Lisaks positiivsele füüsilisele mõjule, on liikumisel ka mõju inimese vaimsele seisundile. Meeldiv on näha noori, kes tulid alguses häbelikult stuudiosse ja küsisid vaikselt tundide kohta informatsiooni, nüüd näha säramas ning teiste lastega suhtlemas. Isegi kui tervislikkuse eesmärgi asemel tõi noore stuudiosse trendikas tantsustiil, on tulemus siiski sama ning seega leian, et põhjus tulemiseks ei ole oluline. Vahet pole, kas liikumisharrastus on trend või teadlik tervisekäitumine. Oluline on, et inimesed liiguvad ja tunnevad end hästi.
Liikumisharrastuse roll ühiskonnas Essee Liikumisharrastus on üsna kiiresti hakanud populaarsust koguma. Sellega tegeledes ei oma tähtsust inimese vanus, sugu ega miski muu. Mõistena tähendab liikumisharrastus strateegilises arengukavas kehalist koormust andvat ja seeläbi kehalist vormisolekut taotlevat või meelelahutuslikku liikumist ning sportlike kehaliste harjutuste sooritamist. Kuigi tervisespordiga võiksid tegeleda kõik inimesed, on see tähtsaimaks vanuritele ning lastele. Terveks ning kiireks arenguks on lastele vaja liikumist. Kõigile ei meeldi võistlemine ning seega on tervisesport sobivam viis inimeste liikuma saamiseks.
Mari Lill EAKATE AKTIIVSUS Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS………………………………………………………………………...…3 1. LIHASJÕUD JA VAIMNE TERVIS……………………………...………….…….…...4 1.1. Lihasjõud…………………………………………………………………....4 1.2. Vaimne tervis……………………………………………………………….4 2. VANANEVA ELANIKKONNA LIIKUMISHARRASTUS JA SELLE EDENDAMINE……………………………………………………………………….……5 3. FÜÜSILINE AKTIIVSUS EAKATEL: KASUD JA KAHJUD…………………….…..6 4. EAKATE KEHALISE VORMISPÜSIMISE PROGRAMMI KOOSTISOSAD…….….7 6. KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………. SISSEJUHATUS Mitte ainult arengumaades, vaid ka arengumaailmas kasvab üle 65-aasaste inimeste arv-
Tervisesport Tervisesport on inimese elus väga tähtsal kohal. Regulaarselt sportides me tõstame oma füüsilist võimekus, oleme vähem haiged, tervemad ning energilisemad. Regulaarne liikumisharrastus parandab oluliselt meie meeleolu, oleme sagedamini heas tujus ja harvem stressis. Iga aastaga muutub tervisesport järjest populaarsemaks ja kasutatakse isegi taastusraviks. Tervise spordiga alustades ei tohiks alguses üle pingutada, muidu ei ole sellest kasu. Üle treenides tekib hoopis väsimus ja jõuetustunne ning lihastesse koguneb piimhape. Eriti ettevaatlikud peaksid olema ülekaalulised, kes peaksid alustama sportimist ettevaatlikult ja väiksemate koormustega, soovitav isegi konsulteerida asjatundjatega. Ülekaalulistel on suur oht liiga suurel koormusel sportides teha endale hoopis viga mitte head. Ülekaalulistel on eriti suur oht haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse. Kehakaalu suurenemine 10 kg võrra üle normaalk...
