Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Eesti ajalugu - sarnased materjalid

landeswehr, ukogu, baltisaksa, riigivanem, vastaste, autonoomia, stusettev, keelustati, riigipea, igile, iseseisvusmanifest, idup, kukutati, eosad, president, konstantin, gede, aprillil, kubermanguks, liivimaa, maap
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

Rajati joonestus kool, kus õpetajaks oli Karl August Senff. Raadi mõisas käis koos vaimuliit. Tallinnas oli keskuseks Tallinna Muuseumi ühing ja provintsiaal muuseum. Tallinnas tegutsenud kuulsamatest kunstnikest nimekaim oli Franz von Kügelgen. 1862 - Provintsiaal Muuseum. Esimene muuseum Eestis. XIX sajandi SELTSID. Seltsid hõlmasid üliõppilasi ja lihttöölisi. Tekkisid laulukoorid, -klubid, heategevus organisatsioonid, abistamis kassad. Tegutses sel perioodil üle 50 baltisaksa seltsi. Need aitasid säilitada baltlaste identiteeti, aga samas ka majanduslikku ja poliitilist juhtpositsiooni. 19. sajandi teisel poole hakati looma põllumeeste seltse, masinaühistuid ja meiereisid. 1838. aastal rajati Faehlmani eestvedamisel Õpetatud Eesti Selts. HARIDUSOLUD. Kõikides linnades olid elementaarkoolid ja kreiskoolid. Tallinnas ja Tartus gümnaasiumid. Valdades valla- ja kihelkondades kihelkonnakoolid. Lõuna-eestis oli ka õigeusklike maarahva koole.

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eesti ajalugu

pärandatud rahasumma ja teised annetused. *Jumalateenistuse käsiraamat 1525- Lübeckis trükiti jumalateenistuse käsiraamat ka eesti-, liivi- ja lätikeelse selgitava tekstiga (esimene eestikeelne trükis). Peaaegu kogu tiraaz hävitati Lüübeki rae poolt kui luterlik jõledus. Seepärast pole raamat ka säilinud. *Luterlik katekismus 1535- Wanradt-Koelli luterliku katekismuse trükiti Saksamaal,vasemal pool alamsaksa-, paremal pool eestikeelne tekst. Seegi raamat keelustati mõne aasta pärast Tallinna rae korraldusel seal leiduvate ,,rohkete vigade tõttu". *Balthasar Russow 1578- Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja krijutas alamsakasakeeldse ,,Liivimaa provintsi kroonika, mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. See ilmus Rostrockis ja leidis kohe ohtrasti lugejaid, seepärast järgnesid varsti ka teose teine ja kolmas väljaanne. 21. Liivi sõda 1558-1583 Lk. 93-99

Ajalugu
153 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eesti ajalugu

päeval. Edasi mindi Valjala (Valjala linnus oli Saaremaa suurim ja tugevaim linnus) alla, seal võtsid rahu vastu. Ümbruskonna külad rööviti paljaks, vanemate pojad toodi ristimisele. Sellega lõppeski muistne vabadusvõitlus ning ka muistne iseseisvusaeg. Allajäämise põhjused: SUBJEKTIIVSED: 1) Ei tehtud piisavalt omavahelist koostööd 2) Puudusid sõjaalased kogemused 3) Pidid võitlema mitme erineva vaenlasega 4) Jõud orienteeritud üksikutele sõjakäikudele. OBJEKTIIVSED: 1) Vastaste suur ülekaal 2) Vastasi toetas suur osa Euroopast 3) Vastastel parem sõjavarustus 4) Ordumehed elukutselised sõdurid. 12. Eesti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13.saj. Kaart raamatust lk. 54. Eesti alade võõrvõimude vahel jagamine (53-56) : Eestimaa - Taani kuningriigi valdusesse langenud Põhja - Eesti. Liivimaa - Eestis ja Lätis sakslaste poolt vallutatud alad. Maahärra ­ Isik, kes juhtis oma maa-ala, mille said omale võitjad ja maa siis omavahe ära jagasid(Pmst nagu

Ajalugu
389 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eesti ajalugu

Rüüstati politseijaoskondi jms. Sellised rahutused kordusid kõigis Eesti linnades. Revolutsioonis domineeris vene keel ja vene mõttelaad. Korratused likvideeriti kiiresti. Venemaa Ajutine Valitsus määras uueks Eestimaa kubermangu komissariks Tallinna linnapea Jaan Poska. Tekkisid ka Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. TSSN. Eesti rahvuslikud jõud püüdsid kasutada sobivat hetke vajalike reformide teostamiseks. Eestmärgiks seati poliitilise autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus. Valmistati vastav eelnõu Ajutisele valitsusele, kuid asjad aina venisid. 26. märtsil Petrogradis eestlaste demonstratsioon. Nõuti autonoomiaseaduse kinnitamist. Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. Eestimaa kubermang ühendati Liivimaa kubermangu põhjaosaga. (välja jäi Narva ja Setumaa). Valimiste teel pidi moodustatama Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu(Maapäev).

