Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eelarvenäidis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kuludest, kaudsed, mitterahalise, projektijuhtimise, projektitoetus, projektijuhtimine, üldk, mootorsõiduki, omafinantseering, ajalik, 2016, leader, näidis, taotleja, otsesed, projektis, arendamiseks, ostmiseks, mitterahalineArvutatakse töömahtude ja ajanormide järgi, mis sisaldavad operatiivtööks, valmendus- ja lõpetustööks, vahetusesiseseks puhkeajaks ning tehnoloogilisteks vaheaegadeks kuluvat aega. N=Q*An , kus N - tööjõu vajadus inimtundides, Q - töömaht, An - ajanorm inimtundi töömahu ühiku kohta. Ajatöö normid Arvutatakse tööprojekti kohaselt või lähtudes teenindatava protsessi jõudlusest c. Masina kasutuskulud koosnevad aastakuludest ehk jätkuvatest kuludest (kulum, intressikulud), ning jooksvatest ehk perioodikuludest (masina hooldus, kütte- ja määrdeained jm). i. Masinate vajaduse arvutamine (3 võimalust) - Masin töötab omaette Masina vajadus tööühiku kohta võrdne masina ajanormiga. - Masinad töötavad grupis, kus enamus masinaid teenindab üht juhtmasinat Juhtmasina vajadus tööühiku kohta nagu eelmises. Ülejäänud ühises protsessis osalevate
muutumisel konstantseks, neid ei tuleb kanda ka siis, kui toodang kõnealusel perioodil on null. Tuleb meeles pidada järgmist: Kulud defineeritakse muutuvaks või püsivaks lähtudes konkreetsest kuluobjektist. Ajaperiood on oluline. Püsikulu suurus on konstantne kindlas ajaperioodis. Kogukulud käituvad lineaarselt. Kulude käitumist vaadeldakse ühe kulukäituri suhtes. Püsi- ja muutuvatest kuludest saab rääkida olulisuse vahemiku piires. Olulisuse vahemik (relevant range) on kulukäituri mahu piirkond, mille piires kehtib spetsiifiline seos kulude hulga ja mahu vahel. Püsivad kulud on konstantsed ainult olulisuse vahemiku piires. Kululiikide vahelised seosed NB! Kulu võib samaaegselt olla: Otsene ja muutuv Otsene ja püsiv Kaudne ja muutuv Kaudne ja püsiv Otsene kulu Kaudne kulu
· ühtne ühtne kuluarvestuse süsteem tähendab samade meetodite, põhimõtete ja tehnikate kasutamist kogu ettevõttes, võimaldades kulusid võrrelda ja seeläbi tuvastada ja kõrvaldada ebaefektiivsust. 8 Esimeseks sammuks kuluarvestuse süsteemi loomisel on kõikide oma ettevõtte kulude liigitamine. Kulude liigitamise sisuks on samaliigiliste kuluartiklite rühmitamine eesmärgiga saada erinevatest kuludest paremat ülevaadet. Püsi- ja muutuvkulud Kulusid saab liigitada püsi- ja muutuvkuludeks. Selline liigitamine on vajalik näiteks varade hindamisel, omahinna kalkuleerimisel. Taolisel liigitamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata kulude seotusele toodanguga: · püsikulu on kulu, mis jääb muutumatuks sõltumata tegevusmahu suurenemisest või vähenemisest, näiteks juhatuse liikmete töötasu, hoonete rendikulu jne;
sellest, et tellija ei suuda tasuda pakkumuses näidatud summat. Ja veel – tellija on ilmselt ostnud ehituse jaoks krundi ja ka see raha on nüüd külmutatud. Lisaks sellele on ta teinud plaane, koos kaasnevate kuludega, juba valmis ehitise kasutamiseks, millest nüüd samuti tuleb loobuda. Teine võimalus oleks ehitis täielikult ümber projekteerida kaasaegsemaks ja korraldada uus pakkumine. See toob aga kaasa täiendava ajakulu ja ei vabasta tellijat eelmise nurjunud projektiga seotud kuludest. Sellepärast on väga tähtis, et veel enne seda, kui tellija seob ennast liiga suurte kuludega, annaksid ligikaudsed eelarved talle teavet sellest, kui palju võib ehitus maksma minna. Sellest tulenevalt tekib soov prognoosida ehitusmaksumust mingil hetkel enne töömahtude loendi lõpetamist või pakkumuse tegemist. See tegevus toob aga kaasa täiendavad kulud aga seda arvutust tuleb mõnikord teha ka selleks, et kontrollida ehitaja hinna mõistlikkust. Sest kui töövõtjal on kasutada
