võimuahne mees, kellest sai vallutuss...
Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Taani ja Rootsi sõjategevus Eesti alal Taanlaste esimene katse Eesti alad vallutada 13 sajandi alguses Taani peamiseks eestlastevastase ristisõja õhutajaks sai Lundi peapiiskop Andreas Sunesen. 1206. aastal saadi vallutamisele paavsti õnnistus ja algas suurem sõjakäik eestlaste vastu, ettekäändeks oli saarlaste röövretke eest, mis oli aastal 1203. Taanlased maabusid Saaremaale, kuhu nad ehitasid linnuse, kuid olid mõneaja pärast sunnitud selle hülgama ja maha põletama saarlaste pidevate rünnakute tõttu. Taani esimene üritus oli täielik läbikukkumine seega nad hoidsid mitu aastat Eesti aasjadest eemal. Andreas Sunesen Taani vägede saabumine Tallinna 1219.a alguses üllatusretk leedulaste poolt Kesk-ja Lääne-Eestisse. Rüüsteretked merejää piirkonnas, külm tekitas ristisõdalastele hulga kahjustusi Taanlaste sekkumine Liivimaa sõtta oli otsustatud...
Eesti keskaeg 1227-1558(1583) 1. Gooti stiil- See kunstistiil tekkis 12.-16. sajandil Euroopas. Tähtsamail kohal oli gooti kunstis arhitektuur, eriti kirikuehitus. Teravkaare ja ristroidvõlvi kasutuselevõtt võimaldas ehitada katedraale, mis olid romaani stiili kirikutest palju avaramad ja valgusküllasemad. Koos gootikaga tekkis Prantsusmaal ka gooti kiri, st. kirjalaad, mille tähed on kitsad ja nende ümarused murtud. Eestisse levis gootika Saksamaa ja Skandinaavia kaudu. Kõige rohkem ehitati kirikuid. 2. Kirikud keskajal- Kõige põhilisemaks sai teravkaar, võlvlagesid toetasid ehitise välisküljele jäävad tugipiidad. Võlvkaared rõhutasid vertikaalsust, selle kohta võib tuua näiteks järgmised kirikud: Tartu ja Tallinna toomkirikud, Oleviste, Niguliste, Tartu Jaani kirik. Suuremad linnakirikud olid basiilikad pealööv oli külglöövidest kõrgem, ehitati ka üksikuid kodakirikud...
aastal Tartu linnuse vallutamine sakslaste jaoks oluline ja kuidas õnnestus Tartu alistada? Selgita. See oli oluline, kuna siis säilitas ainsana iseseisvuse veel Saaremaa. Kaitsekatuste varjus õõnestati linnuse valli. Piiramise venides otsustati Tartu vallutada tormijooksuga, mis pärast ägedat heitlust ka õnnestus. 12. Kuidas hinnata venelaste rolli 1208-1227 aset leidnud eestlaste võitlustes? Too kaks iseloomustavat näidet. 13. Kirjelda Muhu ja Valjala linnuse vallutamist 1227. aastal. Muhu lissune vallutamiseks oli kokku kogutud suurim vägi terves ristisõjas, pärast ägedat tormijooksu see ka lõpuks vallutati. Saarlased mõistsid Muhu linnuses toimunut arvestades, et igasugune vastupanu pole antud olukorras kuigi mõistlik, ning pakkusid sakslastele rahu. 14. Miks jäid eestlased ristisõdijatele alla? Selgita ja too näiteid. Olulisemad daatumid: 1201- Riia linna asutamine- Riiga koondus Läänemere idakalda kaubandus.
1220 tungisid Lääne- Eestisse rootslased, kui Lihula linnusesse asus kuningas Jahan koos rootsi vaimulikega. Kuningas lahkus Rootsi, ent linnust asus võidukalt piirama saarlaste malev. Peaaegu 5000 rootslast visati kividega surnuks. 1222 läksid Taani väed Saaremaale, kus hakati ehitama kivilinnust. Kui kuningas lahkus ehitati kiviheitemasinad, mille abil sunniti taanlased alistuma. 1223 algul ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid linnuse üle. Taaselustati kõik. 1227 jaanuaris algas sakslaste retk Pärnust Muhu saarele. Kiiresti vallutati linnused ning sellega läks terve Eesti saksa võimu alla. VS lõpp. Lõppvaatus oli Jüriöö ülestõus e see oli vabadusvõitluse jätk ning viimane katse vabanega võõrvõimust. eestlaste allajäämise põhjused; 1)eestlasi oli liiga vähe 2)nad ei teinud omavahel koostööd 3)sakslaste hea taktika („minu vaenlane on minu sõber“) 4)pidevad rüüsteretked olid majanduslikult kurnavad
· 1222 saarlaste õhutusel alustati mandril ülestõusu ja vabastati järgmiseks aastaks kogu Eesti ala, välja arvatud Tallinn. · 1224 ristisõdijate uued rüüsteretked, vallutati Tartu ja ristiti 5 kogu Mandri-Eesti. · 1227 ristisõdijate ja ristitud eestlaste vägi vallutas tormijooksuga Muhu linnuse ja sundis alistuma Valjala linnuse kaitsjad. Muistse vabadusvõitluse lõpp. Lõplik maa jaotamine toimus Stensby lepinguga 1238 pärast Saule lahingut 1236, kus lakkas olemast Mõõgavendade ordu, mis kujundati ümber Saksa ordu Liivimaa haruks. Algas Vana Liivimaa ajajärk. 6) Eestlaste lüüasaamise põhjused. Mul ainult põhjused, mitte analüüs!
