EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE SÜNDMUSED EESTIS 1985-1988: 1. Muutused NSV Liidu poliitilises juhtkonnas ja selle poliitikas: 1985 kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse kriisiseisundisse: A) Riigi majandus oli kokku varisemas ja püsis pinnal vaid tänu naftadollaritele. B) Senised gerontokraatidest riigijuhid (L.Breznev, J.Andropov, K.Tsernenko) olid hoidunud igasugustest sisepoliitilistest ja majanduslikest reformidest ning üritasid Kommunistliku Partei võimumonopoli säilitada repressioonide tugevdamisega ühiskonnas. C) NSV Liidu välispoliitiline seisund maailmas nõrgenes
.... 5. Fosforiidikampaania.................................................................................................. 6. MRP-AEG ja miiting Hirvepargis................................................................................ 7. Ühiskonna politiseerumine......................................................................................... 8. IME............................................................................................................................. 9. Laulev revolutsioon..................................................................................................... 10. Balti kett..................................................................................................................... 11. Omariikluse taastamine 1990-1991. aastal................................................................ 12. Eesti Vabariigi taasiseseisvumise tulemused............................................................. 13
Eesti taasiseseisvumine 1985 aasta kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse kriisiseisundisse. Riigi majandus oli kokku varisemas, senised riigijuhid olid hoidunud igasugustest sisepoliitilistest ja majanduslikest reformidest ning üritasid Kommunistliku Partei võimumonopoli säilitada repressioonide tugevdamisega ühiskonnas, NSV Liidu välispoliitiline seisund maailmas nõrgenes. Saades aru muutuste vajalikkusest, valis kommunistlik ladvik NSV Liidu etteotsa reformaatori, kes tooks riigi kriisist välja, aga samas säilitaks olemasoleva poliitilise
19. sajandil jääb olukord üldiselt samaks, suureneb vaid linnade arv. Kuni Vene aja lõpuni 12 linna. 30. märts 1917 Venemaa Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise korra kohta: Eesti alad ühendatakse ühtseks Eestimaa kubermanguks, lubatakse moodustada omavalitsusorgan Maapäev (Maanõukogu). okt. 1917 Enamlaste võimuletulek Eestis 24.2.1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine märts-nov 1918Saksa okupatsioon 1918.1920 Eesti Vabadussõda. Tartu rahuga liidetakse Eesti aladele Narva jõe tagused vallad ja Petserimaa. 1918.1940 Eesti Vabariik 1940.1941 Nõukogude okupatsioon 1941-1944 Saksa okupatsioon 1944-1991 Nõukogude okupatsioon 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi: Leningradi oblastile liideti 3 Narva jõe taga asuvat valda ning Pihkva oblasti koosseisu määrati Petserimaa koos Petseri linnaga
Välispoliitilised probleemid- 1. Kaks peamist ohustajat Nõukogude Lliit ja Fasistlik Saksamaa 2. Rahvasteliidu ja demokraatlike lääneriikide suutmatus probleemide lahendamisel 3. Eesti, Läti ja Leedu poliitilise koostöö lepe ei andnud mingit tagatist iseseisvuse säilitamiseks 4. Eesti Vabariik oli rahvusvaheliselt isoleeritud Baaside ajastu: MRP ja Eesti- Eestile esitati 24.septembril nõue sõlmida vastastikuse abistamise pakt ning luua Eestisse NSVL sõjaväebaasid, tagamaks Eesti julgeolekut alanud Teises maailmasõjas. Keeldumise korral ähvardati sõjaga. Eesti välispoliitika sattus baaside lepingu tõttu suurde sõltuvusse NSV Liidust vaatamata sellele, et viimane teatas oma soovist austada väikeriigi iseseisvust. Oluliselt vähenesid kontaktid lääneriikidega. Tihenes koostöö Läti ja Leeduga . Tihenesid Eesti välispoliitilised kontaktid Moskvaga. Baaside leping- 28