Projekti maksumus kokku: 1 0.00 0 Toetusena taotletav summa #DIV/0! Omafinantseeringu summa 0.00 #DIV/0! Näited: 1. starditoetuse projekti eelarve 4500 eurot toetusena taotlev summa 3600 80% omafinantseering 900 20% 2. kasvutoetuse projekti eelarve 68000 eurot toetusena taotlev summa 32000 47.06% omafinantseering 36000 52.94% ** Kui toetuse saaja on käibemaksukohustuslane, tuleb summad näidata ilma käibemaksuta MINE VABATAHTLIK Starditoetus piirmäär max. toetuse summa 80% 5,000 EUR
3. NÕUDLUSSEADUS 4. PAKKUMISSEADUS 5. HINNAMEHANISM 6. HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS 7. TUR UHÄIRED 8. TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA 10. TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA 11. FIRMATEOORIA 12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE EESSÕNA 1. Kohustuslikud: * Mikro- ja makroökonoomika 4,0 AP * Ehituskorraldus sh. projekt 4,5 AP 2.Valikained:
summeeritakse seejärel üksikute elementide maksumused. 4. Milliseid ülesandeid täidab maksumusplaanija ja kellega on seotud tema tegevus Seotud tellijaga (tellija huvides töötav konsultant-majandusinsener). Maksumusplaanijana on siinkohal mõeldud aktiivset ja küllaltki iseseivat tellija huvides töötavat konsultant-majandusinseneri, kes suvalise projekti kavandi väljatöötamise hetkel suudab hinnata tehtut, lähtudes just eelseisvatest kuludest, ning võttes aluseks nende kulude otstarbekkuse, ka mõjutada vastavalt kavandamise käiku. oluline on saada ka selgust, kas maksumusplaanija peab tegelema kogu projekti eelarvestamisega või piirdub ta vaid teatud osaga (algmaksumus, ehitus- ja sisustuskulud, insenerivõrkude ehituskulud). Kui maksumusplaanija on erialalt mahtude arvestaja, siis oodatakse temalt pigem töömahtude loendi või muude lepingudokumentide ettevalmistamist. 5. Millised faktorid mõjutavad ehituse hinda Kulud, nt
Projekti kavandamisel määratleti projekti ulatus, tegevuste ajakava ning koostati personali ja kommunikatsiooni plaanid. Projekti ulatus hõlmab erinevaid ressursse nii materjali, töötajate kui ka kulu näol. Tööde struktuur ehk WBS on vajalik, et määratleda projekti põhiülesanded (vt Lisa 6). Antud projekti tööde kava jaguneb seitsmeks kategooriaks, milleks on: • teenusepakkuja, • ladu, • töötajad, • maksekeskus, • trasport, • kujundus, • projektijuhtimine. Iga bloki jaoks on määratud saavutamisnäitajad, mis peavad eelduste kohaselt olema täidetud, et saaks eesmärgi saavutatuks lugeda. Projekti üldiseks eesmärgiks on luua e- pood äriettevõttele The Body Shop. Tegevuste kestused projektis määratakse vastavalt tegevuse spetsiifikale, mille aluseks on enda kogemused, ekspertide hinnang või mõni varasem sarnane projekt. Peale sobiva lahenduse leidmist ning valikut sõlmitakse leping
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % Hoonete amortisatsiooninorm % 20 20 Seadmete amortisatsiooninorm % 20 20 Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % 35 35 Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! näitlikud ja neid saab muuta! majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese majandusaasta kohta. Kuude nimetusi ja aastaid muuta ei saa. Kui teie projekt algab näiteks 2015.a. oktoober, siis alust
mis reageerivad samas suunas ja ulatuses turusituatsiooni muutustele. Finantskohustus on lepinguline kohustus · tasuda teisele osapoolele raha või muid finantsvarasid (nt. kohustus tarnijate ees), · vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kahjulikel tingimustel (nt. negatiivse turuväärtusega derivatiivid). Soetusmaksumus on · vara omandamisel selle eest makstud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus, · kohustuse võtmisel selle eest saadud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus. Korrigeeritud soetusmaksumus on finantsvara või finantskohustuse algne soetusmaksumus, mida on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega · põhiosa tagasimaksed (võetud või antud laenu puhul) · algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul),