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Eesti ajalugu

kutsutakse kokku üleriigiline esinduskoda ­ riigiduuma. TEE ISESEISVUMISENI (1917-1920) 2/03/1917 ­ Tallinnas algab Veebruarirevolutsioon Venemaa Ajutine valitsus kinnitas 30.03.1917 otsuse Eestimaa 6/03/1917 ­ Vene Ajutine Valitsuse esindajana asub rahvuskubermangu loomiseks ja sellele autonoomia andmise. Tallinnas ametisse kubermangukomissar J. Poska Kubermangu juhiks määrati Jaan Poska. 30/03/1917 ­ Vene Ajutine valitsus annab määruse laialdase autonoomiga Eesti rahvuskubermangu

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti ajalugu

Nüüd polnud rootslaste võimsuses enam Eesti- ja Liivimaad oma valduses hoida. 29. sept. 1710 kirjutati Tallinna lähedal harku mõisas alla kapitulatsioonile, millega Rootsi sõjavägi alistus ning Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Vene ülemvõimu tunnustasid. Uusikaupunki rahu 1721- sõlmiti Soomes. Selle põhjal sai Venemaa endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. 27. Balti erikord Balti erikord- Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Balti erikord kehtestati kapitulatsioonide ja lõplikult Uusikaupunki rahulepingu sätetega. Balti kubermangudes viidi läbi restitutsioon- ehk Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele. Kohaliku aadli eesõiguseid kaitsti aadlimatriklite koostamisega (aadlimatrikkel - aadlike nimekiri, kuhu kantud isikutele laienesid kõik eesõigused ja privileegid).

Eesti ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Eesti Ajalugu

abistamise ning tagala korrastamisega. Selle kõrvalt jätkati aga ka võimude eest varjatult rahvusluse propageerimist ja omaalgatusliku tegutsemise õpetamist. Arutati päevakohaseid probleeme ning Eesti tuleviku küsimusi. Sõja-aastail kerkisid esile noored haritlased, kes tähtsustasid ühiskonna sotsiaalse ümberkorraldamise vajadust. Nende üks juhtidest oli Jüri Vilms, kes 1916. aastal esimest korda nõudis avalikult, et Eestile antaks Venemaa koosseisus rahvuslik autonoomia (autonoomia ­ osaline iseseivus, mis on antud osale riigi territooriumist, ühele rahvusele). Aasta 1917 Veebruarirevolutsioon 1917. aasta alguseks oli I MS viinud Venemaa krahhi äärele. Majandust õõnestas inflatsioon, puudus oli kütusest, toiduainetest ning tarbekaupadest, transpordisüsteem ei toiminud. Sõjavägi oli kaotamas võitlusvõimet, enam kui 1,5 miljonit sõdurit lahkus omavoliliselt rindelt. Kasvasid sõjatüdimus, umbusaldus valitsuse vastu, kõneldi keisri kukutamisest.

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
27
docx

EESTI AJALUGU

Alates 1710. aastast oli kogu Eesti ala ühendatud Venemaa keisririigiga. Varsti pärast Uusikaupunki rahu taastati senine halduskorraldus, millega Põhja-Eesti kuulus Eestimaa ja Lõuna-Eesti koos Põhja-Lätiga Liivimaa kubermangu. Sõda ja epideemiad olid maad rängalt laastanud, nii et Eesti võis olla kaotanud kuni kolmveerandi oma elanikkonnast. Sõjajärgsetel aastatel algas siiski peagi taastumine, mis jõudis lõpule 18. sajandi keskpaigaks. Baltisaksa aadlile oli 18. sajand, eriti selle esimene pool, küllaltki soodsaks ajaks, sest Peeter I oli baltisakslastele andnud väga laiad privileegid ning tagastanud Rootsi ajal riigistatud mõisad. 30. september 1710 kinnitas Peeter I Liivimaa rüütelkonna ja 1. märtsil 1712 Eestimaa rüütelkonna eriõigused. Eesti ja läti talupojad polnud siiski täiesti õigusteta seisundis, kuid nende üksikud protsessid aadlike vastu lõppesid siiski enamasti

Ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Eesti ajalugu.