määrab ära Asutav Kogu 1918 jaanuar Eesti Asutava Kogu valimised (Eesti tulevik), katkestati enamlaste poolt 18.02.1918 katkesid Bresti rahuläbirääkimised, Saksamaa alustas pealetungi 19.02.1918 Maapäeva Vanemate Kogu võttis vastu Iseseisvusmanifesti. Moodustati erakorraliste volitustega Eestimaa Päästekomitee 23.02.1918 Iseseisvusmanifest Pärnu Endla rõdult 24.02.1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas, Ajutise Valitsuse moodustamine (Päts) 25.02.1918 algab Saksa okupatsioon 11.11.1918 Ajutine Valitsus alustab uuesti tegevust 28.11.1918 Vabadussõja algus, Eesti Töörahva Kommuun 23.06.1919 Võnnu lahing, võit Landeswehri üle 2.2.1920 Tartu rahu Isikud Jaan Poska Eestimaa kubermangu komissar, Tartu rahu allakirjutaja Jüri Vilms Eesti Päästekomitee liige Johan Laidoner Eesti diviisi juht, ülemjuhataja Vabadussõjas Konstantin Konik Eesti Päästekomitee liige Konstantin Päts Eesti Päästekomitee liige, Ajutise Valitsuse juht Mõisted
majanduslik kaos; sõjavägi revolutsioneerus; tsaarivalitsusega olid rahulolematud nii ala-, kui ka ülemkihid; aktiviseerusid kodanlikud ja vasakpoolsed parteid, kes võtsid eesmärgiks senise valitsemissüsteemi kukutamise. Kasvasid ka vähemusrahvuste iseseisvumispüüded, kellele sõda andis võimaluse relvastumiseks ning rahvusväeosade moodustamiseks. Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril (8.märts-naistepäev ukj) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus ning 3.märtsil loobus tsaar Nikolai II troonist. Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapärane kaksikvõim, mida teostasid:
majanduslik kaos; sõjavägi revolutsioneerus; tsaarivalitsusega olid rahulolematud nii ala-, kui ka ülemkihid; aktiviseerusid kodanlikud ja vasakpoolsed parteid, kes võtsid eesmärgiks senise valitsemissüsteemi kukutamise. Kasvasid ka vähemusrahvuste iseseisvumispüüded, kellele sõda andis võimaluse relvastumiseks ning rahvusväeosade moodustamiseks. Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril (8.märts-naistepäev ukj) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus ning 3.märtsil loobus tsaar Nikolai II troonist. Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapärane kaksikvõim, mida teostasid:
Eesti ajalugu: eksami teemad 20122013 1. Esimene Vene revolutsioon (19051907). Peamised sündmused ja tähtsus. Parteid. 1.1 Esimene Vene revolutsioon (1905-1907). Peamised sündmused ja tähtsus · 1905. aastaks olid sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud Vene impeeriumis teravnenud äärmuseni. Olulist osa etendas seal Venemaa lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas. · 9. Jaanuaril 1905toimus Peterburis Verine pühapäev, millele Tallinnas järgnes üldstreik. Rahutused levisid ka teistesse linnadesse. · Tõnissoni juhtimisel toimus Tallinnas töölisesindajate koosolek. Tema soovitas rohkem hoolitseda Eesti edenemise eest ning mitte toppida oma nina suure Venemaa asjadesse. Revolutsiooniline rahutus kasvas, jätkusid streigid nii linnas kui maal. · 14. oktoobril 1905 ühines Eesti ülevenemaalise üldstreigiga ja Tallinnas läks võim praktiliselt tööliste kätte. · 16
panustatakse hobuste võiduajamisse. · Spordiüritused polnud tsirkusest veel lahutatud, näiteks esitas Georg Lurich oma jõuvõtteid veel tsirkuses. 3. Linnastumine ehk urbaniseerumine Agraarühiskondpõllumajandusühiskond (1800 Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa) Tööstusühiskond industriaalühiskond, postindustriaalühiskond (järeltööstusühiskond) Infoühiskond Mariia Kurisoo ajaloo konspekt Linnastumise alused: 1. Tööstuslik revolutsioon 2. Üleminek masinalisele tootmisele KOSPEKT: EESTI VENE IMPEERIUM KOOSSEISS 20 SAJ. ALGUL 1. Taustad. 1. Vene impeeriumi kiire majandusareng algas 19.saj. lõpul 20.saj algul. Väljavedu: teravili, nafta jt loodusvarad. Import: prantsuse kapital saksa tööstustoodangu (eriti masinaehitus). Eriti kiire arengu tegid läbi Balti kubermangud.