mis reageerivad samas suunas ja ulatuses turusituatsiooni muutustele. Finantskohustus on lepinguline kohustus · tasuda teisele osapoolele raha või muid finantsvarasid (nt. kohustus tarnijate ees), · vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kahjulikel tingimustel (nt. negatiivse turuväärtusega derivatiivid). Soetusmaksumus on · vara omandamisel selle eest makstud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus, · kohustuse võtmisel selle eest saadud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus. Korrigeeritud soetusmaksumus on finantsvara või finantskohustuse algne soetusmaksumus, mida on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega · põhiosa tagasimaksed (võetud või antud laenu puhul) · algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul),
mis reageerivad samas suunas ja ulatuses turusituatsiooni muutustele. Finantskohustus on lepinguline kohustus · tasuda teisele osapoolele raha või muid finantsvarasid (nt. kohustus tarnijate ees), · vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kahjulikel tingimustel (nt. negatiivse turuväärtusega derivatiivid). Soetusmaksumus on · vara omandamisel selle eest makstud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus, · kohustuse võtmisel selle eest saadud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus. Korrigeeritud soetusmaksumus on finantsvara või finantskohustuse algne soetusmaksumus, mida on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega · põhiosa tagasimaksed (võetud või antud laenu puhul) · algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul),
töötajate kvalifikatsioon, ametijuhendid); · projekti materiaalne alus (töövahendid, ruumid); · projekti finantskalkulatsioon (eelarve,finatseerimine, raharinglussüsteem); · juhtimisplaan (kommunikatsioon, kontroll, aruandlus, dokumentatsioon jm). Kõik kavandatavad projektid sisaldavad tavaliselt mitmesuguseid ülesandeid. Plaanimise protsess on aga rutiinne. Seetõttu peaks ettevõttes, kus rakendatakse projektijuhtimise meetodeid, olema: · ühtlustatud plaanimismeetodid (kuidas projekti käsitletakse); · plaanimistandardid (kuidas peaks olema vormistatud plaan ja selle üksikosad). Kui firmas on kehtestatud kindlad plaanimistandardid, peab projekti kavandamine sisaldama ülesannete, personali, tähtaegade, vahendite, kulude, kvaliteedi, kontrolli ja aruandluse planeerimist. Plaan peab olema esitatud konkreetselt ja üheselt mõistetavalt, nii et ka projektiga varem
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
Põhjendatavad majanduslikult) 2)Hindamine (üldised realiseerimisviisid) 3)Defineerimine (ehit. projekteerimine) 4)Realiseerimine (ehitamine) - ehitis valmib 5)Ekspluatatsioon (käivitatakse Esialgne tegevus hoones) Lk 2 teine pool Investeerimistsükkel kulude jagunemise: -püsikulud -ABS -intervall püsikulud Ehituse elukaar parandamine - (renoveerimine) -on investeerimistsükli kasutusel Ehituskulude selgumine kande eri etappidel. Kus tehakse põhiline osa kuludest? Millisel tsükli etapil saab neid ette prognoosida? Kulude kogunemine näitab tegelike ehituskulude moodustamist. Põhiline osa tegelikest tehakse ehitamise etapi. Ehitushanke investeerimiskulutusi mõjutavad kõige rohkem üldplaneerimise ja projekteerimise etapil, kus võetakse vastu objekti, suuruse jne. kohta, mis kõige rohkem mõjutavad maksumust. Hanke kulud konkretiseeruvad ehituse ajal, kuid valmis projekti alusel ehituse korral ei saa kulusid enam oluliselt mõjutada.