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Aastatel 1208-1227 toimus muistne vabadusvõitlus. Eestlastel tuli selle aja jooksul taluda palju ristisõdalaste rünnakuid. Kuid eestlaste kaotust ei olnud kuidagi võimalik ära hoida. See oli paratamatu,kuid eestlased olid tublid ja seisind neile vapralt vastu. Ristisõdijad olid kavalad ja kasutasid ära,et eestlastel olid keerulised suhted naabritega. Eestlastel olid keerulised suhted liivlaste,latgalite ja venelastega. Kui eestlased oleks oma jõud naabritega ühendanud oleks ehk ristisõdijate väed tagasi lükatud. Kuid vägede ühendamine oleks olnud aga väga keeruline, kuna sakslased olid vabadus võitluse ajaks liivlased ja latgalid oma võimu alla saanud. Lõpuks õhutasid latgalid sakslasi Eestit ründama, kuna eestlased olid rüüsteretkedel liivlaste ja latgalite juurde suurt kahju tekitanud. Ristisõdijad suutsid eestlased ja nende naabrid üksteise vastu üles ässitada, mille tu...
MUINASAEG Esimesed allikad. KIVIAEG Esimesed asula kohad on mesoliitikumist (9000-5000eKr.) Kunda kultuur- esemed, mis on leitud Eestist või selle lähedalt. Esimesena leitud asulaks on Kunda Vanemad asulad on Pulli ja Kunda Lammasmägi Neoliitikum (5000-2000eKr.) Hakati valmistama savinõusid. Kammkeraamika kultuur (4000-1800eKr.) Arvatavasti Uuralitest pärit. Asulad olid veekogude ääres. Nöörkeraamika kultuur ehk venekirves kultuur (3000-1800eKr.) Erilaandne materiaalne kultuur. Enam ei elatud ainult veekogude ääres. Hakati tegelema vilja ja karjakasvatusega. PRONKSIAEG Kestis 1800-500 eKr. Esimesed pronksesemed. Mingit olulist edasiminekut kaasa ei tule. Kindlustatud asulad, rannukul. 9.-6. sajand kõige tuntum Asva asula. Harivad põl...
Ajalooline määratlus- 1227(Muistse vabadusvõitluse lõpp) kuni 1561(Liivi ordu viimane välilahing. Keskaega nim orduajaks kuna eesti aladel oli palju ordusi. Muistne vabadusvõitlus- (1208-1227)-Põhjused: a)loodeti taastada peapiiskopi kunagine liidripositsioon Põhja-Euroopas. b)saksa kaupmehed tahtsid kindlat tugiala Väina jõe äärde. Sündmused: a)1208.a jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale. b)1219 a. sekkus Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta Taani kuningas Valdemar II,kes maabus suure laevastikuga Rävalas. c)1223a. algul ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid linnused üle. d)1227a.a talvel liikus suur hulk sakslasi üle jää saartele, ja need vallutati. Tagajärjed: eestlased said lüüa Lüüasaamise põhjused: Sakslastel oli väga hea relvastus ja hea väljaõpe. Lisaks neile tuli võidelda veel Taani ja Rootsiga. Vastaseid toetas Roomakatoliku kirik. Eestlastel oli halb relvastus. Eestlastel polnud liitlasi. Piiskop Albert- Tal o...
suudmesse Oma teisel sõjakäigul Liivimaale rajas Albert Riia linna 1201.a. Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu asutati 1202 · Mõõgavendade ordu rüütlid (pildil). Riietus: valge keep punase risti ja mõõgaga · Mõõgavendade ordusse kuulusid veel preestervennad (valge keep punase ristiga) ja teenijad vennad (pruunis või mustas) Mõõgavendade ordu pitser Ristisõdija Muistne vabadusvõitlusEesti aladel 1208 - 1227 Vabadusvõitlus Eesti aladel · Algas 1208 septembris saksa ristisõdijate ja nendega liidus olevate (alistunud) lätlaste sissetungiga UGANDI maakonda · Suuremad lahingud: · Lahing Otepääl 1208 sept Ümera lahing 1210 Madisepäeva lahing 21. september 1217 Lahing taanlastega 1219 Tartu kaitsmine 1224 Lõppvaatus Saaremaal 1227 1208 · Esimene sakslaste sissetung Eesti aladele - UGANDI maakonda Otepääle
Eesti keskaeg ehk Vana-Liivimaa aeg ehk orduaeg 1227-1561 Eesti ajalooline ei alga mitte Vanaajaga vaid kohe Keskajaga, kuna MVV tagajärjel kujuneid Eesti alal Lääne-Euroopa eeskujul Keskajale omased tunnusjooned: 1. Ristiusk katoliiklikul kujul 2. Feodaalkord 3. 3-seisuseline ühiskonnamudel Eesti keskaeg MVV-le järgnenud periood Eesti ajaloos, mil saksa ja taani vallutajad jagasid Eesti ala üksikuteks osadeks, väikesteks feodaalriikideks. Keskaja lõpuks 1561 a. mil Liivisõja algjärgus likvideerusid keskaegsed feodaalriigid Liivimaa nii nimetasid saksa vallutajad enda poolt alistatud Läti ja Eesti alasid: Algul Liivlaste asuala, seejärel laienes nimetus Latkalite ja Eestlaste Keskaegset Liivimaad nimetati Vana-Liivimaa. Eestimaa nii nimetati Taani valdusesse läinud Põhja Eestit 1346 aastani, mil Taani kuningas müüs oma valduse Saksa ordule, siis laienes nimetus Liivimaa ka Põhja Eestile. Liivi(maa) ordu Katoliku r...
Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika" 2.Rahvastik · Elanike arv vähenes 14.saj, Jüriöö ülestõusus ja sellele järgnenud ülestõusude ja katku levikuna · Uued rahvad Eesti alal Sakslased põhiliselt linnades, Rootslased lääne ja loode ranniku aladel Venelased Pepisi Põhja rannikul Juudid Tallinnas · Rahvaarv 16.saj keskel 300 000 3.Riigid Eesti alal · Tartu Piiskopkond · SaareLääne piiskopkond · Ordualad · Taanialad 1227,1238134 4.Tähtsamad sündmused · 1236 Saule lahing, Mõõgavendade ordu häving · 1237 Liiviordu moodustamine · 1238 Stenby leping Taani ja Ordu vahel, mille tulemusena sai Taani oma alad Ordu käest tagasi · 13431345 Jüriöö ülestõus · 1346 Taani müüs oma alad Ordule · 1558 1583 Liivisõda Sõja käigus hävisid Liivima keskaegsed linnade piirid ja sõja järel läks Eesti alad Rootsi ja Poola kätte 5.Linnad, kästiöö ja kaubandus
Muistse vabadusvõitluse alternatiivid Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli 1180. 1290. aastatel toimunud Läänemere ristisõdade osa, mis toimus Eestimaa territooriumil ja mida dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Kuna puudus ühtne riik, siis üheks põhjuseks, miks vabadust seekord ei saavutatud, oli see, et eraldi seisvatel maakondadel oli raskusi üksi kaitsta oma maad. Igal maakonnal oli oma juht, kes tahtis ise hakkama saada, isegi ilma naabermaakonna abita. ...
Eesti majanduslik ja sotsiaalne areng tänapäevani +mõisted (Muistne vabadusvõitlus 1208-1227, Keskaeg, Linnad ja kaubandus, Talupojad, Rahvastik, Vene aeg, Katariina II, Majandus, Pärisorjus Eestis, Põllumajandus, Soodsad seadused talurahvale, 19saj mõisamajanduse iseloom, Ärkamisaeg, Majanduse areng 1870, Kaubandus, Linnad, I Maailmasõda, 1918 aasta, Majandusolud 1920 aastatel, Suure kriisi aastad, Vaikiv ajastu, Esimene nõukogude aasta, Saksa okupatsioon 1941) Majandusprobleemid Euroopas (Eesti Vabariigi peamised majandusprobleemid, Euroopa Liit (kõik sellest ja sellega seonduv) Turumajandus, EV tööd iseloomustavad põhinäitajad, Põhivara kulumine ja amortisatsioon, tööviljakus, aastakulud, põhivara, käibevara ja selle näitajad, EV tulu ja maksud, tootmishind, BILANSS- aktiva, passiva, deebet, krediit, saldo jm Eesti majandus iseseisvumise ajal
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik
Kronoloogia 1208-1227 eestlaste muistne vabadusvõitlus 1210 Ümera lahing 1217 Madisepäeva lahing 1224 Tartu langemine 1248 Talllinn saab linnaõigused 1343-1345 Jüriöö ülestõus 1558-1583 Liivi sõda 1623 Tartu Ülikooli asutamine 1684 tööd alustab Forseliuse seminar 1700-1721 Põhjasõda 1700 Narva lahing 1710 Eesti läheb Vene võimu alla 1739 ilmub esimene eestikeelne täielik Piibel 1739 Roseni deklaratsioon 1739 koolikohustuse algus Eestis 1802 Tartu Ülikooli taasavamine 1802 ja 1804 esimesed talurahvaseadused 1816 ja 1819 talupoegade vabastamine pärisorjusest 1857 hakkab ilmuma Perno Postimees 1858 Mahtra sõda 1866 uus vallaseadus 1869 I üldlaulupidu 1884 Otepää kirikus õnnistatakse sisse sini-must-valge lipp 1905-1907 revolutsiooniaastad 1914 puhkeb Esimene maailmasõda 1917 revolutsioon ja tsaarivõimu kukutamine 1917 märts Eesti alad ühendatakse ühtseks aut...
Arutlus Miks said eestlasd muistses vabadusvõitlused lüüa? Muistne vabadusvõitlus kestis 1208-1227. aastani. Eestlased olid võitluses väga tublid ja pidasid vastu ligi 20 aastat, kui näiteks Eesti lõunanaabrid vallutati palju lühema aja jooksul. Põhjuseid, miks Eesti muistse vabadusvõitluses lüüa sai, on mitmeid. Peamiseks põhjuseks oli see, et vaenlastel oli suur armeeline ülekaal. Ristisõdijate armees olid elukutselised sõjamehed. Eestlased polnud eriti suur vallutaja rahvas. Enamus meie rahvast olid põlluharijad ja karjakasvatajad. Vaenlaste kasutada oli kõige moodsam sõjatehnika. Eestlastel niisugust varustust polnud, sest naaberrahvastega võrreldes oli neil piisavalt hea varustus. Ma arvan, et kui eestlased oleksid olnud sarnase suurusega rahvas nagu sakslased ja kasutada oleks olnud kõige moodsam varustus, siis poleks sakslased võitnud. Eestlased oskasid hästi...