________________________________________ EESTI 18.SAJ.­19.SAJ ESIMESEL POOLEL SÜNDMUSED 1739-Piibli tõlge. Anton Thor Helle tõlkes ilmub piibel esmakordselt tervikuna eesti keeles. 1802- Aleksander I valitsusaja algul taastati Tartu ülikool. Seal oli neli teaduskonda: filosoofia- usu-, arsti- ja õigusteaduskond. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimene rektor oli Parrot, kelle lähedane sõprus keisriga tagas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. 1816-Pärisorjuse kaotamine Eestis. 1819-Pärisorjuse kaotamine Liivimaal. 1858- Rajati Narva Kreenholmi Manufaktuur, kus töödeldi puuvilla. Tooraine toodi laevadega Egiptusest ja Ameerikast. Toodang-kedratud puuvill-saadeti suures osas Venemaa vabrikutesse, kus see riideks kooti. MÕISTED Balti erikord-erikord Balti kubermangudes, mille kohaselt need säilitavad laialdase omavalitsuse. o Kehtestamise põhjus

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti ajalugu

vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla eesti sai 15 milj. kuldrubla Venemaalt venemaa tunnistas eesti iseseisvust 7)Eesti vabariik 1920-datel aastatel Valitsemiskorraldus- Eesti on parlamentaarne vabariik Kõrgema võimu kandja on rahvas Meestel/ naistel võrdne valimisõigus Täidesaatev võim - Vabariigi Valitsus Riigivanem- sisuliselt peaminister, täitis ka riigipea ülesandeid Välispoliitilised suunad Juriidilise tunnustuse saamine Rahvasteliit - seal aktiivne olemise eest loodeti abi Mõte Balti liidust -soome, eesti, läti, leedu, poola- ei saanud olla sest leedu ja poola ei saanud üksteisega läbi Majandus Sõltumatu majanduse ülesehitamine, enne oli tootmine suunatud venemaale, tuli otsima hakata uut turgu Tootmine- põllumajandus Paljudel inimestel töökoht vabrikus Sotsiaalne kihistatus

Eesti ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Eesti ajalugu

saj lõpp). Selleni jõuti 1802, alla kirjutas tsaar Aleksander I. Esialgu oli tegemist nelja teaduskonnaga. Filosoofia asendas kunstide teaduskonda. Teised kolm olid: arsti, usu ja õigusteaduskond. Üliõpilased olid algul baltisakslased, kuid siis hakkas ka eestlasi ja lätlasi sinna minema. Õppetöö toimus suures osas saksa keelse, vähemal osal ladina keeles. Ülikooli esimeseks rektoriks oli G. F. Parrot. 1. ülikoolil oli laialdane autonoomia (ei allunud kohalikule rüütelkonnale) 2. ülikool sai enda kasutusse suured rahad, mida kasutati hoonete väljaehitamiseks Ehitati tähetorn ja ka anatoomikum. Rajati ka kliinik, mida tarvitati ka õppetööks. Osad ruumid kasutusel veel 2008. 1803 hakati õpetama ka eesti keelt. Koolikorralduse alused: 1. kihelkonnakooli ­ vallakool 2. kreiskool (maakonna kool) ­ õppetöö kas saksa keelne või vähesel määral vene keelne 3. gümnaasium 4. ülikool

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti ajalugu

MÕISTED- Eesti Vabadussõda-iseseisvuse kaitseks ja kindlustuseks peetud sõda Venemaa ja Eesti vahel. Landeswehri sõda-relfakonflikt Rahvaväe ja landerveerlaste vahel. Tartu rahu- Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud rahuleping (2.veebr.1920) Riigikogu- ühekojaline EV parlament. Riigivanem-valitsuse juht, kes täitis ka riigipea ülesandeid demokraatlikud õigused ja vabadused. Vapsid-Vabadussõja Veteranide Liit, mis sekkuskriisiaastail poliitikasse,nõudes põhiseaduse muutmist. Vaikiv ajastu-Pätsi autoritaarne diktatuur 1934-1940. Tsensuur-range kontroll ajakirjanduse üle. President-riigipea. Balti Liit-Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola vaheline tihe sõjalis-poliitiline koostöö. Neutraliteet-Eesti välispoliitika erapooletus. Maareform-mõisamaade riigistamine ja jagamine soovijaile taludeks.

