Päikesekuningas Louis XIV Prantsusmaal Kardinal hertsog Armand Jean du Plessis de Richelieu · Prantsuse kiriku- ja riigitegelane. · Kuningas Louis XIII ajal sai Richelieu ministriks ja haige ja jõuetu kuninga varjus oligi Richelieu tegelik Prantsusmaa valitseja. · 1626. aastal andis ta kuninga nimel välja edikti, milles kästi maha lõikuda kõik aadlilosside kindlused, mis ei ole piirikindlused. Sellega oli aadlite sõjaline võim murtud. · Samal aastal kuulutati välja, et duellid on suurroimad. Kui kaks aadliku seda edikti ei kuulanud, lasti nad kuninga poolt hukata. Päikesekuningas Loius XIV Prantsusmaal 1) Nimeta kuninga kohustused? 2) Mida ei tohtinud kuningas ise teha? 3) Kirjelda Prantsuse kuningat Louis XIV ( vähemalt 4 lauset)
endale kogu võimutäiuse. Pärast ministri surma hakkas 23 aastane kuningas ise valitsema. Pooldas mõtet ,,üks kuningas, üks seadus, üks usk". Ta hakkas piirama hugenottide usuvabadust lootes, et nad pöörduvad tagasi katoliikluse poole. Neile kehtestati kõrgemad maksud, vallandati riigiametitest. Kui suurem osa neist oma usule siiski truuks jäi, tühistas kuningas Nantes'i edikti. Protestantlikud kirikud suleti või lammutati. Edikti tühistamine tõi kaasa rahvusvahelise skandaali, kuid seeläbi saavutati Prantsusmaa usuline ühtsus. Louis XV ajal (1725 - 1774) Ei leia vastust!!! 3) Millistes riikides Euroopas kujunes veel välja absolutistlik kord, millistes oli tunda valgustusideede mõju? Saksamaal ja Venemaal. 4) Millises riigis uusajal arenes parlamentarism? Inglismaal. 2. Valgustus
Poliitiliselt ja administratiivselt ühtne Prantsusmaa. Absolutism Prantsusmaal- üks kuningas, üks seadus, üks usk. Kardinal- kõrgvaimulik Hugenotid said tänu Nantese ediktile usulisi ja poliitilisi õigusi. Selle tühistas Louis XIV ja neile kehtestati kõrgemad maksud, vallandati riigiametitest ja neid hakati tagakiusama, protestantlikud kirikud suleti. Pool miljonit hugenotti lahkusid Prantsusmaalt protestantlikesse riikidesse, kus nad lahkelt vastu võeti. Kuigi Nantes’i edikti tühistamine tõi kaasa rahvusvahelise skandaali saavutati seeläbi Prantsusmaa usuline ühtsus. Louis XIV-„Riik- see olen mina“ Rajas tsentraliseeritud haldusaparaadi(ametnikud), kus suure osa tööst tegid ära intendaadid- keskvõimule ustavad, selle poolt määratud ja tagandavad ametnikud Kaotas usuvabaduse- (1685 kaotas Nantes’i edikti) Tema ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik: rahvaarvult Euroopa
kindlused, aadlikud koondati Merkantilism (riik 100% ,,Naiste sajand" - mood otsustasid ,,Ei", õukonda, kiusas taga hugenotte majanduses) nimetas ametisse KRIIS kutsuti kokku tühistas Nantes'i edikti (keelab riigiametnikud, andis välja generaalstaadid (seisuste esindused) hugenottide jumalateenistuse), seadusi, armu/ karistas. Rajas Intenandid valitseja poolt määratud riigiaparaadi. ametnikud, võtsid provintsid enda alla (maksud, seaduste elluviimine)
sisemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks. Trento kirikukogu-Tehti põhjalikud muutused aastail 1545-1563. Keelati ametikohtade koondumine ühe inimese kätte ning korrastati ja tugevndati vaimulike hariduslikku ettevalmistust. Pärtliöö-Toimusid tõelised tapalahingud, ainuüksi Pariisis tapeti 2000, kogu riigis aga kuni 20000 hugenotti. Nantes'i edikt-Alles 1598. Aastal rahunes maa pärast Nantes'i edikti väljakuulutamist. Göösid-Madalmaade vabadusvõitlejad Hispaania vastu XVI sajandi teisel poolel. Võimatu Armaada-1588. Aastal Inglismaa poole purjetanud hiiglaslik Hispaania laevastik Suured küsimused ! 1)Miks puhkes reformatsioon Saksamaal? Marthin Luther astus indulgentside müügi vastu, Ta koostas dokumendi, milles vaidlustas katoliku kiriku ilmeksimatuse. Algatamaks avalikku vaidlust esitas ta oma seisukohad 31. Oktoobril 1517. Aastal 95 teesina. Träkikunsti
pöördub tagasi katoliku kiriku rüppe. Usuvahetust põhjendas ta väitega, et kuningas peab austama oma rahva usku. 1594.aastal avas pealinn talle oma väravad ning sõlmiti rahu Hispaaniaga. · Nantes´i edikt 1598 Siiski kutsus Henri IV usuvahetus esile vastakaid arvamusi. Paljud hugenotid pidasid teda reeturiks. Kuningas püüdis ära hoida uut kodusõda. Selleks avaldas ta 1598. aastal usuküsimuse ja poliitiliste vastuolude reguleerimiseks käskkirja, ehk Nanti edikti. Prantsusmaal tunnistati valitsevaks usuks katoliiklus. ( St. Et katoliku kirik sai tagasi oma varad ja vaimulikkond oma varasemad õigused) Henri IV troonileasumise ja Nante edikt tähendasid üle 30 aasta kestnud ususõdade lõppu. Sõjad olid põhjustanud suuri laastamisi ja vähendanud rahvaarvu. Hävitati linnasid, külasid, losse ja kirikuid. · Loodetud rahu aga ei jätkunud kauaks. Uued usuvõitlused puhkesid juba järgmisel sajandil.
jumalatega. Kristlikus kunstis kasutati palju usule viitavaid sümboleid. Näiteks kristlust sümboliseeris rist, kala, karjane. Jumala kujutamine oli raskendatud, kuna jumalal oli kolm aspekti (Isa, poeg, pühavaim). Pühavaimu sümbol oli valge tuvi. Paabulind sümbolisseris surematus. Ankur sümboliseeris lootust. Roos sümboliseeris armastust. Harrastati ka reljeefikunsti. Temaatika oli võetud piiblist. Pärast Milano Edikti hakatakse looma avalikke kristlike kirikuid. Esialgu võeti eeskujuks rooma basiilikad. Varakristlik kirik olgi lihtne pikergune hoone, mis oli kahe rea sammastega jaotatud kolmeks lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes: ida-lääne suunas pikihoone (uks läänepoolses seinas, löövidega), põhja-lõuna suunas transept. Kiriku idaosas asus poolringikujuline osa apsiid, kus asus altar. Suuremate basiilikates või olla ka rohkem lööve.