Laste rõivastus 8. Muinasusund 9. Kokkuvõte Meie ajaarvamise algul elasid juba eesti keele sarnast keelt rääkivad muinaseestlased praegusest laiemal territooriumil ja asustasid ka suurt osa tänasest Lätist. Lätlased omakorda asustasid ka Leedu, Valgevene ja Preisi alasid. Eestlased on harjunud teadmisega, et muistses vabadusvõitluses alistati lätlased ja liivlased kiiresti ja neist said mõõgavendade liitlased eestlaste vastupanu murdmisel, mis teatavasti viidi lõpule 1227. Elatusalad Eestlaste peamiseks elatusalaks oli maaharimine ja karjakasvatus. Valdavalt harrastati Põhja-Eestis künnipõllundust, Lõuna-Eestis pigem alepõllundust. Põllunduse liik oli seotud loodusoludega. Karjakasvatus oli samuti tähtis, kuna loomadelt saadi piima, liha, villa ja väetist põllu jaoks. Karja suurus oli üpriski suur. 8.-9. sajandist alates tunti Eestis raudteraga atru, mis muutusid üldisemaks muinasaja lõpul
Eesti alade haldusjaotus muinasajast tänapäevani, võõrvõimude vahetumine Kuni Muistse vabadusvõitluseni alguseni (13. saj alguses) oli Eesti ala võõrvõimudest vaba. Territoorium oli jaotatud maakondadeks (8+5), need omakorda kihelkondadeks ja küladeks. 1227, veebruar Muistse vabadusvõitluse lõpp, Eesti alad jagatakse 4 maahärra vahel: · Põhja-Eesti Taanile · Kagu-Eesti Tartu piiskopile · Kesk- ja Edela-Eesti Ordu valdusesse · Saared ja Lääne-Eesti Saare-Lääne piiskopile 1227, suvi Põhja-Eesti ja Tallinn lähevad Ordu valdusesse (s.o. Mõõgavendade ordu) 1238 Stensby rahulepinguga annab Liivi ordu Põhja-Eesti alad Taanile tagasi Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud kui Liivimaa, Taani alasid Põhja-Eestis nimetati Eestimaaks. 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti alad Saksa Ordule 1347 Saksa ordu kõrgmeister annab Põhja...
Meinhard, Berthold, Albert, Theoderich, Kaupo, Ymant, Lembitu, Läti Henrik, Valdemar II, Tabelinus, Vesse 2)SELETA MÕISTED:kihelkond, maakond, vanem arbuja, Mõõgavendade ordu, linnus, malev, Vana Liivimaa, ordumeister, kapiitel, Taani hindamise raamat, Liivi ordu, Stensby leping, linnadepäev, maapäev, hansalinn, raad 3) MIS TOIMUS NENDEL AASTATEL? 1186, 1196, 1198, 1200, 1201, 1202, 12061207, 1208, 1210, 1211, 12121215, 21.09.1217, 1219, 1220, 1222, 1223.1224, 1227, 1242, 1236, 1241, 13431345, 1346 4)Vali loetelust 2 teemat ja arutle nende üle. Oluline on tunda fakte: a)eestlaste elukorraldus muinasajal, b)Kolme piiskopi tegevus ida baltikumi paganate ristimiseks, c) eestlaste võitlused 1208 1215, d)muistse vabadusvõitluse lõpp 12151227),e)Vana Liivimaa riiklik korraldus ja maahärrade vahelised võitlused, f)Jüriöö ülestõus mandril ja saaremaal, g)Linnaelu ja linnade valitsemine keskajal
salakaval. Ta värbas Ojamaalt(Gotland), Taanist ja Saksamaalt ristisõdijaid. Aastaarvud, mida peab teadma 1159 Lübecki linna taastamine; 1201 Riia linna rajamine; 1202 Mõõgavendade ordu rajamine; 1210 Ümera lahing; 1217 Madisepäeva lahing; 1219 Taanlased vallutavad Tallinna; 1220 Rootslased vallutavad Lihula; 1227 Ristisõdijad alistavad saarlased. Muistne Vabadusvõitlus Muistne Vabadusvõitlus algas 1208. aastal ja lõppes 1227.aastal. Isikud, keda peab teadma Albert ristis eestlasi, piiskop; Kaupo liivlaste vanem, kes sõdis eestlaste vastu, kuna liitus ristisõdijatega; Lembitu eestlaste vanem, Madisepäeva lahingu juht, langes samuti Madisepäeva lahingus; Valdemar II Taani kuningas, vallutas Põhja-Eesti; Preester Henrik kirjutas raamatu Eesti Vabadusvõitlusest ( "Henriku liivimaa kroonika") Eestlaste kaotuse põhjused 1. Eestlaseid oli vähem 2. Ristisõdijatel olid paremad relvad 3
: 4000 .. : , , , . - . - . Hakatakse kasutama savinõusid 98 .. , , , «» ( aestii), . 1227 Saaremaa ( ) 1227 , Saaremaa . XIII . 1208 1227 . -- , , . , , 700 . 1632 - II . 350 000 . 1739 « ». . . 1802 . . . 1838 - ( ), «» . 1857 « » ... . 1857-1861 .. «» 1869 . 1868 1870 ; 1870 . 1905 . , . . Noor Eesti. . 1940 . . 1988 50 . 23 1989 « » (. Balti kett), 50- -- , .
EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI. HALDUSJAOTUS MUINASAJAL Enne ristirüütlite tulekut hakkasid kujunema kihelkonnad ja nendest omakorda maakonnad. Suuremad maakonnad ja nende tähtsamad linnused olid: 1. Viru - Tarvanpää, Äntu punamägi, Padalinnus. 2. Harjumaa - Varbola-Jaanilinn (eesti suurim linnus sel ajal). 3. Reval - Toompea, Iru. 4. Läänemaa - Ridala, Lihula, Soontagana. 5. Sakala - Lõhavere ehk Leol, Viljandi. 6. Ugandi - Tarbatu, Otepää. 7. Saaremaa - Valjala, Muhu, Pöide. 8. Järvamaa. Väiksemad maakonnad olid: Nurmekund, Alenpois, Vaiga, Mõhu. Üksikuid kihelkondi oli 45. Iga kihelkonna ees oli 1 või 2 vanemat. Kihelkonna keskuseks oli linnus. Kihelkond koosnes küladest, mille ees oli külavanem. Linnuseid oli eestis 100-120. Need jagunesid maalinnadeks ja linnamägedeks. Linnamägede tüübid: Mägilinnus (Näiteks: Otepää); neemiklinnus (Näiteks: Rõuge); kalevipoja säng (Näiteks: Alatskivi). Läänemaal ja Saarema...