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud
mandriosa vallutada suutnud ja sel ajal kuulutada välja iseseisvus. Loodi Pääste- komitee, mis pidigi passima sobivat momenti. Koostati ka iseseisvusmanifest, mis kavatseti iseseisvuse väljakuulutamise päeval ette lugeda. Tallinnas kuulutati iseseisvus välja 24. veeb. 1918.a. Moodustati Ajutine Valitsus, mille etteotsa sai K.Päts. Järgmisel päeval olid platsis sakslased, mingit EV nemad ei tunnustanud. Nad hoopis okupeerisid kogu Eesti ja algas Saksa okupatsioon. Saksa okupatsioon lõppes 1918. novembris ja saksa väed lahkusid Eestist. Seda kasutas ära Nõukogude Venemaa, kes soovis oma endiseid tsaari-impeeriumialasid tagasi saada. 28. nov. 1918. tungis Punaarmee Eesti Vabariigile kallale ja algas Vabadussõda. Sõda lõppes 2. veeb. 1920. Tartu rahuga Eesti võiduga. Rahu alusel: a) loobus Nõukogude Venemaa igasugustest pretensioonidest Eesti suhtes ja tunnustas Eesti Vabariiki, b) Eesti sai Nõukogude Venemaal 15 miljonit kuldrubla,
Repressioone teostas KGB , kasutati erinevaid meetmeid, näiteks:Töölt vallandamine. Arreteerimine, riigistatud ja põllumajandus maalt väljasaatmine, ülekuulamised ja piinamised, psühhiaatriline sundravi kollektiviseeritud. Sotsialistlik majanduselu tugines rangele e) Gorbatšovi perestroika eesmärk ja suuremad muudatused: Gorbatsov nimetati NLKP peasekretäriks 1985.a. Gorbatsov algatas perestroika plaanimajandusele e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, b) Sotsialistlike riikide koostöö: et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Ta algatas avalikustamise (ehk glasnosti) NL-i eestvedamisel moodustasid Gorbatsov algatas suhete parandamine Läänega, et tagada majandusreformide läbiviimine.Terkkisid
Sisukord Uusaeg: Eesti 19. saj esimesel poolel. Krimmi sõda Eesti 19. saj teisel poolel. Aleksander II reformid, tööstuse areng ja rahvuslik ärkamisaeg Venestusaeg. 20 saj algus 1905. aasta revolutsioon Eesti enne Esimest maailmasõda Esimene maailmasõda Veebruarirevolutsioon, märtsirevoutsioon ja oktoobripööre, Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Lähiajalugu: Eesti vabariigi väljakuulutamine Saksa okupatsioon (1918) Balti Hertsogiriik Eesti Vabariik Vabadussõda (1918-1920) Eesti vabariik (1920-1940) Välispoliitika (1918-1939) Kultuur, majandus Eesti Teises maailmasõjas Baasideleping, juunipööre ja anneksioon Stalini aeg: Nõukogude okupatsioon (1940-1941) Saksa okupatsioon (1941-1944) 1944. aasta lahingud Eestis ja Otto Tiefi valitsus Stalini aeg: Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda Hrustsovi aeg Breznevi aeg Gorbatsovi aeg: Perestroika, laulev revolutsioon ja iseseisvuse taastamine
Mitte tunnustavalt, vaid kehtestas siin terrorireziimi ja üritas rajada baltisakslaste poolt valitsetavat Balti hertsogriiki.Ei sallinud Ajutise Valitsuse ja Maanõukogu tegevust, rahvusväeosad saadeti laiali, poliitiline tegevus keelustati, trükisõna allutati tsensuurile, demokraatlikult valitud eestlastest omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega ja ametlikuks asjaajamise keeleks sai saksa keel. Millal oli (algus ja lõpp) Eestis Saksa okupatsioon? Algus oli 1941 a. Ja lõpp oli 1944 a. Millal, miks ja kelle juhtimisel loodi Eesti Kaitseliit? 11. novembril 1918 a. Võimude aitamiseks ja kaitseks loodi esimene relvastatud kaitsestruktuur, Johan Pitka ja kindral Ernst Põdderi eestvedamisel. Millega on läinud Eesti iseseisvumise ajalukku järgmised isikud? J.Poska Oli Rahvuskubermangu komissar ja Eesti Ajutise Valitsuse välisminister. J.Anvelt Ta oli Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee eesotsas olev isik ja Eesti
