ta Lasteaednike Seminari Bad Liebensteinis, kus koolitati lasteaedadele kutselisi kasvatajaid ja korraldati kasvatusteemalisi kursusi lapsevanematele. Lasteaednike ülesandeks pidas Fröbel pedagoogilist inimesekasvatust. Fröbel leidis, et hea lasteaia kasvataja valdab spetsiifilisi meetodeid laste kasvatamiseks, tunneb lapse mängu, on sõbralik ja positiivse maailmavaatega (http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1138/Oppematerjal.pdf ). Alljärgnev referaat pühendub Friedrich Fröbeli pedagoogika põhimõtetele ja nende maailmavaatelistele eeldustele. 3 1. FRÖBELI PEDAGOOGILISI VAATEID Fröbel on üks euroopalise kultuuriajastu tähtsamaid pedagoogika esindajaid. Lasteaia pedagoogikas on Fröbel leidnud algusest peale arusaamist ja püsivat tunnustust, kuid ka siin on ta leidnud viimaseil kümnendeil teravat kriitikat. Kipume Fröbeli pedagoogikat liialt sageli
See ideestik haarab ajastu vaateid inimese asendile looduses, vaateid inimese hingelisele ja vaimsele loomusele, inimese õlesandeile ühiskondlikus elus ja kasvatuse olulistele eesmärkidele. Fröbel on üks euroopalise kultuuriajastu tähtsamaid pedagoogika esindajaid. Lasteaia pedagoogikas on Fröbel leidnud algusest peale arusaamist ja püsivat tunnustust, kuid ka siin on ta leidnud viimaseil kümnendeil teravat kriitikat. Kipume Fröbeli pedagoogikat liialt sageli kõrvutama Maria Montessori pedagoogika konkreetsete saavutustega. Fröbelil ei olnud kasutada füsioloogia ja psühholoogia kui iseseisvate spetsiaalteaduste uurimistöö hästi põhjendatud meetodeid ja rikkalikke tulemusi. Fröbel võis kasutada ainult oma otseseid isiklikke vaatlusi ja toetuda intuitsioonidele. Ta on jõudnud tunnetusele, mis ei kaota veel oma väärtust selle tõttu, et nad pole igakülgselt metoodiliselt põhjendatud.
kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7 uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses uuritakse nii indiviidi kui ka ühiskonna tasandit Friedrich Fröbel ja esimene ,,lasteaed" 1840. aastal asutas esimese eelkooliasutuse spetsiaalse metoodika väljatöötamine(3-6) kristlike maailmavaadetega mängupedagoogika lasteaedniku ülesandeks pidas pedagoogilist inimesekasvatust. Fröbeli pedagoogika 4 põhiprintsiipi täiuslikkuse printsiip isetegemine mäng usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel M.Montessori pedagoogika põhimõtted laps loob end oma sisemiste jõudude abil lapsele on omane loomulik uudishimu ja teadmisjanu lapse arengus on nn tundlikkuse staadiumid laps on tervik last ei tohi loodusest lahutada lapse käitumis- jm häired on reaktsioonid, millega laps annab teada, et keskkond on tema jaoks
Koduse kasvatuse puudulikule korraldusele peab abi Ieitama; seda on ka leitud -- meil vähem, mujal rohkem -- l a s t e a e d a d e korraldamises. Lasteaedade asutaja oli Fr. Fröbel, kes avas 1873. aastal Blankenburgis «väikelaste hoolekande ja tegevusasutuse" ehk ,.loova tegevustungi eest hoolitsemiseasutuse", nagu ta seda alguses nimetas. Kaua otsis ta sellele asutusele sündsat nime, kunni ta viimaks kord sõpradega jalutades hüüdis: Henreka! Ta nimi peab olema l a s t e a e d ! -- Fröbeli enese määruse järele on lasteaedade ülesandeks mitte ainult eelkooliealiste laste hoidmine, vaid ka neile nende loomusele vastava tegevuse muretsemine, nende keha karastamine, tundmiste harjutamine ning ärkava vaimu tööle juhtimine; lapsi tutvustatakse ligemalt loodusega ja inimlusilmaga; mängides peavad nad, igakülgselt kõiki jõudusid harides ja harjutades, süüta rõõmus ja lapselikkuses kooli ja tulevase elu vastu valmima, nagu taimekesed aias taeva õnnistuse ja aedniku
