Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti ajakirjad 2014". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ajakirjad, nais, väljaande, väljaanded, suunitlus, imeline, vastaja, vihalemm, lugejat, ilmuvad, tiiu, muusika, huviala, keelsed, neti, kodukiri, jana, vastajat, valim, kvartali, maakodu, digi, haridus, tuna, cosmo, populaarsed, veebileht, loevad, club, geographic, maret, kino, kalale, gear, intervjuu, apollo, peet, tellimine, omanduses, veebis............................................................................................................................. 12 2.2.1. Küsimused 3 ja 4. Regulaarsete ajalehelugejate hulk.................................................. 12 2.2.2. Küsimus 4.1. Ajalehtede lugemisele kuluv aeg........................................................... 13 2.2.3. Küsimus 4.2. Erinevate ajaleherubriikide populaarsus ............................................... 13 2.3. Ajakirjad ............................................................................................................................. 18 2.3.1. Küsimus 5. Regulaarsete ajakirjalugejate hulk ........................................................... 18 2.3.2. Küsimus 5.1. Ajakirjade lugemisele kuluv aeg. .......................................................... 19 2.3.3. Küsimus 5.1. Populaarseimad ajakirjad .....................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT EKSPERTSÜSTEEM AJAKIRJA VALIKUKS Spetsifikatsioon 1. iseseisev töö õppeaines "Ekspertsüsteemid" Koostaja: Anneli Kaldamäe Martr. nr: 991476 Õpperühm: LAP-81 Esitatud: .................. Juhendaja: Jaak Tepandi Tallinn 2003 1. Sissejuhatus 1.1 Otstarve Kuna erinevaid ajakirju on väga palju, siis on inimestel üha raskem otsustada, millist neist tellida. Et kõiki ajakirju läbi sirvida, kuluks palju aega. Seega püüan ma luua ekspertsüsteemi, mis aitaks tellijal leida kiiresti ja vähese vaevaga endale sobivaim ja meelepäraseim. Ajakirjades käsitletakse väga paljusid teemasid ja neid ajakirju on nii palju, et kõiki erinevaid variante ei suudeta korraga haarata. Ekspertsüsteem peakski need probleemid lahendama
Nädal 60 7 Ülejäänud variandid said kõik negatiivsed tulemused. Süsteem suutis vastavalt oodatustele anda õige tulemuse. Vastuste andmisel mingeid tõrkeid ei tekkinud. Süsteemi oli lihtne kasutada (põhiliselt töö hiirega). Uued küsimused ja tulemused esitati ruttu. Testi nr.2 täitmine Tulemusteks saadi: Kroonika 60 Nädal 60 Need ajakirjad vastasid kõigile esitatud kitsendustele. Tõrkeid ei tekkinud, süsteem töötas ruttu. Testi nr.3 täitmine Tulemusteks saadi: Pere ja Kodu 160 Eesti Naine 160 Miniristik 140 Ristik 140 Tervis Pluss 140 Maakodu 140 Maamajandus 140 Kaks esimest vastusevarianti vastasid täiesti oodatule. Ülejäänud said võrreldes esimestega vähem punkte, nii et neid ei tasuks antud juhul uurida. 2
6 6 5 4 3 1 4 5 1 6 3 5 3 6 2 3 6 3 2 1 2 5 3 6 1 2 3 4 2 1 5 6 1 3 1 1 4 4 4 1 1 3 6 1 3 3 3 2 6 3 5 4 1 5 4 2 1 1 1 6 1 1 5 1 1 1 1 4 2 1 5 2 1 6 1 1 5 6 2 3 2 1 1 6 6 2 2 1 6 1 1 4 1 1 1 1 2 1 1 5 5 2 1 3 1 2 6 3 1 1 1 6 1 1 1 4 5 1 2 3 4 4 5 3 1 6 1 5 1 5 2 5 2 2 2 2 4 5 5 1 5 1 5 1 1 1 1 3 1 1 6 4 1 1 4 1 5 1 4 3 2 3 4 5 6 3 1 4 4 1 1 4 3 1 1 1 6 1 6 3 6 1 6 3 1 5 1 1 2 1 1 1 5 5 1 1 3 4 1 1 5 1 1 1 4 3 1 1 5 5 5 2 1 1 6 1 6 6 5 1 1 2 1 6 1 6 1 4 5 4 1 1 6 1 5 1 1 1 3 1 1 1 1 1 1 1 2 Ajakirjad ja ajalehed Sagedus Ajakirjad ja ajalehed Sagedus Postimees 122 Postimees 122 Eesti Ekspress 36 Arvutimaailm 42 Äripäev 35 Eesti Ekspress 36 Kroonika 33 Äripäev 35 Arvutimaailm 42 Kroonika 33