Paavsti võim tugevnes. Suurem muutus katolikus kirikus oli see, et keelati ametikohtade koondumine ühe inimese kätte. Pärtliöö veresaun Toimus 24. augustil 1572. aastal.(Verevalamine algas 1562. aastal, kui tapeti küünis paarkümmend hugenotti.) Korraldasid katoliiklased. Ainuüksi Pariisis tapeti 2000, Kogu riigis 20 000 hugenotti. Prantsusmaal käis kodusõda täiel rindel. 1598. aastal rahunes maa pärast Nantes´i edikti väljakuulutamist. 3. Vastupanu Hispaania ülemvõimule Euroopas. Hispaania hävitas Inglismaa koos Madalmaade abiga. Prantsusmaal oli küll suur ja tugev laevastik, aga inglastel olid liikuvavad laevad. Felipe II oli hispaanlaste eesvedajaks. Madalmaad kuulusid küll Hispaania alla. Hispaania kasutas madalmaade korralekutsumiseks mitmeid võtteid. (NT:Suleti ligipääs toorainele) Madalmaade vabadusvõitlejaid kutsuti Göösideks. Enne tähendas see sõna kerjust vms.
Varakristlik kunst eristub tänu usulisele alusele. Kunsti sisu on kristlik, vorm hilisantiikne, idamaine. Varakristlikul kunstil on määrav osa keskaja kunsti (romaani, gooti stiili) kujunemisel. Ajalooline taust: Kristlus tekkis ajaarvamiste vahetuse paiku. Kuna kristlus jutlustas kõikide inimeste võrdsust, kiusati kristlasi taga esimesed paar sajandit (alates keiser Nerost peale Rooma tulekahju aastal 64). Aastal 313 andis keiser Constantinus välja Milano edikti sellega sai ristiusk lubatud usuks (paganausu kõrval). 380 sai ristiusk ainsaks usuks, riigiusuks. Kiriku organisatsioon kujunes 2.-3. sajandil, lõplikult 5. sajandil. I Arhitektuur Kui ristiusk oli alles taga kiusatud, ei saanud kristlased endale hooneid ehitada. Koos käidi kodudes, looduses. Tähtsad kooskäimiskohad olid katakombid maa-alused matmispaigad. Osalt looduslikud, osalt kaevatud. Rooma linna all oli katakombe 900 km. Surnud maeti nissidesse
Valgustaja Voltaire. Francois-Marie Voltaire oli kõige kuulsaim prantsuse valgustaja. Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju inglise filosoofid. Taustaks oli Prantsusmaal sügavalt juurdunud feodaalkord ja katoliku kiriku väga tugevad positsioonid. Nantes´i edikti tühistamisega 1685. aastal kaotati usuvabadus ja hugenottide ainsaks õiguseks jäi õigus maalt lahkuda. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli René Descartes (1596-1650), kes oli ratsionalismi rajaja.Voltaire. Suurima mõjuga kõigist valgustajatest oli mees, keda inimkond tunneb tema kirjandusliku varjunime Voltaire all. Ta õige nimi oli François Marie Arouet (1694-1778). Voltairele kuulub aga ka lause: "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda.?Valgustusideed said üldse alguse
õiguste ja huvide rikkumise kohta , peale selle rida administratiivse iseloomuga reegleid. See koodeks on Rooma õiguse edaspidise arengu aluseks. Edikt-kohustuslik reegel Preetori loodud õigused. Preetor astus üle endise õiguse piiridest, reguleeris ise uusi ühiskondlikke suhteid, andis teada, millistel juhtudel ta võimaldab hagi esitamise. Preetori pool tantud edikt oli tähtajaline: kestis ametiaja kestel ehk 1.aasta. Sellist edikti nim – edictum perpetuum- Preetor andis edikte ka üksikute juhtude kohta. Tema ametiaja lõppemisel kaotasid ediktid oma jõu. Järgmise preetorid ediktid asemele. Sageli võttis ta üle eelmis preetori ediktid. Edictum tralaticium-ühest ediktist teise üleminevad osad Edictum novum- ediktile juurde lisatud osad. Preetori edikte ei peetud päris õigusteks. Neil puudus rahvakoosolekute formaalne kinnitus.
Generaalstaadid, kõigi Õiguste Petitsiooniga Loodi suur ja tugev armee Pragmaatilise sanktsiooni sisemaal olevate kindluste (1628) määrati, et ainult (Sõdurkuningas Friedrich väljakuulutamine, mis hävitamine, hugenottide parlamendi kinnitatud Wilhelm I); talupoegade andis pärimisõiguse ka vastupanu mahasurumine, makse peab maksma ning tööpäevade vähendamine; naistele; Ülestõusjad püüti Nantes'i edikti laene tegema; parlamenti uute toiduainete maha suruda; sõjavägi tühistamine, intendandide võis laiali saata vaid tema kasutuselevõtt (kartul); reformiti (teatud summa ametisse seadmine enda nõusolekul (1641); sõjad (Austria pärilussõda maksmine sõjaväe jaoks, kohalikuks valitsemiseks, vaabariigi 1740-1748 ja sõjaväekohustus); edikt viljakaubanduse väljakuulutamisega (19
merel, vabadusvõitlejad kutsusid end göösideks. 31. Kuna võitlus käis elu ja surma peale, kasutasid vabadusvõitlejad ka äärmuslikku võitlusvahendit tammide lõhkumist. 32. 1581.a kuulutasid Madalmaad end Hispaaniast lahkulöönuks. 33. 1517- Martin Luther koostas dokumendi, kus vaidlustas katoliku kiriku ilmeksimatuse(usupuhastus reformatsioon) 34. 1555. sõlmiti Augsburgi usurahu. 35. 1598- rahunes Prantsusmaa pärast Nantes'i edikti väljakuulutamist. 36. Reformatsioon- usupuhastus liikumine, M. Lutheri algatusel.