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
37
odt

Esiajalugu

Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võr

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

AS Luteri puitehas, alustas vineeri tootmist ja tootis 80% Venemaa vineerist. Lisaks toodeti ka mööblit. Paberitootmise kasvas plahvatuslikult sajandivahendusel. Varem tehti kaltsudest, nüüd tselluloosist. Muidu oli ka tsemendi, lubja, telliskivi, klaasivabrikud Toiduainetetlööstuses oli hulgaliselt meiereid ja jahuveskisid. Linnadesse rajati auruveskeid ja kõrvale leivavabrikuid. Paljud ettevõtted kuulusid Venemaale, vähesed sakslased ja prantslased. Alles kolmandal kohal oli baltisaksa kapital. Eestlaste osakaal imepisike: Linavabrikud, Tartu telefonivabrik, Rakke lubjatehas, Viljandi tikuvabrik. Ühiskonna politiseerumise algus Sajandivahetus: rahvuslaste uus põlvkond Eestlaste poliitilise ärkamise aeg – 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik.

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Eesti lähiajalugu

1. veebruaril vabastati Valga, samal ajal juba Võru ja siis 4. veebruaril Petseri, kus langes A. Õunapuu. Punavägi alustas veel tugevamat pealetungi, et kaotatud maad tagasi võita. Löödi palju ägedaid lahinguid kuni sõja lõpuni Petseri, Irboska ja Pihkva ümbruses. Narva liinil seisid Eesti väed aga kindlal joonel ja liikusid edasi Lätimaale, aidates ka seal puhastada maa punavägedest. Vabadussõja järgmiseks oluliseks etapiks oli võitlus sakslaste üksusega Landeswehr (maakaitse), mis juunis 1919. aastal hakkas lõunast Eesti Vabariiki ähvardama. Kui räägime võitlusest Landeswehriga, olid jõud peaaegu tasavägised. 22. juunil algas eestlaste vasturünnak, mis oli igati edukas. Kui 23. juuni hommikul asusid eestlaste väed uuesti rünnakule, olid sakslased juba põgenemas. Seega otsustav, dramaatiline lahing Võnnu linna (Läti Cesise) vabastamiseks oli 22. ja 23, juunil 1919. aastal. Võnnu lahingus sõdis mõlemal poolel kuni 6000 meest

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
94
doc

Läti ajalugu

1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1% poolakad 2,90% 2,50% 2,40% 2,40% juudid 1,70% 0,90%

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

omanikud ülehindasid oma kinnisvara, et saada valimisõigust. Tallinnas loodi valimisliit venelastega, 60'st volikogu kohast said baltisakslased endale 17, eestlased said 38 ja venelased said 5 kohta. Kuid eestlased polnud valmis tegelema linnavalitsuse ja linnapea töökohaga. Tallinna linnapeaks sai Vene kubermangust ametnik Hiatsintov, Konstantin Päts sai nõunikuks. Sotsiaaldemokraatia sünd, Mihkel Martna, Uudised: Sotsiaaldemokraatia jõudis Eestisse 1880. aastal, sel aastal Saksamaal keelustati Saksamaa töölispartei tegevust ning paljud lahkusid või saadeti välja, asusid Eesti aladele. Alexander Burlandt, töötas Tallinnas ning mingil moel tekkisid tal kontaktid kohalike Eesti inimestega: Jaak Järv, Eduard Vilde, Mihkel Martma. Said esimese äratuse Burlandtilt. Mihkel Martma oli sündinud Läänemaal, kehv haridus, kõik elus saavutas tänu iseõppimisele. Sattus Läänemaalt Tallinnasse, omandas seal saksa keele ja omandas tööoskused. Sõites