.......................................................................................................28 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................30 Lisa 1. Küsimustik 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumuste kohta...........................32 Lisa 2. Õpilaste peredes käivad ajalehed..............................................................................36 Lisa 3. Õpilaste poolt loetavad ajakirjad..............................................................................37 Lisa 4. Õpilaste lemmikraamatud kohustusliku kirjanduse hulgast.....................................38 Sissejuhatus Uurimistöö teemaks on valitud ,,Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumused'', kuna noored loevad aina vähem kirjandust. Põhjuseks on see, et internet röövib kogu noorte aja ja tähelepanu ning seega on huvi raamatute, ajalehtede ja
Ajaleht on perioodiline väljaanne, mille sisuks on uudised, artiklid, reklaamid. Ajalehed ilmuvad traditsiooniliselt paberkandjal, paljud ajalehed ilmuvad tänapäeval ka internetis. On ka teistest materjalidest (näiteks plastmassist) ajalehti. Päevalehed ilmuvad iga päev, lisaks eriväljaanded, õhtused väljaanded jmt. Mõnikord nimetatakse päevalehtedeks ka 46 korda nädalas või isegi harvem ilmuvaid ajalehti. Eesti Ajalehtede Liidu definitsiooni järgi on päevaleht vähemalt neli korda nädalas ilmuv ajaleht. Eesti suuremad päevalehed on Postimees, Õhtuleht ja Eesti Päevaleht (ilmuvad 6 korda nädalas). Nädalalehed ilmuvad iga nädal. Eesti suuremad nädalalehed on Maaleht ja Eesti Ekspress. Kollane ajaleht on kõnekeelne väljend ajalehe kohta, mis peamiselt
Aastas registreeritakse umbes 120 mahult väga mitmesugust tellimust – post- või maakaarist kuni kõiki aastakäike sisaldavate perioodiliste väljaanneteni (Tõnisson, 2013). 4.2 DIGAR DIGAR on Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv ehk e-raamatukogu keskkond, kust leiab raamatuid, ajalehti, ajakirju, kaarte, noote, fotosid, postkaarte, plakateid, illustratsioone, audioraamatuid ning isegi muusikafaile. DIGARis on ligi 20 000 nimetust ehk umbes 113 000 väljaannet, millest umbes 85 000 väljaande puhul kehtib õigus neile internetist ligi pääseda (Talihärm, 2013). 4.3 ESTER ESTER on Eesti raamatukogude elektronkataloogi ühiskataloog, milles on kaks andmebaasi, http://tallinn.ester.ee/ ja http://tartu.ester.ee/, mis aastal 2014 ühinesid (Talihärm, 2013). 4.4 URRAM URRAM on Kultuuriministeeriumi, Vaata Maailma SA ja Urania Com OÜ koostööd loodud veebipõhine süsteem, mille abil on võimalik kasutada paljude Eesti raamatukogude teenuseid
majanduslikud huvid, uued meediaplatvormid ja kommertsringhäälingu kasvav konkurents. Avalik-õiguslikku kanalit peetakse Eestis kultuurihüveks, mida tuleb säilitada. (Hunt, 2006) Olles riigi kontrolli all, sekkub riik paljudel puhkudel avalik-õigusliku telekanali tegevusse. Kehtestatud on rida kohustusi, mis tuginevad kolmele põhimõttele: avaliku teenusega sobiva programmi tegemine, erapooletu ja täpse informatsiooni edastamine ning universaalne suunitlus. (Televisioon..., 2005) Avalik-õiguslikud ringhäälingud peavad enamikus riikides vastutama järgmiste aspektide eest: edastama sõltumatut, täpset, erapooletut, tasakaalustatud ja objektiivset uudismaterjali ning informatsiooni; tagama mitmekülgsuse saadetele ja kajastatavatele vaadetele; edastama kindla mahu uudiseid, kultuuri-, kunsti-, haridus-, vähemuste-, usu-, laste- ja meelelahutussaateid; propageerima asukohamaa kultuuri ja väärtusi;