*rahvuskirik- rangelt kontrolliv Kuningas Louis XIII Louis XIV Louis XV Louis XVI Kelle käes oli 1610-1643 1643-1715 1715-1774 1774-1792 võim? Ümber- *hugenottide *piirati hugenottide *kaotati *majandusreform korraldused piiramine usuvabadust koloniaalvaldus *viljakaubanduse *kõrgaadli * tühistab Nantes'i edikti vabakslaskmine võimu *protestantlikud kirikud riigi kontrolli alt piiramine suleti või lammutati Valitsusaja *kaotati *absolutismi krgaeg * "Pärast mind Prantsusmaa iseloomulikud usuline *Versailles' õukonnaelu tulgu või jõudis jooned lõhestatus * "Üks kuningas, üks veeuputus" revolutsiooni
hugenottidele kui ka kuningavõimule (1585-89).Kun. Henri III, kes oli 1585 tühistanud kõik hugenottide õigused, mõrvati 1589. Navarra kun. Henri, saanud 1589 Pr.kun-ks (Henri IV), kindlustas trooni, siirdudes 1593 kat. usku ("Pariis on väärt ühte missat"), kuid lõpetas 1598 u-d kalvinistidele usuvabadust kindlustava Nantes`i ediktiga. 1629 - Richelieu kaotas need privileegid. 1685 - Louis XIV tühistas lõplikult Nantes'i edikti. PÄRTLIÖÖ (24. aug. 1572) Navarra Henri ja Marguerite de Valois` pulmi kasutati ära Pariisi kogunenud hugenottide tapmiseks.Kolm päeva kestnud tapatalgute jooksul tapeti Pariisis 2000 ja ülejäänud Prantsusmaal 30 000 hugenotti. JEAN CALVIN (1509-1564) prantslasest usutegelane,kes õppis Pariisis, kus tutvus nii humanismi kui ka Lutheri teostega. 1533 toimus pöördumine- jumala tööriist. Kui Lutheri pooldajaid hakati taga kiusama põgenes Genfi.
Sõjad toimusid vasturefor. ajal. 1572 oli Pärtliöö, kus oli tapetud üle 2000 inimese. Madalmaades toimusid ususõjad, kuna Hispaania kui feodaal riik oli pidurdanud madalmaade majanduse arengut, milles seisnesid tugevad usulised vastumeeled. Tulemuseks oli aastal 1581 loodud 7-st provitsist koosnev ühendatud provintside vabariik e. ühendatud madalmaa. Prantsusmaa rahunes alles pärast Henri Bourboni (Henri IV) poolt väljaantud Nantes'I edikti (1598): *katoliku usk Prantsusmaal valitsevaks *lubati kuulutada kalvinismi (reformeeritud usutunnistust), kuid mitte Pariisis *Lõuna-Prantsusmaal jäeti hugenottidele rida kindlusi ning neile anti ka muid õigusi 6) Miks ebaõnnestus inglismaa rekatoliseerimis katse? Kuivõrd oli selles osa Hispaanial? Kuna Henry VIII suri, päris tema trooni endale tema poeg Edward VI, aga tema varajase surma pärast ei olnud tal palju pärijaid, kui ainult ta tütar Mary I
funktsiooni.Prantsusmaa oli ikka veel privilegeeritud kihtide riik.Suures ulatuses poliitilisest võimust ilma jäänud aadelkond teenis õukonnas ja sõjaväe ning kiriku kõrgemates ringkondades.Aadlikud olid vabastatud ka maksudest.Paljud neist nõudsid ikka veel talupoegadelt feodaalmakse ja muude kohustuste täitmist, ehkki- pärisorjus oli üldiselt kaotatud.Kirik oli riigi käepikendusena ikka veel privilegeeritud seisundis.Paljude hugenottide väljasaatmine, mis järgnes Nantes`i edikti tühistamisele 1685. Aastal, tegi lõpu igasugusele ametliku ususallivuse teesklemisele.Kirik oli võtmepositsioonil ka tsensuuri ja pühaduseteotust puudutavate probleemide käsitlemisel ning sageli põhjustas see konflikte valgustusaja kirjameeste ning mõtlejatega.Sõnaõigusest valitsuses ilma jäetud keskklassid hakkasid otsima võimalusi pääseda riigiametisse ja kui võimalik, osta endale tiitel.Valitsuse, rahandussüsteemi ja kohtute juurde
aastal Inglismaa kiriku peaks. Nii tekkis ka anglikaani kirik. 5. Miks ja kuidas toimus vastureformatsioon? Paavsitd algatasid selle katoliku kiriku sisemiseksmuutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks. 6.Iseloomusta katoliiklaste ja hugenottide võitlust Prantsusmaal! Pärtliöö lahingu korraldasid katoliiklased 24. augustil 1572. aastal. Kogu riigis sai surma kuni 20 000 hugenotti. 1598. aastal lõppes sõda pärast Nantes'i edikti väljakuulutamist. 7. Kuidas kulges Madalmaade võitlus Hispaania vastu? Nõuti inkisitsiooni kaotamist ja parlamendi kokkukutsukmist. 1566. aastal algas pildirüüste ja katoliku kiriku varade hävitamine. Hertsog Alba lõi ülestõusnute karistamiseks ,,rahutuste nõukogu", mille ohvriks langes tuhandeid ülestõusnuid. Göösid e vabadusvõitlejad korraldasid hispaanlastele rünnakuid ja rüüstasid nende laevu. 1581
Absolutismi ajastul loeti kuningas Louis XIV valitsusaega absolutismi kõrgajaks Euroopas. Arvatavasti ikka sellepärast, et ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval ministrina Jules Mazarin, kes surus maha kuningavõimu vastaste mässud ning kuninga nimel valitsedes haaras endale kogu võimutäiuse. Kuid peale Mazarini surma võttis kuningas valitsemise enda kätte ja nii hakkas siis Louis XIV piirama hugenottide usuvabadust, mille käigus tühistati Nantes'i edikti. See tõi kaasa rahvusvahelise skandaali kuid tänu sellele saavutati usuline ühtsus. Seejärel lahkus aga Prantsusmaalt pool miljonit hugenotti protestantlikesse maadesse. Preisimaa oli aga üks nendest protestatlikest maadest, kes võttis Brandenburgi valitseja Friedrich Wilhelm ajal, lahkelt vastu hugenotte, kellega edendati tööndust. Absolutismi ajastu üks võtmesõnu om merkantilism, mis kujutas endast esmakordselt ühtset majanduspoliitikat