1222-1227: · eestvedajaks saarlased Seni veel vabade saarlaste Sakslaste vastupealetung: eestvedamisel levis mandril · abijõud Saksamaalt ülestõus vallutajate vastu. · viimase Mandri-Eesti Kogu Eesti ala vabastati 1222 linnusena langes Tartu 1224 võõrvõimust (va. Tallinn, mis Muhu- ja Saaremaa alistamine 1227: jäi taanlaste valdusesse). · üle jää suur sakslaste vägi piiramas Uue ristisõdijate sissetungi Muhu linnust, mis vallutati ja käigus toimus Eesti lõplik kaitsjad tapeti alistamine; · Valjala linnus alistus võitluseta ja viimase vastupanukoldena saarlased ristiti vallutati 1227 Saaremaal Muhu linnus Mõõgavendade ordu poolt. Tapeti nii mehed
kombed ja elukohad. VÄGI- arvati et kõikidel elusolenditel on peale füüsilise keha jõud ja vägi. Targad e. nõiad viisid läbi ohverdamisi, tule ümber tantsiti, ravida osaksid. Arvati, et hing lahkub kehast, ning võib minnakellegiteise sisse. Hingedeaega tähistati. ANIMISM- Kogu elusaja eluta looduse hingestamine. EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕISTLUS oli Balti ristisõda, mis toimusid 1180- 1290 a., üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 1208- 1227 · BALTI RISTISÕDA sõda eestlaste, lätlaste ja leedulaste kristianiseerimiseks ja nende alade vallutamiseks 13sajn. Saksa ristisõdijate poolt. · Peamiseks allikaks on Henriku ,,Liivimaa kroonika" · Eestlased enne paganad, animistlik usund, kuid idast oli tulnud ka ristiusu mõjusid. Balti ristisõja põhjused : · Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. LÜBECKI linna rajamine 1143
- Eesti mandriala langes perioodi lõpuks võõrvõimude sõltuvusse. · Muistse vabadusvõitluse III periood 1222-1227: - Seni veel vabade saarlaste eestvedamisel levis mandril ülestõus vallutajate vastu. - Kogu Eesti ala vabastati 1222 võõrvõimust (va. Tallinn, mis jäi taanlaste valdusesse). - Uue ristisõdijate sissetungi käigus toimus Eesti lõplik alistamine; viimase vastupanukoldena vallutati 1227 Saaremaa. EESTLASTE KAOTUSE PÕHJUSED: · eestlastel puudusid kindlad liitlased, liit venelastega polnud järjepidev. · vaenlasel oli sõjaline ülekaal (paremini relvastatud, kutselised sõjamehed). · maakondade omavaheline koostöö oli nõrk riikluse puudumise tõttu; eestlased alistati maakondade kaupa. · eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega - sakslased (ja nende liitlased liivlased, latgalid), taanlased, rootslased, venelased.
Rootsi 1220 rootslased Lihulasse Rootsi Johan 08.08.1220 nende tapmine PERIOOD ja PÕHISISU VÕITLUSE TÄHTSAMAD TÄHTSAMAD JÄRELDUSED ALAPERIOOD OSAPOOLED SÜNDMUSED(aeg,koht) ISIKUD III 1222- 1227 Viimane katse Eestlased 1222 Tallinna piiramine 3.1 1222-1224 selg sirgu lüüa 1222 taanlaste katse Saaremaal Valdemar II *vaenlasega võrdse e.ülemaaline Taani kindlustuda ebaõnnestub sõjatehnikaga on ülestõus eestlased edukad
Periood Muinasaeg Keskaeg Rootsi aeg (vara-uusaeg) Aeg 9. aastatuhat 1227 1227 1561 1561 1710 (1721) Haldusjaotus Maakonnad ja Tartu ja Saare-Lääne piiskopkond, Ordu riik, Taani valdused e. Eestimaa kubermang alates Rootsi kihelkonnad Eestimaa hertsogkond (1227, 1238 1346) ajast (Lääne-, Harju-, Järva-,
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Eesti keeleteadlane Julius Mägiste Referatiivne töö Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………………………………………. 3 1. Elulugu…………………………………………………………………………………… 4 1.1. Õpingud……………………………………………………………………………… 4 1.2. Töökohad…………...……………………………………………………………….. 4 2. Balti etümoloogiad……………………………………………………………………….. 5 2.1. Eesti Ingeri alased uurimused 1920. Aastatel……………………………………….. 5 2.2. Läänemeresoome murrete uurimine………………………………………………… 5 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………… 7 Sissejuhatus Esimesed eesti keele kirjastused ilmuvad esimest korda 13. sajandil. Tekste leidub muukeelsetest kroonikatest ja dokumentidest. Näiteks Henriku Liivimaa kroonika, mis on kirja pandud aastatel 1224–1227. Selles leidub ladinakeelse teksti sees paar eestikeelset sõna- ‘Laula! Laula! Pappi!’ (Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007)...
Muinasaeg 13. saj alguses 8 maakonda ja Kesk-Eestis Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Kiviaeg Kunda, Narva, kammkeraamika ja 9000 eKr - väikesed maakonnad, 45 kihelkonda nöörkeraamika kultuur, pronksiaeg, rauaaeg 1227 Keskaeg Feodaalriigid, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne 1238 Stensby leping - Taani saab Põhja-Eesti (va Linnade rajamine, feodalismi kujunemine, 1227-1561 piiskopkond, Eestimaa hertsogkond Taani Järva) tagasi mõisate rajamine, talupoegade sunnimaisuse valdus Põhja Eestis (1227 ja 1238-1346), 1343-1345 Jüriöö ülestõus Taani müüb valdused kujunemine, katolik usulevik, kloostrite orduriik millele kuulus kuni 1238 ja alates (1346) Saksa ordule, see annab omakorda (1347) rajamine, munga ordud, domiiklased, ...