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti ajalugu 1917-1920

Kõrgem täidesaatev võim läks J.Poskalt üle V.Kingisepale. Enamlaste reformid- Kõrgem seadusandlik asutus- SRK, olulisemad korraldused- Petrogradist, täidesaatev võim- ENT (Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee)- Jaan Anvelt. Valimistel sai osalemiseõiguse vaid töörahvas. >jõukamad jäeti pealtvaatajateks. Eesti Asutava Kogu valimisel 1918 jaan. > ebademokraatlikud valimised> enamlased ei saanud enamust, siis valimised katkestati> Kärbiti kodanikuõigusi: keelustati pol. koosolekud, suleti mitmed ajalehed, arreteeriti juhtivaid rahvuslasi, ei respekteeritud kodanike usuvabadust. Majandusreformid- pankade natsionaliseerimine, riigistati tööstusettevõtted, suurärid, hotellid ja restoranid. Maa kuulutati riigi omandiks> mõisnike maavaldused konfiskeeriti. Mõisatest said suurmajandid. Eesti üksused koondati Eesti Diviisiks- Johan Laidoner. Ettevalmistused iseseisvumiseks- Nov. saadeti NT poolt Maapäev laiali, kuid ei allutud nendele korraldustele

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Leedu ajalugu

Aadlid kaotavad oma domineeriva staatuse ühiskonnas. Venestus Poolas- Haridusminister Sergei Uvarov ametliku rahvusluse doktriin - Kõik tuli allutada isevalitsuse, õigeusu ja vene rahvusluse huvidele. 1832. aastal suleti Vilniuse ülikool - Avati Meditsiiniakadeemia ja Katoliku Vaimulik Akadeemia (viidi üle Peterburgi). 1842. aastal suleti Meditsiiniakadeemia - Üliõpilasi süüdistati patriootiliste vabastusideede levitamises. Vilniuses keelustati avaldada poliitilisi poola keelseid väljaandeid. 1839. aastal eemaldati koolide programmidest poola keel ja kirjandus. 1840. aastal tühistati Leedu statuut ja kehtestati vene kubermanguseadustik. Leedus kaotas tiitli üle 40 000 väikeaadliku. Tagakiusati katoliku kirikut - sekulariseeriti kirikumaad, eesmärgiks vähendada majanduslikku võimsust. 1844. aastal allutati juudi elanikkond üldisele valitsemiskorrale (sõjaväekohustus). 1864. aastal keelustati leedu kirjasõna

Leedu ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti 20 saj. alguses

erinev. Eestlased ei tahtnud sõjale Venemaa all kaasa aidata , kuna karveti uut venestuslainet ja sovinismi tõusu. Samas taheti Saksamaa kui suure vaenlase lüüasaamist. Sõja alguses puudutas Eestit sõda vähe , ainult mõned linnad said suurtüki tule all kannatada. Hiljem tulid mobilisatsioonid. Sõda mõjus halvasti ka majandusele.Pärast Maailmasõda toimus Venemaal Veebruari revolutsioon, mille tagajärjel kuulutas Venemaa Poola iseseisvaks ja autonoomia said ukraina ja Liivimaa. Liivimaa kubermangu määrati juhtima Jaan Poska. Eestimaal moodustati Maanõukogu , see seadis jällegi ametisse Maavalitsuse. Tehti ettevalmistusi minna üle eestikeelsele haridusele ja keelele. Valmistuti Saksamaa võimalikule vastutungile. Tekkisid mitmed konfliktid . Ametist tagandatud vene ametnikud süüdistasid Eestit separatismis ning vene soldatid nägid eestlastes soovi ajada muulased rindele ja ise jääda tagalasse. Eesti autonoomiat

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
48
docx

LÄHIAJALUGU

 välisabi- Suurbritannia laevastik, vabatahtlikud Soomest ja Taanist  7. jaanuaril alustas Rahvavägi vastupealetungi  14. jaanuaril vabastati Tartu  peale Paju lahingut suundus rinne Venemaa pinnale, kus vallutati Pihkva ning jõuti Petrogradi lähedale 46. 47. Landeswehri sõda  1919.a. algul oli Läti aladel moodustatud Landeswehr – kohalikest vabatahtlikest baltisakslastest maakaitsevägi  Landeswehri kõrval moodustati Rauddiviis – vabatahtlikest riigisakslastest ohvitseridest ja sõduritest  Juhiks määrati kindral Rüdiger v.Goltz  Aprillis korraldati riigipööre, mille tulemusena kukutati K. Ulmanise valitsus