ja enda kaitseks väesalku ning kindlusi pidada. Nantes'i edikt on Henry IV poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistati Prantsusmaal valitsevaks religiooniks katolism. Tänu millistele muutustele tugevned Prantsuse kuningate võim 17. s, nii et me võime rääkida absoluutse monarhia kujunemisest Louis XIV valitsemisaja lõpuks? - Sundis aadlikud riigiteenistusse või sõjaväeteenistusse - Keelati prantsuse piibel, tühistas Nantes'i edikti ja usuvabadus - Alaline sõjavägi - Merkantilism õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub võimalikult suurtes kulla- ja hõbedavarudes. - Kes olid 2 kuulsat kardinali 17. s? Riseljöö ja Masarään Mille poolest oli eriline Versailles'i loss ja park? Louis IV lasi ehitada. Peeglisaal kõige uhkem ballisaal. Põõsad olid pügatud erinevateks kujunditeks. Geomeetriline planeering. Teed sirgjoonelised. Purskkaevud. Hooned rokkoko (barokk) stiilis
Plessis de Richelieu Piiskop sai riigisekretäriks Pärast mõningaid keerdkäike karjääris tõusis ta kardinaliks ja 1624. aastal esimeseks ministriks Louis XIII leidis temas iseloomuomadusi mis temas endas puudusid Richelieu sai ka rahanduse peakontrolöriks Kuni surmani oli ta Prantsusmaa tegelik valitseja Talle meeldisid tiitlid ja varandused 1626. aastal andis Richelieu välja edikti milles käskis maha lõhkuda kõik aadlike kindlused Samal aastal ilmus edikt mis keelustas duellid Aadlikud, kes keelust hoolimata duelli pidasid lasi ta tappa Oluline samm kuningavõimu tugevdamisel oli hugenottid vastupanu mahasurumine Kohalikuks valitsemiseks seati ametisse piiramatu võimuga intendandid , kes allusid vahetult kuningale Mazarin ja fronde Pärast Louis XIII surma sai troonile alles 4-aastane Louis XIV
Kuid see tugevnes Diocletianuse ajal eriti. Valitsus vaatas kristlastele kui mässulistele, kes suurendasid maal valitsevat rahutut meeleolu. Ristiusukogudused suleti, keelati jumalateenistuste pidamine, konfiskeeriti kristlaste varandused ja hukati eriti kangekaelsed kristlased. See kristlaste tagakiusamine oli aga ka viimane. Keiser Constantinust iseloomustas sallivus usundite suhtes. 313. a andsid tema eestvõttel kaasvalitsejad koos välja Milaano edikti, millega ristiusk sai võrdsed õigused teiste usunditega. See oli paratamatu otsus, kuna tagakiusamised ei olnud eesmärki saavutanud ja kristlaste arv kasvas pidevalt. Palju oli kristlasi sõjaväes, kõrgemas ametnikkonnas ja isegi keisri lähikonnas. Ristiusu vaimulikud vabastati maksudest ja kohustustest, kogudused said äri- ja pärimisõiguse, võimaluse ehitada pühakodasid, piiskopid said kohtupidamise õiguse. Constantinus ootas
Katoliiklased olid öösel märgistanud ristidega hugenottide öömajade uksed.Tapatalgud Pariisis jätkusid 2 päeva, arvatavalt hukkus ligi 2000 hugenotti, neile kaasatundjat ja võõramaalast: Tapmine jätkus provintsilinnades, kus hukkus veel u 20 000. Hugenotid rajasid Lõuna-Prantsusmaal oma vabariigi ja hakkasid võitlema Valois'de dünastia vastu. Prantsusmaa rahunes alles pärast Henri Bourboni (Henri IV) poolt väljaantud Nantes'I edikti (1598):Katoliku usk Prantsusmaal valitsevaks.Lubati kuulutada kalvinismi (reformeeritud usutunnistust), kuid mitte Pariisis,Lõuna-Prantsusmaal jäeti hugenottidele rida kindlusi ning neile anti ka muid õigusi Kuid Louis XIII ajal vallutas Richelieu La Rochelle kindluse,tühistas hugenottidele antud õigused,ning nende kirikud hävitati.Hugenottidele kehtestati kõrged maksud,vallandati riigiametitest,nõuti neilt sõdurite majutamist ja
) Roomale ei meeldinud Kartaago vallutused ja läks talle kallale, Rooma alistas Kartaago ja too hävitati, Rooma oli Vahemere valitseja. 9. Isikud a) Hannibal Kartaago vähejuht b) Caesar väejuht, poliitik ja kirjanik. c) Gracchused ja nende reformed reformid kukkusid läbi. d) Marius ja tema reform üleminek palgasõjaväele. e) Augustus Vana-Rooma keiser f) Traianus Vana-Rooma keiser, andis välja edikti, mille järgi tuli surmata kõik kes toetasid kristlust. 10. 12 tahvli seadused esimene Rooma seadustekogu, plebeidele üsna karmid, kuid esmakordselt olid kirjas ka nende õigused. 11. Milline oli talupoegade laostumise mõju Rooma vabariigile orjad hakkasid tööle, kes ei teinud tööd korralikult, talupojad olid riigi üleval pidada, järelikult oli see kahjulik, talupoegade pered jäid vaeseks jne. 12
Kõik nad olid veendunud, et ühiskonna ümberkorraldamiseks on vaja muuta riigikorda, kuid milline see riigikord peab olema ja kuidas seda saavutada, selles läksid arvamused lahku. Küll taotleti vabariiki, kontstutsioonilist monarhiat ja ka muud. Valgusfilosoofia Prantsusmaal Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju inglise filosoofid. Tõuke andis Prantsusmaal sügavalt juurdunud feodaalkord ja katoliku kiriku väga tugevad positsioonid. Nantes´i edikti tühistamisega 1685. a. kaotati usuvabadus ja hugenottide ainsaks õiguseks jäi õigus maalt lahkuda. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli René Descartes (1596-1650), kes oli ratsionalismi rajaja. Descartes pidas tõsikindla teadmise saamise aluseks kahtlemist kõigis tõdedes , välja arvatud kahtlemise fakt ise. Sellest tuletas ta teesi "Ma mõtlen, järelikult olen olemas". Voltaire oli suurima mõjuga mees kõigist valgustajatest. Charles Louis de Montesquieu (1689-1755) oli