Ei suudetud võita ka viimast suurimat välilahingut orduvägede vastu - II Ümera lahingut ja ka 1223. aasta Tarbatu linnuse piiramine lõppes sakslaste võiduga. Peale mida jaotati Lõuna-Eesti ordu ja piiskopkonna vahel Ugandi ja Sakala jäi Ordu valdusesse. Vaiga aga jagati piiskopkonna ja ordu vahel. Sellele järgnes taaskord kogu mandrit hõlmav vägivaldne ristiusustamine. Kasutades ära Taani kuningriigi nõrkust hõivasid sakslased 1225. aastal taanlastelt Virumaa ja Järvamaa. 1227. aastal sai Taani kuningas Valdemar II sõjas Põhja-Saksamaa vürstiriikidega Bornhövedi lahingus lüüa ning koheselt alustasid pealetungi Taani aladele ka sakslaste Mõõgavendade Ordu väed vallutades lõplikult kogu Põhja-Eesti, vallutades ka Tallinna linnuse. Aastal 1227 alistas Mõõgavendade Ordu viimase eestlaste tugipunkti - Muhu linnuse - tappes kõik seesolijad, nii naised mehed kui lapsed. Saarlaste linnused
Kus? tulemus 1208 Sakslased, Ugandi kaotus 1210 Sakslased, Ümera, Võnnu võit 21 sept 1217 Sakslased, Madisep. lahing kaotus 1219 Taanlased, Tln all kaotus 1224 Sakslased, Tartu vallutamine kaotus 1227 Sakslased, Valjala kaotus Miks eestlased said lüüa 1918 1227 · Halvem relvastus · Väiksemad sõjalised jõud · Puudus oma riik! · Maakonnad ei võidelnud ühiselt · Vähene abi
1217. aastal võitsid sakslased Madisepäeva lahingu. Sõjakäigus tabas eestlasi aga raske kaotus, nimelt mitme teise Sakala vanema hulgas langes ka väe arvatav üldjuht Lembitu. Vastaspool saavutas ülekaalu, ehkki vastasleeris sai surma ka liivlaste "kuningas" Kaupo. Henriku teateil kaotasid eestlased üle tuhande mehe, ristisõdijate poolel oli aga hukkunute arv väiksem, sest suurem osa eestlastest tapeti taandumisel. Aastal 1227 alistas Mõõgavendade Ordu viimase eestlaste tugipunkti - Muhu linnuse - tappes kõik seesolijad, nii naised mehed kui lapsed. Saarlaste linnused alistusid ja võtsid ristimise surmaähvardusel vastu, sest vallutajate suure ülekaalu ja linnuste ülerahvastatuse tõttu polnud võimalik vastu panna.1227. aastat loetakse muistse vabadusevõitluse sümboolseks lõpuks, kuigi sõda Katoliku kiriku esindajate ja eestlaste vahel jätkus periooditi veel aastakümneid.
laiendada. 1224.a. suveks jäi mandriosa peamiseks vastupanupunktiks vaid Tartu, mida 2 piiramisel sakslastel ei õnnestunud vallutada. 15. augustil 1224.a. asuti Tartu linnust piirama kolmandat korda. Eestlastest kaitsjaid abistas Tartusse jõudnud vürst Vjatsko oma 200 mehega. Tormijooksu käigus õnnestus sakslastel linnus vallutada. Venelaste lubatud abivägi jäi hiljaks. Tartu langemisega oli kogu Eesti mandriosa langenud võõrvõimu alla. 1227.a. jaanuaris ületas sakslaste 20 000 meheline armee merejää ja jõudis Muhu linnuse alla. Pärast Muhu linnuse vallutamist ja põletamist liiguti Valjala linnuse alla. Linnus alistus ilma vastupanuta. Saaremaa vallutamisega 1227.a. lõpeb ka eestlaste muistne vabadusvõitlus. Eestlaste kaotuse põhjused: 1) Eestisse tehti lühikese perioodi vältel hulganisti sõjaretki, millest pooltele suudeti vastata 2) Sõjaline ülekaal oli vastasel, kuna neil olid elukutselised sõjamehed, kes olid
10.Tartu langemine: 1224.- tartu langes ,Linnus hõivati tormijooksuga. 11.Saaremaa alistamine: 1227- Sakslased hävitasid Muhu linnuse ja liikusid edasi Saaremaale ,Saaremaa teadis ,et vastupanu on lootusetu ja nad alistusid ja lasid ennast ristida. 12.Eestlaste allajäämise põhjused: 1. Vastaste ülekaal = eestlaste vastas olid elukutselised sõjamehed. 2.Head relvad. 3.Elav jõud. Küsimused: 1. Aastaajad: 1208 , 1210 , 1217 K ,1217 S , 1219 ,1224 , 1227 , 1343-1345 , 1421 , 1523 ,1535 . 2. Piiskop Albert. 3. Lembitu 4. Läti Hendrik. 5. Talurahva õigused ja kohustused: 5.1 õigused. 5.2 kohustused. 5.3 Nende muutumine. 6. Teoorjus. 7. Sunnismaisus. 8. Jüriöö ülestõusu põhjused + aeg. 8.1 üldine käik 8.2 tagajärjed. 9. Muistne vabadusvõitlus. 10. Tartu langemine. 11. Saaremaa alistamine. 12. Eestlaste allajäämise põhjused.