Tsaarivalitsus tuli asendada demokraatliku vabariigiga. Tuli teha koostööd vene demokraatidega. *Rahvuslikud sotsiaaldemokraadid Ühiskonnaliikmete võimalus saada osa võimust. Tartus alustas 1903 ilmumist sotsialistliku suunitlusega ajaleht Uudised. Lehe üks asutaja ja toimetaja oli Peeter Speek. Ta propageeris tsaarivalitsuse asendamist demokraatliku vabariigiga ning nõudsid vähemusrahvuste õiguste respekteerimist ja vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele. *1905. aasta revolutsioon Põhjused: Tsaari isevalitsus ja peamiste kodanikuõiguste puudumine. Sotsiaalsed vastuolud teravnesid. Eestis vastuolid Baltisaksa mõisnike ja talupoegade vahel. Reformide vajadusele tsaarivalitsus ei reageerinud. Ajend: 9. jaanuar 1905 Verine Pühapäev (tööliste tulistamine) Tegevus: streigid, meeleavaldused, miitingud, talupoegade rahutused, mõisate põletamine, palvekirjad võimudele, nõutakse üldist valimisõigust, kodanikuõigusi, maareformi, isevalitsuse kaotamist.
peremeheks · Algas tööstuse areng, eriti 20 saj algul toimunud hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule · Lagas linande eestustumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) B. Sisepoliitilised eeldused · 1905. a revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia · hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlastest poliitikud · tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi C. Välispoliitilised eeldused · Esimese maailmasõja venimine kurnas välja Venemaa
mõisteti õigeks. -Jalta konverents 1945 veebruaris Stalin, Roosevelt ja Churchill-kooskõlastati Sks purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Sks pidi tingimusteta kapituleeruma, reparatsioonimaksu maksma (sõjakahjude hüvitamiseks). Otsustati luua ÜRO (võitjariikide vahel) -Potsdami konverents 1945.a. juulis Trumann, Churchill, Stalin arutasid Sks sõjajärgse haldamise küsimusi-jagati neljaks SB, Prants, USA ja NSVL vahel ja teemaks oli üldiselt maailma jagamine -Teherani konverents 1943.a. novembris toimus Iraani pealinnas kolme mehe vahel (Roosevelt, Churchill ja Stalin). See tugevdas olemasolevat liitu ning otsustati, et avatakse teine rinne. Roosevelt ja Churchill nõustusid Baltimaade jagamisega NSVL'e - olulisemad sõjasündmused Austria ühendamine Suur-Saksamaaga. Molotov- Ribbentrop pakti sõlmimine. Konverentsid ( teheran, jalta, potsdam) . Astus ametisse
Saksamaa oli sunnitud oma väed viima välja kõigilt okupeeritud territooriumitelt ja Reinimaalt ning ka Elsass Lotringist. Liitlastele tuli muuhulgas anda ka oma sõjavarustus ning allveelaevad ja ookeanilaevastik. Idaringel pöördusid 1917. aastal enamlased Saksamaa ja tema liitlaste poole ettepanekuga sõlmida vaherahu. Sakslased nõudsid selle tagajärjel Poola ja Ukraina eraldumist Venemaast. Enamlased venitasid läbirääkimistega, kuni hakkab Saksamaal kommunistlik revolutsioon. Sakslased aga kaotasid kannatuse ning alustasid 1918 veebruaris uuesti sõjategevust. Nad liikusid kiiresti edasi, vallutades Balti riigid ning suurema osa Ukrainast. Seejärel aga enamlased andsid alla ja nõustusid Saksamaa tingimustega ning 3. 03. 1918 sõlmiti Bresti vaherahu, millega läks sakslastele maa-ala, kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, asus neljandik tööstustest ning ligi kolmandik põllumajanduslikust maast
sõja lõpul suures osas eri tasandite parteifunktsionäärid ning riigi- ja kohalike võimuorganite ametnikud. 1945. a. alguses oli EK(b)Ps 2400 liiget, sõjajärgsetel aastatel järjest kasvas. 1951. a. oli juba 18500 liiget. Parteiliigetel oli madal haridustase. EK(b)Pd juhtis põhimõtteliselt 1941. aastast Nikolai Karotamm, aga ametlikult alles 1944. aasta sügisest. *1925 astus Karotamm Hollandis kommunistlikku parteisse, 1926 läks NSVL ja jäi sinna elama. 1940 juunis suunati ta Eestisse ajalehe ,,Kommunist" toimetajaks ning septembris sai temast EK(b)P Keskkomitee teine sekretär. *Linnades, maakondades ja valdades olid kommunistliku partei poliitika toetajateks kohalikud parteikomiteed ja tihenev parteiorganisatsioonide võrk. *ENSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, siis ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. *ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli 1940-1951 ,,juunikommunist" Arnold Veimer.