Pärast Louis XIII surma tõusis troonile 4-aastane Louis XIV, kelle regendiks sai tema ema Austria Anna, kuid riigi tegelikuks valitsejaks hakkas Anna armuke, kardinal Jules Mazarin. Viimase tee- neks riigi ees oli parlamendi aadlike vastuhaku mahasurumine. Absolutismi väljakujunemisel Prantsusmaal oli kardinalide roll niisiis vägagi suur. Tugevdamaks veelgi keskvõimuaparaati andis Richelieu 1626. aastal kuninga nimel välja edikti, mis nägi ette kõigi aadlike kindluste maha lõhkumist, välja arvatud piirikindluste. Sellega kaotas kõrgaadel oma sõltumatuse tagatise, mis tekitas rahutusi. Surudes mässukatsed maha, keelustas Richelieu ka duellid, kuulutades need kapitaalroimadeks. Edaspidi laskis ta kõik kahe- võitlust pidanud aadlikud hukata. Saavutamaks täieliku kontrolli kõrgaadlike tegemiste üle, pidi nende elulaad muutuma. Selleks koondas Richelieu kõrgaadli nüüdsest õukonda, et viimased
12. Kristlasi hakati tagakiusama kuna: 1. Kristlased ei allunud Rooma riigi korrale, vastuolus poliitikaga 2. Kristlased ise olid ka teiste usundit suhtes negatiivselt meelestatud 13. Muutused hilise keisririigi ajal: ! Milano edikt Constantinuse poolt 313.a. ! Ristiusu kuulutamine Rooma ametlikuks usuks Theodosiuse poolt 391.a. Olümpiamängud keelati 14. Constantinus Suur- valitses Hilist keisririiki 306-337, andis kristlastele Milano edikti kaudu usuvabaduse, viis Rooma pealinna Byzantioni (Konstaninopoli) 15. Rooma lõhenes Ida- ja Lääne- Roomaks 395.a, ! Lääne-Rooma lagunes täielikult 476.a. 16.! Kaks teooriat murenemise kohta: 1. Katastroofi teooria- Rooma varises kokku rahvarände tõttu 2. Murenemisteooria- Rooma lagunes järkjärgult sisemiste probleemide tõttu Rooma keisririigi allakäigu põhjused: 1. Probleemid majanduses- sõjad tõid kaasa kulude suurenemise, INFLATSIOONI (raha
kordamisküsimused kontrolltööks 1.Selgita mõistet absolutism ja nimeta selle tähtsamad esindajad Prantsusmaal ! Absolutism piiramatu kuningavõim. Louis XIII. Louis XIV. 2.Kuidas mõtestada lahti Louis XIV ütlus ,,Riik see olen mina"? Kuningas nimetas ametisse kõrgemaid riigiametnikke, oli valitsuse juht ja sõjavägede ülemjuhataja.Tema loss ehitati maailma uhkeimaks. Andis välja seadusi ja võis neid igal ajal muuta. Usulise ühtsuse saavutamiseks tühistas Nantesi edikti, mille läbi saavutas Prantsuse usulise ühtsuse. 3.Kuidas kajastus Versailles´ õukonnaelus absolutistlik ühiskonnakorraldus ? Ele Versailles´s oli üpris kitsas. Kuninga uues residentsis oli üle kahe tuhande ruumi. Versaillesi õukonnaetikett muutus peagi kogu Euroopa malliks. Etikett seadis täpsusega paika kuninga igapäevaelu, keda väljavalitud isikud riietavad, söödavad, jalutama viivad ja voodisse panevad. Prantsuse keel asendas diplomaatilises suhtlemises ladina keelt
Just Louis XIV aegsel Prantsusmaal hakati valmistama jäätist ja vahuveini. 8. Hinda Louis XIV kirikupoliitikat. Põhjenda oma hinnangut. Louis XIV oli ise katoliiklane ja talle ei meeldinud hugenotid. Sellepärast kiusas ta neid taga ja tühistas neile antud õigused. Ta ei lasknud hugenottidel jumalateenistusi pidada ja ma arvan, et see ei olnud ilus, sest inimestel võiks olla ikka võimalus otsustada mida teha. Ma arvan, et ta oleks võinud ikka Nantesi edikti jälgida ja mitte tühistada seal antud lubadusi, sest see oli hugenottide suhtes ebaaus 9. Millist mõju võis edasistele sündmustele Inglismaal avaldada kuninga hukkamine? Ma arvan, et edasistele sündmustele võis kuninga hukkamine avaldada head mõju. Pärast kuninga hukkamist hakkasid riigis uued kuningad võimu haarama, rahutusi maha suruma, aga jällegi teised kuningad hakkasid endist poliitilist korda taastama ehk tegid restauratsiooni
Põhja-Aafrikani. See reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandis hoolt, et ääremaade mõjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Pingeid aitas leevendada põhimõte, mille kohaselt jäi provintsidele Rooma ülemvõimu tunnistades õigus järgida oma alal omaenda norme ja kummardada omaenda jumalaid. Caracalla edikt (212) tagas kõigile impeeriumi aladel elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Edikti mõte oli tagada suurem maksude laekumine, mis pidi omakorda leevendama impeeriumi lääneosade üha suurenevaid majandusraskusi. Praktikas polnud sellest aga erilist kasu. Otse vastupidi: nüüd avati vaba juurdepääs oma võimustruktuuridele ja seda eriti barbaritele ja nii võtsid viimased võimust ja allutasid lõpuks Lääne-Rooma enda võimu alla. Lääne-Rooma languse põhjusteks loetakse veel halbu
Hilises Rooma keisririigis leidsid aset suured muudatused: Rooma riigi lõplik lõhenemine toimus 395 a Ida- ja Lääne-Rooma. Ida-Rooma keskus oli Konstantinoopol, Lääne-Rooma keskusteks olid Milaano ja Ravenna. Suuresti Lääne-Roomas valitsejad ise midagi ei otsustanud, nende üle otsustasid germaani väepealikud. 476 aastal enam asemele ühtegi keisrit ei pandud. 313 aastal kuulutati kristlastele usuvabadus ristiusk muutus igati seaduslikuks usuks. Seda seadust tuntakse Milaano edikti nime all. Kui alguses ristiusk legaliseeriti, siis 4.sajandil(391) kuulutati ristiusk Rooma riigi usuks. Kõik ülejäänud usud oli keelatud. Kirik muutus väga suureks maavaldajaks. Kirikule andsid maad nii keisrid kui ka pärandasid eraisikud. Kiriku hooleks jäi vaeste ja haigete eest hoolitsemine, kirik hakkas andma haridust ja hakkas tegelema ka kohtumõistmisena. Kirik oli ainus tugev organisatsioon ja ta võttis üle paljud asjad, mida enne tegi riik. SÜNDMUSED