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003
teenuste, projektide kulud. Kulude juhtimise eesmärgiks on erinevate huvigruppide vajaliku infoga kindlustamine kuluobjektide kulude kohta.[ CITATION Kar12 l 1061 ] Traditsioonilises kulude arvestamises keskendutakse kuluobjektide, kulukohtade, kululiikide arvestusele. Kulude liigitamise eesmärgiks on samaliigiliste kuluartiklite 7 rühmitamise teel süsteemi loomine, et kergendada erinevatest kuludest parema ülevaate saamist. Liigitamisel tuleb lähtuda konkreetse ettevõtte kuluarvestuse eesmärgist ja kulude otstarbest. (Haldma & Karu, 1999, lk 32) Kuluobjekt on igasugune toode, toiming, protsess, organisatsiooni allüksus, mis pakub huvi juhtidele ning eeldab kulu eraldi mõõtmist. Kuluobjektiks võivad olla näiteks üksiktoode, tootmisliin, teenus, reklaamikampaania, turustusosakond, firma tervikuna. (Alver & Reinberg, 2002, lk 37) Kuluobjektide arvestuse eesmärgiks on teha kindlaks
JUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. --- MÕISTED: kavandamine - firma eesmärkide määratlemine ning nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamine; organ
ettevõtte sise-eeskirjadega. Põhiliseks eesmärgiks on siin kasulikkus. 8. Info esitamine Finantsarvestus korrapäraselt ja perioodiliselt, vastavalt seadusandlusele ja sise-eeskirjadele. Juhtimisarvestus vastavalt vajadusele või sise-eeskirjadele. Finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse erisused kulude liigitamisel Finantsarvestuse seisukohalt toimub kulude jagamine tootmiskuludeks (otsesed ja kaudsed e lisakulud) ja mittetootmiskuludeks e perioodikulud. Kulusid ettevõtte raamatupidamises võidakse kajastada nii lõpliku kuluna (kasumiaruandes) kui ka varana bilansis (näiteks ettemakstud rent). Tootmiskulud ja tootmise lisakulud moodustavad toote soetusmaksumuse (omamaksumuse e omahinna). Tootmiskulud (põhikulu) on seotud tootmisega (tooraine, materjal, põhitööliste palk). Need kulud transformeeruvad lõpptoodanguks.
b) varumisteenuse kulu. Materjalikuludes ja varudes vajalik eristada järgmisi materjalide ja tooraine gruppe: - põhimaterjalid, kuhu kuuluksid ettevõtte jaoks strateegilise iseloomuga tooraine liigid (nt piim, lõss, või jt); - lisandmaterjalid (nt keedised, rosinad jt); - pakendmaterjalid. Tootmislike kulude puhul tuleb eristada: piima vastuvõtu kulusid; töötlusprotsessi kulusid, mis omakorda koosnevad tehnoloogilistest ja üldtootmislikest kuludest. 20 KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma Töötlusprotsessi seisukohalt tuleb eristada: tehnoloogilisi kulusid ja tootmise üldkulusid. Arvestusobjektist lähtuv kululiikide arvestus ASis Piimatööstus Lähtudes arvestusobjektist jaotatakse kulusid: otsesteks kuludeks (otsekulud), kaudseteks kuludeks (kaudkulud). ASis Piimatööstus on toote otsekuludena primaarselt vaadeldavad vaid tooraine- ja
15 1) tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele 2) riiklikud investeeringud (näiteks haiglate ja koolide ehitus jms.) 3) subsiidiumid ja muud tulusiirded (töötu abirahad, lastetoetused, pensionid jms.) 4) riigivõla intressid (riigivõlg on eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud ja tagasi maksmata laenude summa) Suurim osa riigieelarve kuludest tehakse sotsiaalsfääris. Sotsiaalne kaitse, eelkõige pensionide maksmisega seotud kulud, tervishoid ja haridus hõlmavad üle poole riigieelarve kulutustest. Joonis 9. Eesti riigieelarve kulude jaotus aastal. Allikas: Rahandusministeerium riigieelarve Valitsuse tulude peamiseks allikaks on mitmesugused maksud. Eesti riigieelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud (Joonis Riigieelarvesse laekuvad tulud Eestis). Maksusüsteem