Tõestatud fakt on see, et mida istuvamat eluviisi inimene harrastab seda suurem tõenäosus on tal haigestuda. Läänemaailma peamiseks surma põhjuseks on just südameveresoonkonna haigused, mis on tulevad just sellest, et inimesed liiguvad igapäevases elus liiga vähe. Selleks, et inimesed muutuks liikuvamaks ja füüsiliselt aktiivsemaks on viimastel aastatel tehtud palju projekte ja kampaaniaid, mis kutsuvad inimesi olema igapäevaselt aktiivsemad. Liikumisharrastus üritused on korraldatud nii et pakkuda tegevust kõigile ja oleks rahvale atraktiivsed, luues kontakte erinevate sotsiaalsete gruppide vahel. Väga heaks näiteks saab tuua selle aastase bussiorienteerumise, kus osales igast rahvusest, vanusest, soost, usust, kehalise ning vaimse tervisega inimesi. Selle ürituse eesmärgiks oligi panna inimesi rohkem igapäevaselt liikuma ja autosid koju jätma, et igapäevaselt kasutataks rohkem ühistransporti ning liigutaks jala
Võimlemine Võimlemine kui võistlusspordiala Võimlemine on tegevus ja sport. See sisaldab harjutuste tegemist füüsilise jõu, paindlikkuse, koordinatsiooni ja tasakaalu abil. Võimlemine arenes välja Vana- Kreekast kus harjutati hobuse peale minemist ja maha tulemist. Tänapäeval on võimlemine kuulus spordiala ja sellel alal tippu jõuda on raske, sest see on iseenesest raske ja keeruline. Võimlemise ülesanne kehalises on arendada painduvust, jõudu, tasakaalu, rütmitunnet, osavust, koordinatsiooni ja loovust, kujundada rühti, liikumist ja aktiviseerida mõtleist. Suurem osa võimlemisharjutusi on sisult rakenduslikud, nende abiga omandatud võimeid ja oskusi vajame nii igapäevaelus kui ka paljudel kutsealadel. Võimlemise alaliigid ja nende tutvustus Rahvusvaheliselt on tänapäeval kasutusel järgmised võimlemise alaliigid: Iluvõimlemine (Rhythmic Gymnastics) on olümpiamä...
KOOL NIMI klass 5 OLULISEMAT KEHALIST VÕIMET SPORDIS NING NENDE ARENDAMINE Referaat ...
Rekreatsioon ja turism Terminoloogia Suurem osa kirjandust võõrkeeltes, raske eesti keelde tõlkida: · inglise keeles leisure, recreation, outdoor, sport(s), tourism · soome keeles vapaaaika, virkistys, ulkoilu, liikunta, urheilu, matkailu · eesti keeles virgestus, rekreatsioon, välisliikumine, sport, liikumisharrastus, turism Vaba aeg leisure · objektiivne saame mõõta ajaliselt minutites, tundides, päevades · subjektiivne sisemine tunnetus Neulinger, 1974 Rekreatsiooni mõiste · Ladina k. recreatio värskendav, taastav · Ajalooliselt käsitleti kui teatud aja vältel toimuvat vabalt valitud kerget ja puhkust pakkuvat tegevust, mis võimaldab inimestel
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Victoria Orav NT-11 TERVISESPORDI JA TERVISLIKE ELUVIISIDE TÄHTSUS NOORE ELUS Referaat Juhendaja: M.Veigel Tallinn 2010 2 Sisukord TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR.............................................................1 Noorsootöö- ja täiendõppe osakond............................................................................ 1 TERVISESPORDI JA TERVISLIKE ELUVIISIDE..................................................1 TÄHTSUS NOORE ELUS..........................................................................................1 Sisukord....................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.....................................................................................
Spordi mõju tervisele Tervisespordis avaldab vastupidavustreening organismile väga positiivset mõju. Tugevnevad meie kehaline töövõime ja psüühiline seisund, me muutume märksa tervemaks ja oleme harvem haige. Viimastel aastatel on tervisesport kujunenud ka justkui taastusravi liigiks, vastupidavuse treening aitab haigusi ennetada ja kiirendab paranemist. Regulaarne liikumisharrastus parandab oluliselt meie meeleolu, oleme sagedamini heas tujus ja harvem stressis. Hingamissüsteem varustab organismi vajaliku hapnikuga, seedesüsteem toitainete, vedeliku, vitamiinide ja mineralaainetega. Südame vereringesüsteem aitab transportida vajalikud ained kudedesse, samuti kudedest eritussüsteemi. Eritussüsteem omakorda kõrvaldab organismis tekkinud laguained ja liigsed ained. Kõigi elundite tegevust omakorda reguleerivad ja kooskõlastavad
omavalitsustega, mis kuulubki nende pädevusse. Arvan, et igasugune rekreatsiooni võimaluste laiendamine maapiirkonnas on vaid aja küsimus. Kõike eelpool arvesse võttes, kujundaks rekreatsioon kindlasti meie elulaadi positiivsuse suunas - tahame ju kõik tegelikkuses olla ja jääda terveks. Igaühe ettevõtlikkusest ning püsivusest sõltub liikumisharrastuse muutumine meie eluviisi lahutamatuks osaks. Liikumine looduses võiks saada uue sajandil iga eestlase elustiiliks. Järjepidev liikumisharrastus koos tervislike eluviiside ja toitumisega aitab säilitada hea tervise ja suurema töövõime paljudeks aastateks. * Mõiste rekreatsioon Eestis on rekreatsioon kui mõiste võrdlemisi uus, kuid sisu on igivana. Hetkel veel puudub sobiv eestikeelne vaste sellele sõnale. Enamikus Euroopa ja romaani kui germaani keeltes on vastavad terminid tuletatud ladinakeelsest sõnast recrea`tio, mis meie mõistes võiks tähendada virgestumist, taastamist, taastumist. Inglise keelne
15 1. Organiseerimata harrastamine 2. Sportimine ja liikumine kui teenus 3. Sportimine ja liikumine kui programmiline tegevus 4. Organiseerunud spordiharrastus 2) Mis on Eesti spordi korraldamise põhialus vastavalt 1989. a. Eesti spordi kongressi otsusele? Alates 1989. aastast on Eestis juurutatud spordikorralduse nn Euroopa mudelit. (lähtub traditsioonidest, mille kohaselt sport ja liikumisharrastus on sündinud ja areneb vabatahtlike ühenduste - spordiorganisatsioonide tegevuse kaudu.) 3) Milline on Eesti riigi ja omavalitsuste roll spordi korraldamisel? Riigi ja kohaliku omavalitsuse loodavad tingimused saab rühmitada neljaks: 1. soodsa õigusruumi loomine - seadused ja teised õigusaktid, mis mõjutavad sportimist. 2. materiaalse baasi rajamine - spordiehitiste ja -rajatiste planeerimine, ehitamine ja osaliselt ka ülalpidamine. 3
Korvpall. Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega 15 x 28 m suurusel. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on 3,05 m kõrgusel asuv tagalaud (1,05 x 1,8 m), mille küljes on 45-sentimeetrise läbimõõduga korv (asub laua küljes horisontaalselt) koos võrguga. *24 sekundi reegel. Rünnaku aeg on 24 sekundit. *8 sekundi reegel. Kaitsetsoonist peab ründemeeskond jõudma ründetsooni 8 sekundiga. Pärast ründetsooni jõudmist ei tohi mängija enam palli kaitsetsooni toimetada. See reegel kehtib igas olukorras, nii audist sisseviskel kui ka lauapallide hankimisel. *5 sekundi reegel. Audist sisseviske ja vabaviske peab tegema mängija 5 sekundi jooksul pärast palli saamist. Vastasel juhul on see määruste rikkumine ning pall läheb vastastele. *3 sekundi reegel. Ründaja ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit vastaste vabaviskealas. *1 punkti v...
arvudes) sissetulekuna kui tsentraliseeritud riigikorralduse puhul. Organiseerumata Seega inimesel on ka rohkem vabadust ise otsustada ja teenuseid harrastamine osta. Ka selle mudeli puhul ei ole vabatahtlike ühenduste roll suur. Kolmandaks: Nn Euroopa mudel. Lähtub traditsioonidest, mille kohaselt sport ja liikumisharrastus on sündinud ja areneb vabatahtlike ühenduste spordiorganisatsioonide tegevuse kaudu. Siin kõige olulisem koos- töö avaliku sektori riigivõimu ja kohalike omavalitsuste ning spordi- Nn Euroopa mudel organisatsioonide vahel. Tähtis on kindel ülesannete jaotus, vastasti- kune respekt ja koostöö. Riigipoolne tsentraliseeritus pigem vähene