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Marika Kallemaa JAHIMEESTE STAATUS ÜHISKONNAS JA SEDA MÕJUTAVAD FAKTORID Bakalaureusetöö loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal Juhendaja dotsent Tiit Randveer Tartu 2009 Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töös kasutatud teiste autorite tööd ning andmeallikad on viidatud. Käesolevaga kinnitan, et annan lõputöö tulemuste suhtes oma intellektuaalomandi varalised õigused üle Eesti Maaülikoolile. 01.06.2009 / Marika Kallemaa ........................................... kuupäev /nimi / allkiri / Juhendaja 01.06.2009 / Tiit Randveer ............................................ 2 kuupäev /nimi / allkiri Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutemperatuur Aastakeskmin
Harjutus 1 Koosta valemid vastuste veergudesse Vastus Vastus 45 + 45 = 90 45 * 5 = 225 45 - 15 = 95 + 82 = 177 95 * 9 = 855 82 - 43 = 16 + 57 = 73 16 * 7 = 112 57 - 51 = 54 + 93 = 147 54 * 4 = 216 93 - 12 = 75 + 45 = 120 75 * 5 = 375 45 - 23 = 21 + 58 = 79 21 * 3 = 63 58 - 16 = 96 + 874 = 970 96 * 6 = 576 874 - 565 = 87 + 95 = 182 87 * 9 = 783 95 - 24 = 28 + 24 = 52 28 * 1 = 28 24 - 2 = 91 + 32 = 123 91 * 4 = 364 32 - 2 = 73 + 65 = 138 73 * 8 = 584 65 - 65 = 82 +
1. 2. 3. E 1 0 10 T 2 5 9 K 3 10 8 N 4 15 7 R 5 20 6 L 6 5 P 7 4 8 3 9 2 10 1 13. 14. 15. 2 5 18.veebr 4 4 19.veebr 6 3 20.veebr 8 2 21.veebr 10 1 22.veebr 12 0 23.veebr 14 -1 24.veebr 16 -2 25.veebr 18 -3 26.veebr 20 -4 27.veebr -5 28.veebr 1.märts 2.märts 3.märts 4.märts 5.märts 6.märt
LÄTI MAATUNDMINE 1201 Riia asutamine piiskop Alberti poolt 1236 Saule lahing (22.sept); Semaisid ja semgalid Mõõgavendade ordu vastu 1873 esimene üldlaulupidu, ,,Jumal, õnnista Lätit" esmaesitus (Läti hümn, lauldi siis tavalise lauluna) 18.11.1918 Läti Vabariigi väljakuulutamine 11.11.1919 sõda Bermondi sõjaväe vastu 4.05.1990 iseseisvuse kuulutamine 21.08.1991 taasiseseisvumine 1) ÜLDINE PINDALA 64 589 km2 PIIR 1862 km NAABRID Eesti, Venemaa, Valgevene, Leedu LÄTI · Asutati 18.nov 1918 VABARIIK · Kuulutati iseseisvus 4.mai 1990 · Taastati iseseisvus 21.aug 1991 OKUPATSIOON · NL ID o 1940 1941 o 1945 1991 · Saksamaa o 1941 - 1945 LIIKMESTAAT · ÜRO 1991 USED · NATO 2004 · EL 2004 PEALINN · Riia · Elanikke 703 581 (lätl
Tallinna Keskraamatukogu esimene direktor (oli ligi 30 a), tema juhtimisel kujunes Tln KRK tõeliseks avalikuks raamatukoguks ja avalike RKde võrgu keskuseks. ERÜ üks loojatest, juhataja. Ajakirja Raamatukogu toimetaja Richard Antiku osa eesti raamatukogunduses Aastatel 19271942 ERMi arhiivraamatukogu juhataja. Koostas rahvusbibliograafia väljaanded "Eesti raamatute üldnimestik 1918 1923" ja "Eesti ajakirjandus 1766 1930", samuti avaldas olulisi erialaseid raamatuid ja artikleid. KaljoOlev Veskimägi eesti raamatukogunduse uurijana Raamatukogunduse õppejõud, osalenud Raamatukoguhoidja käsiraamatu koostamisel. Veskimäe uurimisteemaks on Eesti raamatukogude ajalugu ja tsensuur, tema olulisemad uurimused on ilmunud
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .
Äriplaan OÜ PHAT FARM Eesti esindus 2004 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 2 ETTEVÕTTE ÜLDANMED.......................................................................................................... 2.1 NIMI, KONTAKTISIKUD, TELEFON................................................................................. 2.2 ÄRIIDEE JA MISSIOON....................................................................................................... 2.3 EESMARGID......................................................................................................................... 3 SENISED EDUSAMMUD........................................................................................................... 4 MAKROKESKKONNA, TURU JA KONKURENTSI ANALÜÜS.................
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
piiri. Saksa võimud suhtusid soosivalt, sest saksa raudtee ja laevaliinid teenisid kasumit. 1883. aastal loodi emigratsioonibüroode illegaalse võrgu - juutid, poolakad, leedulased, valgevene, ukraina ja venelased. Valitsuse suhtumine: Venemaa suhtus soovivalt, sest Leedu kaotas noori jõude ja nõrgendas vastupanutahet. Väljaränne kahjustas mõisamajandust - Saksamaa oli vastu. Poliitilise organiseerumise algus - Vincas Kudirka poolt asutatud ajakirjad tähistasid Leedu rahvusliku liikumise politiseerumist ja radikaliseerumist. Sotsialistlike ja sotsiaaldemokraatlike ideede levik 1890. aastail tõi uusi jooni Leedu poliitikasse. Sotsialism levis tööliste seas, kes moodustasid 1893. aastal Poola Sotsialistliku Partei (PPS) - Josef Pilsudski. 1896. aastal loodi Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei (LSDP) - Rõhutas iseseisvust. Hiljem toimus lõhenemine kaheks - Leedu iseseisvuse toetajateks ja internatsionalistideks, kes ühinesid venelastega
○ valiti asjaajajaks. ● Henrik Visnapuu ehk Vürst; ○ avaldanud sümbolistlikke ja futuristlikke katsetusi oma toimetatud albumites “Moment” ja “Roheline teemant”. ● August Gailit ehk Ge; ○ seni ilmunud üks proosateos. ● Johannes Semper ○ hariduselt filoloog; ○ äsja lõpetanud Moskva sõjakooli; ○ avaldanud üksikuid värsse. ● Väljaanded: ○ 3 “Siuru albumit” ■ Esimene 1917. aastal; ■ Teine 1918. aastal; ■ Kolmas 1919. aastal. ● Osalised: ○ kaastöölised: ■ kirjanikud: ● Gustav Suits; ● Villem Ridala; ● Johannes Aavik jt. ■ kunstnikud: ● Konrad Mägi- lõi “Siuru” sümboli;
Trükikunst muutis teabelevi kiiremaks, ,,plahvatuslikuks", ka laiaulatuslikumaks.Ühesugune teave levis paljude standartsete koopiatena. Lugemine muutus individuaalseks. Mõju Eestile: I trükikoda avati 1631, ja neid tekkis juurde nagu seeni pärast vihma. 19. sajandil tulid vasetrükk ja litograafia (kivitrükk) ning kiirpress. 19. saj. lõpus tuli tsinkograafia, mis tegi võimalikuks ajalehtede illustreerimise fotodega. 3. Perioodika tunnused (4) ja esimesed perioodilised väljaanded. Plakati, kalendri, rahvaraamatu seosed ajakirjandusega. Perioodika tunnused: 1. Perioodilisus (jätkuvus) 2. Aktuaalsus 3. Sisu mitmekesisus 4. Levikutaotlus I perioodilised väljaanded: Euroopas 17. sajandi alguses (kuigi Rohrsbacher Monatschrift ilmus Shveitsis 1597 juba). Ajakirjadest vanim Journal des Savants (Prnts, 1665), I päevaleht 1660. aastal Saksamaal.