Eelkoolipedagoogika (Laasner) 25.Oktoobriks küsimustele vastused KUJUNEMISELUGU http://epajalugu.edicypages.com/tooted - Millised olid F. Fröbeli tegevuse peamised tulemused koolieelses kasvatuses (EPAM-i materjalide ja video alusel)? F. Fröbel – institutsionaalse eelkoolikasvatuse süsteemi looja. Asutas esimese lasteaia 1840. Tema pedagoogika põhiprintsiibid: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Fröbel töötas välja oma mängupedagoogika. Leidis, et inimene kujuneb lapseeas läbi mängu. Mängul on 3 põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused),
Marie Under – „Mureliku suuga“ Anna-Liisa Skeber 11A Marie Under (1883-1980) • Friedrich ja Leena Under • Alustas luuletamist 13-aastaselt, esmalt saksa keeles • Cornelia Niclaseni Erakool 1893-1898 • Oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt ja on tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest • Läbinud Fr. Fröbeli lasteaednike kursused, õppis klaverimängu ning käis segakooris laulmas Eraelu • 1902 abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga • Kolisid Kutšinosse, sündis esimene tütar Dagmar • 1905 sündis tütar Hedda ja 1906 koliti tagasi Tallinnasse • Jõuludel 1906 kaotas pere tulekahjus oma puumaja • 1915-1923 kestis lahutusprotsess • 1924 abielu Artur Adsoniga • 1944 põgeneti Rootsi Looming • Kirjandusrühmitused Siuru ja Tarapita, esikluule
soovile. Ta töötas paar aastat oma erialal ning siis 1805 läks tööle kasvatajana. 1838 a. ilmusid tema väga kuulsad annetused tekstivihikutega: ,, Esimene annetus: pall kui lapse esimene mänguasi" ja ,,teine and : kera ja kuup kui lapse teine mänguasi". 1840 asutas ta üldise Saksa lasteaia. Järgneval kümnendil ta tegeles veel lastega, kuni 1851. Aastal keelati lasteaiad Preisimaal. Fröbel oli seetõttu väga kurb, et suri järgmine aasta 1852. Fröbeli pedagoogilisi vaateid Fröbelit tuntakse igal pool kui lasteaedade asutajat. Lasteaiad on levinud üle ilma. Lasteaedade siht on lapsi eelkoolieas mitte ainult järele vaadata, vaid anda tervele nende olule vastav tegevus, tugevdada nende keha, harjutada nende meeli ja leida tegevust ärkavale vaimule jne. Mängus peavad nad elama rõõmsasti ja kõikkülgselt, kõiki jõude harjutades ja harides, tõesti ette valmistuma koolile ja tulevastele eluastmetele
Kui Fröbel hakkas kasutama sõna lasteaed, siis see muutis lasteasutuse rolli. Lasteaia idee oli suunatud kõikidele lastele, mitte ainult neile, kelle vanemad tööl käisid. Algselt lasteaiad 3-6 aastastele lastele, hiljem alla 3 aastastele. Esimeste koolieelsete lasteasutuste töö riiklik reguleerimine seaduste abil toimus Prantsusmaal ja Hispaanias 19. saj. esimesel poolel. Algselt oligi lasteaedade kontseptsioon välja kasvanud Fröbeli ideest. Tänapäeval palju erinevaid vorme. Enamikes riikides kuuluvad lasteaiad haridussüsteemi, mõnedes sotsiaalsüsteemi (nt Soome, Saksamaa). Mõnedes alla 3 aastastele mõeldud lasteasutused sotsiaalsfäär, üle 3 aastastele haridussfäär. 4. Pedagoogilised suundumused - F. Fröbel, M. Montessori, R. Steiner, Reggio Emilia peamised ideed, põhimõtted, meetodid. F. Fröbel institutsionaalse eelkoolikasvatuse süsteemi looja. Asutas esimese lasteaia 1840. Tema