Muistne vabadusvõitlus e Liivimaa ristisõda 1208 1227 1208 tungiti sisse Ugandisse, põletati maha linnus Otepää 1227 sisstund Saaremaale, Valjala alistumine lahinguta Eellugu: Mis toimus nende aastatel? 1143 Rajati Lübecki linn, mis kujunes sakslaste idaretkede väravaks 1186 Hamburgi-Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi Üksküla piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise 1196 Üksküla piiskopiks sai Berthold, misjoni politiseerumise algus
september Aleksander Nevski Liivimaa 1219 1220 1224 1227 1236 1240 1242 1410
1223. aasta kevadel tegi deestlased ühe suurema rüüsteretke Ümera piirkonda. Seda kuuldes ruttas sinna sakslaste tugev vägi. Neil õnnestus parajasti Ümera jõge ületavaid eestlasi ootamatult rünnata. Võidu saavutasid sakslased 15. augustil 1224 jõudsid sakslased suurte jõududega Tartu alla. Pärast pikemat piiramist otsustasid sakslased üldise tormijooksu kasuks, millega õnnestuski linnus vallutada- tapeti eestlasi ja venelasi 1227. jaanuaris jõudis sakslaste vägi Muhu linnuse alla. Muhulased pakkusid rahu ja lubasid end ristida lasta. Sakslased sellega ei nõustunud ja asusid linnust piirama. Muhulased võitlesid vapralt ja alles kuuendal päeval õnnestus tungida linnusesse, kus korraldati metsikud tapatalgud ja linnus põletati. 1227. aastal, peale Muhu linnuse vallutamist liikus vaenuvägi Valjala alla. Saarlased otsustasid sõlmida rahu. Alustati inimeste ristimist.
mereni, kus Kalka jõe lähedal toimus lahing, millespurustati vene-polovestsi väed. See Dsebee ja Subudai-bagaturi pealetung kujutas endast ettevalmistavat luureretke, mis teostati Tsingis-khaani käsul. Viimane kavatses ette võtta sõjaretke läände, et vallutada kogu Euroopa. Osalistelt viis plaanio täide Tsingis-khaani poja-poeg Batu-khaan.2 Tsingis-khaani surm Tshingis-khaan suri 18. või 25. augustil 1227. aastal äkilise haiguse tagajärjel Hara-Hoto piiramise ajal. Tsingis-khaani surma ajal ulatus tema impeerium Vaiksest ookeanist Kaspia mereni (vt. fotot 1[1] EE9 1996:58 [2] Parker 2007:60 [3] Tsingis-khaan: http://www.nyingma-buddhism.com/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=1040&Itemid=2 2[1] EE9 1996:58 [2] Parker 2007:60 [3] Tsingis-khaan 2011:http://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1ingis-khaan [4] Jan1954:5 4-8 lisa 2). 3 Tsingis-khaani mauseloleom
Ajaloo I arvestus Ristisõjad I ristisõda algas 1096-1099. Ajendiks oli Jeruusalemma tagasisaamine (püha paik) Tegelikud põhjused 1. 1054 kirikulõhe 2. Liita Rooma kirik (kristlus) ja Kreeka kirik (õigeusk) 3. Maa saamiseks idamaadest. 4. Sooviti kulda ja idamaade rikkusi. IV ristisõda- 1204 Rasked olud. Ristisõdijad rüüstasid Konstantinoopoli Ida-kirik pöördus lääne-kiriku vastu Rüütliordud (Saksa e. Tentooni –Marienburgis(Saksa ordu), Templivendade ordu, Hospitaliitide ordu) Kristlane tahtis alati peale suruda oma tahtmist. Balti ristisõdade põhjused 1. Kaupmehed (Gotland e. Ojamaa) Hansa Liidu keskus, Lübec k 2. Rüütlid (maa vähesus) 3. Vaimulikud (Rooma paavst eesotsas) KÕIK TEGID KOOSTÖÖD, ET PAGANAD RISTIUSULE ALLUTADA-1180.ndatel jõudsid esimesed misjonärid Liivialadele (tsistertslased). Meinhard, Berthold- piiskopid. OSALEJAD Eestlase...
193 1083 137 1115 137 0 0.0 193 1083 265 1099 265 0 0.0 193 1083 409 1115 409 0 0.0 193 1083 553 1115 553 0 0.0 w 1083 169 1067 169 0 w 1067 169 1067 297 0 w 1067 297 1083 297 0 w 1067 297 1067 441 0 w 1067 441 1083 441 0 w 1067 441 1067 585 0 w 1067 585 1083 585 0 w 1067 585 1067 665 0 150 859 537 859 441 0 2 0.0 150 875 393 875 313 0 2 0.0 150 891 249 891 169 0 2 0.0 w 843 537 843 553 0 L 843 617 843 697 0 0 false 5.0 0.0 w 859 409 859 393 0 w 875 313 875 265 0 w 875 265 875 249 0 M 1179 137 1227 137 0 2.5 M 1179 265 1227 265 0 2.5 M 1179 409 1227 409 0 2.5 M 1179 553 1227 553 0 2.5 w 891 169 891 153 0 w 843 585 843 617 0 w 843 585 843 569 0 w 843 569 843 553 0 w 859 441 859 425 0 w 859 425 859 409 0 R 1067 665 1067 697 1 2 100.0 2.5 2.5 0.0 0.5 w 843 585 939 585 0 w 1179 553 1179 521 0 w 1179 521 923 521 0 w 923 521 923 537 0 w 923 537 891 537 0 w 1179 409 1179 377 0 w 1179 377 955 377 0 w 955 377 955 393 0 w 955 393 891 393 0 w 891 537 875 537 0 w 1083 265 875 265 0
1. Mis on muistne vabadusvõitlus? Muistne vabadusvõitlus on eestlaste relvastatud vastupanu 1208-1227 võõrvallutajate ristisõdijate vastu oma vabaduse kaitseks 2. Kes olid Meinhard, Berthold, Albert? Piiskopid Meinhard lasi liivlased end ristida Berthold oli teine piiskop Albert oli ristisõja peamine organisaator 3. Millal ja miks rajati Riia linn? 1201 - piiskop Albert laseb rajada Riia linna, ristisõdijate ja kaupmeeste tugipunktiks 4. Millal ja miks rajati mõõgvendade ordu, kes sinna kuulasid? 1202 mõõgavendade ordu, peamine Eesti ala alistav sõjaline üksus, preestervennad (ristisid, pidasid jumala teenistust) rüütelvennad (sõdisid) hallidvennad (abiteenistus nt sepad, kokad) 5. Nim 5 eestlaste allajäämis põhjust 1. elukutselistel ristirüütlitel oli Eu kaasaegseim sõjarelvastus ja varustus (rõngassärk, metallkilp, -kiiver) eestlastel (turvised pargitud looma nahast) 2. ristirüütlid olid elukutselised sõjamehed, eestlased = põl...