.........................................................21 11. KOKKUVÕTE....................................................................................22 KASUTATUD ALLIKAD...........................................................................23 2 1. SISSEJUHATUS Põhjus, miks valisin meediakanali analüüsi teemaks ajakirja Kultuur ja Elu, seisneb selles, et ma ei olnud väljaande temaatika ja siusuga kursis, kuid soovisin sellest rohkem teada saada. Ajakiri Kultuur ja Elu on Eestis ilmuv rahvusliku suunitlusega kultuuriajakiri, mille kesksed teemad on seotud lähiajaloo ja ennekõike Nõukogude-vastase vabadusvõitluse ning Nõukogude reziimi kuritegudega. Ajakirja eesmärgiks ei ole käsitleda süva- ja professionaalset kultuuri, vaid just seda osa kultuurist, mis üldjuhul kultuuriajakirjanduses kajastust ei leia
Tallinna Laagna Gümnaasium HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE Uurimistöö Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON HOLOKAUST?......................................................................................4 1.1 Holokausti mõiste............................................................................................4 1.2 Kronoloogia.....................................................................................................5 1.3 Antisemitism....................................................................................................6 1.4 Holokausti tekkimise põhjused........................................................................7 1.5 Nürnbergi se
orienteeruti sellele, mis müüb. Siis tuli 1940. aasta juunipööre, vabaturumajandusele tehti ots peale. Nõukogude süsteemis oli tegemist range plaanimajandusega, muidugi jätkus teatud mahus aga sootuks teise sisuga väljaannete üksikmüük. Saksa okupatsiooni aastatel plaanimajandusest kui sellisest eriti rääkida küll ei saa, aga sisuliselt levis ajakirjandus ikka sama moodi. Nüüd oleme peale poolesajandist pausi uuesti vabaturumajandusse jõudnud, jälle orienteeruvad väljaanded sellele, mis müüb. Kui lähtuda kultuuriloos toimunud sündmustest, siis võime kõneleda rahvusliku ärkamisaja eelsest perioodist, mil eestikeelne ajakirjandus alles formeerus, rahvusliku ärkamisaja aegsest perioodist, kui eestikeelne perioodika saavutas järjepidevuse. "Sakala" tulekuga sai ajakirjandus sisuliselt rahvajuhiks, ehkki poliitilistel teemadel tegi ajakirjandus alles arglikke samme. Siiski oli tegemist kvalitatiivse muutusega,
Senistel andmetel on leviku põhjapiir Euroopas 54. laiuskraad. Neandertallastega seostatakse Moustier' tehnokompleksi (vt 8. loengu slaidid). On teada, et nad matsid oma surnuid (enamasti koobastesse), mõnel juhul on teada hauapanuseid (tulekivist tööriistad, loomaluud, mida on seostatud toiduga), samuti on mõnikord kasutatud ookrit. Lisalugemist: http://humanorigins.si.edu/evidence/human-fossils/species/homo- neanderthalensis; vt ka Svante Pääbo (2014), Neandertali inimene; Imeline teadus, nr 11/2014 Homo rhodesiensis ehk Rodeesia inimene Eristati Lõuna-Aafrika (Rodeesia) leidude põhjal, lähtekohaks 1921. a leitud kolju (Kabwe-1 või Broken Hill’i kolju). Esimene Aafrikast leitud varaste inimlastega seostatud leid. Määratleja Arthur Smith Woodward. Tänapäeval liigitatakse Homo heidelbergensis’te hulka. Vt ka http://humanorigins.si.edu/evidence/human-fossils/fossils/kabwe-1 Homo rudolfensis ehk Rudolfi inimene Eristati 1980