RP089 (2009/2010) MAKSUDE ARVESTUS Õppejõud Janek Keskküla KODUS: otsida mingi maksuvaidlus MA ja juriidilise isiku vahel. Lahti rääkida probleemi asjaolud, probleemi algus, lahenduskäik (kohtus käimised), tulemus, seaduse vastavad §§-d, oma kommentaarid. NB! Kooskõlastada õpetajaga teema! 1b (b 2250 0,0286) * 0,21 0,0286 = n Maksud Eesti Vabariigis Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Maksukorralduse seadus: § 2. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik õiguslike ülesannete täitmiseks või se
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasu
PROJEKT : ALGUS JA LÕPP, EEMÄRK JA SELLE SAAVUTAMISE HINDAMISE KRITEERIUM, KEERUKAS TEGEVUSTE KOMPLEKS, MIS VAJAB PLAANIMIST EHITUS ON PROJEKT PROJEKT KUI KAVAND EHK PROJEKTDOKUMENDID EHITUSPROJEKTI ELUTSÜKLI FAASID - JOONIS 1.1 ÜHE EHITISE RAJAMISEL KÄSITLETAKSE ( JUHITAKSE ) MITMEID ERINEVAID PROJEKTE OLENEVALT FAASIST VÕI SUBJEKTIST TOOTE JA PROJEKTI ERINEVUS TOOTE JA PROJEKTI ELUTSÜKLI ERINEVUS. PROJEKT LÕPEB PROJEKTIJUHTIMISE MEESKONNA LAIALISAATMISEGA TENDENTSID: · FAASIDE AJALINE ÜHILDAMINE ( EHITUSKESTUSE LÜHENEMINE ) · SUURENEB SPETSIALISEERUMINE · TÖÖJAOTUSE MUUTUSED · PEATÖÖVÕTJA OMA JÕUDUDEGA TÖÖ VÄHENEMINE PROJEKTIJUHTIMINE JA TEGEVUSE ( PROTSESSI ) JUHTIMINE 2.EELKAVAND 4 2.1. EHITISE ( KAPITALI ) OMANIK - EHITUSE TELLIJA EELKAVANDI FAASIS ON PÕHITEGIJA OMANIK
Nii riiklikud kui kohalikud maksud on ettevõtluse kulud ( v.a. tulumaks), kui neid tasutakse ettevõtlusega seotult. Maksud on kohustuslikud kõigile maksuseadusega kehtestatud maksumaksjatele. Oma olemuselt on maksud otsesed maksud, kui seda maksab maksukohuslane. Näiteks maamaks on kehtestatud maa omanikule või maa kasutajale vastavalt nende käes oleva maa väärtusele. Sellisel juhul on maamaksu aluseks meie kasutuses olev vara ehk maa. Maksud võivad olla oma olemuselt kaudsed maksud. Kaudsed maksud on ette nähtud ettevõtjatele, kuid ettevõtjad lisavad need maksud toote hinnale ja lõpptulemusena maksab selle maksu kinni kauba lõpptarbija. Nii maksustatakse kaupade tarbijat. Valitsus võib mõningate kaupade tarbimist pidurdada kehtestades kaudseid makse. Näiteks tubaka või alkoholi tarbimist mõjutab kaudselt aktsiisimaks, mis tõstab kaupade hinda. 18 Kaudsed maksud:
1. Sissejuhatav loeng 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väid
Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (otsekoheste maksude peavalitsus. Aktsiisivalitsus. Tollivalitsus), 1930-1940 (Maksudevalitsus- 12 maksuametit), 1932
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