Sisukord 2- 6.................................................................................................................... .Mõisted 7- 9.................................................................................................................... .Isikud 10- 11................................................................................................................. Aastad 1 MÕISTED 1905.a. revolutsioon - Sankt Peterburg, verine pühapäev, tapeti Nikolai II, tekkisid poliitparteid 1934.a. riigipööre - sõjaväeline, Päts, Laidoner, Vapsid suleti, 12.märts Antant - kolmikliit RU, UK, FR Antikominterni pakt - nõukogudevastane propagandakampaania Atlandi harta - 1941: UK ja US vaheline sõja eesmärkide ja maailmakorralduse kokkulepped Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur - üksikisikuline võim terves riigis
keel kultuurkeeleks. Hüppeliselt täienes trükiste arv, mis olid tõlgitud väliskeelest eesti keelde ja ilmusid eesti keeles, lisaks ajakirjad ja ajalehed. Kogu maa oli kaetud seltside, rahvamajade, raamatukogudega. Tihedalt külastati kino ja teatrit. Eesti levis Lääne- Euroopa mood ja teised mõjud. Iga 5 aasta tagant peeti üldlaulupidu. Soome tasemel raadiod(mis mõttes Soome tasemel?). 7. 1) Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Poliitilised ideoloogiad. Erakonnad ühendavad endasse ühesuguse ideoloogiaga inimesi ning erakondade eesmärgiks on soov tulla võimule ja selle nimel, et võimule pääseda, püüavad nad rahvahulki tõmmata oma ideoloogiaga kaasa. Erakondi võib klassifitseerida mitmel viisil. Üheks võimaluseks on lähtumine nende organisatsioonilisest ülesehitusest: Väikepartei - nõrga organisatsioonilise struktuuriga, vähe dokumentatsiooni, liikmed on lihtsalt mõttekaaslased ja nad peavad
Teataja propageeris majanduse edendamist, sihiks seati majandusliku olukorra parandamine ning oma seisukohtade saamiseks oldi valmis sekkuma ka suurde poliitikasse. 20. saj algul hakkasid tekkima sotsialistlikud töölisparteid pea igasse suuremasse eesti linna. Esialgu kuulusid sotsialistid ülevenemaalisse parteisse, kuid peagi algas rahvusliku sotsiaaldemokraatia areng. Ilmus ajaleht Uudised, toimetajaks ja asutajaks Peeter Speek. 1905. aasta revolutsioon algas Sankt-Peterburgis Verise pühapäeva sündmustega. 22. jaanuariks oli tsaarivalitsus Sankt-Peterburgi koondanud üle 40 000 soldati ja politseiniku. Valitsuse käsul tulistati Talvepalee juurde suunduvat tööliste rongkäiku, mis tahtis esitada Nikolai II-le tööliste olukorra parandamist taotleva palvekirja. Osavõtjaid oli üle 140 000. Surma sai üle tuhande, haavata mitu tuhat inimest. Verine pühapäev põhjustas kogu Venemaal streigilaine. .
