FRÖBELI PEDAGOOGIKA PÕHIMÕTTED JA NENDE MAAILMAVAATELISED EELDUSED Referaat Juhendaja: MA M.Torm Rakvere 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS LK 3 FRÖBELI PEDAGOOGILISI VAATEID LK 4 LASTEAEDADE AJALUGU EESTIS LK 7 KOKKUVÕTE LK 9 ALLIKAD LK 10 2 SISSEJUHATUS Friedrich Wilhelm August Fröbel sündis 21.aprillil 1782.aastal Saksamaal. F.Fröbel oli saksa pedagoog, koolieelse kasvatuse teoreetik, J.H.Pestalozzi mõttekaaslane. Ta asutas koolieelseid kasvatusasutusi, tõi termini ,,lasteaed", koolitas lasteaednikke. Uuris mängu arendavust ja kasvatavust, rõhutas emakeelse õpetuse, isetegevuse ja käsitöö kasvatuslikku tähtsust (ENE 3.köide, Tallinn Kirjastus ,,Valgus" 1988). Lapsepõlves kannatas F.Fröbel võõrasema halva kohtlemise all. Teda ei peetud arukaks,
Iga ajastu loob oma vaimule vastava pedagoogika ja pedagoogilise ideestiku. See ideestik haarab ajastu vaateid inimese asendile looduses, vaateid inimese hingelisele ja vaimsele loomusele, inimese õlesandeile ühiskondlikus elus ja kasvatuse olulistele eesmärkidele. Fröbel on üks euroopalise kultuuriajastu tähtsamaid pedagoogika esindajaid. Lasteaia pedagoogikas on Fröbel leidnud algusest peale arusaamist ja püsivat tunnustust, kuid ka siin on ta leidnud viimaseil kümnendeil teravat kriitikat. Kipume Fröbeli pedagoogikat liialt sageli kõrvutama Maria Montessori pedagoogika konkreetsete saavutustega. Fröbelil ei olnud kasutada füsioloogia ja psühholoogia kui iseseisvate spetsiaalteaduste uurimistöö hästi põhjendatud meetodeid ja rikkalikke tulemusi. Fröbel võis kasutada ainult oma otseseid isiklikke vaatlusi ja toetuda intuitsioonidele. Ta
Eelkoolipedagoogika (Laasner) 25.Oktoobriks küsimustele vastused KUJUNEMISELUGU http://epajalugu.edicypages.com/tooted - Millised olid F. Fröbeli tegevuse peamised tulemused koolieelses kasvatuses (EPAM-i materjalide ja video alusel)? F. Fröbel – institutsionaalse eelkoolikasvatuse süsteemi looja. Asutas esimese lasteaia 1840. Tema pedagoogika põhiprintsiibid: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Fröbel töötas välja oma mängupedagoogika. Leidis, et inimene kujuneb lapseeas läbi mängu. Mängul on 3 põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2)liikumismängud 3) aiahooldus. Laps peab saama rahulikult mänguasjadega tegeleda, mida toetab väline reeglistik
areneb laps kodus liig ühekülgselt, sest et seal suurt rõhku pannakse kas vanemate ehk laste erihuvide ja erimaitsete peale. Last kui tulevast seltskondlist olevust, peetakse koduses kasvatustöös õige vähe silmas. Nõnda tekkib tarvidus lapsele peale koduse kasvatuse varakult seltskondlist kasvatust pakkuda. Koduse kasvatuse puudulikule korraldusele peab abi Ieitama; seda on ka leitud -- meil vähem, mujal rohkem -- l a s t e a e d a d e korraldamises. Lasteaedade asutaja oli Fr. Fröbel, kes avas 1873. aastal Blankenburgis «väikelaste hoolekande ja tegevusasutuse" ehk ,.loova tegevustungi eest hoolitsemiseasutuse", nagu ta seda alguses nimetas. Kaua otsis ta sellele asutusele sündsat nime, kunni ta viimaks kord sõpradega jalutades hüüdis: Henreka! Ta nimi peab olema l a s t e a e d ! -- Fröbeli enese määruse järele on lasteaedade ülesandeks mitte ainult eelkooliealiste laste hoidmine, vaid ka neile nende loomusele vastava tegevuse muretsemine,
Koostaja:Sandra Aruste KELA Eesmärgid Saada teada kuidas: on saanud alguse koolieelse pedagoogika areng Eestis leidis aset lasteasutuste ja kasvatustegevuse loomine Eestis Koolieelne pedagoogika Koolieelne pedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7 uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses uuritakse nii indiviidi kui ka ühiskonna tasandit Friedrich Fröbel ja esimene ,,lasteaed" 1840. aastal asutas esimese eelkooliasutuse spetsiaalse metoodika väljatöötamine(3-6) kristlike maailmavaadetega mängupedagoogika lasteaedniku ülesandeks pidas pedagoogilist inimesekasvatust. Fröbeli pedagoogika 4 põhiprintsiipi täiuslikkuse printsiip isetegemine mäng usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel M.Montessori pedagoogika põhimõtted laps loob end oma sisemiste jõudude abil
Igal rühmal on oma päevik. Õpetaja kannab päevikusse: -andmed lapse kohta, sh lapse nimi, sünniaeg ja elukoht; -andmed vanemate kohta (nimed ja kontaktandmed) -õppeaasta eesmärgid ja põhimõtted nende täitmiseks -andmed läbiviidud õppe -ja kasvatustegevuste kohta kannab rühmaõpetaja päevikusse samal päeval Päeviku täitmise üle teostavad kontrolli lasteasutsue direktor ja õppealajuhataja! Päevikut säilitatakse viis aastat! VII. Pedagoogilised suundumused- F. Fröbel, kui eelkoolikasvatuse süsteemi looja; M. Montessori, Reggio Emilia ehk Saja keele pedagoogika; Waldorfpedagoogika ideed, põhimõtted ja pedagoogilised lähenemisviisid; Hea alguse metoodika põhimõtted ja pedagoogilised lähenemisviisid. F. Fröbel (1782-1852) ja esimene lasteaed. Esimene eelkooliasutus "lasteaed" · 4 põhiprintsiipi: täiuslikkus, isetegemine, mäng, usaldus täiskasvanu ja lapse vahel. · Mängupedagoogika alused · "Gaben" (annid) süsteem ·
· Kasutada ergutavaid strateegiaid.. Mainitud strateegiate abil kujundab õpetaja soodsa tööõhkkonnaga kollektiivi, leevendades sel moel sotsiaalsete pingete ilmnemist klassis. Täpsemalt väärtustatakse antud kontekstis järgmisi pädevusi: suhtlemisoskust, soodsat enesehinnangut, toimetulekuks vajalikke tunnetus-, eneseregulatsiooni-, ja käitumisvõtteid jne. 3. Alushariduse pedagoogide koolitusest (Ü. Saarits, M. Veisson) Kes on Friedrich Fröbel? F. Fröbel (1782-1852) seadis eesmärgiks kasvatada vabu, mõtlevaid ja iseseisvaid inimesi, tugevdada laste keha, harjutada meeli, anda tegevust nende ärkvale vaimule. Ta väitis, et laps peaks kasvama nagu viljapuuaias hoolsa kogenud aedniku hoolitsuse all kooskõlas loodusega. Fröbel pidas väga tähtsaks mängu, miles ta nägi vahendajat looduslike, hingeliste, emotsionaalsete ja intellektuaalsete jõudude vahel. Avas lasteaeda. Kes on Maria Montessori? M
kasvatusprotsessi perekonnas ja koolis. -Kasvatus ja areng kulgevad ühtsuses, millel on oluline roll täiskasvanupoolsel juhtimisel. Pestalozzi nõudis ühtsust ja seostatust eelkooliealiste ja kooliealiste laste kasvatamises ja õpetamises. Ta töötas välja eelkoolipedagoogika didaktilised alused. Iga kirjaoskaja ema võib ja peab oma last õigesti kasvatama ja õpetama. ,,Lienhard ja Gertrudd" Friedrich Fröbel (1782-1852) -Institutsionaalse eelkoolikasvatuse süsteemi looja. -Asutas esimese eelkooliasutuse, mille nimi oli ,,lasteaed" ja töötas välja spetsiaalse metoodika tegevusteks eelkooliealiste lastega. -Pedagoogilist tegevust mõjutas nii isiklik elukäik, looduse- ja geomeetriaõpinguid, kokkupuude Pestalozzi tegevusega. -Tema maailma aluseks oli kristlik maailmapilt, looduse tähenduslikkus ja humanism. -Neli pedagoogika põhiprintsiipi Täiuslikkuse printsiip Isetegemine Mäng
õpetamise metoodika. Abiks kasvatamisele perekonnas kirjutas raamatu ,,Emade raamat." Laste päevahoiu süsteemi kujunemine sai alguse ühiskondlikest muutustest linnastumine ja naiste tööhõive suurenemine. Päevahoiud olid mõeldud eelkõige töölisklassi lastele. Nende asutuste peaeesmärk oli pakkuda laste hoiuvõimalust ja õpetada mõningaid hügieeni- ja moraalinõudeid. Esimesed päevahoiuasutused olid eraalgatuslikud, mitte riiklikud. Kui Fröbel hakkas kasutama sõna lasteaed, siis see muutis lasteasutuse rolli. Lasteaia idee oli suunatud kõikidele lastele, mitte ainult neile, kelle vanemad tööl käisid. Algselt lasteaiad 3-6 aastastele lastele, hiljem alla 3 aastastele. Esimeste koolieelsete lasteasutuste töö riiklik reguleerimine seaduste abil toimus Prantsusmaal ja Hispaanias 19. saj. esimesel poolel. Algselt oligi lasteaedade kontseptsioon välja kasvanud Fröbeli ideest. Tänapäeval palju erinevaid vorme
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus http://q4vefa.havike.eenet.ee/joomla/index.php?option=com_content&view=article&id= http://paikeselapsed.kolhoos.ee/stories/storyReader$112 "Avastagem laps" Ingrid Meister "Montessori pedagoogika" Ingrid Madise "Lapse mängud" Maja Pitamic Friedrich Fröbel ja Maria Montessori : võrdlevad seletused kasvatuse kohta enne kooliaega kodus ja lasteaias C.H.Niggol TÄNAME TÄHELEPANU EEST! J
prantuse keelt, tutvusit ümbritseva eluga ja said kehalist ettevalmistust. Theodor Fliedner 19. saj. Asutatud diakooniline õppeasutus Õppeasutus, kust said koolitust õpetajad, kes asusid peale lõpetamist juhtima paljusid väikelaste asutusi. Pidas väikelaste jaoks oluliseks kindlat päevakava ja religioosset õpetust. Väikelaste hooldusasutuste kiire kasv 19. saj. 1845a oli Berliinis 29 asutust 3635 lapsele vanuses 2-6 aastat. 3 slaid Friedrich Wilhelm August Fröbel (1782-1852) Pühendunud väikelastekasvatusele oli ise Sveitsis kasvatusasutuse juhataja, kuid pöördus Saksamaale tagasi, sest tahtis end pühendada väikelastele ja nende kasvatamisele. 1840a. kasvatusasutuse rajamine ,,lasteaed" (Kindergarten) Rajas kasvatusasutuse, mis oli mõeldud 3-6aastastele lastele ning erines oma õppe- ja kasvatusmeetodites oluliselt tollel ajal levinud meetoditest. Lapsed tulid lasteaeda mängima kaks korda nädalas kaheks tunniks.
kohtlemise all. Teda ei peetud arukaks, kuid ta jõudis siiski ülikooli, tänu oma tungivale soovile. Ta töötas paar aastat oma erialal ning siis 1805 läks tööle kasvatajana. 1838 a. ilmusid tema väga kuulsad annetused tekstivihikutega: ,, Esimene annetus: pall kui lapse esimene mänguasi" ja ,,teine and : kera ja kuup kui lapse teine mänguasi". 1840 asutas ta üldise Saksa lasteaia. Järgneval kümnendil ta tegeles veel lastega, kuni 1851. Aastal keelati lasteaiad Preisimaal. Fröbel oli seetõttu väga kurb, et suri järgmine aasta 1852. Fröbeli pedagoogilisi vaateid Fröbelit tuntakse igal pool kui lasteaedade asutajat. Lasteaiad on levinud üle ilma. Lasteaedade siht on lapsi eelkoolieas mitte ainult järele vaadata, vaid anda tervele nende olule vastav tegevus, tugevdada nende keha, harjutada nende meeli ja leida tegevust ärkavale vaimule jne. Mängus peavad nad elama rõõmsasti ja kõikkülgselt, kõiki jõude harjutades ja harides, tõesti
Elulähedane, lapsepärane ja näitliku õpetuse nõue! Õppe- ja kasvatustegevuse dokumentatsioon lasteaias - rühmas, päevakava, rühma tegevuskava, nädalakava, päevik Pideva õppimise ja parendamise tsükkel PDCA - Plaani (plan): tulemuste parendamiseks kavanda või muuda tegevusi. - Tee (do): rakenda plaan ja hinda selle toimivust - Kontrolli (check): hinda tulemusi - Tegutse (act): otsusta, millised on protsessi täiustamiseks vajalikud muudatused Pedagoogilised suundumused F. Fröbel, kui eelkoolikasvatuse süsteemi looja Friedrich Fröbel (1782 1852) ja esimene lasteaed · Esimene eelkooliasutus "lasteaed" · 4 põhiprintsiipi: täiuslikkus, isetegemine, mäng, usaldus täiskasvanu ja lapse vahel. · Mängupedagoogika alused · "Gaben" (annid) süsteem · Loodusmetoodika · Lasteaednike koolitaja (1849) · Alushariduse metoodika ellukutsuja Montessori
mitte muuta. St õppetöö äratagu uinuvaid jõude, mitte ärgu jagagu niivõrd teadmisi. Olulisimad SP impulsid seega pärinevad Pestalozzilt, kes sotsiaalprobleemide päästerõngaks pidas perekonda ja kohalikku (küla)elu. Kõik ta projektid olid kantud ideest, et materiaalseid vajadusi rahuldades tekib inimestel kokkukuuluvustunne. P. pedagoogika oli üldise sotsiaalprogrammi NB osa, mis koosnes erinevatest teraapiatest. F. Fröbel (1782-1851) · Kasvatuse ülesanne on lapse loomis- ja kujundamistungi rahuldamine, arendamine ja väärmõjude eest kaitsmine. LASTEAIA rajaja ning selle nimetuse kasutuselevõtja. · NB töö roll inimese arengus. A. Diesterweg (1790-1866) sotsiaalpedagoogika isa, ühiskonda vormitagu pedagoogika järgi, mitte kiriku, hirmude ega distsipliiniga. Rühutas sots.ped. tõlgenduses pedag.aspekti viletsusse sattunute aitamisel ja sots.ped. lähedast seotust sotsiaalpoliitikaga.
tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi ümbritseva vastu, arendama lapse aktiivsust ja toetama lapse isetegevust. Johann Heinrich Pestalozzi- rahva tulevane heaolu peaitub õigesti kasvatatud lastes. Kasvatus ja areng kulgevad ühtsuses, kus on oluline roll täiskasvanupoolsel juhtimisel. Ta töötas välja eelkoolipedagoogika didaktilised alused, laste perekonnas kasvatamise ja õpetamise metoodika. I lasteaia/eelkoolieelse asutuse töötas välja sakslane Friedrich Fröbel. Ta töötas välja spetsiaalse metoodika tegevusteks eelkooliealiste lastega. Inimese kujunemine lapseeas algab läbi mängu, mäng on võti välismaailmaga suhtlemiseks. Mängul on kolm põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2) liikumismängud, 3) aiahooldus (lasteaias oli igal lapsel oma peenar, kuna taime kasvamine peegeldas lapse enda arengut ja aitas lapsel saavutada tasakaalu loodusega). KUUP, KERA SILINDER- 3 esimest andi (annid). 1840 esimene lasteaed!
Tartu Ülikool Sotsiaal-ja haridusteaduskond KOOLIEELSED LASTEASUTUSED EESTIS Referaat Tartu 2012 Sissejuhatus Minevikku on vaja vaadata ja seda tundma õppida. Sellest mis väärt, tuleb õppida. Taagast tuleb vabaneda, et edasi minna. Esimese Eesti Vabariigi aegsed lasteaednike mureprobleemid on aktuaalsed ka täna, seetõttu annab minevikukogemuse tundmaõppimine ehk vastuse küsimustele - kuidas suudeti vastu pidada 50 aastat kestnud vene ideoloogia pealetungile ja kuidas peaks edasi minema tänane Eesti lasteaed. Kristliku kasvatuse periood 1840 1905 19. sajandi keskel hakkasid eraisikud ja seltsid looma Eestis väikelaste hoiuasutusi, mis olid mõeldud eelkõige puudustkannatava lihtrahva lastele. Esimeseks väikelaste kasvatusasutuseks Eestis võib pidada 1. augustil 1840. aastal paruniproua Elisabeth von Ü...
tähtsustas laste õpetamisel muusikat, loodusõpetust, liikumismänge ja koostas metoodilise süsteemi geomeetriliste kujunditega tegutsemiseks. 4 PRINTSIIPI: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Töötas välja mängupedagoogika. Leidis, et inimese kujunemine lapseaes toimub läbi mängu, mäng võti välismaailmaga suhtlemiseks. 3 põhialust: mänguvahendid(annid ja tegevused), liikumismängud, aiahooldus. Fröbel käsitles mängu ka kui teraapiat, aitab lapsel lahendada sisemisi konflikte ja vastuolusid. Metoodilis-didaktilise vahendite süsteem ehk ANNID(Gaben). Põhilised annid: kuup, kera ja silinder. EESTI EELKOOLIPEDAGOOGIKA Esimene lastehoid 1840.aastal. Elisabeth Üxküll- Väikelaste Hoiuasutus. Õpe saksa keeles. Sindi lasteaed avati 1892.aastal Esimene Eesti lasteaed avati 1905.aastal Tartus. Eelkoolipedagoogika rajajaks Eestis võib pidada C. H. Niggol. Maailmavaatelt oli kristlane.
Lasta loodusel ja ajal teha oma töö! 2-12 a tähtsaim on füüsiline kasvatus, arendada kõiki kehaliikmeid. Avastas lapse tõeliselt! J. H. Pestalozzi 1746-1827 Šveitsi pedagoog. Pedagoogilised vaated. Areng toimub seest väljapoole, kasvataja peab seda arengut abistama, mitte murdma. Elutoa pedagoogika. “Raamat emadele”, “Vaatluste aabits”, “Näitlik arvude õpetus”. Pani aluse alushariduse teooriale! F. W. Fröbel 1782-1852 Saksa pedagoog. Pedagoogilised vaated. Laste tähtsaimaks tegevuseks pidas mängu. Avas lasteaedu, mille sihiks oli kasvatada vabu ja mõtlevaid inimesi. Lõi lasteaednike koolitamiseks seminari. Püüdis välja töötada ka lasteaia metoodikat. EESTIS : 1840.a. Tallinna Väikelaste Hoiuasutus eesti lastele 2-7a. I lasteaed 1905.a. Tartu Lasteaia Selts. Õpetajakoolitus sai riiklikul tasemel alguse Tartu Õpetajate Seminari juures 1920.a. (Eesti Lasteaednike Seminar).
mängupedagoogikale, tähtsustas laste õpetamisel muusikat, loodusõpetust, liikumismänge ja koostas metoodilise süsteemi geomeetriliste kujunditega tegutsemiseks. 4 PRINTSIIPI: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Töötas välja mängupedagoogika. Leidis, et inimese kujunemine lapseaes toimub läbi mängu, mäng võti välismaailmaga suhtlemiseks. 3 põhialust: mänguvahendid(annid ja tegevused), liikumismängud, aiahooldus. Fröbel käsitles mängu ka kui teraapiat, aitab lapsel lahendada sisemisi konflikte ja vastuolusid.Metoodilis-didaktilise vahendite süsteem ehk ANNID(Gaben). Põhilised annid: kuup, kera ja silinder. J. A. Komensky - tänapäeva alushariduse suur eelkäija (elas 17.sajandil). Komenský oli üks esimesi, kes juhtis tähelepanu tõsiasjale, et haridusele tuleb panna alus juba varases lapsepõlves, nn emakoolis (ehk lasteaed tänapäeval), kui ühiskonna mõjud pole last veel „ära rikkunud”
Lapsel on tung Jumala tunnetuse järele. Fröbeli unustamatuks saavutuseks jääb kindlasti Tunnetus, et laps juba enne ratsionaalset suhtumist maailmasse omab vaimsust, mis kunstilist laadi ja mis end avaldab mängus ning mis ainult mängus kasvada saab. Mäng rahuldab väikelapseeas korraga kõiki neid lapse tunge, mida alles koolieas eraldi saab arendada. Materjal peab olema selline, et teda saab pidevalt keerulisemaks teha, vastavalt lapse hingelisele kasvamisele. Fröbel toonitas palli kui ideaalse mängumaterjali tähtsust. Fröbeli lasteaia- pedagoogikale, eriti selle mängude osale on korduvalt ette heidetud asjaolu, et siin liigselt kaldutakse sümbolismi ja lapsi liialt kaua kinni hoitakse fantaasiamaailmas. Rudolf Steiner väidab, et lapse põhitegevus on mäng. Igasugune õpetamine, mis ei ole Seotud matkimise ja mänguga, on tulutu ja toob oodatud käsu asemel edasisele arengule kahju
Kõiki kolme gruppi tuleb võrdselt arendada, kõk on olulised. Aga kõige olulisemad on südamega seonduvad asjada. Ta oli ka isiklikult eeskujuks, tema olemus oli eeskujuks. EESKUJU ON LAPSELE OLULINE. (Pestalozzi seos Eestiga: kutsuti Tartu Ülikooli õpetama). Lauamängude tegemine: emotsioonide õppimine - kõigepealt näidata materjali pealt lapsele, et millise emotsiooniga on tegu? Ta vastab. Teine tase, et joonistada ise nägusid, vastavalt emotsioonidele. F Fröbel - aktiivsuspedagoogika esindaja, rõhutas sotsiaalseid aspekte kasvatuses. A.Diesterweg (ja Karl Mager võtsid sotsiaalpedagoogiaka mõiste kasutusele) Saksa kasvatusteadlane, võttis kasutusele termini sotsiaalpedadoodika. Rõhutas sotsiaalpedagoogika seost sotsiaalpoliitikaga. Ühiskonda reformitagu eeskätt pedagoogika kaudu. Pestalozzi ideeline järglane. Põhiprintsiibiks looduspärasus, kultuursus ja isetegevus: lapsel on loomulik tung areneda
tunne (süda) Arendada tuleb kõiki kolme. Pestalozzi seos Eestiga: 1804. A paiku külastas Burgdorfi instituuti Tartu koolide inspektor Karl Anders. Neli aastat hiljem andis välja raamatu, kus kirjeldas sealset õppetööd. Tartu Ülikooli rektor G.F. Parrot saatis Pestalozzile (1804) kaks kirja ettepanekuga astuda TÜ teenistusse. Ei tulnud, aga lubas kirja teel suhela ja nõu anda. Gustav Adolf Hippiuse joonistus 1819. F. Fröbel Aktiivsuspedagoogika esindaha Pestalozzi ideeline järglane saksamaal Rõhutas sotsiaalseid aspekte pedagoogikas Otsis sotsiaalsetele probleemidele pedagoogilisi lahendusi Temaga seoses on tulnud nimetus lasteaed Kasvatuse põhiülesanne: lapse loomis- ja kujundamistungide rahuldamine, arendamine, väärmõjude eest kaitsmine. A.Diesterweg (1790-1866) Saksa kasvatusteadlane, võttis kasutusele termini sotsiaalpedagoogika.
Kooliuuendusliikumine: reformpedagoogika eesmärgiks seati lastes peituvate võimete individuaalne arendamine ja sünnipäraste võimete ärakasutamine õppetöös. Uue liikumise märksõnadeks said õpilaste aktiivsus ja isetegevus. Kooli algastems tuli elu-, looduse- ja kultuurinähtusi tundma õppida komplektselt, eluliste tegevuste kaudu. Kõige enam tutvustas sel perioodil uusi seisukohti Tartu Õpetajate Seminari õpetaja C.H. Niggol. Tema vahendusel ilmus " Fröbel ja Montessori", " Töökool ja õppekool" ning viieosaline " Kasvatuse radadel". Taotledes laste üldarendamist, jäeti unarusse tehnilise doskused- lugemine, kirjutamine, arvutamine. Ihunuhtlus oli kadunud koolidest juba enne tsaarivõimu kukutamist. Koolides valitses tugev distsipliin. Töökooli põhimõtete ellurakendamine tõi endaga kaasa rohkearvuliste töövihikute kasutamise. Algkooli ajalookursus põhines lineaarsel printsiibil: 4.klassis käsitleti sündmusi vanimast ajast
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