võimu. Taodeldi aadlike kui sõalise seisuse kasutamist välissõdades. Nõuti ka aadlikindluste lammutamist ja kuninga sõltumatust aadlikest ja vaimulikest. Tegelikult kaotati aga ainsa üksmeelse otsusena ametikohtade müük. Richelieu ja kuningavõim Temast sai kardinal ja 1624.a esimeseks ministriks. Ta koondas enda kätte palju tähtsaid ametikohti ning oli kuni surmani Prantsusmaa tegelik valitseja. Ta tegi kõik endast tuleneva, et kuningavõimu tugevndada. Ta andis välja edikti, millega käskis maha lõhkuda kõik aadlike kindlused v.a piirikindlused. Keelati ka duellid, nüüdsest olid need kapitaalroimad ja kõik duellipidajad alates seaduse kehtestamisest lasti hukata. Kõrgaadel koondus nüüd õukonda. Tühistati Nates'i edikt ja hugenottide õigused, vallutati hugenottide tugipunktid ja paljud hugenotid emingreerusid. Mazarin ja fronde Mazaein oli peale Louis 13. Prantsusmaa tegelik valitseja sest Louis 14.oli selleks liiga noor
anglikaani kiriku, võideldes nii katoliiklaste kui ka kalvinistitega Otsiti võimalust Elisabeth I troonilt tõugata Ususõjad Prantsusmaal: sõda katoliiklaste ja protestantide vahel Hugenottide vaheline võitlus Pärtliöö verised tapatalgud Pariisis Pärast pärtliööd oli Prantsusmaa lõhestatum kui kunagi varem Kuningas Henri III (valitses 1574-1589) osutus nõrgaks ja otsustusvõimetuks valitsejaks 1598.a andis kuningas Nantes'i edikti, millega katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal Usuvaenuste kulminatsiooniks sai Kolmekümneaastane sõda (1618-1648), mis puudutas suurt osa Euroopat Sõjatandriks kujunes peamiselt Saksamaa 1648. aasta sügisel allakirjutatud Vestfaali rahu kinnitas Augsburgide usurahu põhimõtteid Vestfaali rahuga tunustati katoliikluse ja luterluse kõrval ka kalvinismi ning muudeti Euroopa kaarti Edward VI Mary Tudor
Levik: → Prantsusmaa → Venemaa → Hispaania → Portugal → Taani → Rootsi → Saksa-Rooma keisririigi vürstiriigid ja Itaalia väikeriigid Absolutismi alguseks loetakse, kui kuningas Louis XII asemel valitseb kardinal Richelieu, olles esimene Prantsusmaa minister. Järgmine valitseja on Louis XIV, kelle eest valitseb kardinal Mazarin → nantes'i edikti tühistamine 1685. aastal → Versailles lossi rajamine Suurbritannia 17.sajandil James I (1603-1625) → monarh on valitseja jumala armust, kogu võim peab tema kätte kuuluma. → kuningal puudub alaline sõjavägi → püssirohuvandenõu → usulised vastuolud Charles I → 1640. aastal lühike parlament (kestab 3 nädalat) → 1640. aastal pikk parlament Kodusõja põhjused:
Rochelle). De Sully Henri IV majandusminister. Rajas kanaleid. Rajas riiklikke manufaktuure. Kasvatas siidiusse ja mooruspuid. Bastille Kindlus Pariisis, mida kasutati vanglana. Jube koht. 1789 vallutas rahvas selle. See oli alguseks Suurele revolutsioonile. Richelieu Kardinal, kelle käes oli tegelik võim Louis XIII ajal. Oli ka rahanduse peakontrolör ja esimene minister. 1626 lasi lõhkuda kõik aadlike kindlused. Keelas duellid. Tühistas Nantes'i edikti. Vallutas La Rochelle'i. Hogenotid emigreerusid. Tugevdas kuningavõimu. Lettres de cahcet. Colbert Louis XIV ajal tähtsaim riigimees. Finantside peakontrolör. Tumedad riided, mapp käes, ei naeratanud, püüdis lahendada riigi rahaprobleeme. Asutas riiklikke manufaktuure ja oli üks Prantsuse koloniaalimpeeriumi rajajaid. Friedrich Wilhelm (1640-1688) valitseja. Fanaatiline militarist, sõjaväes ülikarm kord. Sõjaväeteenistus 25 aastat. Maksud sõjaväe jaoks
sajandi esimesel poolel paavst Gregorius IX ajal ning selle koosseisu moodustasid enamasti vasttekkinud kerjusmungaordude liikmed. Inkvisitsioonikohtu tegevust kontrollis paavst. Klooster: Kristlaste tagakiusamise aegadel põgenesid paljud monoteismi pooldajad Aafrika, Süüria, Egiptuse ja Väike-Aasia kõrbetesse ning mägedesse. Seal jäid nad elama üksi, muust maailmast eemaletõmbunult. Neid hakati nimetama eremiitideks (erakuteks) või munkadeks. Pärast Milano edikti kasvas munkade arv. Nendesse piirkondadesse tekkisid terved kogukonnad, kus püüti üksteist askeesiga ületada. Tekkisid kloostrid oma ühiselureeglitega. Kerjusmungaordud- Kerjusmungaordud hakkasid tekkima alates 13.sajandi algusest vastureaktsioonina kirikuelu ilmalikustumisele ja ketserlusele. Paljudele ei meeldinud varasemate kloostrite (benediktlaste) liigne rikkus ja ilmalikele sarnanev elulaad. Samuti jäid maal asuvad kloostrid eemale 11.sajandist taastekkinud linnadest ja
verised tapatalgud, Lähipäevil hukati kogu maal ligi 10000 hugenotti. Henri Bourbon jäeti ellu, sest ta ütles protestantismist lahti. Pärast pärtliööd oli Prantsusmaa lõhestatum kui kunagi varem. Kuningas Henri III osutus nõrgaks, hugenottide etteotsa tõusis taas usku vahetanud Henri Bourbon ning katoliiklaste peamine tugipunkt oli Henri Guise. Henri Bourbon võitis ja ta kuulutati peale Henri III mõrvamist uueks kuningaks. 1598. aastal andis kuningas Henri IV Nantes'i edikti, millega kuulutati katoliiklus Prantsusmaal valitsevaks usuks. Usuvaenuste kulminatsiooniks sai Kolmekümneaastane sõda. Sõja ettekäändeks oli juhtum, mil protestantidest tsehhi aadlikud heitsid Praha linnuses tekkinud tüli käigus kaks keisri nõunikku ja sekretäri aknast välja. Katoliiklaste edu tekitas ärevust teistes protestantlikes maades. Inglismaa ja Hollandi rahalisel toetusel asus oma sõjaväega protestante toetama Taani. Uue jõuna sekkus protestantide poolel sõtta ka