Ajalugu Daatumid 1199 Albert pühitseti Üksküla piiskopiks. 1201 Albert alustas saksa asinuke tarvis Riia linna ehitamist. 1202 asutati Mõõgavendade ordu. 1208 Muistse Vabadusvõitluse algus. Algul peamiselt Sakalas ja Ugandis. 1210 Eestlased võidavad Ümera lahingu. 1211 Sakslased ristivad Sakala linnuse. 1212-1215 Vaherahu 1215 Kolmemalva manööver 1217 Otepää linnuse piiramine 1217 21.september Madisepäeva lahing, Lembituga eesotsas. 1219 Ristisõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II koos oma meestega. 1220 Rootsi kuningas rajas tugipunkti Lihula linnusesse ja asus rah. ristima. 1223 Eestlased ründasid sakslasi ja võtsid linnuse üle. 1224 Tähtsaimaks vastupanupunktiks oli jäänud Tartu, kaitses vürst Vjatsko. 1227 Sakslased vallutasid saarlased( esmalt Muhu ja siis Saaremaa). Isikud Meinhard Üksküla piiskop, Liivimaa ristiusule toomine Theoderich Eestimaa piiskop, rajas Mõõgavendade ordu. Berthold Uus ...
latgalite, liivlaste ja leedulastega koostööd ei tehtud. Tõsiseks vastaseks olid ka venelased. Hiljem korraldati küll mõned ühisoperatsioonid venelastega ent sealgi pidid eestlased tegema järelandmisi: meelitama raha ja kingitustega ning taluma isegi nende rüüsteretki. Vallutajad suutsid rahvad üksteise vastu üles ässitada ning korraldati vastastikuseid sõjakäikegi. Selle tulemusena alistati kõik baltimaad ühekaupa. Muistne vabadusvõitlus lõppes aastal 1227 ja kaotajateks olid eestlased. Põhjusteks võib lugeda katoliku kiriku toetust vallutajatele, sõjalise taseme erinevust, vallutajate rohkust, eestlaste ühistegevuse puudumist ning keerulisi suhteid naabritega. Sellega aga eestlaste vabaduseiha ei lõppenud ning juba Jüriöö ülestõusul aastal 1343 püüti taastada oma iseseisvust.
Eestlased on läbi sajandite olnud kange rahvas ning vaenlastele vastu hakanud, kuid mitu korda pidi ka kaotaja rolli jääma ning võõra võimu all kannatama. Erand pole ka 13.sajandil toimunud muistne vabadusvõitlus, kus eestlased sõdisid Riia piiskopi, Taani, Rootsi ja Mõõgavendade vastu, kes meid alistada ning ristiusustada püüdsid. Vaenlaste plaan muidugi õnnestus ning eesltaste alistumisel 1227. aastal tõi tulemuseks selle, et Eesti rahvas ristiusustati ning riik läks koos elanikega võõraste võimude vahel jagamisele. Kuid miks me siiski kaotasime? Kuna 1206/1208-1227. aastad mida loetakse muistse vabadusvõistluse ajavahemikuks on piisavalt pikk, et üht väikerahvast läbi kurnata. Mängu tulid katk ning väikesed sõjad, mässud ning hukkamised selle lühikese aja jooksul. Eestlaste rahvaarv oli muistse vabadusvõitluse lõpuks vähenenud ning targem oli viimase võitluse
Muinasaeg ja muistne vabadusvõitlus 1. Millist ajajärku nimetatakse muinasajaks ehk esiajaks. Millega see algab, millega lõpeb? Ajajärku millal esimesed inimesed saabusid kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni 2. Mille alusel periodiseeritakse muinasaega? Tööriistade materjali alusel 3. Kunda kultuur ja selle asulad.esimene kiviaja kultuur.Pulli,lammasmäe ja pärnu jõgi 4. Kammkeraamika kultuur.- sel ajal valmistati savist nõusi ,kus hoiti neid asju mida oli vaja säilitada. 5. Põlluharimise ja karjakasvatuse algus.Põlluharimine arenes korilusest. Alepõllu tegemine- raiuti osa metsast maha, lasti puudel kuivada, pandi puud põlema, järele jäi tuhk, ajati ühtlaselt laiali ning külvati seeme mulda. Adramaa- maamõõdu ühik, maa mida oli võimalik adraga harida. Maadesüsteemid: kaheväljasüsteem- ühe maa peal vili, teine puhkab. Metsloomade eest kaitseks puust tarad ümber; kolmeväljasüsteem- mindi üle kui hakati kasvatama talirukist, maa jagunes...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