Kuna väliskirjandusena defineeriti "väljaspool N. Liidu piire ilmunud kirjandus alates 1917. aastast" (see on tsitaat, tean isegi, et 1917. aastal mingit N. Liitu veel polnud), siis kuulus selle määratluse alla ka kogu eesti kirjandus. Seda siiski otsast raiuma ei hakatud, hävitamine jätkus nimekirjade ja eri trükiste kategooriate järgi, järk-järgult keelati 1952. aastaks enam-vähem kõik, mis ilmunud Eesti Vabariigis (näiteks 12. augustist 1949 korraldus, et ajakirjad Looming ja Eesti Kirjandus ning Eesti Entsüklopeedia tulevad otsekohe hävitada põletamise teel. Üldreeegel oli selline, et kui trükiseid oli vähe, võis nad hävitada, kui suuremas koguses, tuli raiuda puruks ja saata utiili); 1950. aastal seoses kodanlike natsionalistide protsessiga keelati ka suur osa nõukogudeaegset eestikeelset kirjandust. 1949. aastal keelunimekirjadest enam ei piisa, ilmuvad lubatud väliskirjanduse nimekirjad, nn
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1.
1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla:
Valter Lang: Lõuna-Eesti, ka üldiselt 7-8 m saj), mõne puhul ka kasutusel Jõgevamaa) kaugusel iseloodud algus keskmise kordamööda, vallidest) rauaaja lõpus) samaaegselt jne) KALMED Rooma rauaajal üks kindel tüüp (tarandkalme), peale 5. saj neid enam ei ehitata (st et tarandeid ei ehitata juurde). Seejärel ,,auk" - 7.-8. saj ilmuvad uuesti. 1. Kangrukalmed ja kivivarekalmed mõlemad on pm N: Lagedi (146 Väga rikaste kivihunnikud, ~ümarad (d 10 m või rohkem), paar kihti raudneeti), panustega kalmete kive (raud, pae). Eristatud, kuna viimasel suhteliselt vähe Rae, Asuri, ilmumine ülikud?: kive, tänapäeval ei pruugi märgatagi maapinnal. Ajaliselt Salme Proosa; Paju & Lepna oli neid keeruline paika panna (leide vähe), keskmise (jahipistriku Katkuauk (Saaremaa);
Eesnimi Perenimi EESTI VABARIIK TUNNITÖÖ Õppeaines: ANDME- JA TEKSTITÖÖTLUS teaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Anne Uukkivi Esitamiskuupäev: ................... Allkiri: .................................... Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................4 1. NIMI .............................................................................................................................................5 2. LOODUS ......................................................................................................................................6 2.1.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla:
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann
*Seda otsust ellu rakenduda ei õnnestunud Iseseisvuse väljakuulutamine ja Saksa okupatsioon 1918.a. *26. oktoobris 1917 teoimus Petrogradis riigipõõre. *Tallinnas toimus võimu ülevõtmine veretult. *Eestis juhtis võimu ülevõtmist sõjarevolutsioonikomitee ja selle juhiks oli Viktor Kingisepp. *Enamlased tegid Eestis ümberkorraldusi: A Pangad ja tööstusettevõttet riigistati B Kodanike sõnavabadust piirati C Suleti Opositsioon(vastaslikud) ajakirjad D Arreteeriti või saadeti maalt välja rahvuslike tegevusi *Eesti lootis antanti suurriikide peale. *Enamlased ei nõustunud mõisamaid talupoegadele tagastama *Tegutsemisvõimalused Eestis vähenesid(poliitik) *1918. Veebruaris alustas Saksamaa suurt pealetungi *Vene armee vastupanu ei osutanud *Maapäeva vanematekogu kasutas tekkinud tsootsat rahvusvahelst olukorda, et välja kuulutada Eesti Vabariik. *Loodi erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee- K.Päts, K.Konik ja J.Vilms *23
annaabi.ee 