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti Vabadussõja lugu

olla kordades suurem, kui eeldati. Meeste arv ulatus koguni nii suureks, et tagavarapataljonis oli rohkem mehi, kui põhipataljonis. Eriti suureks muutus Tartus inimeste arv siis, kui lisaks pataljonimeestele ja linnaelanikele hakkasid sinna põgenema ka Läti sõjapõgenikud. Vaid natukene aega peale Riia vallutamist jõuavad Saksa väed Eesti saartele ning sealt algab Saksa okupatsioon. Kui Saksa väed jõuavad Haapsallu, siis on selge, et autonoomia tuleb koheselt välja kuulutada. 23. Veebruari õhtul kuulutatigi Pärnus, Endla teatri välisrõdul välja iseseisvus. Tallinnas oli iseseisvuse välja kuulutamisega natukene keerulisem, kuna Saksa väed olid Tallinnale juba väga lähedal. Eestlaste õnneks suudeti aega võita, öeldes, et linnas valmistatakse ette majutuskohti keiserlikele vägedele. 24. veebruaril, vaid üks päev enne sakslaste saabumist, kuulutati Tallinnas välja iseseisev Eesti Vabariik. 1918

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Ajalugu

1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alu

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

4. Balti aadel Rootsi ja Vene ajal. Balti aadel Rootsi ajal · nõrgad sidemed keskvõimuga (kuningavõim oli nõrk), tahtis balti aadli privileege suurendada. · 1680. aasta Karl XI absolutistliku valitsusreformiga võeti reduktsiooni käigus ära suur osa aadlike maadest, mis anti nende endistele valdajatele rendile (saadud rahadega parandati nt haridust) Balti aadel Vene ajal · Venemaa vajas peale Põhjasõda baltisaksa aadli toetust, et oma vallutuste püsivuses kindel olla > kehtima hakkas Balti erikord (1721-1783?). o Balti aadel sai restitutsiooni käigus oma mõisa tagasi (sellega koos ka varasemad õigused talupoegade üle), säilitas Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse ja al 1730.-40. immatrikuleeritud aadlikud said poliit ja maj eesõigused. Rootsi ajal

Ajalugu
132 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte

peatükk Eesti Vabariigi loomine Maailmasõja ajal toimunud mobilisatsioonidega võeti Esimese maailmasõja rinnetele umbes 100 000 meest, neist 10 000 langes. Maal oli raskusi põllutöödega, sest hobused võeti sõjaväe tarbeks. Pärast Nikolai ll kukutamist läks võim Ajutisele Valitsusele, kes asus ellu viima demokraatlikke reforme. Veebrurirevolutsiooni tulemusena said eestlased võimule maakonna- kui ka kubermanguvalitsustes. 12.aprillil 1917 andis Ajutine Valitsus Eestile autonoomia ehk osalise iseseisvuse Vene riigi koosseisus. Eesti ala ühendati üheks kubermanguks. Kõrgem omavalitsuslik võim läks rahva valitud Eesti Maapäevale. Vene ametnikud asendati eestlastega ja ning kogu asjaajamine hakkas toimuma eesti keeles. 1917.a tõusis valitsuse etteotsa Päts. Lisaks saadi luba rahvusväeosade loomiseks. Oktoobri algul jõudis sõda Eesti pinnale. Pärast Oktoobripööret Petrogradis võtsid kommunistid 9.novembril 1917.a võimu üle ka Tallinnas

Eesti ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Eesti 20. sajandil

· Johan Laidoner ­ sõjavägede ülemjuhataja. Korraldati umber vägede juhtimine. · 1919. Esimestel päevadel enamlaste pealetund peatati. · 1. Veebruaril 1919 oli Eesti pind vaenuvägedest puhas. · Landeswehr'I sõda, Võnnu lahing, eestlaste võit. 23. Juuni võidupüha. · 2. Veebruar 1920 Tartu rahuleping. EESTI 1920-1930. SISEPOLIITIKA, MAJANDUS, KULTUUR. · 1920, Asutav Kogu, esimene põhiseadus. Riigikogu, valitsus ja riigivanem Jaan Tõnisson. Palju erakondi, pidevad uued valitsused(koaltisioonivalitsused). · 1930 algus majanduse ja ühiskonna kriis. Inimesed süüdistasid valitsust. Taheti riigipead. · Eesti Vabadussõjalaste Keskliit nõudis põhiseaduse muutmist, riigipead ja tema laialdasi õigusi. · 1934 ­ 1940 Autoritaarne Eesti. Pätsi ja Laidoneri riigipööre 12. Märts 1934 vabadussõjalaste vastu. Kaitse seisukord(vabadussõjalaste