Päikesekuningas. Louis XIV valitsusaeg oli absolutismi kõrgaeg mitte ainult Prantsusmaal, vaid ka kogu Euroopas. Absolutismi kujunemine Prantsusmaal Absolutism kindlustus Prantsusmaal juba kuningas Henri IV valitsemise ajal (1594-1610). Ta oli tark, ettenägelik ja sihikindel valitseja. 1598. aastal andis Henri IV välja Nantes'i edikti, millega andis hugenottidele usulised õigused ja võrdsustas nad seeläbi katoliiklastega. Kuningas Henri IV poliitika põhimõtteks oli riigis keskvõimu ehk kuningavõimu kindlustamine ning feodaalse killustatuse likvideerimine. Sellega pani Henri IV aluse absolutismile, mis lõplikult pääses mõjule tema poja, kuningas Louis XIII (1610-1643) valitsemise ajal. Juba tol ajal oli kuningas ainuisikuline valitseja. Kuid oli üks valdkond, kus tema võimu piirati
Päikesekuningas Louis XIV: Louis XIV valitsusaega (16431715) loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval esimese ministrina Itaaliast pärit Jules Mazarin (16021661). Pärast Mazarini surma teatas 23-aastane kuningas, et hakkab ise valitsema. Louis XIV hakkas piirama ka hugenottide usuvabadust. Hugenottidele kehtestati kõrgemad maksud ning vallandati riigiametitest. Louis XIV tühistas 1685. aastal Nantes'i edikti, sest suurem osa hugenottidest jäid oma usule kindlaks. Protestantide kirikud suleti või koguni lammutati. Pool miljonit hugenotti, enamasti ettevõtjad ja oskustöölised, lahkusid Prantsusmaalt protestantlikesse maadesse, kus neid lahkelt vastu võeti. Kuigi Nantes'i edikti tühistamine tõi kaasa rahvusvahelise skandaali, saavutati seeläbi Prantsusmaa usuline ühtsus. Versailles` õukonnaelu: 1682. aastal kolis Louis XIV õukond Pariisist Versailles`sse. Uues residentsis
rahalist toetajat. Nero oli Vana-Rooma keiser 13. oktoobrist 54kuni surmani. Lõpetas elu enesetapuga Caligula oli Vana-Rooma keiser. Valitses 37. aasta 18. märtsist kuni oma surmani. Caligula kaasaegsed kirjeldavad teda enamasti õela, lõbujanulise, ülimalt edeva ja vaimselt ebastabiilse valitsejana. Caligula tapeti tema enda ihukaitsjate poolt. Traianus - oli Vana-Rooma keiser 28. jaanuar 98 kuni surmani, andis 112. aastal välja edikti, mille järgi tuli surmata kõik, kes avalikult tunnistasid või toetasid kristlust Marcus Tullius Cicero oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Cicero kirjavahetusest on säilinud neli kogumikku Rooma ajaloo ja poliitika kohta Vergilius - oli rooma kirjanik, peateoseks on eepos "Aeneis". ÜL 5 Millised ülesanded olid Rooma Vabariigis järgmistel ametiisikutel või institutsioonidel:
Ajaloo koidikul, kui ei olnud veel võimu ega valitsust, olevat see tinginud "kõikide sõja kõikide vastu". Sellest pääsemiseks sõlmisid inimesed ühiskondliku lepingu, mis andis võimu valitsejale kuningale. Kuna võim on vajalik rahu ja julgeoleku kindlustamiseks, peab see olema võimalikult tugev. Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju inglise filosoofid. Taustaks oli Prantsusmaal sügavalt juurdunud feodaalkord ja katoliku kiriku väga tugevad positsioonid. Nantes'i edikti tühistamisega 1685. aastal kaotati usuvabadus ja hugenottide ainsaks õiguseks jäi õigus maalt lahkuda. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli René Descartes (1596-1650), kes oli ratsionalismi rajaja. René Descartes sündis 1596. aastal Lääne-Prantsusmaal väikeaadliku pojana. Ta õppis jesuiitide gümnaasiumis, mille raamatukogus oli võimalik lugeda ka keelatud raamatuid. Descartes viibis korduvalt Pariisis, Kolmekümneaastase sõja ajal teenis ta ohvitserina algul
suuresti rahvakeeltesse tõlgitud Piibli levikust trükitud kujul. Protestandid ei pea suurt lugu hierarhiast, nad on rünnanud preestriseisust ja Püha Tooli autoriteeti. Protestantismi seostatakse ka poliitilise demokratiseerumisega, mis leidis aset 16. ja 17. sajandi vältel. Ranges mõttes nimetatakse protestantideks vürstide ja linnade liitu, kes Speyeri riigipäeval 1539 kirjutasid alla Speyeri protestatsioonile Wormsi edikti vastu, mis keelustas Lutheri õpetuse Saksa-Rooma riigis. Lähtuvalt sellest nimetatakse saksa keeleruumis protestantideks luterlikku kirikut, kuid mitte reformeeritud kirikuid; reformatsioonist lähtunud kirikuid nimetatakse saksa keeleruumis tavaliselt evangeelseteks. *Reformatsioon (protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist
tsunftikäsitöö õitseaeg, kaubanduse areng, algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus) keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega, kapitalistliku majanduse tekkimine 8) Mida kujutas endast Caracalla edikt? Caracalla edikt (212) tagas kõigile impeeriumi aladel elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Edikti mõte oli tagada suurem maksude laekumine, mis pidi omakorda leevendama impeeriumi lääneosade üha suurenevaid majandusraskusi. 9) Nimeta keskaja peamised tunnused koos lühiiseloomustusega. Nimeta võimalikult palju germaanlaste hõimusid. taanlased, rootslased, norralased, goodid, vandaalid, burgundid, gepiidid, langobardid, anglid, friisid, saksid jt 10) Millised olid germaanlaste ja Rooma keisririigi suhted? Germaanlased ja
Katolik kirik hakkas end ka sisuliselt reformima. Prantsusmaa. Prantsusmaal tekkisid konkreetsed ususõjad. Prantsusmaal tekkisid vastuolud hugenottida ja katoliiklaste vahel. Hugenotid võitlesid suureneva absolutismi vastu. Nad pooldasid kuningavõimu piiramist ja ravhaesinduse taastamist. 1562 Vassy veresaun. Katoliiklikud väed ründasid hugenotte. 24. aug. 1572 pärtliöö veresaun Pariisis. Peale pärtliööd tugevnesid kodusõjad prantsusmaal. 1598 aastal Nantes'i edikti vastu võtmisega lõppesid Prantsusmaal kodusõjad. See oli katoliiklaste ja hugenottide vaheline leppimine. Prantsusmaale lutheri põhimõtted ei levinud. Prantsusmaa jäi tugevalt katoliiklikuks riigiks. Hugenotte kiusati endiselt taga. Luteri usk levis täielikult Põhja-Euroopas. Kalmari unioon 1397-1521. sinna kuulusid Norra Rootsi ja Taani. Taani tõusis liidus esile. Üritas haarata teiste liidu riikide võimu. Reformatsioonidega oli võimalik rootsil taani võimu
lõunas PõhjaAafrikani. See reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandis hoolt, et ääremaade mõjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Pingeid aitas leevendada põhimõte, mille kohaselt jäi provintsidele Rooma ülemvõimu tunnistades õigus järgida oma alal omaenda norme ja kummardada omaenda jumalaid. Caracalla edikt (212) tagas kõigile impeeriumi aladel elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Edikti mõte oli tagada suurem maksude laekumine, mis pidi omakorda leevendama impeeriumi lääneosade üha suurenevaid majandusraskusi. Praktikas polnud sellest aga erilist kasu. Otse vastupidi: nüüd avati vaba juurdepääs oma võimustruktuuridele ja seda eriti barbaritele ja nii võtsid viimased võimust ja allutasid lõpuks LääneRooma enda võimu alla. LääneRooma languse põhjusteks
kardinal Richelieu. Viimase püüdluseks oli kaotada Prantsusmaa usuline lõhestatus. Richelieu pidas ka hädavajalikuks kõrgaadli võimu piiramist. Louis XIV valitsusaega (1643- 1715) loetakse absolutismi kõrgajaks. ,,Üks kuningas, üks seadus, üks usk!" ,,Riik-see olen mina!" Louis XIV hakkas piirama hugenottide usuvabadust-kehtestati kõrgemad maksud, vallandati riigiametitest. Siiski hugenotid jäid oma usule truuks ja Louis tühistas Nantes'i edikti. Seeläbi saavutati Prantsusmaa usuline ühtsus. 1682.aastal kolis Louis XIV õukond Pariisist Versailles'sse. Pärast Louis XIV surma sai uueks kuningaks Louis XV (1715-1774). Absolutistlikku valitsemisviisi kritiseeriti üha avalikumalt ja teravamalt. Hävitav kaotus tagas Prantsusmaad Seitsmeaastases sõjas. Louis XV-le järgnes Louis XVI, kes lootis riiki majandusreformidega välja tuua üha rohkem süvenevast majanduskriisist. Viljakaubanduse
inimese isiklik suhe Jumalaga 14. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu vastureformatsiooni. jõupingutused katoliku kiriku positsioonide taastamiseks Pärtliöö (1572): Pariisis tapeti Prantsuse protestantide koorekiht, see murdis reformatsiooni selgroo Prantsusmaal Henri IV andis välja Nantes’i edikti, millega riigiusuks kinnitati katoliiklus ja hugenottidelt (protestandid) võeti nende eriõigused (usuvabadus, tugipunktid) Inglismaa rajas rahvusliku anglikaani kiriku, Inglismaal levis ja tugevnes ka puritaanlus, Šotimaal presbüterlus Skandinaavia maad said protestantlikuks Hispaania, Portugal, Itaalia, Iirimaa säilitasid katoliikluse
Samal ajal muudeti sunnismaisus üldiseks. Liivi sõja ja Rootsi-Poola sõja tulemusel läksid Eesti alad Rootsile. 1671. aastal anti välja maapolitseikorralduse seadus, mis suurendas veelgi mõisnike õigusi. Seoses Rootsi ajal toimunud mõisate reduktsiooniga määras Rootsi riigivõim kindlaks riigimõisate talupoegade koormised. 1681. aastal andis Rootsi kuningas Karl XI välja edikti Liivimaale ja Eestimaale kroonumõisate talupoegade senise staatuse muutmiseks, kuulutades kroonumõisate talupojad 14. sajandist kujunenud rüütlimõisate mõisnikest olulises sõltuvuses olevast pärisorjusest priiks, kuulutades nad vabaks analoogselt Rootsi talupoegadega ning lubades neil vabalt valida tegevusala ja asuda õppima koolidesse. Kroonutalupoegade pärisorjus
5. Rooma suurvalitsejad ja nende reformid Augustus- Augustus oli esimene Rooma keiser, Augustus säilitas Rooma vabariigi välised vormid, valitses autokraadina üle 40 aasta. Ta tegi lõpu sajandi kestnud kodusõdadele ning tõi Rooma riigile rahu, õitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu Traianus- Vana-Rooma keiser, Tema ajal vallutas Rooma Armeenia, Mesopotaamia ja Daakia ning impeerium saavutas oma maksimaalsed piiridd. Traianus andis 112. aastal välja edikti, mille kohaslet tuli surmata kõik, kes avalikult tunnistasid või toetasid kristlust. Diocletianus- Vana-Rooma keiser, Tema valitsemisajal muutus Rooma impeerium täielikult monarhiaks, kus keiser hakkas kandma tiitleid isand ja jumal Constantinus Suur- Tema valitsemisajal lõpetati kristlaste tagakiusamine ning hakkas kristlust soosima Theodosius Suur-Ühendas Rooma riigi ida- ja lääneosad lühikeseks ajaks
7. Mõtesta lahti Louis XIV ja Louis XV deviisid "Riik see olen mina!" ja "Pärast mind tulgu või veeuputus!" TV 4 · Kuningas nimetas ametisse kõrgemaid riigiametnikke, oli valitsuse juht ja sõjavägede ülemjuhataja · Tema loss ehitati maailma uhkeimaks · Andis välja seadusi ja võis neid igal ajal muuta · Usulise ühtsuse saavutamiseks tühistas Nantes'i edikti, mille läbi saavutas Prantsuse usulise ühtsuse · Kuningas karistas ja võis anda armu 8. Turgot` majandusreformid. TV 5 Reformide põhjus Turgot' majandusreformid Reformide eesmärk Louis XV oli maha jätnud Täita riigikassa ja tuua riik tühja rahakassa kriisist välja
annaabi.ee 