1927 visati Trotski Kommunistlikust parteist välja ja kahe aasta pärast saadeti välismaale Idustrialiseerimine Stalin algatas relvastusprogrammi ja ettevalmistused pealetungisõjaks. Selleks oli vaja suurtööstuse eelisarendamist- industrialiseerimist Loobuti eraettevõtlusest, majandus allutati kesksele juhtimisele Majandust hakati arendama viisaastakute plaanide alusel. Industrialiseerimise tulemus Rasketööstuse arengult möödus NSVL enamikest maailma riikidest. Toodangu kvaltieet oli kehv. Ülemaailmne majanduskriis Nõukogude Liitu ei puudutanud Kollektiviseerimine Riik vajas vilja tööliste ja sõjaväe toitmiseks. Vilja hindade langetamiseks viidi läbi kollektiviseerimine- ühismajandite ehk kolhooside loomine Maaelanike liikumisvabadust piirati Need, kes kolhoosidesse ei astunud saadeti Siberisse (kokku u 9mln in) Kollektiviseerimise tulemused Väenes viljasaak ja kariloomade arv
võimaldanud Saksamaal maismaaühendus saada oma Ida-Preisimaa aladega) ja nõusolekut Danzigi ühendamiseks (eraldatud Saksamaast Versailles`i rahuleppega; vabalinna staatuses). Nähes Saksamaa järeleandmatust edasiste nõudmiste esitamisel, alustasid lääneriigid (Prantsusmaa ja Inglismaa) läbirääkimisi NSV Liiduga Saksamaa võimalikuks ohjeldamiseks. NSVL hakkas läbirääkimisi kasutama väljapressimiseks, nõudes lääneriikidelt nõusolekut nõukogude vägede sisseviimiseks Baltikumi, Poolasse ja Rumeeniasse. Samal ajal pidas NSVL ka salajasi kontakte Saksamaaga. Sarnased huvid (soov ajada agressiivset välispoliitikat) ja olud (diktatuur) viisidki Saksamaa ja NSVL kokkuleppe sõlmimiseni Saksa välisministri J.von Ribbentropi ja välisasjade rahvakomissari V
......................................................................................................14 Sammud iseseisvuse poole....................................................................................................14 Saksamaa asub pealetungile..................................................................................................15 Iseseisvuse väljakuulutamine................................................................................................16 Saksa okupatsioon.................................................................................................................18 Saaret okupeerimine..............................................................................................................18 Mandri-Eesti okupeerimine, okupatsioon ja lahkumine Eestist............................................19 Saksa okupatsiooni lõpp Eestis.............................................................................................20
kindlustatud kapitalistide ja suurmaaomanike võimu kukutamise ja proletariaadi diktatuuri kehtimapaneku tagajärjel ning kõik võim kuulus ENSVs linna ja maa töötavale rahvale töötava rahva saadikute Nõukogude kaudu." Kui konstitutsioon väitis, et "ENSV Ülemnõukogu on ainus ENSV seaduseandlik organ" [3], siis oli seal ka, et "NSVL seadused on kohuslikud ENSV territooriumil"[4] ja "iga ENSV kodanik on ühtlasi NSVL kodanik. Kõigi teiste liiduvabariikide kodanikel on ENSV territooriumil samasugused õigused kui ENSV kodanikel. ENSV kõrgeim täidesaatev ja korraldav riigivõimuorgan oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja 1946. aastast Ministrite Nõukogu[6]. Kohalikku võimu teostasid linnades ja rajoonides RSN täitevkomiteed (algul TSN täitevkomiteed). Kuigi konstitutsioon väitis, et "ENSV kodanikele on õigus ühineda erinevatesse ühiskondlikesse
3. Kommunikatisooni laialdane levik (ajalehed, raudteed, üritused). 4. Eesti kirjakeele areng. 5. Ärkamisaeg. 6. Ühtsustunne mis tuli kõigi eelmistes punktides nimetatud asjadega. · Eeldused iseseisvumiseks (MAJANDUSLIKUD) : 1. Tööstuse areng. 2. Talude päriseks ostmise võimalus. 3. Raudteeühendus linnade vahel. 4. Linnad eestistusid. · Eeldused iseseisvumiseks (POLIITILSED) : 1. Uute juhtide esilekerkimine (eestlased). 2. Eesti oma erakonnad. 3. Rahvuskubermangu moodustamine. 4. Omavalitsused. · Eeldused iseseisvumiseks (RAHVUSVAHELISED) : 1. Venemaa revolutsioonid. 2. I Maailmasõda (1914-1918). 3. Impeeriumite lagunemine. 4. Eestile tekkis eeskuju milleks oli Soome. · Iseseisvumise väljakuulutamine : Jaanuaris 1918 astuti esimesed konkreetsed sammud. Et selgitada välja teiste riikid suhtumine Eesti iseseisvusesse, saadeti Lääne-Euroopasse delegatisoon
Eesti iseseisvumine, eeldused 1905 toimub Venemaal revolutsioon verine pühapäev Võimu juures on Nikolai II, kes kirjutas 17.oktoober alla ka manifestile, millega andis põhiseaduse ja kodankuõigused (Eestis tekivad esimesed erakonnad) · Algavad rahutused ja kehtestatakse ülemaaline sõjaseisukord, mis lõppeb alles 1908, millal enamlased võimule pürima hakkavad, (Venemaal tuleb kokku riigiduuma) · Eesti saab palju vabadust majanduse, hariduse jne arendamiseks · 1914 alanud I maailmasõda katkestab ühiskondliku arengu · Sõjategevus ei puuduta Eestit eriti enne 1917 aastat (v.a sakslaste pommitamised ja mobilisatsioon) · Elavnema hakkab rahvuslik liikumine · Esile kerkivad noored radikaalid nt
Vahetult enne Esimest maailmasõda rajati Tallinnasse mitmeid suuri tööstusettevõtteid: Bekkeri laevatehas, Vene-Balti laevaehitustehas (1912), Balti Puuvillavabrik, Bekkeri laevatehas ja Noblessneri laevatehas, Fr. Wiegandi masinatehas, Fr. Krulli metallitehas. Samuti ehitati grandioosset kindlustustesüsteemi Imperaator Peeter Suure Merekindlus, mis ulatus Lääne-Eesti saarestikust Kroonlinna ja Soome edelaosas asuva Turuni, kuid mida enne sõja algust valmis ei jõutudki. 1905. aasta revolutsioon ja poolitiliste erakondade teke Rahutused Tallinnas 12.–24. jaanuaril 1905 toimusid Tallinnas streigid solidaarsusest 9. jaanuaril Peterburis toimunud Verise pühapäevaga. 12. jaanuaril algas streik vagunitehases Dvigatel, millega liitusid Tallinna tselluloosivabriku, Lutheri vabriku ning seejärel ka teiste suurkäitiste töölised, misjärel seisatati Balti Puuvillavabrik. Streikis umbes 12 000 inimest Tallinnas, Narvas ja Tartus. Pärastlõunal
mitte kunagi alla andnud. 1. EESTI ISESEISVUMINE 1.1 1917. aasta Eestis Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. [http://www.histrodamus.ee/? event=Show_event&event_id=2419&layer=146&lang=est#2419] 1917 a. veebruaris Petrogradis puhkenud massilised rahutused kasvasid üle revolutsiooniks veebruarirevolutsiooniks- tsaar loobus troonist ja võim läks üle Ajutisele Valitsusele. Venemaal kehtestati demokraatlik valitsuskorraldus, seda olukorda püüdsid ära kasutada eesti rahvuslased. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Ajutine Valitsus määras Eestimaa kubermagu komissariks Tallinna linnapea Jaan Poska. Tema ümber koondus ka teisi Eesti rahvuslasi, kes
Kas ja millega oleks Vene keskvõim saanud seda vältida ? Millised olid 1905. revolutsiooni tagajärjed? 1905. aasta revolutsiooni viisid järgmised põhjused: Suures riigis puudusid jätkuvalt kodanikuõigused; vaatamata talude arvu kasvule oli maaküsimus lahendamata ja sisuliselt valitses maal vaid mõisnik; Vabrikutööliste olukord oli talumatu; Venemaa oli kaotanud sõja Jaapaniga; spetsiifiliselt eestlasi ärritas, et nende elu juhtisid vene ametnikud. 1905. aasta revolutsioon algas 22. jaanuaril (9. jaanuaril) 1905 Sankt-Peterburgis Verise pühapäeva sündmustega. 22. jaanuariks oli tsaarivalitsus Sankt-Peterburgi koondanud üle 40 000 soldati ja politseiniku. Rüseluse käigus tulistati Talvepalee juurde suunduvat tööliste rongkäiku, mis tahtis esitada Nikolai II-le tööliste olukorra parandamist taotleva palvekirja. Osavõtjaid oli üle 140 000. Surma sai umbes 500 inimest, haavata mitu tuhat.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