mõisate juurde. Näiteks 1901 Järvamaal Koigi mõisas (mõisaomanik von Grünewald) avatud mängukoolis oli pearõhk laste käsitööõpetusel, lisaks õpetati lugemist, piiblilugu, ja 10 käsku. Laste oskusi käis kontrollimas kohalik pastor . Tulenevalt asjaolust, et lasteaiakasvataja amet oli veel väga uus, puudus Eestis lasteaednike ametialane koolitus. Seetõttu koolitati esimesed kutselised lasteaednikud Saksamaal, kus 19. sajandi teisel poolel olid juba Fröbeli kasvatuspõhimõtted juurutatud. Sealt hakkasid need tasapisi jõudma ka Eestisse. Esimesena naasis Saksamaalt kutselise lasteaednikuna Babette Pfrunder, kes asus 1866. aastal tööle Eesti Abistamisseltsi lasteaeda. Diakonisside Seltsi poolt Saksamaale õppima saadetud Lisa Rütel oli 1897. aastal Eestisse tagasi saabudes üks esimesi eestlasest kutsega lasteaednikke. Saksamaa eeskujul avas lasteaednike koolitusasutuse Käru mõisas 1870. aastal prl. Stackelberg
peegelduma hakkasid aruteludes, kirjutistes ja täiendkoolitustel. Poolehoidjaid leidis kiiresti ka Reggio Emilia lapsest lähtuv projektitöö. Laste loodud lood, individuaalsed õppekavad ja portfooliod tõid pedagoogika areenile lapse hääle arvestamise ja tema osalemise.1980. aastatest mõjutatuna määratleti kultuuri vorm - kasvatuse ja hoiu ühenduseks – EDUCARE, mis lükkas lõplikult kõrvale Fröbeli pedagoogika ja lasteaia-metoodika. Teoreetiliselt aga ei eristatud seda terminit arengu ja õpetuse mõistetest ja praktilistes tegevustes unustati, et väiksed lapsed õpivad ka näiteks söömise ja riietumise kaudu. 1990.aastatel moodustati üheskoos alus lapsekeskse väikelapsepedagoogika määratlemiseks. See protsess tekitaski uue mõiste - lapsest lähtumine. 4. Õpetajad peaksid olema omanäolised ja eriilmelised. Neil lasub vastutus
märtsil aastal 1907 Aaspere vallas.Ta omandas Tartu Lasteaednike Seminaris 1927. aastal lasteaedniku kutse. Terve oma järgneva töise elu pidas ta oluliseks pedagoogikaklassiku J.A Comeniuse põhimõtteid. Peale lasteaiakasvataja kutse omandamist suundus Eva Lootsar taas õppima, nüüd juba Tartu Ülikooli ajaloo-ja filosoofia teaduskonda. Sealseteks põhiaineteks olid inglise keel ja pedagoogika. Paralleelselt Tartu Ülikooliga õppis ta ka veel Tartu Naisseltsi Majapidamiskoolis Fröbeli põhimõtteid. Seoses inglise keele õppimisega sõitis Eva Lootsar 1930. aastal Londonisse. Seal asus ta kaheks aastaks tööle jõukas inglise peres lastekasvataja - koduabilisena. Tulles tagasi Eestisse, töötas Eva Lootsar aasta müüjana raamatukaupluses, seejärel asus tööle H. Kubu Tütarlaste Eragümnaasiumi juures asuvas eralasteaias juhataja- kasvatajana. Aastail 1935-1936 juhatas ta oma eramänguringi. 1940-1944 töötas Eva Lootsar
olnud selle tasumiseks raha. Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. Kool oli nelja-, vahel ka viieklassiline. Need aastad süvendasid saksa ja vene keele tundmist ning lähendasid saksa klassikalist kirjandust. Cornelia oli tunnustatud, kirjalike huvidega õpetaja, kes tundis ka eesti keelt. Ta innustas noori ennast vaimselt avardama, mis avaldus ka selles, et Marie Under peale keskkooliaastaid oma teadmisi pidevalt täiendas. Ta tegi läbi Fr. Fröbeli lasteaednike kursused, õppis klaverimängu ning käis segakooris laulmas. Under oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt ja on tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest. Tema esimesed luuletused olid innustatud Goethest ja Schillerist ning olid saksakeelsed.Lõputunnistus jäi saamata arvatavasti raha puudusel, kuigi Marie on hiljem öelnud, et teda kui väga andekat tütarlast arvati ikkagi lõpetajate hulka
Ta töötas välja spetsiaalse metoodika tegevusteks eelkooliealiste lastega. Inimese kujunemine lapseeas algab läbi mängu, mäng on võti välismaailmaga suhtlemiseks. Mängul on kolm põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2) liikumismängud, 3) aiahooldus (lasteaias oli igal lapsel oma peenar, kuna taime kasvamine peegeldas lapse enda arengut ja aitas lapsel saavutada tasakaalu loodusega). KUUP, KERA SILINDER- 3 esimest andi (annid). 1840 esimene lasteaed! Fröbeli pedagoogika neli põhiprintsiipi olid: o täiuslikkuse printsiip; o isetegemine; o mäng; o usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Lasteaed peab pakkuma lapsele maailma tutvumist lihtsal viisil- läbi mängu. Lasteaias, peaks olema võimalik mängida järgmisi mänge: liikumismängud, ettekujutamismängud, matkimismängud, kõndimismängud, jooksumängud, tähe- ja lillemängud (Frey 2006).
Lapsele turvatunde ja eduelamuste tagamine Kodu ja lasteasutuse koostöö Tunda rõõmu oma teiste õnnestumistest ning tulla toime ka ebaõnnestumistega . Reeglid on põhjendatud ja lastega kokku lepitud. 3. Arutle, kuidas jõuti lapsest lähtuva kasvatuseni Lapsest lähtumise juured ulatavad sügavale ajalukku: Jan Amos Komensky (1592-1670), Jean Jacques Rousseau (1712-1778), Johan Heinrich Pestalozzi (1746-1827) ja Friedrich Fröbeli (1782-1852) pedagoogilised põhimõtted on aktuaalsed veel tänapäevalgi. Lapsest lähtuva pedagoogika juured põimuvad lapsekeskse kasvatuse ajaloo (Hytönen 2008: Fisher 2008) – lapsest lähtumine erladus Soomes, aga ka Eestis omaette mõtteviisiks alles 1990. aastatel. 1900-date alguse hakkasid toimuma muutused kasvatuses ning lapsest lähtuva kasavatuseni jõuti eelkõige läbi ühiskonna muutuste ning väärtuste kujunemise. Lapsest lähtuv
aastaselt. Koolis käis ta 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste eraelementaarkoolis. Need aastad süvendasid saksa ja vene keele tundmist ning lähendasid saksa klassikalist kirjandust. Cornelia oli tunnustatud, kirjalike huvidega õpetaja, kes tundis ka eesti keelt. Ta innustas noori ennast vaimselt avardama, mis avaldus ka selles, et Marie Under peale keskkooliaastaid oma teadmisi pidevalt täiendas. Ta tegi läbi Fr. Fröbeli lasteaednike kursused, õppis klaverimängu ning käis segakooris laulmas. Under oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt ja on tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest. Tema esimesed luuletused olid innustatud Goethest ja Schillerist ning olid saksakeelsed. Tutvumine Vildega mõjutas kindlasti tema loomingut, sest säilinud kirjadest on näha, et Vilde julgustas teda edasi luuletama ja ka proosat kirjutama, samuti
neli komponenti: 1. mänguasjade ja esemete olemasolu 2. mängureeglid 3. mänguvõimed ja valmisolek 4. mängija isiksus tervikuna Lisaks neile neljale komponendile võib reeglimängus esineda ka mitmesuguseid liisusalme. Reeglimängudel on suur mõju lapse arengule. Mängijad peavad reeglitest kinni pidama, jagama rolle omavahel, kooskõlastama reeglid või nende muutmise. Mäng ja uurimine??? 4.Montessori, Fröbeli ja Steineri vaated laste mängust. Maria Montessori- mäng sünnib juba mähkimislaual. Tähtsam on mängule innustada. Liikumismängudel eriti suur tähtsus kõige muu õppimisel. Mängudes suundutakse konkreetselt abstraktsemale. Montessorimetoodika järgi on kõige olulisemad kuus esimest eluaastat. Sel perioodil vajab laps vanemaid kõige rohkem. Kui laps tegeleb mõne mänguga, saab ta tulemuse täpsust ise kontrollida. Igal mängul on kontrollelemendid.
Fourth level Fifth level · M.Under õppis 4-aastaselt lugema · 4-9aastaselt õppis Väike- Rootsikantsi tänaval väikelaste koolis (tasuline) · 10-15aastaselt õppis Marie Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis · Hiljem läbis Fr. Fröbeli lasteaednike kursused · Õppis klaverimängu, laulis segakooris Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
-Neli pedagoogika põhiprintsiipi Täiuslikkuse printsiip Isetegemine Mäng Usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel -Töötas välja oma mängupedagoogika. Ta leidis, et inimese kujunemine lapseeast algab läbi mängu. -Leidis, et lasteaias peaks olema võimalik mängida: liikumismänge ettekujutamismänge matkimismänge kõndimis- ja jooksumänge tähe- ja lillemänge Carl Heinrich Niggol (1851-1927) -Võib pidada eelkoolipedagoogika rajajaks. Ta arendas edasi Fröbeli ideid ning tutvustas laialdaselt Montessori mõtteid (1921 raamatu ,,Fröbel ja Montessori") -"Kasvatuse radadelt", esimene osa kasvatusest ja kasvataja omadustest ning teine osa kirjeldab õpetust lasteaia tööst. Johannes Käis (1885-1950) -Töötas välja algõpetuse metoodika alused, üldõpetuse ja koduloo printsiibid, loodusõpetuse metoodika ja vaatlusõpetuse alused. Tema üldõpetuse, koduloo ja loodusõpetuse käsitluse
Sealt koolist tüdruk lõputunnistust ei saanud. Arvatakse, et seda perekonna rahapuudusel, kuid Marie ise on öelnud, et kuna ta oli andeks õpilane, siis arvati ta siiski lõpetajate hulka. Kuna kool oli saksakeelne, siis süvendas see ka saksa ja vene keele tundmist ja saksa klassikalist kirjandust. Peale Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkooli läbis Marie Under Fr. Fröbeli lasteaednike kursused. Peale kursusi töötas ta ühe suve parun Hermann Klausi Stackelbergi Risti mõisas lapsehoidjana. Hiljem töötas Under lühikest aega Viru tänava paberikaupade poes kassiirina. Aastatel 1901-1902 töötas ta ajalehe ,,Teataja" toimetuses. Samal ajal kirjutas ta ka vabal ajal saksa keelseid luuletusi. Eraelu Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga
Lapsel on õigus saada armastust ja olla aktsepteeritud sellistena nagu nad on. Lapsed ei ole kasvatuse objektid, vaid subjektid oma õigustega. Õpetaja peamine roll on lapse kuulamine. Peamised tegevused: rühm kui töökoda vajalike vahenditega, lapsed saavad ise kõike kogeda/katsetada, rollimängud, värvide kasutamine, projektõpe, ise oma ruumi loomine. F.Fröbel Lõi esimese lasteaia 1840. aastal Saksamaal. Pani aluse ka lasteaednike süsteemsele koolitusele(1849 Fröbeli Lasteaednike Seminar). Pani ka aluse laste mängupedagoogikale, tähtsustas laste õpetamisel muusikat, loodusõpetust, liikumismänge ja koostas metoodilise süsteemi geomeetriliste kujunditega tegutsemiseks. 4 PRINTSIIPI: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Töötas välja mängupedagoogika. Leidis, et inimese kujunemine lapseaes toimub läbi mängu, mäng võti välismaailmaga suhtlemiseks
oluliseks, siis Fröbel rõhutas, et lapse areng algab tema sünniga. Rõhutas usaldusväärse isiku olemasolu Pidas väga oluliseks ema osa lapse arengus, koostas selle hõlbustamiseks kogumiku rahvapärastest riimikestest ja lauludest. Kuna kaotas oma ema väga varakult ja võõrasema ei suutnud oma ema asendada, opidas oluliseks, et täiskasvanud, kes lapse eest hoolitsevad, peavad temas äratama usaldust, et lapsel saaks areneda positiivne ellusuhtumine. 4 slaid PILDID! Fröbeli 2 põhilisemat teooriat: 1. Hingelis-vaimse arengu suur tähtsus varajases lapseeas 2. Mänguteooria ja mänguülesannete väljatöötamine Töötas välja oma mänguülesanded, mis aitasid last arendada mängu kaudu. Õpetasid tundma matemaatilisi seoseid ja funktsioone. Kasutas näiteks palli, silindrit ja kuupi. Samuti ka konkreetseid materjale nagu puulehed, kivid, lilled jms. 5 slaid Ajaloost 20-ndail kasutati lasteaedasid sõjalistel eesmärkidel
See oli saksakeelne nelja- ja vahel viieklassiline kool. Sealt koolist tüdruk lõputunnistust ei saanud. Arvatakse, et seda perekonna rahapuudusel, kuid Marie ise on öelnud, et kuna ta oli andeks õpilane, siis arvati ta siiski lõpetajate hulka. Kuna kool oli saksakeelne, siis süvendas see ka saksa ja vene keele tundmist ja saksa klassikalist kirjandust. (5) Peale Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkooli läbis Marie Under Fr. Fröbeli lasteaednike- kursused. Peale kursusi töötas ta ühe suve parun Stackelbergi Risti mõisas lapsehoidjana. 4 Peale seda töötas Under lühikest aega Viru tänava Biecki paberikaupluses kassapidajana. Vabal ajal kirjutas ta ka saksa keeles luuletusi. (1, 66; 5) Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878-1948) ning sai omale kodanikunime Marie Hacker. Nad laulatati 10. veebruaril 1902 Tallinnas Oleviste kirikus
1968 aastal ilmus raamat kasvatajatele ,,Laste kleepetööd". Veel on ta kirjutanud koos Meeta Terriga raamatu ,,Kasvatustöö segarühmalises" lasteaias 1955. 8 KOKKUVÕTE Eva Lootsare panus Eesti koolieelse kasvatuse arengusse on väärikas. Koos Meeta Terri (19061993) ja Stella Ernesaksaga (19091973) moodustasid nad 20. sajandi Eesti eelkoolipedagoogika särava kolmiku. Ta pidas oluliseks pedagoogikaklassikute J.A. Comeniuse ja Fr. Fröbeli põhimõtteid. Viljaka kasvatustöö peatingimuseks pidas ta lapse psüühilise tegevuse õiget mõistmist. Tähtis oli tema jaoks seegi, et vanemad/kasvatajad/õpetajad tunneksid iga last lapse kehalist ja vaimset arengut ning tema tervislikku seisundit. Lootsar rääkis, et täiskasvanute erilist tähelepanu peaksid pälvima arglikud, vähese algatusvõimega lapsed need, kes vajavad kasvataja ergutamist ja kiitmist. Seega pidas ta väikelaste kasvatuses kõige
ilmus raamat kasvatajatele „Laste kleepetööd“. Veel on ta kirjutanud koos Meeta Terriga raamatu „Kasvatustöö segarühmalises“ lasteaias 1955. KOKKUVÕTE 9 Eva Lootsare panus Eesti koolieelse kasvatuse arengusse on väärikas. Koos Meeta Terri (1906–1993) ja Stella Ernesaksaga (1909–1973) moodustasid nad 20. sajandi Eesti eelkoolipedagoogika särava kolmiku. Ta pidas oluliseks pedagoogikaklassikute J.A. Comeniuse ja Fr. Fröbeli põhimõtteid. Viljaka kasvatustöö peatingimuseks pidas ta lapse psüühilise tegevuse õiget mõistmist. Tähtis oli tema jaoks seegi, et vanemad/kasvatajad/õpetajad tunneksid iga last – lapse kehalist ja vaimset arengut ning tema tervislikku seisundit. Lootsar rääkis, et täiskasvanute erilist tähelepanu peaksid pälvima arglikud, vähese algatusvõimega lapsed – need, kes vajavad kasvataja ergutamist ja kiitmist. Seega pidas ta väikelaste kasvatuses kõige
(annid). Sinna kuulusid: 1) Kolmemõõtmelised materjalid 1. Mänguvahend pall (mahub kätte, riidest, lõngast, vikerkaarevärvides) 2. Mänguvahend kuup, silinder, kera (kuup ja kera peegeldavad vastandlikkust, kera kui liikumine, kuup kui paigalseis, silinder ühendab kuupi ja kera) 3.-6. Mänguvahendid risttahukad, prismad 2) Tasapinnalised materjalid (puit, paber, meisterdamine, mustrid, joonistamine, joonestamine) Fröbeli metoodikas oli oluline koht loodusel, ta koostas loodus filosoofilise ökoloogilise programmi eelkooliealistele lastele. Oluline oli sisemise ja välise kooskõla. Fröbeli lasteaias oli igal lapsel oma peenar, kuna taime kasvamine peegeldas lapse enda arengut ja aitas lapsel saavutada tasakaalu loodusega. Fröbel hakkas koolitama ka lasteaednikke, kus koolitati lasteaedadele kutselisi kasvatajaid ja korraldati kasvatusteemalisi kursusi lastevanematele
Selle olulisim tunnusjoon on, et see on üks õppimise viis. See õppimisviis võimaldab taasluua loomulikud suhted mõtete ja tunnete, õppimise erinevate aspektide, koha ja identiteedi vahel. Meelelise kogemuse ja raamatuhariduse koosmõjul võib kujuneda optimaalne õppimine. Laps ja loodus Kui laps saab looduses aega veeta, kasvab temast tugev ja terve inimene, kellel on oluliste asjade kohta enda ümber teadmised. Sellised arusaamad panid muuhulgas Fröbeli 19. sajandil lasteaedu looma. Lapse varajastel ja igapäevastel kontaktidel maailmaga väljaspool maja turvalisi seinu ja sisekliimat on otsustav tähtsus sellele, kuidas ta õpib tunnetama looduse sisemist loomust. Loodust tunnetatakse läbi kõiki meeli. Elamusi pakuvad nägemismuljed, lõhnad ja helid ning tajutakse, kuidas tuule puudutus jahutab nahka. Asjad, mis on looduses, on kohased lastele käsitsemiseks.
Kool asus Underite kodu läheduses Liivalaia uulitsas ja kuulus oma kolmanda kategooriaga õppemaksult odavamate hulka, olles jõukohane ka vaesemate eestlaste lastele. Cornelia Niclasen oli tunnustatud, kirjanduslike huvidega õpetaja, ta tundis ka eesti keelt. Noortes ergutas ta vaimset avardumistungi, mis väljendus ehk selleski, et Marie Under pärast kooliaastaid iseseisvalt oma teadmisi pidevalt väljendas. Ta õppis keeli Toussaint-Langenscheidti iseõppimismeetodil, tegi läbi Fr. Fröbeli lasteaednike kursused, õppis klaverimängu ja käis segakooris laulmas. Oma esimesed värsid kirjutas Marie Under koolipõlves saksa keeles, Goethest ja Schillerist innustatult ja mõnikord nende motiividelgi, nagu sellele osutavad kaks säilinud vihikut saksaakeelsete luulekatsetega. Esimene luuletus sündis 13-aastaselt. Saksa koolis õppivale tütarlapsele tundus loomulikuna ka selles keeles värsiseadmine. Kuid Marie Unedrist
väikeste laste puhul.” (Komisjoni soovitus, 2013) 3.Ülevaade koolieelse üld- ja eripedagoogika ajaloost. Naiste tööhõive pideva suurenemise mõjul(naised said õigusi juurde) hakati 18.sajandil rajama laste päevaseks hoidmiseks mõeldud asutusi. Esimene vastav rajatis Hollandis 1770.aastal. F.Fröbel rajas esimene lasteaia 28.juuni 1840 aastal Saksamaal Blankenburgis. F.Fröbel - Lõi esimese lasteaia 1840. aastal Saksamaal. Pani aluse ka lasteaednike süsteemsele koolitusele(1849 Fröbeli Lasteaednike Seminar). Pani ka aluse laste mängupedagoogikale, tähtsustas laste õpetamisel muusikat, loodusõpetust, liikumismänge ja koostas metoodilise süsteemi geomeetriliste kujunditega tegutsemiseks. 4 PRINTSIIPI: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Töötas välja mängupedagoogika. Leidis, et inimese kujunemine lapseaes toimub läbi mängu, mäng võti välismaailmaga suhtlemiseks
See on õppimise viis, mis võimaldab taasluua loomulikud suhted mõtete ja tunnete, õppimise erinevate aspektide, koha ja identiteedi vahel. Meelelise kogemuse ja raamatuhariduse koosmõjul võib kujuneda optimaalne õppimine. LAPS JA LOODUS (Patrik Grahn) Lapsed kuuluvad loodusega kokku. Kui laps saab looduses aega veeta, kasvab temast tugev ja terve inimene, kellel on oluliste asjade kohta enda ümber teadmsed. Sellised teadmised panid F. Fröbeli 19. sajandil lasteaedu looma. Tema väitel hangib laps meeleliste ja esteetiliste looduselamuste kaudu teadmisi jumalast ja selle kaudu ka maailmast iseendast. Mõjule, mis erinevates paigas kogetud kohtadel on meie meie psüühikale ning kehale ja sellele kuidas kohad mõjutavad inimese arengut, tänapäeval vähe tähepanu pööratud. Paiku seostatakse mõistetega turvatunne, ohutunne, kodutunne. Esimene periood: lapsepõlv
Referaadi lõpus on mõned neist ka visuaalselt ära toodud. Tänan juhendaja Priidu Beierit käesoleva referaadi valmimisel tehtud soovituste eest. 5 1. Õpiaastad 1867-1893 Frank Llyod Wright sündis 8. juunil 1867. aastal Richland Centeris Wisconsini osariigis USA-s. Wrightil tekkis juba varakult geomeetriatunnetus, kuna ema andis talle mängimiseks saksa pedagoogi Friedrich Fröbeli mänguasjakomplekte. Ema tahtis, et temast saaks arhitekt: ta riputas kogu korterisse arhitektuuriteemalisi gravüüre. Pärast kooli õppis Wright kaks semestrit Madsionis inseneriteadust ning töötas kooli kõrvalt ühes ehitusfirmas. 19-aastasena kolis Wright suurlinna ning asus joonestajana tööle tuntud Chicago arhitekti Joseph L. Silsbee büroos. Aasta pärast siirdus ta firmasse Adler & Sullivan, mis oli linna juhtiv avangardistlik arhitektuuribüroo. Seal oli Wright
annaabi.ee 