väärtused, tooted või püsivat muutust tagavad tingimused. 1. Too näiteid erinevate projekti tulemus /väljund kohta. Näiteks, kui projekti eesmärk on "bussimehaanikute head kutseoskused", siis on selle saavutamiseks vaja "sobivat õppekava", "kaasaegsete teadmistega õppejõude", "head praktikabaasi", "kvaliteetseid õppevahendeid" - need ongi väljundid. Koolitusprojekti väljundid võivad olla näiteks: 1) 200 trükitud projektijuhtimise õpikut; 2) 16-tunnise projektijuhtimise täiendõppekursuse läbinud 200 kohaliku omavalitsuse ametnikku. Näiteks omavalitsuse kodulehekülje loomine pole eesmärk omaette, vaid pigem vahend elanike kiiremaks ja paremaks teenindamiseks ehk teiste sõnadega väljund, mille abil saavutatakse eesmärk "informatsiooni kättesaadavus elanikkonnale". 2. Leia näidisprojektist projekti sisutegevuse tulemuste kirjeldamine. Hinda, kui hästi on näidisprojektis neid kirjeldatud
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed
vahel öeldakse, et see on korporatiivne kasum). Kasutatav tulu(Yd) saadakse kui isiklikust tulust lahutatakse isiklikud maksud(üksikisiku tulumaks) ja liidetakse tulusiirded avalikult sektorilt. Kasutatavat tulu Yd saab tarbida või/ja säästa. Vaadates SKP arvutamist sissetulekute meetodil, võib selgitada olukorda ka järgnevalt: SKP = palgad + rendid + intressid + kasumid + amortisatsioon + kaudsed maksed Amortisatsioon on teatud osa kaupade tootmiskulust, see on rahasumma , mille võrra tootmisvahendid vananedes oma väärtust kaotavad. Amortisatsioon näitab, kui palju tuleb igal aastal vähemalt uut toodangut juurde toota, et majanduse kapitalikogus jääks endiseks, et ta ei väheneks. Kogust, mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, nimetatakse kapitali tarbimiskuluks ja sellega mõõdetakse amortisatsiooni. Kaudsed maksud sisalduvad kaupade ja teenuste hindades
6.2. Kui palju on potentsiaalseid kliente? 6.3.Kuidas hindate turu, kuhu plaanite siseneda, hetkeseisu? 6.4. Kuidas hindate oma võimalusi turul, kuhu plaanite siseneda? 1 7. Lühiinfo projekti maksumuse ja rahastamisallikate kohta. 7.1. Kui suur on äriplaani käivitamiseks vajalik summa? 7.2. Kui suur on planeeritav omafinantseering? 7.3. Milliseid teisi rahastamisallikaid kavatsetakse kasutada ja millised on planeeritavad summad? 8. Eeldatavad tulemused. 8.1.Millised on projekti elluviimisel saavutatavad tulemused, mis ajaks? II Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi: Ettevõtte juriidiline vorm: Registreerimise no. Registreerimise aeg ja koht: Aadress: Telefonid: Faks: e-mail: Juhatuse liikmed: Põhikapital: Omanikud, nende osa kapitalist: Kontaktisik, tema telefon:
Praktiline raamatupidamine (Pille Kirsimäe) Soovitatav kirjandus: K. Kallas Finantsarvestuse alused; Raamatupidamise seadus; Raamatupidamise Toimkonna juhendid. I loeng Ettevõtlusega alustaja bürokraatia *Sobiv ettevõtlusvorm *Registreerimine äriregistris *Raamatupidamise korraldamine *Riigile nõutavad maksud vastavalt esitatud deklaratsioonidele Raamatupidmise olemus- Aasta jooksul toimub ettevõttes palju tema tegevusse puutuvaid majanduslikke tehinguid : *saadakse pangast laenuks raha *makstakse palka *soetatakse vara *ostetakse majapidamis- ja kontoritarbeid *kasutatakse teiste firmade ja isikute teenuseid *saadakse tulu Ettevõte võtab ennast ise arvele maksu-ja tolliametis, siis on palju suurem kohustus aruandlusele ning siis peavad olemas olema ka programmid. Käibemaksukohuslased ettevõtted on kohustatud deklareerima üle 1000 euroseid tehinguid. Ettevõtte tegevust võime kirjeldada mitmel viisil, ka rahali
annaabi.ee 