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Eesti ajalugu 20.saj algul

17. okt manifest ­ Venemaale parlament, põhiseadused, kodanikuõigused (õigus valida, sõnavabadus, erakonna loomise võimalus) Eestis: Seltside meeleavaldused, esmakordselt avalikult sini-must-valge lipp. Eestis: Eesti Rahvameelne Eduerakond ja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus. mõõdukamad vs radikaalid Eesti alade ühendamine vabariigi loomine baltisaksa õiguste piiramine isevalitsuse kukutamine venestamise vastu maa rahva omandiks, mõisad ühisomandid Mõju: 1) pooldati radikaale 2) nähti ehedat reaktsiooni ja mõisnikke karistussalkade eesotsas 3) esimene erakond Eestis 4) ÜLDRAHVALIK revolutsioon 5) esimesed üldvalimised 6) ühiskonnaelu uuenemine 7) poliitiline ärkamine Kahe revolutsiooni vahel Olud: tsensuur, meeleavalduste keeld. Legaalne oli vaid Eesti Rahvameelne Eduerakond.

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
10
doc

I EESTI AJALUGU konspekt

Eesti hakkas saama ka välisabi ­ detsembris maabus Tallinna Inglise laevastikueskaader, aastavahetuseks jõudsid appi ka Soome, Rootsi ja Taani. Samas halvenes Punaarmee olukord: baasidest kaugel oli varustamine raske, väeosad väsisid, suurenes sõjatüdimus, juhtkond ei saatnud täiendavaid vägesid. Landeswehr Lätil oli tõsiseid probleeme iseseisvuse kaitsmisega. Varem moodustatud polgud asusid enamlaste poolele, Läti peamisteks kaitsjateks jäid baltisaksa parunitest koosnev Balti Landeswehr ja saksa vabatahtlikes Rauddiviis. Aprillis korraldasid sakslased Riias riigipöörde. Saksa väed kohtusid Võnnupiirkonnas aga Eesti Rahvaväe eelosadega, kes nõudsid nende tagasitõmbimist. Juuni algul puhkes tõsine konflikt. Neljapäevases võitluses Võnnu all aga jäid eesti väed peale ja 23. juunit tähistatakse Võidupühana. Sakslasi jälitati Riiani ja Lätis taastus vana valitsuse võim. Seda eestlaste võitlust Läti pinnal nimetatakse ka Landeswehri sõjaks. Tartu Rahu

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eestiaeg

Sündmused: Maanõukogu (Maapäev)- oli Eesti omavalitsusorgan aastatel 1917­1919.12. aprillil 1917 kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse. Märtsist oktoobrini 1917 oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska. Iseseisvumise eesldused: *talude päriseks ostmine *laienes tööstus *algaas linnade eestistumine *hakati looma erakondi *tõisis eestlaste osatähtsus maa ja linnavalitsustes *arenes koperatiivliikumine *ühtlustus kirjakeel *levisid eesti k raamatud *kujunes välja rahvuslik haritlaskond *asutati ajalehti *aktiivne seltsitegevus. Päästekomitee- oli 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan, loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veeb. Iseseisvuse väljakuulutamine- 24. veeb 1918 Tallinnas. Iseseisvusmanifest- esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 Pärnu teatri rõdult. Vabadussõda- sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918

Ajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
43
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

12. aprillil saadi luba luua esimene eesti jalaväepolk, mis koostati tagalaväeosadest. 12. märstil anti ka esimene käskkiri sellele polgule, juhtis Pinding. Juba mai alguseks oli polku koondunud rohkem kui 3000 eesti sõjaväelast. Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee, mille esimeheks valiti Konstantin Päts, loodu juunis 1917. Veebruaruirev tulemusena sai Eesti omale AUTONOOMIA. Selle nõue oli juba üsna vana, juba 1905. aasta rev leiti, et Eesti peaks saama kohalike asjade otsustamisel eesõiguse. 1906. oli koostatud isegi seaduseelnõu Eestile autonoomia andmiseks, see koostati Sveitsis (k.a. Päts), mõeldud esitamiseks Vene duumale, aga tegelik olukord oli selline, et seda seaduseelnõud isegi ei üritatud esitada. See nõukogu nägi ette, et Eesti saab oma maanõukogu ja parlamendi?. Ühtseks jäävad välispoliitika,

20. sajandi euroopa ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood ­ 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad ­ eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917 vana kalendri järgi ­ teoreetiline murrang veebruar 1918 ­ 23

Eesti uusima aja ajalugu
409 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun