väärtus põrkamisel ei muutu) o Molekulide vahel ei ole vastastikmõju (tõmbe- ja tõukejõude) Normaalrõhk on 760 mmHg Temperatuur on suurus mis isel. keha soojuslikku seisundit. Ideaalse gaasi puhul siseenergia mõõt. Soojushulk on siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab Q=*m Ühik on dzaul (J) Q=c*m*s*t Q=L*m Termodünaamika uurib soojusnähtusi eeldamata seejuures aine molekulaarset ehitust. Kasutab vaid makroparameetreid. Tuntumaid p, V ja T Uurib soojusliikumist ja soojusvahetumist Soojusvahetuseks nim. protsessi kus üks keha annab soojust ära ja teine saab juurde. Näide: tuli soojendab külma inimest :D Ideaalse gaasi mudel on rakendatav paremini hõredamate ja kuumemate gaaside tingimustes Lk 22: 1. Kehade siseenergiat saab vähendada keha (maha) jahutades 2
Molekulid on punktmassid; molekulide põrked anuma seintega on elastsed; molekulide vahel ei ole vastastikmõjusid, puuduvad tõmbe ja tõukejõud 5. Temperatuur makrokäsitluses – suurus, mis iseloomustab keha soojusliku seisundit Temperatuur mikrokäsitluses – iseloomustab molekulide keskmist kineetilist energiat Absoluutne 0kraadi – molekulid ei liigu ning langevad raskusjõu mõjul anuma põhja 6. Termodünaamika – teadusharu, mis uurib soojusnähtusi eeldamata aine molekulaarset ehitust. 7. Soojusvahetus – protsess, kus üks keha annab soojust ja teine keha saab soojust juurde 8. Termodünaamiline süsteem – Kehade süsteem, mis vahetavad soojust 9. Ideaalse gaasi olekuvõrrand: pV = m/M*RT 10. Isoprotsess – Protsess, kus üks olekuparameeter kolmest jääb muutumatuks Jagunevad: Isobaariline – protsess, kus muutumatuks jääb rõhk[p=const], näide: gaasi kuumutamine liikuva kolbiga anumas [V1/T1/V2T2]
mehhaanilise töö tulemusena). Soojushulk on siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab. Temperatuur on molekulide liikumise keskmise kineetilise energia (ei saa otseselt mõõta) mõõt. Üheks levinumaks temperatuuri mõõtmise võtteks on aine soojuspaisumise kasutamine. Absoluutse nulltemperatuuri (-273,15 °C) puhul võrdub molekulide kineetiline energia nulliga. Termodünaamika uurib soojusnähtusi, eeldamata seejuures aine molekulaarset ehitust (kasutab vaid makroparameetreid). Soojusvahetuseks nimetatakse protsessi, kus üks keha annab soojust ära ja teine saab juurde. Termodünaamiliseks süsteemiks nimetatakse kehade süsteemi, mis vahetavad soojust. Suletud süsteemi korral pole ta soojusvahetuses süsteemiväliste kehadega, vastupidisel juhul on tegu avatud süsteemiga. Soojust on teistele kehadele võimeline üle andma iga keha, mille temperatuur on üle 0 K
c) Molekulide vahel pole vastastikmõju Keskmine rõhk: 760 mmHg = 0.968 at = 101 325 Pa Normaaltingimused- Katsetingimused, kus temp 0° C ja rõhk 101 325 Pa Temperatuur- Suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Soojushulk- Siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab. Ühik: J või cal Siseenergia- Mikrokäsitluses keha molekulide Ek ja Ep summa. Termodünaamika- Teadusharu, mis uurib soojusnähtusi, eeldamata seejuures aine molaarset ehitust. Soojusvahetus- Protsess, kus üks keha annab soojust ära ja teine saab juurde. Termodünaamiline süsteem- Kehade süsteem, mis vahetavad soojust. Suletud süsteem- Kehade kogum, mis on soojusvahetuses ainult omavahel, mitte aga väljaspool kogumit asuvate kehadega. Isoprotsess- Protsess, kus üks olekuparameeter ei muutu. a) Isobaarne: p = const / b) Isokoorne: V= const / c) Isotermne: T= const (
1. Mis on kommunikatsioon? Kommunikatsioon on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise protsess. Kommunikatsiooniprotsessi käigus edastatakse sõnum saatjalt vastuvõtjale. Kommunikatsioon hõlmab saatja, sõnumi ja vastuvõtja vahelist vastastikkust toimet. Ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks. Informeerimise puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. (Ülemus ütleb, et kollektiiviga liitus uus kolleeg.) Kahesuunaline kommunikatsioon on dialoog, mis nõuab informatsiooni edastajalt enam planeerimist, kavandamist ja info vastuvõtjaga arvestamist. Kahesuunaline kommunikatsioon kätkeb endas informatsiooni mõistmist, vahetamist, jagamist, suhtlemist, sotsiaalset käitumist ning vastastikust mõjutamist. 2. Kommunikatsioonimudel (Minu teada on kõige populaarsem Berlo komm.mudel googelda seda ja saad kohe aru :) ) 3
Informatsioon on igasugune kirjalik, suuline või visuaalne teave, mida edastatakse kommunikatsiooniprotsessis. Kommunikatsioon on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise protsess. Kommunikatsiooniprotsessis edastatakse sõnum saatjalt vastuvõtjale. Kommunikatsioon hõlmab saatja, sõnumi ja vastuvõtja vahelist vastastikkust toimet. Ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks. Informeerimise puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. Mõnikord võib projektis osutuda vajalikuks meeskonnaliikmeid, kasusaajaid või laiemat üldsust informeerida. Näiteks tuleb teil teavitada partnereid telefoninumbrite muutumisest või saata kõigile sidusgruppidele infolehed projekti eesmärkide ja taotluste kohta. Niipea, kui informatsiooni saajalt eeldatakse reageeringut, on põhjust rääkida infovahetuse keerukamast vormist kahe- suunalisest kommunikatsioonist
Vali sobiv koht, kuupäev ja kellaaeg Kaasa kompetentsed allhankepartnerid Sõlmi seotud osapooltega kirjalik leping Arvuta kokku ürituse eelarve Vii läbi topeltkontroll, vajadusel koosta plaan B 6 · Sponsorlus ja heategevus Heategevus toetab meeldivat või abivajajat isikut, org või tegevust vastutasu eeldamata. Tehtavatel annetustel ei ole seost ev majandustegevusega. Tulu on kaudne ning väljendub positiivses avalikus arvamuses. Eesmärgiks: toetaja nime teadvustamine (aktiivne heategevus) nimetuks jäämine (madalaprofiilne heategevus) Sponsortegevus majanduslike huvidega seotud toetustegevus kultuurile, spordile, eraisikutele jt nii, et spondeerija nimi oleks nähtav ja teadvustatud kas ev konkreetsele sihtgrupile või laiale
kommunikatsiooniprotsessis. Kommunikatsioon- on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise protsess. Kommunikatsiooniprotsessis edastatakse sõnum saatjalt vastuvõtjale. Kommunikatsioon hõlmab saatja, sõnumi ja vastuvõtja vahelist vastastikkust toimet. Kommunikatsiooni on kahesuunalist. Ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks. Informeerimise puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. Mõnikord võib projektis osutuda vajalikuks meeskonnaliikmeid, kasusaajaid või laiemat üldsust informeerida. Näiteks tuleb teil teavitada partnereid telefoninumbrite muutumisest või saata kõigile sidusgruppidele infolehed projekti eesmärkide ja taotluste kohta. Niipea, kui informatsiooni saajalt eeldatakse reageeringut, on põhjust rääkida infovahetuse keerukamast vormist kahe-suunalisest kommunikatsioonist. Kahesuunaline kommunikatsioon
sotsiaalset käitumist ning vastastikust mõjutamist.» (Siseministeerium 2012) Nii võib uskuda, et Eesti riigivõim isegi mõtleb sellele, et kõik, mis toimub riigivõimu teostamise juures, tuleb kommunikeerida ka rahvale, kodanikele ja seejuures kahesuunalisena ehk oodata ka tagasisidet, kaja, ettepanekuid või isegi laitusi, mittenõustumist. Samas kinnitatakse, et ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks, mille puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. «Niipea, kui informatsiooni saajalt eeldatakse reageeringut, on põhjust rääkida infovahetuse keerukamast vormist kahe- suunalisest kommunikatsioonist.» (Siseministeerium 2012:1) Kahesuunalist kommunikatsiooni vajame aga riigis selleks, et «teadvustada probleeme ja vaidlusküsimusi; teha mõistetavaks seisukohti, tõsta sihtgrupi teadlikkust, saada tagasisidet, pakkuda lahendusi, saavutada kompromissi jne.» (Siseministeerium 2012)
Naiskodukaitse oli põhimõtteliselt apoliitiline, erakondade - ülene organisatsioon. Sellest arusaamast tulenesid ka Naiskodukaitse tegevuse ideoloogilised alused: rahvuslikkus, altruism, demokraatlik mõtteviis ja naiste emantsipatsioon. Seega, organisatsiooni liikmed vastutasid võrdselt kõigi organisatsiooni eesmärkidest tulenenud ülesannete täitmise eest. Naiskodukaitse liikmed tegid tolleaegsetest oludest lähtuvalt rasket füüsilist tööd isamaa heaks sellest isiklikku kasu eeldamata ja tasu nõudmata. 1.3. Naiskodukaitse liikmeskond ja juhid Enne Teist maailmasõda kuulus Naiskodukaitse ridadesse pea 17 000 liiget üle Eesti. Naiskodukaitse oli oma aja kohta väga edumeelne naisorganisatsioon. Sellesse kuulumine oli ühiskonnas ehk seltskonnas, nagu tol ajal öeldi, prestiizne, sest liikmeks vastuvõtmisel kaaluti soovijaid väga hoolikalt. Enamuse liikmeskonnast moodustasid vastutust kanda oskavad ja haritud naised nagu taluperenaised, õpetajad, kontoriametnikud
6. Tegutseva ettevõtte hindamise meetodid 24 Bilansiline väärtus varadest lahutatakse kohustused 25 Korrigeeritud bilansiline väärtus hinnatakse ümber varad, mille bilansiline väärtus ei peegelda nende tegelikku hinda (nt vananenud kaup, amortiseerunud hoone) 26 Likvideerimisväärtus- hinnang ostja seisukohalt: ,, Kui äritegevus ebaõnnestub, siis kui palju ma investeeritud rahast tagasi saan?" 27 Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi hinnang müüja seisukohalt: ,,Millistest tulevastest tuludest loobumist peab müügihind mulle kompenseerima?" 28 Tulevased tulud arvestades olulisi muutusi hinnang ostja seisukohalt : ,,Kui ma oma plaanid ellu viin, siis millist tulu see mulle annab?" 7. Uue ettevõtte loomise eelised ja puudused Firma nimi ja toode on võõrad.Kui konkureerivaid firmasid on palju,siis on raske oma
Hind võib olla soodne MIINUSED: Päritakse kõik see, mis on ettevõttes halb (nt maine või tegevuses esinevad vead) Võib pärida ebasobivaid töötajaid, vallandamine keeruline ja tekitab pingeid Klientuur ei pruugi olla sobivaim Töökorraldust võib olla raske muuta Ostuhind võib olla liiga kõrge Ruumid võivad olla vananenud 31. Tegutseva ettevõtte ostmisel tema hinna määramise põhivõimalused. 1. Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi tegevuses. 2. Tulevaste tulude hindamine arvestades võimalikke olulisi muutusi. 3. Bilansiline väärtus (varad - kohustused). 4. Korrigeeritud bilansiline väärtus. 5. Asendusväärtus – kui palju läheks maksma analoogilise ettevõtte loomine. 6. Analoogiliste ettevõtete müügikogemused (nt nende müügihind võrreldes läbimüügi või kasumiga). 7. Likvideerimisväärtus. 32
Kommunikatsioon mõiste on kasutusel nii laiemas kui ka kitsamas tähenduses ning on sedavõrd keerulise koostisega nähtus,et selle lahti mõtestamisel tuleb toetuda psühholoogia kõrval teistelegi teadusdistsipliinidele. Kommunikatsioon on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise protsess ning seda edastatakse sõnumi saatjalt vastuvõtjale. Ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks. Informeerimise puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. Mõnikord võib projektis osutuda vajalikuks meeskonnaliikmeid, kasusaajaid või laiemat üldsust informeerida. Suhtlemise komponentideks on : teabevahetus ehk kommunikatsioon tajumine ja tunnetamine mõjutamine Suhtekorraldus on juhtimise funktsioon, mis määratleb, loob ja säilitab kasulikke suhteid organisatsiooni ning erinevate sihtgruppide vahel, kellest sõltub organisatsiooni edu või ebaedu.
6.Tegutseva ettevõtte hindamise meetodid: 1) bilansiline väärtus varadest lahutatakse kohustused; 2) korrigeeritud bilansiline väärtus hinnatakse ümber varad, mille bilansiline väärtus ei peegelda nende tegelikku hinda (nt amortiseerunud hoone, vananenud kaup, ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ostjatelt); 3) likvideerimisväärtus hinnang ostja seisukohalt: ,,Kui äritegevus ebaõnnestub, siis kui palju ma investeeritud rahast tagasi saan?"; 4) tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi hinnang müüja seisukohalt: ,,Millistest tulevastest tuludest loobumist peab müügihind mulle kompenseerima?"; 5) tulevased tulud arvestades olulisi muutusi hinnang ostja seisukohalt: ,,Kui ma oma plaanid ellu voon, siis millist tulu see mulle annab?" 7.Uue ettevõtte loomise eelised ja puudused: Väikeettevõtte omamise eelised. 1. Kasumilootus soov parandada elatustaset ja laiendada ettevõtet. 2
Hind võib olla soodne Ostuhind võib olla liiga kõrge või pole sobivat ettevõtet müügil. Asukoht ja ruumid ei pruugi olla sobivad kavandatud muutuseks 44. Tegutseva ettevõtte ostmisel tema hinna määramise põhivõimalused. Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi tegevuses Tulevaste tulude hindamine arvestades võimalikke olulisi muutusi Bilansiline väärtus (varad, kohustused) Korrigeeritud bilansiline väärtus Asendusväärtus – kui palju läheks maksma analoogilise ettevõtte loomine Analoogiliste ettevõtete müügikogemused (nt. nende müügihind võrreldes läbimüügi või kasumiga) Likvideerimisväärtus 45
Võib pärida ebasoovitavaid töötajaid, vallandamine keeruline ja tekitab pingeid. Klientuur ei pruugi olla soovitavaim. Varude hulgas võib olla aegunud kaupu, ka sisseseade ja ruumid võivad olla vananenud. Töökorraldust raske muuta Ostuhind võib olla liiga kõrge või pole sobivat ettevõtet müügil. Asukoht ja ruumid ei pruugi olla sobivad kavandatud muutusteks 47) Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi tegevuses. Tulevaste tulude hindamine arvestades võimalikke olulisi muutusi. Bilansiline väärtus (varad - kohustused). Korrigeeritud bilansiline väärtus. Asendusväärtus – kui palju läheks maksma analoogilise ettevõtte loomine. Analoogiliste ettevõtete müügikogemused (nt nende müügihind võrreldes läbimüügi või kasumiga). Likvideerimisväärtus 48) Sarnasused
· Klientuur ei pruugi olla soovitavaim. · Varude hulgas võib olla aegunud kaupu, ka sisseseade ja ruumid võivad olla vananenud. · Töökorraldust raske muuta · Ostuhind võib olla liiga kõrge või pole sobivat ettevõtet müügil. · Asukoht ja ruumid ei pruugi olla sobivad kavandatud muutusteks 21. Tegutseva ettevõtte ostmisel tema hinna määramise põhivõimalused. · Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi tegevuses. · Tulevaste tulude hindamine arvestades võimalikke olulisi muutusi. · Bilansiline väärtus (varad - kohustused). · Korrigeeritud bilansiline väärtus. · Asendusväärtus kui palju läheks maksma analoogilise ettevõtte loomine. · Analoogiliste ettevõtete müügikogemused (nt nende müügihind võrreldes läbimüügi või kasumiga). · Likvideerimisväärtus 22
· Klientuur ei pruugi olla soovitavaim. · Varude hulgas võib olla aegunud kaupu, ka sisseseade ja ruumid võivad olla vananenud. · Töökorraldust raske muuta · Ostuhind võib olla liiga kõrge või pole sobivat ettevõtet müügil. · Asukoht ja ruumid ei pruugi olla sobivad kavandatud muutusteks 20. Tegutseva ettevõtte ostmisel tema hinna määramise põhivõimalused. · Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi tegevuses. · Tulevaste tulude hindamine arvestades võimalikke olulisi muutusi. · Bilansiline väärtus (varad - kohustused). · Korrigeeritud bilansiline väärtus. · Asendusväärtus kui palju läheks maksma analoogilise ettevõtte loomine. · Analoogiliste ettevõtete müügikogemused (nt nende müügihind võrreldes läbimüügi või kasumiga). · Likvideerimisväärtus 21
Klientuur ei pruugi olla soovitavaim. Varude hulgas võib olla aegunud kaupu, ka sisseseade ja ruumid võivad olla vananenud. Töökorraldust raske muuta Ostuhind võib olla liiga kõrge või pole sobivat ettevõtet müügil. Asukoht ja ruumid ei pruugi olla sobivad kavandatud muutusteks 20.Tegutseva ettevõtte ostmisel tema hinna määramise põhivõimalused. Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi tegevuses. Tulevaste tulude hindamine arvestades võimalikke olulisi muutusi. Bilansiline väärtus (varad - kohustused). Korrigeeritud bilansiline väärtus. Asendusväärtus – kui palju läheks maksma analoogilise ettevõtte loomine. Analoogiliste ettevõtete müügikogemused (nt nende müügihind võrreldes läbimüügi või kasumiga). Likvideerimisväärtus 21
Klientuur ei pruugi olla soovitavaim. Varude hulgas võib olla aegunud kaupu, ka sisseseade ja ruumid võivad olla vananenud. Töökorraldust raske muuta Ostuhind võib olla liiga kõrge või pole sobivat ettevõtet müügil. Asukoht ja ruumid ei pruugi olla sobivad kavandatud muutusteks 20.Tegutseva ettevõtte ostmisel tema hinna määramise põhivõimalused. Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi tegevuses. Tulevaste tulude hindamine arvestades võimalikke olulisi muutusi. Bilansiline väärtus (varad - kohustused). Korrigeeritud bilansiline väärtus. Asendusväärtus – kui palju läheks maksma analoogilise ettevõtte loomine. Analoogiliste ettevõtete müügikogemused (nt nende müügihind võrreldes läbimüügi või kasumiga). Likvideerimisväärtus 21
- võib pärida ebasoovitavaid töötajaid, vallandamine keeruline ning pingeline - klientuur ei pruugi olla soovitavaim - varude hulgas võib olla aegunud kaupu, ka sisseseade ja ruumid võivad ollla vananenud - töökorraldust raske muuta - ostuhind võib olla liiga kõrge või pole sobitav ettevõtet müügil - asukoht ja ruumid ei pruugi olla sobivad kavandatud muudatusteks 31.Tegutseva ettevõtte ostmisel tema hinna määramise põhivõimalused. - tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi tegevuses - tulevaste tulude hindamin e arvestades võimalikke olulisi muudatusi - bilansiline väärtus (varad-kohustused) - korrigeeritud bilansiline väärtus - asendusväärtus – kui palju läheks maksma analoogilise ettevõtte loomine - analoogiliste ettevõtete müügikogemused (nt nende müügihind võrreldes läbimüügi või kasumiga) - likvideerimisväärtus 32.Frantsiisi abil ning tegutseva ettevõtte ostmise läbi ettevõtlusse sisenemise võimaluste võrdlus.
Soojushulga juurdeandmine mingile kehale tähendab selle keha molekulide kineetilise energia suurendamist. · Soojushulk on siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või annab ära. (Tähis Q, ühik J). · Temperatuur on molekulide keskmise kineetilise energia mõõt. Võime temperatuuri mõõta energia ühikutes. · Temperatuur on nii mikro kui ka makroparameeter. · Termodünaamika uurib soojusnähtusi eeldamata aine molekulaarset ehitust. · Kehade soojusvahetus sõltub kehade temperatuuridest ja kehade massidest. · Soojusvahetus protsess, kus üks keha annab soojust ja teine keha saab soojust juurde. · Termodünaamiline süsteem kehade süsteem, mis vahetab soojust. · Suletud termodünaamiline süsteem süsteemiväliste kehadega soojusvahtust ei toimu. · Suletud süsteemis on kõikide kehade poolt ära antud soojushulk võrdne saadud soojushulkadega.
Klientuur ei pruugi olla soovitavaim. Varude hulgas võib olla aegunud kaupu, ka sisseseade ja ruumid võivad olla vananenud. Töökorraldust raske muuta Ostuhind võib olla liiga kõrge või pole sobivat ettevõtet müügil. Asukoht ja ruumid ei pruugi olla sobivad kavandatud muutusteks. 21. Tegutseva ettevõtte ostmisel tema hinna määramise põhivõimalused. 1. Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi tegevuses. 2. Tulevaste tulude hindamine arvestades võimalikke olulisi muutusi. 3. Bilansiline väärtus (varad - kohustused). 4. Korrigeeritud bilansiline väärtus. 5. Asendusväärtus kui palju läheks maksma analoogilise ettevõtte loomine. 6. Analoogiliste ettevõtete müügikogemused (nt nende müügihind võrreldes läbimüügi või kasumiga). 7. Likvideerimisväärtus. 22
• Nõustamise erivaldkonnad – on spetsialiseerunud kindlat tüüpi probleemide suhtes näiteks 4 söömishäired, narkootikumid, alkohol jne • Teiste abistajarollidega kaasnev nõustamine – kui nõustamiseni jõutakse läbi kellegi teise, näiteks õpetaja, arst jne Termin mikronõustamine hõlmab lühikesi, ühekordseid nõustamisseansse, mille eesmärgiks on lasta inimesel oma probleem läbi rääkida või pühenduda nõustamisülesandele, eeldamata tingimata, et toimub veel seansse. Mikronõustamine on suletud, iseseisev nõustamisepisood(McLeod, 2007;40). Oluline on mõista, et nõustamine, ei pea kestma mitmeid tunde, vahel piisab ka mitmest 20 minutilisest koosviibimisest ja selle tulemus võib vahel olla isegi edukam kui tunde kestnud nõustamine. Elementaarne abistamise reegel on see, et kui see, mida sa proovid, ei tööta, ära tee seda edasi- proovi midagi uut(McLeod, 2007;48). 5 3. PEATÜKK
Klientuur ei pruugi olla soovitavaim. Varude hulgas võib olla aegunud kaupu, ka sisseseade ja ruumid võivad olla vananenud. Töökorraldust raske muuta. Ostuhind võib olla liiga kõrge või pole sobivat ettevõtet müügil. Asukoht ja ruumid ei pruugi olla sobivad kavandatud muutusteks. 31. Tegutseva ettevõtte ostmisel tema hinna määramise põhivõimalused. Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi tegevuses. Tulevaste tulude hindamine arvestades võimalikke olulisi muutusi. Bilansiline väärtus (varad - kohustused). Korrigeeritud bilansiline väärtus. Asendusväärtus – kui palju läheks maksma analoogilise ettevõtte loomine. Analoogiliste ettevõtete müügikogemused (nt nende müügihind võrreldes läbimüügi või kasumiga). Likvideerimisväärtus. 32
· Klientuur ei pruugi olla soovitavaim. · Varude hulgas võib olla aegunud kaupu, ka sisseseade ja ruumid võivad olla vananenud. · Töökorraldust raske muuta. · Ostuhind võib olla liiga kõrge või pole sobivat ettevõtet müügil. · Asukoht ja ruumid ei pruugi olla sobivad kavandatud muutusteks. 46. Tegutseva ettevõtte ostmisel tema hinna määramise põhivõimalused. · Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi tegevuses. · Tulevaste tulude hindamine arvestades võimalikke olulisi muutusi. · Bilansiline väärtus (varad - kohustused). · Korrigeeritud bilansiline väärtus. · Asendusväärtus kui palju läheks maksma analoogilise ettevõtte loomine. · Analoogiliste ettevõtete müügikogemused (nt nende müügihind võrreldes läbimüügi või kasumiga). · Likvideerimisväärtus. 47
pingeid Klientuur ei pruugi olla soovitavaim Varude hulgas võib olla aegunud kaupu, ka sisseseade ja ruumid võivad olla vananenud Töökorraldust raske muuta Ostuhind võib olla liiga kõrge või pole sobivat ettevõtet müügil Asukoht ja ruumid ei pruugi olla sobivad kavandatud muutusteks 31. Tegutseva ettevõtte ostmisel tema hinna määramise põhivõimalused. - Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi tegevuses - Tulevaste tulude hindamine arvestades võimalike olulisi muutusi - Bilansiline väärtus (varad – kohustused) - Korrigeeritud bilansiline väärtus - Asendusväärtus – kui palju läheks maksma analoogse ettevõtte loomine - Analoogiliste ettevõtete müügikogemused - Likvideerimisväärtus 32. Frantsiisi abil ning tegutseva ettevõtte ostmise läbi ettevõtlusse sisenemise võimaluste võrdlus. SARNASUSED:
1. Bilansiline väärtus (varadest lahutatakse kohustused). 2. Korrigeeritud bilansiline väärtus hinnatakse ümber varad, mille bilansiline väärtus ei peegelda nende tegelikku hinda (nt hoone, vananenud kaup, ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ostjatele jne). 3. Likvideerimisväärtus hinnang ostja seisukohalt: "Kui äritegevus ebaõnnestub, siis kui palju ma investeeritud rahast tagasi saan?" 4. Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi hinnang müüja seisukohalt: "Millistest tulevastest tuludest loobumist peab müügihind mulle kompenseerima?" 5. Tulevased tulud arvestades olulisi muutusi hinnang ostja seisukohalt: "Kui ma oma plaanid ellu viin, siis millist tulu see mulle annab?" Intellektuaalne kapital (vt lisa 2) Intellektuaalne kapital ei ole uus mõiste, vaid oli nimetuse "hea tahe", " hea tava", "maine" (ingl. k
Soojushulga juurdeandmine mingile kehale tähendab selle keha molekulide kineetilise energia suurendamist. Soojushulk on siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või annab ära. (Tähis Q, ühik J). Temperatuur on molekulide keskmise kineetilise energia mõõt. Võime temperatuuri mõõta energia ühikutes. Temperatuur on nii mikro – kui ka makroparameeter. Termodünaamika – uurib soojusnähtusi eeldamata aine molekulaarset ehitust. Kehade soojusvahetus sõltub kehade temperatuuridest ja kehade massidest. Soojusvahetus – protsess, kus üks keha annab soojust ja teine keha saab soojust juurde. Termodünaamiline süsteem – kehade süsteem, mis vahetab soojust. Suletud termodünaamiline süsteem – süsteemiväliste kehadega soojusvahtust ei toimu. Suletud süsteemis on kõikide kehade poolt ära antud soojushulk võrdne saadud
Soojushulga juurdeandmine mingile kehale tähendab selle keha molekulide kineetilise energia suurendamist. Soojushulk on siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või annab ära. (Tähis Q, ühik J). Temperatuur on molekulide keskmise kineetilise energia mõõt. Võime temperatuuri mõõta energia ühikutes. Temperatuur on nii mikro kui ka makroparameeter. Termodünaamika uurib soojusnähtusi eeldamata aine molekulaarset ehitust. Kehade soojusvahetus sõltub kehade temperatuuridest ja kehade massidest. Soojusvahetus protsess, kus üks keha annab soojust ja teine keha saab soojust juurde. Termodünaamiline süsteem kehade süsteem, mis vahetab soojust. Suletud termodünaamiline süsteem süsteemiväliste kehadega soojusvahtust ei toimu. Suletud süsteemis on kõikide kehade poolt ära antud soojushulk võrdne saadud soojushulkadega.
Klientuur ei pruugi olla soovitavaim. Varude hulgas võib olla aegunud kaupu, ka sisseseade ja ruumid võivad olla vananenud. Töökorraldust raske muuta. Ostuhind võib olla liiga kõrge või pole sobivat ettevõtet müügil. Asukoht ja ruumid ei pruugi olla sobivad kavandatud muutusteks. 32. Tegutseva ettevõtte ostmisel tema hinna määramise põhivõimalused. Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi tegevuses. Tulevaste tulude hindamine arvestades võimalikke olulisi muutusi. Bilansiline väärtus (varad – kohustused). Korrigeeritud bilansiline väärtus. Asendusväärtus – kui palju läheks maksma analoogilise ettevõtte loomine. Analoogiliste ettevõtete müügikogemused (nt nende müügihind võrreledes läbimüügi või kasumiga). Likvideerimisväärtus. 33
Ostetakse sest: · Uutesse geograafilistesse piirkondadesse sisenemisel. · Ettevõtte tegevuse diversifitseerimisel. · Turuosa suurendamine, klientide ülevõtmine. · Töötajate, toodete või teenuste ülevõtmine · Tootmiskvootide omandamine (nt piimatootmises). 15. Ostetava ettevõtte väärtuse (hinna) määramise põhivõimalused. · Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi tegevuses. · Tulevaste tulude hindamine arvestades võimalikke olulisi muutusi. · Bilansiline väärtus (varad - kohustused). · Korrigeeritud bilansiline väärtus. · Asendusväärtus kui palju läheks maksma analoogilise ettevõtte loomine. · Analoogiliste ettevõtete müügikogemused (nt nende müügihind võrreldes läbimüügi või kasumiga). · Likvideerimisväärtus. 16. Äriidee mõiste ja komponendid
Klientuur ei pruugi olla soovitavaim. Varude hulgas võib olla aegunud kaupu, ka sisseseade ja ruumid võivad olla vananenud. Töökorraldust raske muuta Ostuhind võib olla liiga kõrge või pole sobivat ettevõtet müügil. Asukoht ja ruumid ei pruugi olla sobivad kavandatud muutusteks. 31. Tegutseva ettevõtte ostmisel tema hinna määramise põhivõimalused. 1. Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi tegevuses. 2. Tulevaste tulude hindamine arvestades võimalikke olulisi muutusi. 3. Bilansiline väärtus (varad - kohustused). 4. Korrigeeritud bilansiline väärtus. 5. Asendusväärtus kui palju läheks maksma analoogilise ettevõtte loomine. 6. Analoogiliste ettevõtete müügikogemused (nt nende müügihind võrreldes läbimüügi või kasumiga). 7. Likvideerimisväärtus. 32
1. Bilansiline väärtus (varadest lahutatakse kohustused). 2. Korrigeeritud bilansiline väärtus hinnatakse ümber varad, mille bilansiline väärtus ei peegelda nende tegelikku hinda (nt hoone, vananenud kaup, ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ostjatele jne). 3. Likvideerimisväärtus hinnang ostja seisukohalt: "Kui äritegevus ebaõnnestub, siis kui palju ma investeeritud rahast tagasi saan?" 4. Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi hinnang müüja seisukohalt: "Millistest tulevastest tuludest loobumist peab müügihind mulle kompenseerima?" 5. Tulevased tulud arvestades olulisi muutusi hinnang ostja seisukohalt: "Kui ma oma plaanid ellu viin, siis millist tulu see mulle annab?" Ettevõtte ostmisel tuleb endale selgeks teha: 1. Ettevõtte senised kasumid ja muud olulisemad finantsnäitajad ja finantssuhtarvud. 2. Kas müügimaht kasvab, kahaneb või on stabiilne? 3
1. Bilansiline väärtus (varadest lahutatakse kohustused). 2. Korrigeeritud bilansiline väärtus – hinnatakse ümber varad, mille bilansiline väärtus ei peegelda nende tegelikku hinda (nt hoone, vananenud kaup, ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ostjatele jne). 3. Likvideerimisväärtus – hinnang ostja seisukohalt: “Kui äritegevus ebaõnnestub, siis kui palju ma investeeritud rahast tagasi saan?” 4. Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi – hinnang müüja seisukohalt: “Millistest tulevastest tuludest loobumist peab müügihind mulle kompenseerima?” 5. Tulevased tulud arvestades olulisi muutusi – hinnang ostja seisukohalt: “Kui ma oma plaanid ellu viin, siis millist tulu see mulle annab?” 9 Intellektuaalne kapital Intellektuaalne kapital ja tema struktuur
1. Bilansiline väärtus (varadest lahutatakse kohustused). 2. Korrigeeritud bilansiline väärtus hinnatakse ümber varad, mille bilansiline väärtus ei peegelda nende tegelikku hinda (nt hoone, vananenud kaup, ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ostjatele jne). 3. Likvideerimisväärtus hinnang ostja seisukohalt: "Kui äritegevus ebaõnnestub, siis kui palju ma investeeritud rahast tagasi saan?" 4. Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi hinnang müüja seisukohalt: "Millistest tulevastest tuludest loobumist peab müügihind mulle kompenseerima?" 5. Tulevased tulud arvestades olulisi muutusi hinnang ostja seisukohalt: "Kui ma oma plaanid ellu viin, siis millist tulu see mulle annab?" Intellektuaalne kapital (vt lisa 2) Intellektuaalne kapital ei ole uus mõiste, vaid oli nimetuse "hea tahe", " hea tava", "maine" (ingl. k
Näide: Lausearvutuse laused on: ,,Tallinn on Eesti pealinn." ,,Sead suudavad lennata." ,,Mis tahes reaalarvude a ja b korral a + b = b + a." Näide: Lausearvutuse laused ei ole: ,,Kuidas läheb?" ,,Ma valetan praegu." ,,Korrutage arvud 5 ja 9." Analoogia saavutamiseks algebraliste operatsioonidega lepitakse veel kokku: 3. Liitlauseid võib moodustada suvalistest komponentidest, eeldamata nendevahelist sisulist seost. 4. Liitlause tõeväärtus sõltub ainult komponentlausete tõeväärtustest, mitte sisust. Nendest neljast kirjeldatud tingimusest järeldub, et lausearvutuse tehete defineerimiseks on piisav kindlaks määrata, missuguste komponentlausete tõeväärtuste korral loetakse tehte tulemus tõeseks. Lausearvutuse eesmärk ei ole uurida lausete sisulist tähendust, vaid antud lausetest uute lausete moodustamist.
Uuemad teooriad • Kognitiivsed, keskkonnast sõltuvad ja bioloogilised faktorid on kõik olulised • Sotsiaal-kognitiivne teooria: 1. Õppimine läbi vaatluse/mudelleerimine 2. Kogemus 3. Otsene õpetamine Pro-sotsiaalne käitumine • Iga vabatahtlik ja omaalgatuslik käitumine, mis on teistele positiivne või kasulik, vaatamata sellele kas ta on käitujale endale kulukas, neutraalne või kasulik. • Altruism- võime tegutseda teiste heaks ilma neilt tasu ja tunnustust eeldamata • Empaatia- võime teiste tunnetele kaasa elada ning ennast emotsionaalselt nende situatsioonis kujutleda Vanemate mõju Shaffer, 1996: 1. Selgete ja ühemõtteliste juhiste andmine 2. Emotsionaalne veenvus 3. Lastele altruistlike ja pro-sotsiaalsete iseloomuomaduste omistamine 21 4. Vanemlik eeskuju 5. Empaatiline ja soe kasvatamine Meedia mõju
teel. Flaami Kogukonna Ministeeriumi suunised organisatsioonitunnuste ja tehniliste normide kohta seoses sisevõrgu- ja Interneti-saitidega Flaami Kogukonna Ministeeriumi organisatsioonitunnuste abil püütakse luua veebisaidid, mille ülesehitus on ühtne ja teemakohane, selle asemel et organisatsioonilist ülesehitust täpselt jäljendada. See temaatiline ülesehitus peaks aitama Internetis surfijatel hõlpsamini ja tulemuslikumalt flaami kogukonna veebisaitidel navigeerida, eeldamata organisatsioonilise struktuuri tundmist. Kõigepealt on kirjeldatud tehnilisi nõudeid organisatsioonitunnustele. Nende kirjelduste põhjal on sõnastatud mõned suunised, mis aitavad neid tunnuseid kasutada. Kõnealuste suuniste eesmärk on luua kasutajasõbralikumaid veebisaite. Uue tehnoloogia kasutuselevõtmisel Flaami Kogukonna Ministeeriumis kohandatakse organisatsioonitunnuseid käsitlevaid suuniseid. Samalaadsed suunised on koostatud Hoolekande-, Tervishoiu- ja Kultuuriosakonna alla
annaabi.ee 
